MEELDEJÄTMINE Referatiivne ülevaade Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 3
suudame ajajoonele paigutada, näiteks oma 10. sünnipäevapidu või keskkooli lõpuaktus. Tegemist on eksplitsiitse mälusüsteemiga. See sisaldab infot minevikus kogetud sündmuste kohta. Selle olemasolu selgub näiteks väikelapsi jälgides, sest esmalt koguvad nad üldteadmisi maailma kohta (semantilise mälu abil) ja alles mingil hetkel arengus suudavad hakata meenutama minevikusündmusi. 3. Mis on protseduuriline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Protseduuriline mälu sisaldab teadmisi erinevate oskuste ja harjumuste kohta. Need oskused ei sünni kaasa, aga harjutades saavad nii selgeks, et me ei pea enam nende peale mõtlema. Protseduuriline mälu on implitsiitne. Näiteks oskus ujuda ei sünni kellelgi kaasa, aga piisavalt harjutades muutub see täiesti automaatseks tegevuseks
Kontrolltööks kordamine. 1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu) Semantiline mälu puhtad teadmised. Igasugused faktid, teooriad, hinnangud. 4. Mõtlemisstiilid. Idealistlik stiil · olulised on inimlikud väärtused · lahendavad edukalt probleeme, kus kesksel kohal on emotsioonid · iseloomulik kõike kõigega lepitada
Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. 7.Pikaajaline mälu Seal sailib materjal kaua, kas või aastakümmneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul(suure hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. 8.Protseduuriline mälu Seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega(nt:jalgratta sõit).Sinna alla kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu. 9.Semantiline mälu Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse(nt: rohi on reoheline jne). See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes.Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 10.Episoodiline mälu
Vali üks: a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Küsimus 8 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Intelligentsuskvoot (IQ) on:
seotud isiklike mälestustega. Peamiseks eristavaks tunnuseks on subjektiivne kogemus, mis kaasneb episoodilise mäluga, mitte erinevat tüüpi informatsioon. Semantilisel teabel on tõeväärtus kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetse harjutamise käigus ning teoreetilised teadmised mingi teema kohta ei anna inimesele veel selleks vajalikku oskust, näiteks auto juhtumine. Kui aga need oskused on omandatud väga professionaalselt, püsivad nad kaua nn liigutusmälus. Aga kuidas inimesed üldse mäletavad
Karl Linné süsteem ,,Looduse süsteem", 10 väljaannet, 1735-1758. Linné kinnistas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Kinnistas süsteemi kategooriad: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik. Liikide nimetamiseks lõi ta binaarse nomenklatuuri e kahesõnalise nimetamisviisi. Kogu elusolendite maailma jaotas ta kahte riiki: taimed ja loomad. Inimese ja inimahvi võrdlus MÄLU: - Inimene: kolm erinevat liiki: autobiograafiline, hetkeline e semantiline, protseduuriline. - Inimahv: puudub autobiograafiline mälu, paremini on arenenud protseduuriline mälu. PEAAJU: - Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud. - Inimahv: ajumaht 350 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen
Mälu, mälutehnikad Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest!
· Lühiajaline mälu (STM) · Pikaajaline mälu (LTM) II Erinevat tüüpi oskused ja teadmised: · Semantiline mälu üldised faktilised teadmised maailma kohta, materjal pole seotud isiklike mälestustega. (Nt. Ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn) · Episoodiline mälu mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, selge subjektiivne ajaline mõõde. (Nt. Mida sõin täna hommikul? Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks.
Tahtmatu- Eeltähelepanu- alateadlik (kui keegi räägib ja sa kuuled oma nimme ning kuulad) Tahtlik- egeerimine valgussähvatusele, valju häälele (10-12), õppimise alus Järeltähelepanu- tegevus muutub automaatselt. Ujumine ja jalgrattasõitmine. Maht- 4-7h 6. Mälu. Mälu liigid: tüübi ja ülesehituse järgi. Sensoone mälu. Primaarne ja sekundaarne mälu. Semantiline ja episoodiline. Amneesia. Protseduuriline mälu. Kognitiivne kaart. Mälu. Organismi võime salvestada, säilitada, taastada informatsiooni. Sensoone mälu-unustamine kohe pärast info vastu võtmist. Primaarne mälu- Lühiajaline mälu. Unustatakse, kuna lisandub uus info. Sekundaarne mälu- pikaajaline mälu, kus on mälu maht suur ent info kättesaamine on aeglasem. Semantiline- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse.(rohi on roheline)
................................................................. Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:................................................................................................................................ Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu............................................................................................. Episoodiline mälu................................................................................................................. Semantiline mälu.........................................................................................
