MEELDEJÄTMINE Referatiivne ülevaade Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 3
suudame ajajoonele paigutada, näiteks oma 10. sünnipäevapidu või keskkooli lõpuaktus. Tegemist on eksplitsiitse mälusüsteemiga. See sisaldab infot minevikus kogetud sündmuste kohta. Selle olemasolu selgub näiteks väikelapsi jälgides, sest esmalt koguvad nad üldteadmisi maailma kohta (semantilise mälu abil) ja alles mingil hetkel arengus suudavad hakata meenutama minevikusündmusi. 3. Mis on protseduuriline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Protseduuriline mälu sisaldab teadmisi erinevate oskuste ja harjumuste kohta. Need oskused ei sünni kaasa, aga harjutades saavad nii selgeks, et me ei pea enam nende peale mõtlema. Protseduuriline mälu on implitsiitne. Näiteks oskus ujuda ei sünni kellelgi kaasa, aga piisavalt harjutades muutub see täiesti automaatseks tegevuseks
Kontrolltööks kordamine. 1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu) Semantiline mälu puhtad teadmised. Igasugused faktid, teooriad, hinnangud. 4. Mõtlemisstiilid. Idealistlik stiil · olulised on inimlikud väärtused · lahendavad edukalt probleeme, kus kesksel kohal on emotsioonid
Psühholoogia kordamine: 1.Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel.Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks.Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant(toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks.Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B.Watson, kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu ka...
Vali üks: a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Küsimus 8 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Intelligentsuskvoot (IQ) on:
ESSEE Üks suurimaid müsteeriumeid Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving (Tulving, 2002) on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mötlemine on kaks ülejäänut... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Tulving sõnastab küll mälu tähenduse päris huvitavalt ja asjakohaselt, aga tavapärane mälu definitsioon on siiski selline: Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu on selline huvitav, müstiline ja kindasti väga keerukas asi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Teadlased on mitmete uuringutega tõestanud, et inimese ajus on olemas mitu mälusüsteemi, mis on omako...
Karl Linné süsteem ,,Looduse süsteem", 10 väljaannet, 1735-1758. Linné kinnistas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Kinnistas süsteemi kategooriad: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik. Liikide nimetamiseks lõi ta binaarse nomenklatuuri e kahesõnalise nimetamisviisi. Kogu elusolendite maailma jaotas ta kahte riiki: taimed ja loomad. Inimese ja inimahvi võrdlus MÄLU: - Inimene: kolm erinevat liiki: autobiograafiline, hetkeline e semantiline, protseduuriline. - Inimahv: puudub autobiograafiline mälu, paremini on arenenud protseduuriline mälu. PEAAJU: - Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud. - Inimahv: ajumaht 350 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen
Mälu, mälutehnikad Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest!
· Lühiajaline mälu (STM) · Pikaajaline mälu (LTM) II Erinevat tüüpi oskused ja teadmised: · Semantiline mälu üldised faktilised teadmised maailma kohta, materjal pole seotud isiklike mälestustega. (Nt. Ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn) · Episoodiline mälu mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, selge subjektiivne ajaline mõõde. (Nt. Mida sõin täna hommikul? Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks.
Tahtmatu- Eeltähelepanu- alateadlik (kui keegi räägib ja sa kuuled oma nimme ning kuulad) Tahtlik- egeerimine valgussähvatusele, valju häälele (10-12), õppimise alus Järeltähelepanu- tegevus muutub automaatselt. Ujumine ja jalgrattasõitmine. Maht- 4-7h 6. Mälu. Mälu liigid: tüübi ja ülesehituse järgi. Sensoone mälu. Primaarne ja sekundaarne mälu. Semantiline ja episoodiline. Amneesia. Protseduuriline mälu. Kognitiivne kaart. Mälu. Organismi võime salvestada, säilitada, taastada informatsiooni. Sensoone mälu-unustamine kohe pärast info vastu võtmist. Primaarne mälu- Lühiajaline mälu. Unustatakse, kuna lisandub uus info. Sekundaarne mälu- pikaajaline mälu, kus on mälu maht suur ent info kättesaamine on aeglasem. Semantiline- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse.(rohi on roheline)
.................................................................. Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:................................................................................................................................ Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu............................................................................................. Episoodiline mälu................................................................................................................. Semantiline mälu..........................................................................................
