Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis ning võimalusi, kuidas tahtlikku agressiivsust vältida. Üldiselt võib agressiivsust defi neerida kui igasugust käitumist, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele või vigastamisele. Rangelt võttes iseloomustab agressiivsust neli tunnust: • Agressiivsus on käitumine; soov või kavatsus iseenesest ei ole veel agressiivsus. • Agressiivsus on kavatsetud. Kui korvpallur lööb palli eest võideldes kogemata küünarnukiga vastase huule puruks, ei ole tegemist agressiivsuse ilminguga. Sportlane peab kavatsema tekitada
Tervise kontseptsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluses tervise kontseptsioonist öeldakse, et tervisedendus nõuab tervise ressurssidele kindlat alust, vajalikku teavet, oskusi ja kogemusi, toetavat keskkonda ja tervise üldseisundit parendavaid tingimusi majanduslikus, füüsilises, sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas. (Eesti Tervisekasvatuse Keskus) Tervise biomeditsiiniline kontseptsioon Tervise moistet on meditsiinis defi neeritud haiguse kaudu, st tervist moõistetakse haiguse puudumise tahenduses. See, nn biomeditsiiniline ehk negatiivne lähenemine, valistab üksikisiku elukvaliteedi ja heaolu dimensiooni. Biomeditsiinilist kontseptsiooni on palju kritiseeritud, kuna see ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, kaitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tervisemõjureid. Tervise teaduspõhised kontseptsioonid Kõige lähedasemalt on tervisega seotud kaks suurt teadusvaldkonda: psuhholoogia ja
Organisation, lühendatult UNWTO) alusel järgmiselt: siseturism (eestlaste reisimine eesti riigi piires), sissetulev turism (väliskülastajate reisimine Eestisse) ja väljaminev turism (eestlaste reisimine Eestist välja). Lisaks on turismil on väga palju erinevaid vorme. On olemas linnaturism, ökoturism, sporditurism, säästev turism, kultuuriturism, maaturism, geoturism jne. Käesolev artikkel keskendubki maaturismi olemusele. Maaturismi defi nitsioon Maaturismi defineeritakse erinevalt. Forise (2014:43) sõnul hõlmab maaturism maapiirkondades arendatud turismitegevust, mis on korraldatud kohaliku elanikkonna poolt ning põhineb traditsioonidele, ümbritsevale elukeskkonnale ja ehtsusele. Euroopa Nõukogu defineerib maaturismi kui kogu maapiirkonna piires toimivat turismi (Mald; 1998). Üldiselt kasutatakse Eestis maaturismi defineerimiseks Maailma Turismiorganisatsiooni määratlust:
- Garneri mitmese intelligentsuse teooria: 7 intelligentsuse vormi - Sternbergi intelligentsuse triarhiline teooria: alaüütiline, kreatiivne ja praktiline - Emotsionaalne intelligentsuss – inimese enda tajutud võimega ära tunda, hinnta ja kontrollida nii enda kui ka teiste emotsioone; võrdväärselt näiteks voolava ja kristalliseerunud intelligentsusega. Pigem on emotsionaalse intelligentsuse puhul tegemist isiksuse seadumusega - - õpetatud idioot Sõnaraamatud defi neerivad õpetatud idiooti (idiot savant) kui inimest, kelle võimekus avaldub ühes väga kitsas valdkonnas muidu üldiselt madala intelligentsuse taustal. g-faktori teooria ei välista, et inimesel võiksid olla väljapaistvad võimed ühes väga kitsas valdkonnas ja samal ajal keskmisest palju halvemad võimed paljudes teistes valdkondades. - Intelligentsuse areng - Võimekuse erinevusi näha vastsündinutel, enne arvutama õppimist on numbrilised
sissejuhatus muusikapsühholoogiasse, vanadest eesti ainese helisalvestustest, kontserdisaali akustika alused, Theodor Adorno vaated muusikale, helivoogude rühmitamine, eesti regilaulu struktuur, kuulmisparadoksid, muusika esituse generatiivsed reeglid, muusika ja emotsioonid, helikõrguse kognitiivsed dimensioonid, muusika ja keel, tämbri kognitiivsed dimensioonid, rütmilise kontrastsuse mõõtmisest muusikas ning vaegkuuljate probleemidest muusika kuulamisel sissejuhatus muusikapsühholoogiasse üks paljudest katsetest piiritleda muusikapsühholoo- giat kui rohkem või vähem iseseisvat teadusharu kõlab nii: "Muusikapsühholoogia on psühholoogia osa, mille eesmärgiks on uurida muusikalise käitumise kõiki vorme alates kõige algelisematest kuni kõige arenumateni. Muusikapsühholoogia uurimismeetodid on pärit eksperimen- taalpsühholoogiast ning nende meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinili...