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Defineeri kõik kolm Semantiline mälu on see osa, mida me õpime näiteks ÕO7, L7 mälu liiki (semantiline, koolis. Nendel teadmistel ei ole meie endaga mingit episoodiline, isiklikku seost( pigem esialgu õppimise ajal ei ole see protseduuriline). Mis ajendiks, sest elu jooksul võib nii mõndagi vaja minna). tõendab nende kolme Näiteks ajalugu kui õpime tundma muinasaega vms. erineva mäluliigi Episoodiline mälu tekib meil enda läbielamistest ja olemasolu? Too iga (3) muudest sellistest isiklikest kogemustest millel on selge kohta oma näide. subjektiivne ajamõõde. Näiteks mälestused mis on tekkinud reisil olles või näiteks kontserdil käies.
· Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus. · Unustamise põhjused (unustamiskõver): kordamine puudub, vastastikune häirumine e
......................... 8 3.2. Kajamälu.................................................................................................. 8 4. Lühiajaline mälu............................................................................................. 9 5. Pikaajaline mälu........................................................................................... 10 6. Implisiitne mälu............................................................................................ 11 6.1. Protseduuriline mälu.............................................................................. 11 7. Eksplitsiitne mälu......................................................................................... 12 7.1. Episoodiline mälu................................................................................... 12 7.2. Semantiline mälu................................................................................... 12 8. Kujundimälu...........................................................
Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks känkideks. Too näide! Seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. Pikaajaline mälu - ajaline kestvus - suur maht (piiramatu) 3. Sisu Semantiline üldised faktid maailma kohta, pole seotud isiklike mälestustega Episoodiline mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta (areneb hiljem kui semantiline) Protseduuriline oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks pole vaja nende tegevuste peale mõelda. Salvestumine toimub konkreetsete harjutamiste käigus. Too iga liigi kohta näide! Semantiline mälu on laiem mõiste kui episoodiline mälu mingi eluepisoodi mäletamine tähendab ju alati ka teadlikuks olemist sellest, mida mäletatakse, kuid mingi asja teadmisega ei pruugi kaasneda isiklikud mälestused. Evolutsiooniliselt on episoodiline
Taju Sensoorne nälg ja küllastumine - Inimestele on omane tarve järjepidevalt saada informatsiooni oma meeleelundite kaudu ehk sensoorne nälg. Sensoorne isolatsioon põhjustab meeleolu langust, hallutsinatsioone. - Sensoorne nälg ehk eksperiment- tekib pimedas või soojas vees. - Sensoorne küllastumine tekib olukorras kus tekib infot liiga palju. Mälu liigid - Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. - Ikooniline ja ehhooniline mälu ikooniline mälu fikseerib nägemsorganitest saadud info, ehhooniline aga kuulmisel, haistmisel, maitsmisel ja kompamise teel saadud info. - Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbi elatud sündmustest. - Semantiline mälu puhtad teadmised. Mõtlemine Mõiste
vastavaid komponente tundma õppinud (nt ka et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel keerulisem eristada omavahel mustanahaliste nägusid). Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad siiski olla väga erinevad, lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Eristatakse lühimälu (uuem nimetus: töömälu), pikaajaline mälu. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline ja ekspliitne ja impliitne mälu. LÜHIMÄLU JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on justkui taju pikendus. See kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (working
Nüüd vastasid nad täpselt, sõltumata reast. ·Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. ·Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / ·kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ·Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn). ·Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?)
