Kas Jumal teeb nii, et sa saad rikkaks või annab sulle võimaluse saada rikkaks? Kui palvetad, et olla õnnelik. Kas Jumal teeb sind õnnelikuks või annab sulle võimaluse olla õnnelik?" Selliseid küsimusi võib igaüks endale esitama jääda, kuid tulemuseni peab jõudma isik ise. Immanuel Kant on öelnud: ,,Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise." Sellele vastuolus on Georg Wilhelm Friedrich Hegel: ,,Mitte üksik ei toimi, vaid maailmavaim toimib üksiku läbi tööriistana." Need kaks mõttekäiku tekitavad küsimuse: ,,Kes või mis mind siin maailmas juhib, kas mina ise või miski suurem olend või printsiip?" Hegel peab indiviidi, rahvast, ajastut vaid paratamuks ajaloolise protsessi staadiumiks, andes oma elu ära elades valitsuskepi järgnevale edasi. Seejuures tuleb täheldada, et iga indiviid on siiski ülimalt oluline, kuna maailmavaim ilma nendeta ei toimiks. Maailmavaim vajab oma eesmärkide realiseerimiseks isendite erinevust
Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste laed), alumiste korruste põrandad, aknad ja välisuksed. Sisepiirdeid (näiteks siseseinu) soojuskadude leidmisel arvesse ei võeta. Üksiku piirdetarindi soojuskadude leidmisel tuleb kindlasti kasutada just selle konkreetse piirdetarindi pindala ja selle tarindi soojusläbivust. Üksiku piirdetarindi soojuskaod saame seosest: kus pti üksiku piirdetarindi soojuskaod, W Ui üksiku piirdetarindi soojusläbivus, W/(m2·°C) Ai üksiku piirde pindala, m2 ts siseõhu temperatuur, °C tv välisõhu või pinnase temperatuur, °C Kuna hoonel on üldjuhul mitu piirdetarindit, siis tuleb piirdetarindite summaarsete soojuskadude leidmiseks kõigi üksikute piirdetarindite soojuskaod kokku liita:
kõiki inimesi, kel on patsientidega samad sümptomid. 4) Kogenud inimesed on tihti üldise teadmisega inimestest edukamad kuna kõik tegevused puudutavad üksikuid asju või elusolendeid. Arstid ei saa ravitseda kõiki inimesi ühtemoodi, iga ravitav patsient on üksik ning tema ravimiseks ei piisa üldisest teadmisest, sest siis läheks ravi tihtipeale luhta. Sellegipoolest peetakse üldise teadjaid targemateks, sest tarkus tuleb eelkõige rohkema teadmisest, kogemus aga on üksiku teadmine. Kogenud inimene teab, et tuli on kuum, kuid ei tea põhjust ning neid meeltetajusid ei peeta tarkuseks. Üldise teadja seevastu teab mis põhjusel tuli kuum on ning seepärast peetaksegi teda targemaks. 5) Üksiku teadmine on sarnane empirismile kuna põhineb kogemusel. Empirismis peetakse kogemusi teadmise aluseks. Üksiku teadmine omakorda tulenebki kogemusest ehk meeltetajude kogumist. Üldise teadmine ja ratsionalism on samuti omavahel seotud.
1.Aastane kapitaliseerimine2 2.Kapitaliseerimine (m) korda aastas | 3 Pidev kasvitamine Üksiku makse tulevikuväärtus (FVIFk,n)1 FV = PV( 1 + k )n |2| FV = PV ( 1 + k/m ) nm 3| FV = PV(e )kn Üksiku makes nüüdisväärtus (PVIFk,n) 1 PV = FV( 1 + k )-n |2| PV = FV( 1 + k/m )-nm 3| PV = FV(e )-kn ( 1 + k )n - 1 ( 1 + k/m ) nm - 1 Annuiteedi tulevikuväärtus (FVIFAk,n) 1 FVA = PMT |2| FVA = PMT 3 k k/m 1 - ( 1 + k ) -n 1 - ( 1 + k/m ) -nm Annuiteedi nüüdisväärt...
Valemid 1. Geodeetiline otseülesanne koordinaatide juurdekasvude leidmine, punkte ühendava joone pikkuse ja direktsiooninurga kaudu. Antud on: XA; YA; joonepikkus - s ja rumbiline nurk R Leida: XB; YB Juurdekasvud: X = s * cos R ja Y = s * sin R Koordinaadid: XB = XA + X ja YB = YA + Y Kontroll: s = D * cos Direktsiooninurkade ja rumbide seos Veerand Dir. nurk A Tähis Rumb R 0 0 I 0 ...90 NE R1 = A II 900...1800 SE R2 = 1800 A III 1800...2700 SW R3 = A - 1800 0 0 IV 270 ...360 NW R4 = 3600 A Rumbi seos juurdekasvude märgiga Veerand Tähis X Y I NE + + II SE - + III SW - - IV NW + - 2. Geodeetiline pöördülesanne lähteandmeteks on 2 punkti koordinaadid, nende järgi tuleb leida juurdekasvud. Antud on: XA; YA; XB; YB Ju...
