vastuollu siseriiklike õigusaktidega); c) on konventsioonid, hartad jm rahvusvahelised lepingud, mille sõlmimise kord ja viis on rahvusvaheliste normidega täpselt (jäigalt) reguleeritud. 17. Haldusakt on: a) haldusorgani tegevus (nn käitumisakt); b) igasugune haldusorgani õigusakt, sh nii üld- kui üksikakt; c) ainult haldusorgani üksikakt; d) ainult haldusorgani üldakt. 18. Väärteootsus: a) sarnaneb kohtuotsusega, kuid on antud teise võimuharu poolt; b) sarnaneb haldusaktiga, kuid on antud teise funktsiooni täitmise raames; c) on õigusakt, millega mõistetakse karistus väiksemate õigusrikkumiste eest. 19. Kohtuotsus on a) igasugune kohtu otsustus ühe kohtuasja arutamise jooksul (so nii sisuline lõppotsus kui ka menetluslikud otsustused); b) tähistab vaid asja sisulise lahendamise kohta langetatud otsust; c) tähistab vaid menetlusega seotud küsimuste lahendmaiseks tehtud otsuseid.
6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus. Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni (seadusandlikku funktsiooni). Selline valitsuse õigus peab tulenema põhiseadusest ja põhiline seadusandlik funktsioon peab jääma parlamendile. Võib olla ka vastupidi. Seadusandlikule võimule on antud mingis osas täidesaatva riigivõimu funktsioonid. Näiteks põhiseaduse § 65
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine
Mirjam Pikk 12a Kuidas avaldub võimude lahususe põhimõte EV Põhiseaduses? Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-, valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eestis on kasutusel tasakaalusüsteem. See tähendab, et riigivõimud on küll eraldatud, kuid samas on nad seatud üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks. Eesti põhiseaduseses võib funktsionaalse võimude lahususe alusena näha § 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva...
Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentalism (USA) (Pr.) (Eesti) Esinemine USA, Mehhiko, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Saksamaa, Argentiina, Tsiili, Portugal, Austria, Sveits, Iirimaa, Eesti, Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister peaminister Kes valib Rahvas Rahvas Parlament presidendi? Presidendi roll Juhib riigi valitsus, Vastutab välis-, Riigipea esindab riiki täites ka peaministri kaitse- ja suhetes ülesandeid meediapoliitika ees...
Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel. Eesti põhiseaduses on organisatsioonilise võimude lahususe põhimõte väljendatud põhiseaduse §-s 4, mille kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. Näiteks on selle põhimõtte väljenduseks põhiseaduse § 63 lg 1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt. Riigikohus on võimude lahususe põhimõtte kohta öelnud järgnevat. "Võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega
täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. 2.Mida tähendab võimude vertikaalne lahusus? Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 3.Mis on võimude personaalne lahusus? Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. Näiteks on selle põhimõtte väljenduseks põhiseaduse § 63 lg 1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. 4.Mida tähendab väljend „õigus on pime“? Näiteks kui kohtus mõistetakse süügi keegi, kes seda tegelikult pole (kohtuotsuse põhjendus ei veena). Ja kui süütuks mõistetakse inimene, kes on tegelikult kuritöö sooritanud. 5.Missugust riiki nimetatakse õigusriigiks? Õigusriik on definitsiooni
HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele ja kohtuvõim kohtutele. VERTIKAALNE LAHUSUS- tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. PERSONAALNE LAHUSUS- üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE ÕIGUSRIIK- seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. ÕIGUSRIIGI TUNNUSED- Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes
Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
Võimude horisontaalne lahusus: · See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne. Võimude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused: 1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument 2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3) Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes 4) Võimude lahusus 5) Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid vabalt levitada
esindamine majanduspoliitika elluviimine) õigusemõistmise korraldamine Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes
alati. Mõnes riigis asendab põhiseadust mitu sellelaadset dokumenti nagu näiteks Suurbritannias. Valitsemine õigusriigis toimub legitiimselt ehk õiguspäraselt seadusi järgides. Avalikku võimu teostab rahva huvides riigi võimuorganite süsteem võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte alusel. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev võim valitsusele, õigust mõistab erapooletu kohus ning ükski võimuharu ei saa liigselt domineerida. Tänapäeva demokraatlikud ühiskonnad on pluralistlikud. Lubatud on erinevad poliitilised ideoloogiad, rahvused ja nahavärvid, religioonid ja muud eelistused ning kedagi ei tohi diskrimineerida ning sekkuda nende ellu ei riigi ega teiste inimeste poolt. Parlamendis otsustamisel kehtib enamuse võim, kuid arvestatakse ka vähemustega, kel on õigus ka oma vaateid väljendada. Millegi suhtes protesti väljendamiseks on rahval õigus streikida ja
kohtuastmeks on Riigikohus Tartus (18- liikmeline). Esimeheks Priit Pikamäe. Riigkohus koos õiguskantsleriga teostavad Põhiseaduslikkuse ehk konstitutsioonilist järelevalvet: $139, 142, 143, 149, 107 (ka Eesti Vabariigi president). Võimude lahususe vajalikkus: 1) takistab võimutäiuse koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte, välistades dikatuuri ehk isikuvõimu. 2) erinevad võimuharud piiravad ja tasakaalustavad üksteist, et vältida võimuliialdusi. 3) tagab kolme võimuharu vahelise tööjaotuse riigivõimu teostamisel. Iga võimuharu moodustamise kord ja ülesanded on sätestatud Põhiseaduses. Neljas võim - massiteabe kujundlik nimetus (kirjutav ja rääkiv press, internet) demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab info suurt mõjuvõimu ühiskondliku teadvuse kujundamisel. ?Põhiseadus ehk konstitutsioon (15. peatükk) Riigi kõrgeim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused ka teised õigusaktid.