I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. ...
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...
STRUCTURAL TESTING OF HOMEBUILTS Editor's Note: Alex Strojnik's Aviation articles on laminar flow in in all cases of new designs. He writings and aircraft designs have lightplane design, Alex designed also believes load testing may be in appeared in Sport Aviation many and built a very low drag powered order in a number of instances times in the past decade. A native sailplane, the S-2 (Sport Aviation, involving composite airframes. of Yugoslavia, Alex has very April 1982), which would become While there has been no history of impressive academic credentials. the first homebuilt motorglider in structural failure in composite He holds a degree in electrical engi- which International FAI Silver, Gold homebuilts that have been con- neering, a Ph. D. in aerodynamic...
¨ TALLINNA TEHNIKAULIKOOL MATEMAATIKAINSTITUUT Peeter Puusemp TOPOLOOGILISED RUUMID Loengukonspekt Tallinn 2003 SISUKORD Eess˜ona . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 TOPOLOOGILINE RUUM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.2 Topoloogilise ruumi baas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Kinnised hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¨ 1.4 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 ¨ 2 UMBRUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1 Punkti u ¨mbruste s¨ usteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2 Topoloogia m¨a¨a...
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksi...
õnne kahte mood: 1pidada õnneks aktiivset tegevust- paks rahakott, hea seedimine.midagi seoses aktiivse tegevusega on noorukite jaoks , see õnne pool on prevaleeriv varjases norukeias 2osad inimesed def õnne et see on heaolu seisund, mul on turvaline hea olla, vabadus katsetada, heaolu seisund. Täiskasvanud defin õnne siis ta võtab neid mõlemaid arvesse. Kui me mõtleme õnnest sisi peame me silmas püsivat õnne seisundit, ja õnne kui emotsi võime tunda lühiajalist kuid aga kui defi peetakse silmas ikka püsivat. Õnne mõjutab mingisugused objektiivsed näitajad, muutujad püsivat õnneseisundit ei määra. Määravad sotsiaalsed suhted, rahulolu oma sotsiaalsete lähi suhetega, need inimesed on õnnelikud kes seda püsivalt tunnevad, kudi sellele lisandub kaks asja.+ 1)Peab olema ka rahul iseendaga, positiivne endasse suhtumine/adekvaatne enesehinnang 2)mul peab olemine kontrollikese sisemine- ei pea väliseid asjaolulisi oma tegemiste põhjsuteks. Olen ise oma õnne sepp
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud ...