tõendab nende kolme Näiteks ajalugu kui õpime tundma muinasaega vms. erineva mäluliigi Episoodiline mälu tekib meil enda läbielamistest ja olemasolu? Too iga (3) muudest sellistest isiklikest kogemustest millel on selge kohta oma näide. subjektiivne ajamõõde. Näiteks mälestused mis on tekkinud reisil olles või näiteks kontserdil käies. Protseduuriline mälu tekib õpitud kogemustest ja tegevustest mille sooritamisel on vaja sellele mõelda. Näiteks see, kui kaevame aiamaad siis protseduuriline mälu aitab meil seda tegevust sooritada. 2. Mis on positiivne ja Positiivne sarrutus on mingi sündmuse või tegevuse ÕO8 negatiivne (positive and tõenäoline kordumise suurendamine ja negatiivne
· Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus. · Unustamise põhjused (unustamiskõver): kordamine puudub, vastastikune häirumine e
.......................... 8 3.2. Kajamälu.................................................................................................. 8 4. Lühiajaline mälu............................................................................................. 9 5. Pikaajaline mälu........................................................................................... 10 6. Implisiitne mälu............................................................................................ 11 6.1. Protseduuriline mälu.............................................................................. 11 7. Eksplitsiitne mälu......................................................................................... 12 7.1. Episoodiline mälu................................................................................... 12 7.2. Semantiline mälu................................................................................... 12 8. Kujundimälu............................................................
Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks känkideks. Too näide! Seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. Pikaajaline mälu - ajaline kestvus - suur maht (piiramatu) 3. Sisu Semantiline üldised faktid maailma kohta, pole seotud isiklike mälestustega Episoodiline mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta (areneb hiljem kui semantiline) Protseduuriline oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks pole vaja nende tegevuste peale mõelda. Salvestumine toimub konkreetsete harjutamiste käigus. Too iga liigi kohta näide! Semantiline mälu on laiem mõiste kui episoodiline mälu mingi eluepisoodi mäletamine tähendab ju alati ka teadlikuks olemist sellest, mida mäletatakse, kuid mingi asja teadmisega ei pruugi kaasneda isiklikud mälestused. Evolutsiooniliselt on episoodiline
Taju Sensoorne nälg ja küllastumine - Inimestele on omane tarve järjepidevalt saada informatsiooni oma meeleelundite kaudu ehk sensoorne nälg. Sensoorne isolatsioon põhjustab meeleolu langust, hallutsinatsioone. - Sensoorne nälg ehk eksperiment- tekib pimedas või soojas vees. - Sensoorne küllastumine tekib olukorras kus tekib infot liiga palju. Mälu liigid - Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. - Ikooniline ja ehhooniline mälu ikooniline mälu fikseerib nägemsorganitest saadud info, ehhooniline aga kuulmisel, haistmisel, maitsmisel ja kompamise teel saadud info. - Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbi elatud sündmustest. - Semantiline mälu puhtad teadmised. Mõtlemine Mõiste
Pealegi taastusid ,,kaotatud mälestused" ainult 7%-il Penfieldi patsientidest. Harry Bahrick järeldas vanemaealiste inimeste aastaraamatute katsest seda, et on olemas nn püsimälu, milles talletatakse väga pikka aega ja täpselt teatud informatsioon (nt suur osa võõrkeele- ja matemaatikateadmistest). On suur tõenäosus, et asjad, mis on meeles 3 aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. SEMANTILINE, EPISOODILINE JA PROTSEDUURILINE MÄLU Eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Esimesena pakkus välja Endel Tulving 1970-tel. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega (nt Prantsusmaa pealinn on Pariis. Kui mõelda, millised paiku Pariisis külastasite, on tegemist episoodilise mäluga). Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on
Nüüd vastasid nad täpselt, sõltumata reast. ·Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. ·Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / ·kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ·Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn). ·Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?)