1)Mille järgi otsustatakse, kas kehal on laeng või mitte? Laetud kehade vahel esineb elektriline vastasmõju. Selle vastasmõju olemasolu järgi otsustatakse kas kehal on laeng või mitte. Samamärgilised laengud mõjutavad teineteist tõukejõududega, erimärgiliste laengute vahel on tõmbejõud. 2)Millised laenguid omavad neutron, prooton, elektron? Neutronil laeng on 0 (ei oma laengut), prootonil on positiivne laeng (+e), elektronil negatiivne laeng (-e). 3)Mida nimetatake elementaarlaenguks? Kui suur ta on? Väiksemat laengut, mida ei saa osadeks jagada nimetatakse elementaarlaenguks. e=1,6X10 -9 4)Millised jõud mõjuvad laetud kehade vahel? Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud 5)Mida nimetatakse elektriseerimiseks? Elektriseerimiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist. 6)Kuidas saab kehi elektriseerida? Kehade elektriseerimisvõimalus on kolm: 1)hõõrdumine 2)Laengute ülekandm...
ole praktiseerinud selles. See on niimoodi selle pärast, et nad oskavad üksikasju, isegi vaatamata sellele, et nad ei tea palju. Teistpidi, need, kes teavad palju, sageli isegi ei oska oma teadmisi kasutama üksikasjades. Aga kõik mis toimub meie ümber sageli puudutab üksikut. Seda saab seletada ravimise näitel: kui ravitakse inimest, ravitakse mitte inimest üldist, mitte Sokratest või Kalliat, vaid ravitav on üksik selles inimeses. Kes õppivad üldist sageli eksivad üksiku ravimises. Siiski me peame üldise teadjaid targemaks, selle pärast tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogunejad ei tea seda ,,miks". Näiteks igas töös tööjuhataja on auväärsem ja targem kui käsitööline, mitte praktilise poolest, vaid selle pärast, et tal on olemas logos. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)?
Inimestel on tarkuse ja tarkade kohta mitu erinevat arusaama. 1. Inimesed peavad teadmist ja asjatundlikkust rohkem kunsti kui kogemuse juurde kuuluvaks ja peavad kunsti valdajaid kogenuist targemaks. Me arvame,et tarkus tuleneb teadmiste omamisest Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. 2. Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetatavad ja inimesele raskesti tajutavat. Meeltetajudest me ei pea ühtki veel tarkuseks; ja need üksiku teadmised on küll kõige tähtsamad; aga nad ei ütle mitte millegi kohta, miks 3. Kunsti valdajad suudavad teisi õpetada ning inimesed peavad teadmise märgiks õpetamise võimet, seetõttu peame me kunsti kogemusest rohkem teadmiseks. 4. Teadustest on tarkus rohkem see, mis on eelistatav iseenda pärast ja teadmise pärast, kui see, mis on eelistatav temast saadava kasu pärast. 5. Juhtivat peetakse abistavast rohkem tarkuseks, sest targale on kohane korralduste
Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles: ,,Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu" 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Toon siinkohal sinna iseenda näite. Kui kogenu oskab ravida inimeselt depressiooni, sest tal on kogemus, ta on seda enne teinud siis kunsti valdajad teavad põhjust, kuid ei ole kindel kas nad tulevad toime ka depressiooni lahendamisega. Seda võtab hästi kokku järgnev: ,,Kogenud teavad 'et', kuid ei tea 'miks', kunsti valdajad aga tunnetavad 'miks' ja põhjust." 4. Mis mõttes need (inimesed), kes on kogenud, on edukamad kui need,
mäletama. Samas, et olla võimeline õppima peab mälu kõrval olema ka meeletaju. Nad saavad osa kogemusest, kogemus omakorda tekib mälust : ühe kogemuse jõu moodustavad arvukad mälestused ühest kindlast asjast. Arukad on aga sellised, kes ei suuda helisid kuulda(nt mesilane). Nemad elavad kujutluste ja mälestustega. 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus Inimesed saavad vähe osa kogemustest, kogemused on enamasti millegi üksiku teadmine. Kõik tegevused ja protsessid puudutavad kogemusi. Inimestel tekib kogemus mälust, sest arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodutavad ühe kogemuse jõu. Kunst Inimsugu elab kunsti ja arutlusega. Kunst jõuab inimesteni läbi kogemuse. Kunst tekib kui kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Esmalt loodi kunst ja hiljem alls teadmised. Erivused Kunst ja kogemus ei sarnane teineteisele väga palju. Kogemus on pigem üksiku teadmie ja
