I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub
korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka
Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Ava...
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi.
Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks. Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine, koostöö kõigis küsimustes. Tava iseloomustab: - väljendas kogu sugukonna huve; - lähtus kõigi huvidest; - toimiskäitumisregulaatorina;
järgi, vertikaalne jm, konstitutsiooni kehtestamise põhistamiseks mõeldud doktriinid, õigusharude süsteem (avalik- ja eraõigus) Riik ja õigus. Riik ja õigus on lahutamatult seotud. Positiivne õigus on antud ajal oleva riigi kehtiv õigus. Ajalooline õigus on eksistentsi lõpetanud riigi kunagine õigus. 16.september *Juristide eetikakoodeksid NELJAPÄEV SEMINARI MATERJAL Õsi, järgmine kord SEMINAR I teema. ÕIGUSE EELASTMED JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Õiguse eelastmed (ÕE lk 17-23). 2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim (ÕE lk 23-26; LM II lk 11-13; SÕT lk 45-47 ja 51-56). 3. Ius non scriptum, ius scriptum (ÕE lk 26-29; LM II lk 11). 4. Õiguse tähistamine (ÕE lk 29-33; LM II lk 15-16; SÕT lk 17-19). 5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee (ÕE lk 33-38). 6. Õiguse mõiste erinevaid tähendusi (ÕE lk 38-41; LM II lk 14-15 ja 16-17). 7. Positiivne ja ülipositiivne õigus (ÕE lk 41-44; LM II lk 16). Era- ja avalik õigus, õigusharude
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita! Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. 1. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga
käitumise välimist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid küllaltki erinevalt. 20 8. Õiguse ja moraali seos Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Samas ei ole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on seda olnud ka moraal kui ka tavad. Need on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Enne õigust oli moraal see, mis valitsesid inimeste kooselus. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, samas ka kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraalinormidest, mis on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ning üld kohustuslikud. Kõik need normid kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. See inimkäitumine,
Aeneis on Vergiliuse eepos, Aeneas on selle eepose peategelane. 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, too näiteid autoritest. Kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad ja küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisuse kasv ja ühendava loo kadumine. Autorid: Lucanus, Valerius Flaccus, Statius. 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? carmen (rütmistatud proosa), liisusalmid, mõistatused 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? Tänapäeval on lüürika igasuguses vormis luule, milles on keskne autorile omistatavate tunnete väljendamine. Antiikajal oli lüürika lüürilistes värsimõõtudes luule. Rooma luules
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord
Suhkrukoormustesti (GTT) puhul tehakse esmalt vereanalüüs, nn. tühja kõhu veresuhkru näit, pärast seda juuakse suhkrut sisaldavat jooki ja veresuhkrut mõõdetakse uuesti 2 tunni möödudes. HbA1c (nn keskmise suhkru analüüs), mida mõõdetakse samuti vereanalüüsiga, ei eelda eelnevalt söömatust. Alljärgnevas tabelis 1 on toodud vere suhkrunäitajate viitelised normid. Nõrgenenud glükoositaluvus ja suurenenud glükoosi emissioon on diabeedi eelastmed. 6 Suurenenud Normaal- Vähenenud glükoos tühja Diabeet väärtus glükoositaluvus kõhu veresuhkru
Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus) Maailma õiguskultuurid Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) Islami õigus
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg
reeglite ülekandmine eepikasse (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad, küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisus (mitte pikem ühendav lugu). Nero ajast: Lucanus (nt "De bello civili" e "Kodusõjast") Flaviuste ajast: Valerius Flaccus, Statius, Silius Italicus (nt "Punica" e "Puunia sõjast", pikim ladinakeelne säilinud luuleteos). 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladina lüürikast? Rütmistatud proosa (loits, maagiline tõotustekst, needus, leping vm), tavaliselt algriimis, palju kõlakujundeid, fraasid enam-vähem ühepikkused. Liisusalmid, mõistatused. 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel?
...................................................................................................................... 4 Õpiväljund ............................................................................................................................................................ 4 Sisukord ................................................................................................................................................................. 5 Õiguse eelastmed, ehk mis oli enne õigust? (Slaid 1) ................................................................................... 8 Õiguse mõiste. (Slaid 2) ........................................................................................................................................... 10 Õiguse idee. (Slaid 3) ......................................................................................................................................