Ka mõne osa mälust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mälusüsteem liiga suureks, et vajalikku informatsiooni üles leida. H.Ebbinghausi katsete tulemusel selgus, et kohe pärast sisulise tähenduseta sõnade meeldejätmist (u. 1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist umbes 50%. Endel Tulving (1972) jõudis järeldusele läbi uuringute, et mälu koosneb süsteemidest, millel on palju sarnasusi ja ka oluliselt palju erinevusi. Protseduuriline mälu- selles süsteemis olevat informatsiooni kasutab inimene justkui automaatselt. Informatsioon salvestatakse mällu ainult vastava tegevuse käigus. Deklaratiivne mälu- sellese süsteemi salvestab inimene fakte, muljeid ja sündmusi ja meenutaminen nõuab pingutamist. Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Söömine mõjutab ajus toimuvaid protsesse, mis aitab asju meelde jätta. Aju tarbib kõige rohkem energiat kui ükski teine organ
tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega. Kui abistajad ennast õigesti kliendi käitumisele häälestavad ja oma tundeid jagavad, väljendavad kliendid oma tundeid otse (nuttes, sõnades või muul viisil) peaaegu alati. Peaks hoiduma ka ,,siltide kleepimisest". (Soots 1999.) Puudutuse kasutamine Puudutust saab kasutada terapeutilisel eesmärgil, kuna see julgustab tunnete väljendamist. Eristatakse protseduurilist ja hooldavat puudutust. Protseduuriline puudutus Meil on raske läbi viia protseduure ilma patsiente puudutamata. Protseduurid, mis hõlmavad patsiendi puudutamist, tungivad patsiendi isiklikku ruumi, nn ,,mulli", mis ümbritseb meie kehasid ja määrab ruumi piirid, mis on rangelt ,,meie oma". Protseduurilist puudutust aktsepteeritakse patsiendi poolt rohkem. Samasugust puudutust teistel asjaoludel võib-olla ülde ei talutaks. Kuid alati on patsiendil õigus säilitada oma personaalne ruum. (Soots 1999.) Hooldav puudutus
4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu. 5. Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: kujund, mõisted, stsenaariumid. 6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: semantiline, protseduuriline, episoodiline. 8. Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Nt suureneb inimesele virguse aste ja tähelepanu valivus. tõene 9. Intelligentsuskvoot (IQ) on: vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 10. Tajukujund on alati täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub väär.
emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine. Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel, muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne.
veelgi pikema numbri meelespidamine vägagi lihtne. Käesoleval juhul organiseeriti materjal ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Niisugust informatsiooni kokkupakkimist mälus nimetatakse känkimiseks (ingl chunking) ja selliseid suuremaid ühikuid ehk känke on inimene omakorda võimeline viis kuni üheksa tükki meelde jätma. Seega saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. ****slaid Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970. aastatel pakkus idee ja leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega
unustamismehhanismide poolest ning ka ajukahjustuste poolest, seega on see lihtsustatud mudel ka õigustatud. 3. Mis on känkimine ja rekodeerimine? Too näiteid. Känkimine - Info kokkupakkimine viisil, kus materjali organiseeritakse lihtsamateks tuttavateks ühikuteks Rekodeerimine -kodeeritud materjali ümbermõtestamine, et luua enesele parem viis millegi meelde jätmiseks 4. Mälu struktuur (materjali sisu alusel) – semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu. Kes pakkus esimesena välja idee ning leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi nende kolme mälusüsteemi eristamiseks? Kirjelda neid mäluliike (too välja ka erinevused) ning nende omavahelist seost. Too näiteid ka uurimustest, mis tõestavad nende mälu liikide erisust. Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I
o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu areneb hiljem kui semantiline o Aktiveerub aju EESOSA, täpsemalt ajukoore otsimikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa · Protseduuriline mälu o Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda o Materjal salvestub konkreetse harjutamise käigus, Nt jalgrattasõit, noa ja kahvliga söömine jne · Mäluoperatsioonid o Salvestamine ehk kodeerimine- meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks
motoorne tähelepanu c. jagatud tähelepanu d. kõik variandid on õiged Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: Vali üks: a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist SEE ON ÕIGE b
Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Eestalsed mälu-uurijatena: o Endel Tulving (sünd: 1927) o E.Tulvingu mälu uurimus: MÄLU (raamat): Eksplitsiivne—semantiline, episoodiline Implitsiidne—protseduuriline, praiming Pikaajalise mälu liigid: o Semantiline mälu- jalgrattasõit, muusikariistade mängime (ei pea meenutama, kuidas seda teha), mälu teadmiste ja faktide kohta. Faktimälu. Mida oleme lugenud, kuulnud jne o Episoodiline mälu- mälu meiega juhtunud sündmuste kohta, episoodid, teave sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud. o Protseduuriline mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi
PUUDUMINE; VÄHENE KORDAMINE; PUUDUVAD MÕTESTATUD SEOSED. KUIDAS TOIMUB MEELDETULETAMINE? ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA OLLAKSE VAREM KOKKU PUUTUNUD, TUNTAKSE SEE ÄRA; MEENUMINE MATERJAL TULEB ISEENESEST MEELDE (EI NÕUA PINGUTUST, ESILE KUTSUVAD VIHJED); MEENUTAMINE EELDAB MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA LIIGUTUSTEGA; SEMANTILISES TALLETATAKSE FAKTE JA TEADMISI, MIDA ÜLDISELT TEATAKSE JA MIDA ÕPITAKSE; EPISOODILISES TALLETATAV INFO ON SEOTUD INIMESE ENDAGA NING MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV
toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne. 2) Püsimälu protseduuriline (selgeksõpitud tegevused ja liigutused, nt jalgrattasõit), semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid). Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu. Mälu häired: 1) Amneesia e. mälulünk mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei
A-legitiimsus B-legitiimsus A-legitiimsus B-legitiimsus 4. Kas Eesti Vabariik on demokraatlik riik erineva tasandi demokraatiakäsitluste poolest? Tee ristike Sinu meelest sobivaimasse kasti ning põhjenda/täpsusta, milliste tingimuste poolest Eesti vastab/ei vasta antud käsitluse parameetritele. Demokraatiakäsitlus Vasta Ei Põhjendus b vasta Protseduuriline Liberaaldemokraatlik X Eestis on vabad valimised, kõik hääled on võrdsed, Substantsiaalne e X Kodanikel on võimalus osaleda ühiskondlikus ja sisuline poliitilises elus. 5. Too näide kas kaasajast või ajaloost mõne autoritaarse ja totalitaarse reziimi kohta ning leia eluline näide, mis illustreeriks antud valitsemisviisi olemust.
Bioloogia KT 1.Mäluliigitus, kirjeldused Mälu inimene on ainus liik, kelle mälu saab jaotada vastavalt ülesandele kolmeks: 1)autobiograafiline mälu annab infot iseenda kohta, võimaldab ajas rännata ja unistada (minevikus, olevikus, tulevikus). 2)faktiline mälu info ümbritseva maailma kohta; teadmine asjadest, mis otseselt ise end ei puuduta (president). 3)protseduuriline mälu asjad, mis on kunagi õpitud, teostuvad automaatselt (rattasõit). 2.Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist 1)Suur ajumaht inimesega sama suurtel ahvidel on ajumaht 3 x väiksem. 2)Keha proportsioonid inimene on püstise kehahoiakuga ja liigub kahel jalal. 3)Areng inimese areng on aeglane ning erinevalt teistest imetajatest, ei ole seotud aastaaegadega. 4)Toit toit on mitmekesine; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda.
isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ning neil on selge subjektiivne ajamõõde. Need on mälestused, mis on jäävad pikemaks ajaks meelde, kuna nendega seostub midagi teistsugust ja neid on kerge eristada. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Näiteks kuuluvad sinna alla noa ja kahvliga söömine, jalgrattaga sõitimine, autojuhtimine, arvuti klaviatuuri kasutamine. Kuigi neid peab esijalgu väga põhjalikult harjutama ja kordama, siis üldiselt nad mälust ei kao. Kuna enamus meeli ja asjade tajumine on väga tugevalt seotud erinevate aju osadega siis nende kahjustamisel võib inimene kaotada
Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu. Püsimälu liigitamine- liigitus sõltub mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega( jalgrattasõit, kirjutamine) Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. (rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi:
Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Mälu liigid Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see väga ruttu sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Eristatakse erinevaid mälu liike: · Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Selle mäluga on seotud oskused , nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Protseduuriline mälu puudutab rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega . Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt .
Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Anne-Ly Padrik HT-16 Töömälu vahendab infot lühimälust pikaajalisse mällu. 2.Pikaajaline mälu: Kolm mälusüsteemi (E. Tulving) Episoodiline mälu Semantiline mälu Protseduuriline mälu Mälu Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut.... Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. "Ammutada (reprodutseerida) saab ainult seda, mis on meelde jäetud, ja kuidas seda on võimalik ammutada, sõltub sellest, KUIDAS see oli meelde jäetud." E.Tulving (1973) Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse.
väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse 3 mäluliiki. Episoodilise mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida
resultaadist (selle põhjal mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest) PIKAAJALINE MÄLU jaguneb kaheks: Eksplitsiitne (deklaratiivne) - SEMANTILINE (faktid) EPISOODILINE (sündmused) -Ajukoore oimusagara mediaalne piirkond. Implitsiitne (mittedeklaratiivne) – PRAIMING-Ajukoore mitmed piirkonnad, PROTSEDUURILINE (oskused, harjumused)- Striatum, ASSOTSIATIIVNE ÕPPIMINE (klassikaline ja operantne tingimine)- Amygdala/ Cerebellum Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälumoodulid on organiseeritud. Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline
olemas mitut liiki mälu? Nt. amneesiahaigetel on tihti raske meenutada isiklikke elusündmusi, ehk kahjustada on saanud episoodiline mälu. 2. Mis on mälus känkimine ja miks on see kasulik? Känkimine on informatsiooni ,,kokkupakkimine" suuremateks tuttavateks ühikuteks. Aitab informatsiooni paremini mällu salvestada. 3. Milline mälusüsteem vastustab oskuste eest jalgrattaga sõita ja palli korvi visata? Protseduuriline mälu 4. Miks väidavad teadlased, et pikaajalise mälu maht on piiaramatu? Tänu W.Penfieldi aju-uuringule epilepsiahaigega, kuis elektriliselt stimuleeriti eri aju osi. Stimuleerimise tagajärjena meenusid epilepsiahaigele eredalt mälestused ammusest ajast. Penfield tegi järelduse, et pikaajalised mälestused on sisuliselt kustumatud. 5. Milline mälusüsteem on amneesiahaigel tüüpiliselt kõige rohkem, milline kõige vähem kahjustunud?
"; ,,Mis juhtus 24. veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus 5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu? Mis selle alla kuulub ja kuidas seda uuritakse? Tooge näiteid. Üldnimetus järeldavale, mitteteadvustatud andmetel põhinevale mälusüsteemile, selle alla kuuluvad protseduuriline mälu ehk oskused ja vilumused, praiming (meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul) ja tingitud reaktsioon. 6) Mis on sensoorne mälu? Millised on sarnasused/erinevused lühi- ja pikaajalise mäluga võrreldes? Kuidas on sensoorset mälu uuritud? 7) Kirjeldage mälu hoidlamudelit ehk staadiumide teooriat. Kuidas on seda mudelit kritiseeritud/edasi arendatud? Kolmest osast koosneb. 8) Võrrelge inimese mälu arvutiga. Tooge välja sarnasused ja erinevused.
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektlie, nähtusele või tegevusele Nimeta mäluprotsessid Meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine Too lühimälu ja pikaajalise mälu kohta paar iseloomustavat näidet Lühimälus salvestatakse info ajutiselt, unustamist põhjustab uue info lisandumine. Info kättesaamine kiire. Pikaajalises mälus võib info säilida kaua, mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem. Püsimälu liigid, too nende kohta paar näidet Protseduuriline mälu: selheksõpitud tegevused(jalgrattasõit, kirjutamine). Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse(rohi on roheline, vesi jäätub temperatuuril 0°C). Episoodiline mälu: info on seotud inimese endaga(mida ma tegin eile ja kellega kohtusin üleeile). Kanadas elav eestlane, maailmakuulus mälu-uurija Endel Tulving 2-3 mäluhäiret Amneesia, joobe-mälulünk, vaegmälu Oska nimetada mõtlemisoperatsioonid ja vormid
3).Mis on mälu? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Aga miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval : 1. Meeldejätmine uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel 2
Unustamine kui mina-kaitsemehhanism 9. Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi -> · sensoorne mälu - nn kajamälu, vahetult pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni biokeemiliste protsesside tekkeni · püsimälu mällu jääv peale 30 sekundit · operatiivmälu kindlaks perioodiks salvestatav info · protseduuriline mälu oskustega seotud mälu, väga püsiv · semantiline mälu tähendustega seotud mälu, paigutatud nn kabineti printsiibil · episoodiline mälu sündmuste järgnevus 10. Emotsioonide mõiste ja liigid -> Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. / inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. · Meeleolu pikaajaline ja nõrk foon · Ärevus määramatus, abitus, hirm · Stress pingeseisund (H. Selye)
Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga. Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse - üleeile kell 12.30 oli isikul koosolek; üleeile kell lõuna paiku isik kukkus ja murdis jalaluu jne. Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine jne. Nagu definitsioon ütleb, puudutab protseduurine mälu rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt.