Pärast Mehhiko iseseisvumist läksid need alad mehhiklaste kätte,see juhtus 1821 aastal.Texase asukad eesotsas endise Kongressi liikme ja Tennessee kuberneri Sam Houstoni,ekstsentrilise Davy Crocketti,vendade James ja Rezin Bowie´ ning tulevaste lõunaosariiklaste väejuhi Albert Sidney Johnstoniga otsustati Mehhiko lahku lüüa.Teisel märtsil 1836. aastal kuulutas moodustatud konvent Texase iseseisvaks vabariigiks ja masti tõmmati üksiku valge tähega lipp.Sellega ei olnud nõus Mehhiko president ja läks neid suure armeega karistama.Sealt on tulnud kuulus ,,Alamo kaitsemine``.Tänu selle muutus Texase probleem ka USA omaks ja Texas võeti uniooni liikmeks.USA ja Mehhiko vaheline rahu sõlmiti 2.veebruar 1948.Sellega kaasa said nad hiigelsuure maa-ala,mille üks osa oli Texas. Texas Pealinn on Austin, selle nime sai ta Stephen Austini järgi.Texasel on mitmeid erinevaid
Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile, millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal. Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat. Hieronymus Bosch (1450-1516)
Seos pingete vahel: U = U1 = U2 = ... = Un 1 n Voolutugevus: I = I1 + I2 + ... + In R = R1 → R R1 = n I I1 I2 In Takistused: U = U1 + U2 + ... + Un Traadi ristlõike pindala läheb suuremaks (2 traati) Rööpühendusel on kogu takistus alati väiksem iga üksiku juhi takistusest. I • R = I1 • R1 = ... Rööpühenduse korral on harude voolutugevused harude takistusega pöördvõrdelised. Rööpühenduse kasutamine: valgustid, tolmuimejad, küttekehad jne. Eelised: * mugav ükshaaval sisse-välja lülitada * üksiku hõõglambi „läbipõlemisel“ töötavad teised edasi * pinge ei jagune – võimalik tarbijaid arvestada kindlale tööpingele
täpsemalt ja edasi iseloomustada. Mandri- Euroopalikus õiguskultuuris seotakse õigusriigi ideega järgnevad printsiibid: 1. Seaduste ülimuslikkus ja kirjutatud Põhiseaduse olemasolu. 2. Riigivõimu seotus; täpsemini riigivõimu piiramine Põhiseaduse ja seadustega 3. Riigivõimu enda siseorganisatsiooniline jaotus (legislatiivne - , eksekutiivne - ja kohtuvõim) 4. Üksiku õiguste tagamine. Riigivõimu tegevus peab tagama iga üksiku õigused. 5. Iga üksiku õiguse rikkumise kohtuliku kontrolli võimalus. 6. Kõik see, mis puudutab õiguse ideed ehk materiaalne pool. Õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus.
Energia arvestuse teemad 1. Mis on elektrivool? Elektrivoolu tekkimise tingimused. Laengukandjate suunatud liikumine. Peavad olema vabad laengukandjad jda jõud, et neid liikuma panna. 2. Milliste füüsikaliste suurustega on määratud voolutugevus juhtmes? Voolutugevus näitab, kui palju laengukandjad läbi juhi ristlõike läheb. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. 3. Ohmi seadus vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta. Vooluringi osa - Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Kogu vooluringi - Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. 4. Takistite jadaühendus. Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. 5. Takistite rööpühendus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge 6
Saab üksikult töötava generaatori korral. Mille mõjul tekib sünkmasina õhupilu magnetväli? Rootori ja staatori mähiste voolu mõjul. Mis on sünkroonmasina ankrureaktsioon? Staatorimähise pinge mõju rootorimähise voolule. Sünkroonmasina ankrureaktsiooni tagajärjel tekib staatorimähises ankrureaktsiooni pinge. Sünkroonmasina vääratusmomendi avaldis pPmax/. Sünkroonmasina nimimoment on 0,9...1 vääratusmomenti. Millise koormuse iseloomu juures langeb üksiku sünkroongeneraatori pinge samal koormusvoolu suurusel kõige rohkem? Aktiiv-induktiivkoormus. Kuidas reguleerida üksiku sünkroongeneraatori sagedust? Generaatorit käivitada diiselmootori pöörete arvu muutmisega. Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatort sageduse reguleerimine? ühe generaatori sagedust ei saagi eraldi reguleerida. Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatori reaktiivvõimsuse reguleerimine? ergutusvoolu reguleerimisega.
Nendest palju tõhusamad on laenud, mis piiravad riigi majanduse arengut kümneid aastaid.Ameeriklane John Perkins kirjutab oma raamatus Confessions of an Economic Hit Man kuidas arengumaid meelitatakse võtma vastu laene, mis peaksid nende majanduslikku olukorda parandama. Tegelikkus on siiski midagi muud.Kui rahumeelsest kokkuleppest keeldutakse on järkmiseks sammuks sõjaline agressioon. Laenu antakse riikidele,mille eesotsas on korrumpeerunud riigipead.Seega ei läheb raha mõne üksiku inimese kasutusse, mitte riigi infrastruktuuri parandamiseks. Kui on selge, et ei too riik ei suuda laenu tagasi maksma, siis sekkutakse riigi juhtimisse ja võetakse kontrolli alla looduslike maavarade eksport. Pärast laenusumma tagasi saamist lastakse riigi majandus kunstlikult põhja, et tulevikus oleks lihtne seda riiki mõjutada. Näiteks võib tuua Ecuadori Peruu ja Boliivia, kus rahvas tõstab häält hiiglaslike laenude vastu, mis on võtud mõne üksiku riigi ametniku poolt.