Mandri euroopaliku õigus kultuuri väga oluline tunnus ongi õigus normide abstraktne, üldistatud iseloom. See jätab õiguse leidmisel alati tõlgendamis ruumi, kaalumis ruumi. Põhiseaduse vaim ei mahu põhiseaduse normidesse, teksti ega sõnadesse. See on hoopis laiem arusaam sellest vundamendist, mis suunab ja juhib ühiskonna korraldust. Põhiseaduse sätted on põhiseaduse vaimule üksnes tekstiline tugi. Ilmselt pole põhiseaduse vaimu võimalik defi neerida, kuid teda on võimalik ja vajalik seletada. Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma materjalidest leiame: „Põhiseaduse aluspõhimõtted on alusväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga. Täiesti selge on see, et üldinimlikud püsiväärtused jätavad ruumi ka uutele. PS aluspõhimõtete kataloog on avatud kataloog. Nad
Philosophy of Language Philosophy of Language: a Contemporary Introduction introduces the student to the main issues and theories in twentieth and twenty-first-century phi- losophy of language, focusing specifically on linguistic phenomena. Topics are structured in four parts in the book. Part I, Reference and Referring, includes topics such as Russell's Theory of Descriptions, Donnellan's distinction, problems of anaphora, the description theory of proper names, Searle's cluster theory, and the causalhistorical theory. Part II, Theories of Meaning, surveys the competing theories of linguistic mean- ing and compares their various advantages and liabilities. Part III, Pragmatics and Speech Acts, introduces the basic concepts of linguistic pragmatics, includes a detailed discussion of the problem of indirect force and surveys approaches to metaphor. Part IV, new to this edition, examines the four theories of metaphor. Features...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
: ;e oil U; k et c hu pU ; ri c eU ; i f y o u l i k e". ra ghet t i U; br eadU ; e g gC ; o y s te C r ; m u s s eCl ; j " Let' shavefi shfor di nner,"sai dTom. :e e f U; bis c uitC; a u b e rg i nC e " l ' m defi ni telthe k y bestchefi n tow n," B obsai d Dr ink :m ilkU; or an g ej u i c eU ; l e m o n a d U e ; te a U ; I T h ep o l i c e m asna i dt o t h e c r i m i n a "l ,S t a n ds t i l l . lcke U; coffeeU Other:accommodation U; newsU; policeU; traffic Prepositions
: ;e oil U; k et c hu pU ; ri c eU ; i f y o u l i k e". ra ghet t i U; br eadU ; e g gC ; o y s te C r ; m u s s eCl ; j " Let' shavefi shfor di nner,"sai dTom. :e e f U; bis c uitC; a u b e rg i nC e " l ' m defi ni telthe k y bestchefi n tow n," B obsai d Dr ink :m ilkU; or an g ej u i c eU ; l e m o n a d U e ; te a U ; I T h ep o l i c e m asna i dt o t h e c r i m i n a "l ,S t a n ds t i l l . lcke U; coffeeU Other:accommodation U; newsU; policeU; traffic Prepositions
: ;e oil U; k et c hu pU ; ri c eU ; i f y o u l i k e". ra ghet t i U; br eadU ; e g gC ; o y s te C r ; m u s s eCl ; j " Let' shavefi shfor di nner,"sai dTom. :e e f U; bis c uitC; a u b e rg i nC e " l ' m defi ni telthe k y bestchefi n tow n," B obsai d Dr ink :m ilkU; or an g ej u i c eU ; l e m o n a d U e ; te a U ; I T h ep o l i c e m asna i dt o t h e c r i m i n a "l ,S t a n ds t i l l . lcke U; coffeeU Other:accommodation U; newsU; policeU; traffic Prepositions
: ;e oil U; k et c hu pU ; ri c eU ; i f y o u l i k e". ra ghet t i U; br eadU ; e g gC ; o y s te C r ; m u s s eCl ; j " Let' shavefi shfor di nner,"sai dTom. :e e f U; bis c uitC; a u b e rg i nC e " l ' m defi ni telthe k y bestchefi n tow n," B obsai d Dr ink :m ilkU; or an g ej u i c eU ; l e m o n a d U e ; te a U ; I T h ep o l i c e m asna i dt o t h e c r i m i n a "l ,S t a n ds t i l l . lcke U; coffeeU Other:accommodation U; newsU; policeU; traffic Prepositions
More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