Ka mõne osa mälust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mälusüsteem liiga suureks, et vajalikku informatsiooni üles leida. H.Ebbinghausi katsete tulemusel selgus, et kohe pärast sisulise tähenduseta sõnade meeldejätmist (u. 1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist umbes 50%. Endel Tulving (1972) jõudis järeldusele läbi uuringute, et mälu koosneb süsteemidest, millel on palju sarnasusi ja ka oluliselt palju erinevusi. Protseduuriline mälu- selles süsteemis olevat informatsiooni kasutab inimene justkui automaatselt. Informatsioon salvestatakse mällu ainult vastava tegevuse käigus. Deklaratiivne mälu- sellese süsteemi salvestab inimene fakte, muljeid ja sündmusi ja meenutaminen nõuab pingutamist. Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Söömine mõjutab ajus toimuvaid protsesse, mis aitab asju meelde jätta. Aju tarbib kõige rohkem energiat kui ükski teine organ
patsiendi puudutamist, tungivad patsiendi isiklikku ruumi, nn ,,mulli", mis ümbritseb meie kehasid ja määrab ruumi piirid, mis on rangelt ,,meie oma". Protseduurilist puudutust aktsepteeritakse patsiendi poolt rohkem. Samasugust puudutust teistel asjaoludel võib-olla ülde ei talutaks. Kuid alati on patsiendil õigus säilitada oma personaalne ruum. (Soots 1999.) Hooldav puudutus on puudutuse kasutamine situatioonides, mis ei seostu füüsilise hooldusega. See on palju tundlikum kui protseduuriline puudutus. Kui hoiame patsiendi kätt või patsutame õlale, 1 edastame sõnumit- kliendist hoolimise sõnumit. Hooldav puudutus soodustab lähedust, usaldustunnet ja julgustab. (Soots 1999.) Verbaalne ja mitteverbaalne kinnitamine Väga oluline on anda patsiendile kinnitust selle kohta, et teda kuulatakse, et mõistetakse, mida ta ütles, ja ka selle kohta, et ta saab head hooldust
4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu. 5. Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: kujund, mõisted, stsenaariumid. 6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: semantiline, protseduuriline, episoodiline. 8. Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Nt suureneb inimesele virguse aste ja tähelepanu valivus. tõene 9. Intelligentsuskvoot (IQ) on: vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 10. Tajukujund on alati täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub väär.
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tag...
veelgi pikema numbri meelespidamine vägagi lihtne. Käesoleval juhul organiseeriti materjal ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Niisugust informatsiooni kokkupakkimist mälus nimetatakse känkimiseks (ingl chunking) ja selliseid suuremaid ühikuid ehk känke on inimene omakorda võimeline viis kuni üheksa tükki meelde jätma. Seega saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. ****slaid Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970. aastatel pakkus idee ja leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega
unustamismehhanismide poolest ning ka ajukahjustuste poolest, seega on see lihtsustatud mudel ka õigustatud. 3. Mis on känkimine ja rekodeerimine? Too näiteid. Känkimine - Info kokkupakkimine viisil, kus materjali organiseeritakse lihtsamateks tuttavateks ühikuteks Rekodeerimine -kodeeritud materjali ümbermõtestamine, et luua enesele parem viis millegi meelde jätmiseks 4. Mälu struktuur (materjali sisu alusel) – semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu. Kes pakkus esimesena välja idee ning leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi nende kolme mälusüsteemi eristamiseks? Kirjelda neid mäluliike (too välja ka erinevused) ning nende omavahelist seost. Too näiteid ka uurimustest, mis tõestavad nende mälu liikide erisust. Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I
o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu areneb hiljem kui semantiline o Aktiveerub aju EESOSA, täpsemalt ajukoore otsimikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa · Protseduuriline mälu o Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda o Materjal salvestub konkreetse harjutamise käigus, Nt jalgrattasõit, noa ja kahvliga söömine jne · Mäluoperatsioonid o Salvestamine ehk kodeerimine- meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks
b. motoorne tähelepanu c. jagatud tähelepanu d. kõik variandid on õiged Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: Vali üks: a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist SEE ON ÕIGE b. karistamist
Implitsiidne—protseduuriline, praiming Pikaajalise mälu liigid: o Semantiline mälu- jalgrattasõit, muusikariistade mängime (ei pea meenutama, kuidas seda teha), mälu teadmiste ja faktide kohta. Faktimälu. Mida oleme lugenud, kuulnud jne o Episoodiline mälu- mälu meiega juhtunud sündmuste kohta, episoodid, teave sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud. o Protseduuriline mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt paelte sidumine, nööpide kinnitamine. o Välklambimälestus (flashbulb memory)- midagi, mis tuleb meelde väga järsku. Nt mõnest õnnetusest o Praiming- eelenevalt omandatud teabe mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele Mäluprotsessid: o Salvestamine e kordineerimine- sõltub materjali analüüsi sügavusest, kuivõrd
PUUDUMINE; VÄHENE KORDAMINE; PUUDUVAD MÕTESTATUD SEOSED. KUIDAS TOIMUB MEELDETULETAMINE? ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA OLLAKSE VAREM KOKKU PUUTUNUD, TUNTAKSE SEE ÄRA; MEENUMINE MATERJAL TULEB ISEENESEST MEELDE (EI NÕUA PINGUTUST, ESILE KUTSUVAD VIHJED); MEENUTAMINE EELDAB MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA LIIGUTUSTEGA; SEMANTILISES TALLETATAKSE FAKTE JA TEADMISI, MIDA ÜLDISELT TEATAKSE JA MIDA ÕPITAKSE; EPISOODILISES TALLETATAV INFO ON SEOTUD INIMESE ENDAGA NING MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV
toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne. 2) Püsimälu protseduuriline (selgeksõpitud tegevused ja liigutused, nt jalgrattasõit), semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid). Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu. Mälu häired: 1) Amneesia e. mälulünk mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 2 (loengud 58) 1. Leia üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide sõnavõtud sellel teemal. TEEMA: Sotesiaalne heaolu Konservatiivne Riik peaks toetama neid, kellel puudub perekond. Liberaalne Riik peaks toetaa vaid vaeseid ja puuetega inimesi. Sotsialistlik Kõik inimesed on võrdsed ja riik peaks toetama kõiki võrdselt. Kas saaks välja tuua ka mingeid konkreetsemaid ideoloogiavoole, mis antud teemaga haakuvad? 2. Missugus(t)esse erakonnaperekonda(desse) ja/või ideoloogiapärimus(tes)se liigitada Eesti suuremad erakonnad ja kuidas seda põhjendada? Reform IRL Kesk Rahvaliit SDE Roheli...
Bioloogia KT 1.Mäluliigitus, kirjeldused Mälu inimene on ainus liik, kelle mälu saab jaotada vastavalt ülesandele kolmeks: 1)autobiograafiline mälu annab infot iseenda kohta, võimaldab ajas rännata ja unistada (minevikus, olevikus, tulevikus). 2)faktiline mälu info ümbritseva maailma kohta; teadmine asjadest, mis otseselt ise end ei puuduta (president). 3)protseduuriline mälu asjad, mis on kunagi õpitud, teostuvad automaatselt (rattasõit). 2.Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist 1)Suur ajumaht inimesega sama suurtel ahvidel on ajumaht 3 x väiksem. 2)Keha proportsioonid inimene on püstise kehahoiakuga ja liigub kahel jalal. 3)Areng inimese areng on aeglane ning erinevalt teistest imetajatest, ei ole seotud aastaaegadega. 4)Toit toit on mitmekesine; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda. 5)Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult. Suudab m...
isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ning neil on selge subjektiivne ajamõõde. Need on mälestused, mis on jäävad pikemaks ajaks meelde, kuna nendega seostub midagi teistsugust ja neid on kerge eristada. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Näiteks kuuluvad sinna alla noa ja kahvliga söömine, jalgrattaga sõitimine, autojuhtimine, arvuti klaviatuuri kasutamine. Kuigi neid peab esijalgu väga põhjalikult harjutama ja kordama, siis üldiselt nad mälust ei kao. Kuna enamus meeli ja asjade tajumine on väga tugevalt seotud erinevate aju osadega siis nende kahjustamisel võib inimene kaotada
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferents...
Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Mälu liigid Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see väga ruttu sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Eristatakse erinevaid mälu liike: · Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Selle mäluga on seotud oskused , nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Protseduuriline mälu puudutab rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega . Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt .
Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Anne-Ly Padrik HT-16 Töömälu vahendab infot lühimälust pikaajalisse mällu. 2.Pikaajaline mälu: Kolm mälusüsteemi (E. Tulving) Episoodiline mälu Semantiline mälu Protseduuriline mälu Mälu Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut.... Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. "Ammutada (reprodutseerida) saab ainult seda, mis on meelde jäetud, ja kuidas seda on võimalik ammutada, sõltub sellest, KUIDAS see oli meelde jäetud." E.Tulving (1973) Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse.
väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse 3 mäluliiki. Episoodilise mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida
uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.) c) neuroteaduse uuringud näidanud lühi- ja pikaajalise mälu eristust närvirakkude ühenduskohtade tasemel Pikaajalise mälu liigid ja omadused Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on erisüsteemides: semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (MIS on jalgratas?) Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (MILLAL mina sõitsin viimati jalgrattaga?) Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja
Tänu W.Penfieldi aju-uuringule epilepsiahaigega, kuis elektriliselt stimuleeriti eri aju osi. Stimuleerimise tagajärjena meenusid epilepsiahaigele eredalt mälestused ammusest ajast. Penfield tegi järelduse, et pikaajalised mälestused on sisuliselt kustumatud. 5. Milline mälusüsteem on amneesiahaigel tüüpiliselt kõige rohkem, milline kõige vähem kahjustunud? Kõige rohkem on kahjustunud hiljutiste sündmuste episoodiline mälu, kõige vähem protseduuriline ja lühiajaline mälu. 6. Miks on mälu väga tuttavate asjade reprodutseerimisel sageli ebatäpne? Sest meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult on materjali analüüsitud. 7. Kummas, kas vabas meenutamise või äratundmistestis, on tulemus tavaliselt parem ja miks? Äradundmistest. 8. Miks annab jaotatud õppimine kokkuvõttes sageli palju paremaid tulemusi kui järjest õppimine? Erisugune konteksti erinevatel õppimiskordadel aitab materjali
1)Kas saame rääkida mälust kui kindlapiirilisest ja eraldiseisvast psühholoogilisest protsessist? Miks? 2) Kuidas on võimalik mälu liigitada? Tooge välja erinevate jaotuste alaosad ja võrrelge neid. Millised tõendid viitavad sellele, et mälu liike on rohkem kui üks? Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: · Motoorne ehk liikumismälu : seda iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. · Emotsionaalne mälu : selle mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmustega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inime...
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
3).Mis on mälu? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Aga miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval : 1. Meeldejätmine uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel 2
Unustamine on vajalik efektiivsemaks toimetulekuks Unustamine kui mina-kaitsemehhanism 9. Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi -> · sensoorne mälu - nn kajamälu, vahetult pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni biokeemiliste protsesside tekkeni · püsimälu mällu jääv peale 30 sekundit · operatiivmälu kindlaks perioodiks salvestatav info · protseduuriline mälu oskustega seotud mälu, väga püsiv · semantiline mälu tähendustega seotud mälu, paigutatud nn kabineti printsiibil · episoodiline mälu sündmuste järgnevus 10. Emotsioonide mõiste ja liigid -> Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. / inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. · Meeleolu pikaajaline ja nõrk foon · Ärevus määramatus, abitus, hirm · Stress pingeseisund (H. Selye)
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad ...