Probleemide ja halbade tagajärgede tõttu sooviti võimalusel põgeneda ja asuda elama uude kohta. Kuid probleem oli ka selles, et ameerikasse pääsemiseks oli vaja osta laevapilet, mille hind oli kas mõne jaoks liiga kallis, või polnud lihtsalt vabu kohti. Just rahaprobleem on see, mis vaevas meie peategelast. Temaga aga juhtus selline lugu, et ükspäev inimtühjal tänaval jalutades sattus ta kokku üksiku mehega, kes pakkus talle kahte piletit New yorki. Selle üksiku mehe lugu peitus aga kurvas minevikus enda naisega. Ta oli juba pikemat aega põgenenud, kuna tema naise vend Georg andis ta üles. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale minna. Teel sinna peatati teda korduvalt kinni, ning kontrolliti tema andmeid, kuid läbi raskuste jõudis ta siiski kohale. Schwarts kohtus Heleniga kirikus, ning sealt suundusid nad korterisse. Nad veetsid paar ilusat päev koos. Seejärel pidi Schwarts lahkuma, ta pidi minema Münsterisse, sest ta oli
kindel suund, neid nimetatakse elektrivälja jõujoonteks. Definitsioon: Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont,mille igas punktis on elektrijõu suund selle joone puutuja sihiline. Elektrivälja jõujoone suund: Elektrivälja jõujoone suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda, mis ühtib elektrivälja asetatud pos. elektrilaenguga keha liikumissuunaga. Seega suunduvad jõujooned pos. elektrilaenguga kehalt neg. laenguga kehale võilõpmatusse. Üksiku pos. ja üksiku neg. elektrilaenguga keha (punktlaengu) elektrivälja jõujooned: Seal, kus elektriväli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. See võimaldab võrrelda elektrivälja tugevust välja erinevates punktides. Kahe lähestikku asetatud erinimelise ja kahe samanimelise elektrilaenguga keha (punktlaengu) elektrivälja jõujooned: Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks. Samanimeliste laengutega kehadelt väljuvad
KOMA kõigi käänete küsimuste ees, kui neile järgneb öeldis. (kuna, kuni, ehkki, kuigi, nagu, kumb.) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusi...
Linda Jalas Kertu Vana MHG 2015 3D PILDID VIIRUSEST RÖNTGENKRISTALLOGRA AFIA Röntgenkiirgusega valgustatakse suuri, korrapäraseid kristalle ja tekivad difraktsioonipildid. Nende põhjal on võimalik objekti struktuur kindlaks teha. Saab teada proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuure. Kui molekulid ei lase endast kristalli moodustada see meetod ei toimi. Edasi arendamine Esmakordselt suudetud kindlaks teha üksiku bioloogilise objekti struktuuri. Uuriti hajunud röntgenimpulsse. Vajalik on väike lainepikkus. Peab kasutama koherentse valguse allikat ehk laserit. Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev kiirgus ei hävitaks uuritavat objekti. Tulemused Sellise omadustega röntgenlasereid on maailmas kaks tükki. Õnnestus salvestada pildid, mis tekivad
suunatud liikumist. 2. Voolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 3. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. 4. Millised suurused määravad voolutugevuse? Vabade laengukandjate keskmine kiirus, kontsentratsioon, laeng ja laengukandjate läbitud pindala. I=e*n*S*v 5. Millest voolutugevus sõltub? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ? Füüsikaline suurus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 7. Lühis vooluringis. Takistuse nullilähedaseks muutumine. 8. Millest tekib metallides takistus? Vabadest elektronidest ja nende põrgedest ioonidega. 9. Millest takistus sõltub? Temperatuurist ja R=*l/S 10. Mida tähendab ülijuhtivus?
olemused ja olemuslikud seadused. Konkreetsest eksistentsist püüdis Husserl just seda sulgudesse asetades mööda minna. 5. Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid oma olemuselt aja ja ajalikkusega seotud. See on AJAS-OLEMINE. Aeg ja ajaprobleemid on selletõttu eksistentsialismis alati erilise vaatluse all. 6. Eksistentsialism suunab oma pilgu üksikule, kuid ta pole "individualistlik" selles mõttes, et ta üksiku isoleeriks kõigest muust. Vastupidi: leides inimese alati konkreetses situatsioonis, kus ta on maailma ja kaasinimestega seotud, ei ole inimene tema jaoks kunagi isoleeritud. Inimlik olemasolu on alati MAAILMAS-OLEMINE ja alati KOOS-TEISTEGA-OLEMINE. 7. Eksistentsialistlik filosoofia seisab alati väga lähedal konkreetsele elamusele. Nii võib täheldada, et eksistentsialistidel on filosofeerimise alguses mingi isiklik elamus. See elamus
kuulu, istungist osa võtta ja isegi ettepanekuid teha. Ka Leedus võivad saadikud osaleda kõigi komisjonide istungeil. Kõikides riikides on saadikuil kohustus ja õigus olla komisjoni liige. Väikese komisjoni puhul on saadikul rohkem mõjutamisvõimalust seadusandlikus protsessis. Samuti on väikestes komisjonides esitatud poliitiliste huvide hulk väike ning selle kohaselt ka saadikul suurem võimalus oma huve ellu viia. Poolas on komisjonid 20-0 liikme suurused, mis tähendab seda, et üksiku saadiku osakaal on väike. Võimalus on luua alakomisjone, kuid selleks on vaja presiidiumi nõusolekut. Leedus on komisjonide suurus fikseeritud ja ulatub 7-17 liikmeni. Alamkomisjonide loomine on lihtne ning seda võib moodustada komisjon ise. Sinna peab kuuluma vähemalt 5 liiget. Eestis pole komisjonide arv fikseeritud. Ei saa luua alamkomisjone , kuid on võimalik täiskogu otsusega luua eri-, uurimus- ja probleemkomisjone.