Põhiorganid- Peaassamblee (PA): PA – ÜRO tähtsaim organ? Täiskogu istungid ja ÜRO diplomaatia PA-s juhatused, komiteed, komisjonid, nõukogud kontroll allorganisatsioonide üle peasekretäri valimised Julgeolekunõukogu (JN): 5 alalist liiget: USA, Venemaa, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa 10 ajutist liiget (2 a.). Valitakse geograafia põhjal: Aafrikast – 3, Aasiast – 2, Ida- Euroopast – 1, Lääne-Euroopast – 2, Ladina-Ameerika riikidest – 2 Hääletamine: 1. Protseduuriline hääletamine 2. Hääletamine olulistes küsimustes Otsused riikidele kohustuslikud Majandus- ja sotsiaalnõukogu: Majandusprobleemide kasv Komisjonide süsteem: Funktsionaalsed, Geograafia põhimõttel Hooldusnõukogu: Eeskuju: Rahvasteliit Tegeles: erinevate riikide territooriumil olevate rahvaste/rahvusgruppide probleemidega. 1994.a. – eksisteerib teoreetiliselt 2005.a. - soov likvideerida Rahvusvaheline Kohus: Asub Haagis 15 kohtunikku (sh president ja asepresident)
Bioloogia kontrolltöö 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle - inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel - artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel
taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? analüütiline ehk kontseptuaalne kolme liiki protsesse- metakognitsioon, soorituslikud oskused ja teadmiste Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. omandamine Sisu faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline kreatiivne ehk loominguline tahk kaks komponenti- uudsus ja teadmine, metakognitiivne automaatsus. Praktiline ehk kontekstuaalne 11. Loetlege andersoni jt 2001 kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad ? 24. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri
Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde
sisaldab üldisi teadmisi (fakte ja üldistatud teadmisi) maailma kohta, protseduurilist mälu (kuidas midagi tehakse, protseduurid) ning episoodilist mälu, mis sisaldab isiklikke mälestusi enda kogetud aja ja ruumiga seotud elusündmustest. Tingimuslikke teadmisi (conditional knowleedge) (st teadmisi, millal ja miks midagi kasutada) grupeeritakse teiste osade alla, kuid õppimise kontekstis omandavad need erilist tähtsust Protseduuriline mälu · Info sellest, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Lihtsad stiimul- reaktsioon ühendused. Areneb tegevust korrates, ei pea olema mõtestatult (jalgrattaga sõitmine, suusatamine, lugemine, kirjutamine, joonistamine). · Koolieelses eas ja hiljem Koolieelne iga: sündmuste mälu · Varane mälusüsteem on suunatud pigem sündmuste, mitte staatiliste objektide meeldejätmisele. · Lapsele on eriti tähtis jätta meelde igapäevase elu
- Mälu - elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumisi. - Mälu struktuur - see, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted. Mälu toimimiseks on vaja kolm (mälu)protsessi: 1) materjali salvestamine 2) meeles pidamine 3) meenutamine Mälud: 1) lühimälu (töömälu) 2) pikaajaline Mälu süsteemide eristus (millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse): 1) semantiline 2) episoodiline 3) protseduuriline 4) eksplitsiitseline 5) implitsiitseline Möömälu alasüsteemid: 1) nägemis-ruumilise info hoidmiseks 2) kuulmis-sõnalise info hoidmiseks 3) tähelepanu koordineerimiseks - Känkimine - informatsiooni kokkupanemine mälus organiseerimisega materjal ümber lihtsamateks tuttavateks ühikutes. Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. Semaatiline mälu - sisaldab faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi
kasutamiseks näiteks Microsoft SQL Server, Oracle vms. Pean tunnistama, et pole ise seda praktikas nagu kasutanud, aga selle eesmärgiks peaks olema võimalus kirjutada SQL päringuid platvormist sõltumata. Kel suurem huvi selle vastu, siis hetkel tundub parim link olevat vahvel.net foorumis. Pöördume MySQLi mooduli juurde tagasi. Uue arendusga muudeti see turvalisemaks ning võimaldab omakorda kahte meetodit ühendamiseks: protseduuriline objektorienteeritud Protseduuriline ühendamine andmebaasiga Mistahes viisil ühendusse astumisel andmebaasiga on meil reeglina neli sammu: 1. ühendamine 2. päring 3. tulemuse väljastamine 4. ühenduse sulgemine Kindlasti mõjub tervisele hästi, kui kohe alustame ka mõningate konrollidega - näiteks kas ühendus toimus ja kas päring oli edukas. Ühendamine Ühendamisel tuleb ära määrata andmebaasi server, andmebaasi nimi, kasutaja ja salasõna. ? 1
annaabi.ee 