Põhiorganid- Peaassamblee (PA): PA – ÜRO tähtsaim organ? Täiskogu istungid ja ÜRO diplomaatia PA-s juhatused, komiteed, komisjonid, nõukogud kontroll allorganisatsioonide üle peasekretäri valimised Julgeolekunõukogu (JN): 5 alalist liiget: USA, Venemaa, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa 10 ajutist liiget (2 a.). Valitakse geograafia põhjal: Aafrikast – 3, Aasiast – 2, Ida- Euroopast – 1, Lääne-Euroopast – 2, Ladina-Ameerika riikidest – 2 Hääletamine: 1. Protseduuriline hääletamine 2. Hääletamine olulistes küsimustes Otsused riikidele kohustuslikud Majandus- ja sotsiaalnõukogu: Majandusprobleemide kasv Komisjonide süsteem: Funktsionaalsed, Geograafia põhimõttel Hooldusnõukogu: Eeskuju: Rahvasteliit Tegeles: erinevate riikide territooriumil olevate rahvaste/rahvusgruppide probleemidega. 1994.a. – eksisteerib teoreetiliselt 2005.a. - soov likvideerida Rahvusvaheline Kohus: Asub Haagis 15 kohtunikku (sh president ja asepresident)
Bioloogia kontrolltöö 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle - inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel - artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel
taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? analüütiline ehk kontseptuaalne kolme liiki protsesse- metakognitsioon, soorituslikud oskused ja teadmiste Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. omandamine Sisu faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline kreatiivne ehk loominguline tahk kaks komponenti- uudsus ja teadmine, metakognitiivne automaatsus. Praktiline ehk kontekstuaalne 11. Loetlege andersoni jt 2001 kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad ? 24. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri
Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde
sisaldab üldisi teadmisi (fakte ja üldistatud teadmisi) maailma kohta, protseduurilist mälu (kuidas midagi tehakse, protseduurid) ning episoodilist mälu, mis sisaldab isiklikke mälestusi enda kogetud aja ja ruumiga seotud elusündmustest. Tingimuslikke teadmisi (conditional knowleedge) (st teadmisi, millal ja miks midagi kasutada) grupeeritakse teiste osade alla, kuid õppimise kontekstis omandavad need erilist tähtsust Protseduuriline mälu · Info sellest, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Lihtsad stiimul- reaktsioon ühendused. Areneb tegevust korrates, ei pea olema mõtestatult (jalgrattaga sõitmine, suusatamine, lugemine, kirjutamine, joonistamine). · Koolieelses eas ja hiljem Koolieelne iga: sündmuste mälu · Varane mälusüsteem on suunatud pigem sündmuste, mitte staatiliste objektide meeldejätmisele. · Lapsele on eriti tähtis jätta meelde igapäevase elu
- Mälu - elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumisi. - Mälu struktuur - see, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted. Mälu toimimiseks on vaja kolm (mälu)protsessi: 1) materjali salvestamine 2) meeles pidamine 3) meenutamine Mälud: 1) lühimälu (töömälu) 2) pikaajaline Mälu süsteemide eristus (millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse): 1) semantiline 2) episoodiline 3) protseduuriline 4) eksplitsiitseline 5) implitsiitseline Möömälu alasüsteemid: 1) nägemis-ruumilise info hoidmiseks 2) kuulmis-sõnalise info hoidmiseks 3) tähelepanu koordineerimiseks - Känkimine - informatsiooni kokkupanemine mälus organiseerimisega materjal ümber lihtsamateks tuttavateks ühikutes. Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. Semaatiline mälu - sisaldab faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi
kasutamiseks näiteks Microsoft SQL Server, Oracle vms. Pean tunnistama, et pole ise seda praktikas nagu kasutanud, aga selle eesmärgiks peaks olema võimalus kirjutada SQL päringuid platvormist sõltumata. Kel suurem huvi selle vastu, siis hetkel tundub parim link olevat vahvel.net foorumis. Pöördume MySQLi mooduli juurde tagasi. Uue arendusga muudeti see turvalisemaks ning võimaldab omakorda kahte meetodit ühendamiseks: protseduuriline objektorienteeritud Protseduuriline ühendamine andmebaasiga Mistahes viisil ühendusse astumisel andmebaasiga on meil reeglina neli sammu: 1. ühendamine 2. päring 3. tulemuse väljastamine 4. ühenduse sulgemine Kindlasti mõjub tervisele hästi, kui kohe alustame ka mõningate konrollidega - näiteks kas ühendus toimus ja kas päring oli edukas. Ühendamine Ühendamisel tuleb ära määrata andmebaasi server, andmebaasi nimi, kasutaja ja salasõna. ? 1 <
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