ärkvelolekuga. Inimene läbib öö jooksul 4-5 REM- une faasi. 5. Nimeta aju uurimise meetodeid. Miks on vaja aju uurida? PET – positronemissioontomograafia. Läbi pea suunatakse röntgenikiired, on näha, millises aju osas on glükoosi imendumine kõige kiirem, verevoolu kiiruse muutused. Aju tarvitab energi saamiseks glükoosi. SPECT – üksiku footoni emissiooni kompuutertomograafia TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon MRI – magnetresonantskuvamine. Ajukoores toimunud muutuste kindlakstegemine. fMRI – funktsionaalne MRI. Uuritakse aju aktiivsust tegutsemisel (lugemine, helide kuulamine, piltide vaatamine). EEG – elektroentsefalogramm. Aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale asetatud elektroodidega
Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälisesmaailmas ega allu harilikule tõestusele. Kuidas väljendus keskaegses filosoofias müstitsism? Müstitsism allutab filosoofia positiivsele religioonile ja käsib toitu otsida sealt. Müstitsism ka taaselustab positivismi poolt hukutatud filosoofia, annab talle tagasi kaotatud eesmärgi ja elulise väärtuse, lastes tal osa saada olemisest.
Kunsti asi ongi see, et saadakse aru täpsemalt, mis haigust põdevat ja mis tüüpi inimest aitab mingi ravi. Niiet kunsti ja kogemuse erinevus ongi see, et kogemuse asi on ainult aru saada, et mingi ravi mõjus nt kellelegi. Kunsti asi on aga see, et aru saada mis ravi on mingit tüüpi inimesele vajalik(raviks). 4. Need inimesed, kellel on kogemus, on edukamad, kui need kellel on logos, selle tõttu, et kogemus on millegi üksiku teadmine ja kunst on üldise teadmine. Arstimise(ja ka kõiges muus) näitel on kogemus tähtsam, kuna kõik protsessid ja tegevused puudutavad üksikut. Ravimise näitel siis: need kellel on üldise teadmised ehk kunst siis ei saa inimest edukalt ravida kui nad ei tea üksikut . Seda võib siis võtta nii, et ei saa ravida inimest sellise teadmisega, et ravitav on inimene ja tal on midagi viga, vaid on vaja teada seda üksikut ehk seda mis tal viga on
vahend (aju), kui ta vaevub seda kasutama. 3. Polist juhtima ei kõlba need, kes on harimatud või just vastupidi, kõrgelt haritud, sest esimestel puudub eesmärk midagi teha ning teistel tahe. 4. Kui inimene läheb üles valguse kätte, siis ei tohi tal lubada sinna jääda hea elu peale vaid tuleb kehtestada seadused, mis ühtlustaksid ühiskonda. Seaduseid tehes tuleb silmas pidada, et oleks kõigi heaolu, mitte üksiku indiviidi peale mõeldud. 5. Filosoofidele antakse õigused ja vastutus kodanike ees. Kui rahvas on näinud vaeva oma harimise ja riigi püsimajäämisega, oskavad nad seda hoida ja saavad võrreldest teiste riikide valitsejatega oma riigi valitsemisega paremini hakkama.