Kokkuleppimisprotsess, konvensionaalne norm. Formaalselt lepib kokku Riigikogu, seadusandja. · Kui me end ei alluta, siis korda ei ole. Normide järgimise garanteerimine. Kes lepib korras kokku, peab olema lõppastmes võimaline selle korra ka tagama. Järgneb kokkulepitud tagajärg. · Ainekava normdokument, mis on aluseks meie koostööle. Õiguse entsüklopeedia teemad · Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste · Õiguse allikad · Õigusnormid · Riik · Õiguskorra struktuur · Õigussuhted · Õiguse realiseerimine · Õiguse rakendamine Boldis kohustuslikud allikad. Kategooriad ongi abstraktsioonid, ilma nendeta pole võimalik edasi minna. II loeng
arusaamu riiklik-õiguslikust tegelikkusest. Jutt on terviklikust õigussüsteemist, mille kujunemise lätted ulatuvad XII-XIII sajandisse. Seda nimetatakse prantsuse ehk kontinentaalseks ehk romaani-germaani või ka seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Eesti kuulub just sellesse õigussüsteemi. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleeritb inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed ojektiivses tähenduses, ning olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, mis korrastasid inimkäitumist. §1 Sotsiaalsed normid 1. Sotsiaalsete normide mõiste Norm on üldiste määratluste järgi - reegel, juhis või mall. Sotsiaalne norm väljendab ühiskondlikku tahet, reguleerivad ühiskondlikke suhteid,s.t. inimeste käitumist üksteise suhtes. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist
kriminaalprotsessiõiguseks ning finantsõigus. 10. Õiguse tekkimise üldiseloomustus: Õigusetekkimisel ja kujunemisel mängisid rolli: *Sotsiaalsed suhted *Territoriaalne iseloom *Natsiooni ehk rahvuse eesmärk Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord,m kuna ta reguleerib inimeste omavaheliseid suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Just moraal ja tava olid valistevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e. Moraali- ja tavanormidest. Moraali ja tava normid, kui tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib tinglikult jaotada õiguse eelajalooks ja
aga allutatud e subordinatsiooni suhetes. Normil põhinev õiguskultuur. On jaotunud valdkonniti kas avaliku või eraõiguse normideks. Eraõiguses valitseb nn privaatautonoomia, saab ise väga palju kujundada, saab ise valida, kas siseneda või ei jne. Avalikus õiguses ei ole asi nii roosiline, kuid ka seal on toimimas kindlad normid, mis näitavad kokkulepet ühiskonnas. Mandri-Euroopa õigussüsteemi korrastamisel on oluline osa kodifikatsioonidel. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 16. september 2008. a. 8:55 Inimeste vahelised suhted on rõhuvas enamuses korrastatud sotsiaalsete normide poolt. Sotsiaalne norm korrastab asjaolusid ja räägib, milline peab olema kord sellise tegelikkuse esinemise puhul. Normaalset elu aitavad kujundada sotsiaalsed normid. Üldisi reegleid, mis korrastavad inimkäitumist, nim sotsiaalseteks normideks. Vanim neist on vast tava. Tava on selline korrareegel, mis on läbi paljukordse käitumise muutunud harjumuseks
autoreid. Nero renessansi iseloomustab kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid), samuti deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad ja küüniline lähenemine. Selleaegne kirjandus on moraliseeriva sisuga ning enam fragmenteerunud ehk puudub ühendav lugu. Perioodi tuntumateks autoriteks olid Lucanus, Valerius Flaccus ja Statius. 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? Lüürikale eelnenud rütmistatud proosa lühivorme (loits, vanne, needus jt) nimetati carmen'iteks. Neid iseloomustab algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid enam-vähem ühepikkused, kasvavate liikmete seadus, figura etymologica (etümoloogiliselt seotud sõnatüve kordus). Tuntud on Cato Vanema ,,Põllupuhastuspalve". Kirjutati ka liisusalme ja mõistatusi. 114
Thebais (,,Teeba lugu"), 12 rmt Vennatapusõja teisend: Teeba kuningapoegade Eteoklese ja Polyneikese võimuvõitlus Kombineerib kogu varasema eepika jooni (Homeros, hellenistlik eepos, Vergilius) Sünge sisu sarnaneb Lucanuse ja (Seneca) tragöödiaga, stoitsismi mõjud Vääramatu saatus: inimeste moraalitus ja pahed hullus, roimad, kättemaks kaos uus ajastu ja maailmakord 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? · Algselt: loits, maagiline tõotustekst, vanne, needus, leping, juriidiline vm vormel: rütmistatud proosa · Võtted: algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid enamvähem ühepikkused, kasvavate liikmete seadus, figura etymologica (etümoloogiliselt seotud sõnatüve kordus) Liisusalmid (mängu, laste tegevuse saateks):Saab see kuningaks, kes teeb
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal.
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid
Norm on seega üldistus teatud elulistest asjaoludest, millele on lisatud üldistus sellistele asjaoludele järgnevast tagajärjest. Normatiivsus väljendub siduvuses. Kui esinevad teatud elulised asjaolud, siis peab järgnema normis kirjeldatud tagajärg. Normatiivsel reguleerimisel on mitmeid vorme. See võib aset leida nt tavade tasemel või moraaliprintsiipidena. Üheks tüüpiliseks normatiivse reguleerimise vormiks on ka õiguslik reguleerimine. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, reguleerides inimsuhteid. Samuti on sotsiaalse korrana käsitletavad moraal ja tava. Need on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nende struktur koosneb normidest, mis on tüüpilised sotsiaalsed normid ja oma olemuselt üldkohustuslikud. Nad on ajapikku kujunenud ja on suuresti omased vastavale ajaperioodile. Moraal ja tavad peegeldusid inimkäitumise tolleagsedi väärtusmastaape. Eristama peab individuaalset ja normatiivset reguleerimist
Munasari ja testis hakkavad arenema ühesugusest diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5
*Kui on pöördkontstruktsioon: siis tekstis on üks võimalus, aga siis ALATI tee ka pöördkonstruktsioon. Ehk nt maril oli 2 õuna vähem, JA jüril oli seega 2 õuna rohkem kui Maril. *Kompositsioon (seostamine tervikuks), nt mustad ja kirjud lehmad=lehmakari) *Implikatsioon (kui..., siis...) *Kaks muutust moodustavad uue muutuse. Küsimuste liigid matas: 1) Ülesande sisu kohta (SM) 2) SM laiendamiseks 3) MSM kohta (küsmus määrab seose). TEKSTÜLESANNETE LAHENDAMISE EELASTMED 1) ülesande eristamine sarnastest tekstidest *anmded puudulikud *anmeid ei võimalda lahendada *küsimus puudub või ei nõua lahendamist 2) osaülesanded *küsimuste e korralduste leidmine *andmete leidmine * graafilise mudelo ja ülseande sobitamine * SM loomine(jutustamine) * võrdluslause transformeerimine 3) otsitava komponendi leidmine (MSM teada) 4) Rühmitamine, st samas andmed, kuid erisugune küsimus. *erinev sõnastus, kuis sama SM, MSM * eri MSM-d 5) koostamine,
annaabi.ee 