INIMESE ARENGUETAPID Stelle Snaider 10 M SISSEJUHATUS Inimese areng jaguneb kaheks: bioloogiline areng; sotsiaalne areng. BIOLOOGILINE ARENG Bioloogile areng ehk ontogeneetiline ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. SOTSIAALNE ARENG Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi
suured. Mõnel üksikul juhul said osakesed esialgsele vastupidise suuna. Järeldused Rutherfordi katsetest Iga aatomiosakese mass eraldi on väiksem, kui alfaosakese mass. Elekrtoni mass on mitmeid tuhandeid kordi väiksem (1/8000) ning prootoni mass neli korda väiksem. Hajusalt paigutunud osakesed ei saaks seetõttu alfaosakese liikumise suunda muuta esialgsele vastupidiseks. Samuti on ka alfaosakese kogulaeng suurem, kui üksiku prootoni laeng ning vaheldumisi ning hajutatult aatomis paiknevad elektronid ja prootonid ei saaks oluliselt aatomist läbikihutava positiivse laenguga osakese suunda muuta. Nii suured mõjutused ja nii väikese arvu osakeste puhul, tähendasid, et aatom ei ole ühtlane vaid aatomil peab olema tema mõõtmetega võrreldes väga väike, kuid suure massiga ning positiivse laenguga keskosa - tuum. Rutherfordi aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli järgi
objekte- standarttoite või kodumajapidamis esemeid, materjaliks oli erksate emailvärvidega kaetud kile ja madratsitäidis, tähtsaks pidas suurust,asetas näitusesaali meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga. Kunst peab kujutama kõike seda mis on olemas. Roy Lihtenstein. Sündinud 1923, sai kuulsaks suuremõõtmeliste tahvelmaalisega, mille aine oli võetud kommertstrükkistest, plakatitest aga eriti just koomiksitest, teosed kujutavad mõne üksiku kujundi suurendust, eriti iseloomulik oli korrapärane punktistik, mis jäljendab trükipildi rastrit aga muidugi mitmekordse suurendusega. Andy Warhol. 1928-1987 kõige kuulsaim,järjekindlaim ja mõjurikkaim,tegi palju autoportreesid ja sättis pildid seeriasse ning suurendas neid, oma töödes rõhutas standartsust, isikupäratust, kujutas kuulsaid näitlejaid või lauljaid ning kuulsat Mona Lisat. Kujutas veel ka näiteks
Arvustus „Pärast matust“ Lugesin Agatha Christie krimiromaani “Pärast matust”. Raamat on ilmunud 1953. aastal. Valik langes selle raamatu kasuks juhuslikult. Sõber Erki oli selle raamatu just läbi lugenud ning soovitas seda ka mulle. Agatha Christie on autorina väga sümpaatse mulje jätnud ning seetõttu oli otsus just seda raamatut lugeda lihtne. Ma olen elus vaid mõne üksiku krimiromaani läbi lugenud, seega raamatule erilisi ootusi mul ei olnud. Raamat rääkis mõrvamüsteeriumist, mis sai alguse Richard Abernethie matusel. Härra Abernethie oli surnud ootamatult ning tema õde oli kindel, et ta mõrvati. Algul ei uksunud seda keegi, kuid kõik muutus hetkel, kui Cora, Abernethie õde, tapeti mõned päevad hiljem. Keerulist juhtumit asus uurima Hercule Poirot. Olin varem näinud Poirot` krimiseriaali televiisorist ning see tegi tolle aja õhkkonna ja tegelaste
Arutlus Arutlemine on ÜKS teksti arendustüüpe. Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet. 1. Analüüsimine - analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse Välja tervik, Selle osad JA nendevahelised Otsi osalejaid. 2. Illustreerimine - näiteid on VAJA arutlemisel selleks, et iseloomustada Üldist Läbi üksiku. Arutluses EI Tohi näidetega liialdada. 3. Defineerimine - definitsiooniga Saab Avada loogiliselt JA Täpselt mõiste Sisu. Defineerida tuleks mõisteid, Mille PUHUL ollakse Kindlad, et lugeja NEID EI Tunne. 4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu Abil. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Mõtle Läbi kirjandi Idee JA probleemistik. Kogu ainestikku, tee SELLE põhjal kavand 2
Subjektiivsete õiguste küsimuse lahendamine avalikus õiguses on tunnistus demokraatlikust ja õigusriigile orienteeritud ühiskonnast. „Korraline õigustee“ avaliku võimu vastu. Kõigile kodanikele võimaluse loomine vajadusel ka riigivõimu vastu astuda. Kehtib subordinatsioonisuhe. Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavõtuks, huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabaduse vastu riiklike rünnete eest. Lähtudes nendest huvidest saab subjektiivseid avalikke õigusi liigitada: 1. Subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks. Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude
Viimases vaatuses heidab Tartuffe maski kõrvale, esitab Orgoni peale poliitilise kaebuse ja saab nii ta vara endale. Kuid pahe saab karistuse, Tartuffe vangistatakse ja Orgon saab vara tagasi. Tartuffe kuju eeldab silmakirjalikkuse võrku langejat. Niisugune on majaisand Orgon, vanamoeliste vaadetega ja usuhulluse kütkes, kes kardab uuendusi kui tuld. Seda kasutab ära Tartuffe. Positiivsetest kangelastest ilmekaim teenijatüdruk Dorine. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid.
Mida käsitleb psühholoogia? Vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Miks on vaja uurida looma- psühh.? Kuna see aitab uurida inimeste psühh. , kuna paljud nähtused on inimestel ja loo- madel ühised. Millist kahe- sugust käitumist esineb loomadel? 1. Sünnipärane e. tingitud refleksid. Kui need refl. liituvad pikaks ahelaks, kuj. sellest tegevus, mida nimet. instinktideks. 2. Mittepärane e. õpitud käitumine. Instiktiivne tegevus pole ainult üksiku kehaosa liigutus, vaid kogu organismi tegevus, see on väga oluline loomade eluseisukohast. Mille poolest erineb loomade ppimine inimese omast? Loomad sooritavad eesmärgile viitavat tegevust tänu sellele, et seda on korduvalt tehtud juhuslikult. Seda nim. õppi- miseks katse ja eksituse kaudu. Inimese õppimine erineb sellega, et ta õpib arusaamise kaudu. Probleemi lahendus nähakse ette ja saadakse aru, mida tuleb teha, et eesmärgini jõuda. Seleta mõisted! Psüühhika-ül. On organismi
MKT põhialused kõik ained koosnevad molekulidest, molekulid on kaootilises liikumises, molekulid mõjutavad üksteist vastastikku, parameeter füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi, makroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse ainekoguse, kui soojusliku tervikliku kirjeldamiseks, (suur, aine kogus, võimalik mõõta), mikroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamiseks, (väike, aineosakesed, on võimalik arutada), olekuparameeter rõhk, ruumala, temperatuur, ühe parameetri muutmisega muutub vähemalt ka teine parameeter, temperatuur osakeste liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp on teoreetiliselt madalaim temp, praktiliselt nii madalat temp ei saavutata, ideaal gaas reaalse gaasi mudel, on gaas, mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude, molekulid loetakse
kinnitama tegema Soovitav soovikohane Soovitatav soovitusekohane Sisendama kellelegi midagi Sisestama sisse viima või panema sugereerima (nt lastele (nt andmeid arvutisse) kuulekust) Enamik suurem osa Enamus arvuline üleolek Kestus ajaline pikkus Kestvus edasikestmine, vastupidavus Kogu käib terviku kohta Kõik käib iga üksiku kohta Trükk trükkimine, korraga trükitud Trükis väljaanne, üllitis partii Tulemus sihipärase tegevuse Tagajärg juhuslik, iseeneslik positiivne resultaat tulemus Viimane järjekorras viimane Viimne kõige viimane Alluma ametialaselt kellegi Alistuma alla andma alluvusse kuuluma, millegi mõju all olema Asutama rajama, looma Asustama teatud alale elama asuma
Filmi ajalugu Esimene liikuva pildiga film loodi Eadweard Muybridge poolt 1878. aastal, kui ta filmis liikuvat hobust. Filmimiseks kasutas ta stereoskoopilist kaamerat. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga, mis pääsesid liikuma koos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa, et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. 1893. aastal tutvustas Thomas Edison rahvale kinetograafi ja kinetoskoopi. 1895. aastal leiutasid vennad Lumiereid kinesgraafi, see oli kaasas kantav, kolm ühes võimalusega: kaamera,printer ja projektor. Liumiereid näitasid Pariisis filmi, kus veovankrit vedav hobune liikus vaatajate poole. Vaatajad olid rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest möödusid järgemööda müür, mis langes lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm. Seanss lõpeb joovastunud aplausig...
Salumetsad I Toomas Frey Salu mainimine toob silma ette üksiku metsatuka keset avarat künnimaad, kus puude ja põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule. Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele.
Molekulaarfüüsika alused *kõik ained koosnevad molekulidest *molekulid on pidevas kaootilises liikumises *molekulide vahel on vastastikmõju aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil parameeter- nim füüsikalist suurust, mis kirjeldab aine olekut või omadusi Parameetrite liigid: 1)makroparameetrid- füüsikalised suurused, mida saab mõõta (nt: mass, pikkus...) 2)mikroparameetrid- füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Neid on võimalik arvutada makroparameetrite abil. Olekuparameetrid: 1) rõhk p 1Pa 2) ruumala V 1m³ 3) temperatuur T 1K või 1ºC kui muuta ühte olekuparameetrit muutub ka vähemalt üks teine parameeter Mikro- ja makroparameetrid Temperatuur Ideaalse gaasi olekuvõrrand ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel omadused: 1)molekulid on punktmassid (mõõtmeteta)
teeb. Lisaks võib inimest vallata hirm jääda partnerita põhjusel, mis seostub toimetulematuse ning elukvaliteedi langusega. Seega võiks üksi elamist käsitleda ka kui ''kohustuslikku'' perioodi, mis aitab omandada oskuse ise eluga hakkama saada ajal, kui kaaslast toetamas pole. Unistus kaaslasest seostub sageli unistusega täiuslikumast elust, mis aitab realiseerida oma soove, näiteks lapsevanemaks olemist, olla kellegi jaoks parim. Otsust loobuda üksiku vallalise staatusest motiveerib vajadus muuta midagi senises elus. Eks ole nii suhtes kui suhteta olemisel eeliseid. Vaba olles ei pea aru andma, kuhu kellega lähed, pole ka probleemi, kui jääd kauemaks kui plaanitud. Ei ole pidevaid erimeelsusi ega midagi. Samas on kõigile kedagi vaja. Mõtlen, et kuidas inimesed üldse saavad olla inimesega, kelle vastu nad midagi ei tunne. Mõistan ehk inimesi, kes on kaua koos olnud ja peavad seda alguses nö väikseks tüdimuseks. Aga kui 15
Arengupsühholoogia Arengupsüholoogia Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Millega tegeleb arengupsühholoogia ja tema eesmärgid Arenupsühholoogia tegeleb: 1) Inimese arengu mehhanismidega 2) Arengu mõtestamisega 3) Tunnetuse, sotsiaalse arengu uurimisega Arengupsühholoogial on kaks eesmärki: 1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu; 2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise. Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Sotsiaalne areng- väliste, kultuuriliste, sotsiaalsete mõjude poolt määratlev areng. Täiskasvanuiga 20/25 60/65 aas...
Õudusjutt Ma jooksin. Tundus, et see on kestnud juba tunde. Ma ei julgenud taha vaadata, teadsin ilma selletagi, et nad jälitavad mind. Ma ei teadnud, kes nad on, teadsin vaid, et nad tahavad mind tappa. Pugesin peitu üksiku pargipingi taha ja lootsin et nad mind ei märka. Tänaval olid veel mõned üksikud ellujäänud, kellel oli veel pea õlgadel ja kõik jäsemed omal kohal. Jõudsin just parajasti näha, kuidas ühel noorel mehel pea otsast raiuti. Kirves selle eluka käes oli punane ja tilkuv. Elukas irvitas ja ajas oma võikad kombitsad mehe kõhtu, et ta soolikad kätte saada. Mulle on millegipärast mulje jäänud, et need elukad peamiselt inimeste soolikaid jahivadki
Mood (Mo) nimetatakse tunnuse kõige sagedamini esinevat väärtust. Hajuvuse karakteristikud 1. Variatsiooni ulatus on tunnuse suurima ja väiksema väärtuse vahe xmax – xmin. 2. Alumiseks kvartiiliks nimetatakse tunnuse väärtust, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% ( Q ). 3. Ülemiseks kvartiiliks nimetatakse tunnuse väärtust, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% ( Q ). 4. Hälve on tunnuse üksiku väärtuse ja keskmise vahe absoluutväärtus d = |xi – X | 5. Dispersioon on hälvete ruutude aritmeetiline keskväärtus (δ2). Erinevate valimite dispersioone saab omavahel võrrelda ja kehtib reegel: mida suurem on dispersioon, seda suurem on tunnuse väärtuste hajuvus. 2 x X 1 2
Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu igas klassis. Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase
Paber Paber 13. saj lõpul hakkas euroopas levima hiinlastelt üle võetud paber. Algselt tehti paberit linase või puuvillase riide kaltsudest neid kokku pressides ja liimisegusse kastes. 6 Trükikunst Trükikunsti ehk tüpograafia leiutajaks 1440. aastal peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi.Tema teene inimsoole seisnes selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe, millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Tänu trükikunsti leiutamisele, muutusid raamatud kättesaadavaks ka lihtrahvale. Seetõttu oli ka märgata haridustaseme kasvu. 7 Prillid Varaseimad andmed prillide kohta pärinevad Hiinast. Nad olevat kasutanud lamedaid kvartsitükke, mis kaitsesid päikese eest. Need
tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kromosoomide arv on vale. Nt:downi sündroom. Polüploidsus-kromosoomistiku kordistumine inimese Sugurakus-23kr=n, keharakus-46=2n,rakus-3n või 4n Mõju järgi-1.kahjulikud, neutraalsed,kasulikud. Tekkepõhjuse järgi-iseeneslikud-raku jagunemisel. Mutageenide toimel.Tekkekoha järgi-keharakkudes-elu jooksul tekkinud, Ei pärandu. Sugurakkudes-päranduvad.
1. Nimeta makro-ja mikroparameetreid. a. Makroparameetrid on füüsikalised suurused mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel.Nendeks on näitaks ainekoguse mass,rõhk,ruumala,temperatuur b. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel.Nendeks on näiteks molekuli mass,molekuli kiirus 2. Millised on soojusliikumise kolm põhialust a. Aine koosned molekulidest b. Oskakesed on pidevas liikumises c. Osakesed mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega.Kauguse suurenedes oskeste vahel saavad ülekaalu tõmbejõud, kauguse üleliigsel vähenemisel aga tõukejõud 3. Võrdle aine ehituse mudeleid(tahke,vedel,gaasiline). a
numbriklahvistiku ümber numbrite sisestamiselt kursori juhtimisele ja tagasi. Kui samanimeline signaaltuli põleb on numbriklahvistik lülitatud numbrite sisestamise re-ziimi. Kasulik teave Kõik klahvivajutused peavad olema lühikesed välja arvatud tõste- (Shift), juht- (Ctrl) ja muuteklahv(Alt). Kui hoiad mõnda klahvi all, algab selle märgi korduvsisestus. Jäta meelde tagasilükke ja kustutusklahvi erinevus ning kasuta neid otstarbekalt. Ära kasuta üksiku või mõne suurtähe sisestamiseks registrilukustusklahvi Caps Lock - kasuta tõsteklahvi Shift. Kasuta registrilukustusklahvi vaid pikemate suurtähtedest tekstide sisestamisel. Õpi ära kümnesõrme pimesüsteem ja kasuta hiire asemel kiirkäske - see kiirendab märksa tööd. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