Horisontaalne – riigivõimu osad on organisatsiooniliselt lahutatud. Igal institutsioonil on selge osa võimust ja kuulub mingi osa võimust selgelt ühele institutsioonile. Tavaliselt pole võimu lahusus täielik ja funktsioonid võivad kattuda institutsioonide vahel. Vertikaalne – üksteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostavad valitsemisülesanded Personaalne – üks ja sama isik ei tohi samal ajal olla mitme võimuharu teenistuses Õigusriik – demokraatliku riigi üks olulisemaid tunnuseid; tähendab, et seaduste ülimuslikkusel põhineb võimukorraldus. Ühiskonnaliikmete suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldkehtivate põhimõtete alusel. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt (vastandiks üksikjuhtudest lähtuvalt)
tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan) Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle) Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentraarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. (nt: Eesti, Itaalia, Soome) Presidentaalne vabariik – riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. (nt: USA, Argentiina, Brasiilia) Erinevused
Rahvusriigi põhimõte-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Õigusriigi põhimõte- Õigusriigi põhimõte tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. Iniväärikuse põhimõte-tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Demokraatia põhimõte-Seadusandlik võim põhineb parlamendi tegevusel, riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusand...
Ülevaade kohtusüsteemist. 1. Võimude lahusus. Võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: 1). Seadusandlikku (võim kuulub Riigikogule), 2). Täidesaatvat (võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile), 3). Kohtuvõimu (võim kuulub kohtule). Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega antud pädevust iseseisvalt. 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest.
kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigused. Õigusriik Võimuriik Kord riigis Tagatakse õigusega Tagatakse distsipliiniga
täidesaatev ja kohtuvõim) territoorium, ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2. Võimude lahususe printsiip. Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid
6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus. Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni (seadusandlikku funktsiooni). Selline valitsuse õigus peab tulenema põhiseadusest ja põhiline seadusandlik funktsioon peab jääma parlamendile. Võib olla ka vastupidi. Seadusandlikule võimule on antud mingis osas täidesaatva riigivõimu funktsioonid. Näiteks põhiseaduse § 65
Ühiskonna valitsemine Kodune kontrolltöö 1. Nimeta kaks demokraatlikule valitsemisviisile iseloomulikku tunnust ja selgita neid. 1) Kodanikkonna osalemine poliitikas- demokraatia alustalaks on see, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. See tähendab, et riigi juhid valib rahvas (valimiste kaudu). Eestis valib rahvas omale parlamenti ja KOV juhtkonda esindajad. Lisaks on poliitiliste otsuste langetamisesse võimalik sekkuda ka referendumitega ehk rahvahääletustega, mis on muutumas järjest sagedasemaks. 2) Võimude lahusus- demokraatia teiseks alustalaks on võimude lahusus ehk arvamuste paljusus. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel on kolm peamist eesmärki. Esiteks väldib võimude lahusus ja tasakaalustatus võimu kontsentreerumist ning aitab kaasa riigivõimu seaduslikkusele ning sellega lõppastme...
ISEISEV KODUNE TÖÖ NR.1 Teema märksõnad, võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond TÖÖ EESMÄRK: tutvuda Põhiseaduse kui Eesti riigi õigusliku alusdokumendiga HINDAMISE ALUS: vajaliku info leidmise ja sellest arusaamise oskus, võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega.
sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt toimub, see oleneb juba sellest, kas on presidentialism või parlamentarism. Presidentialism ja parlamentarism Nende eristamisel lähtutakse 1) millise võimuharuga (kas seadusandlik või täidesaatev) on riigipea rohkem seotud 2) kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest. PRESIDENTIALISM enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Mudeliks
omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism ( arupärimine ), ametisse nimetamine. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima
Näited Eesti kohta Võimude lahusust on kolme tüüpi: horisontaalne, vertikaalne ja personaalne. Horisontaalne on kõige levinum ja ka Eestis kasutusel olev võimude lahususe tüüp. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim. Vertikaalne võimude lahusus tähendab seda, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatud valitsusülesanded. Personaalne võimude lahusus tähendab seda, et üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 15.Pane kirja tänapäeva õigusriigi tunnused Põhiseaduse olemasolu Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt Kodanikuõigused Inimõigused Seaduse ülemuslikkus – kõik on seaduse ees võrdsed Võimude lahusus Riigivõimu jaotumine 16.Mis on võimuriigi peamine erinevus õigusriigiga? Võimuriigis kehtib distsipliin, mis surub alla vabaduse. Õigus on jäetud
omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima. Tasakaalustamis mehhanismid erinevad: kontrollimehhanism (arupärimine), ametisse nimetamine (riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et tagandab ja avaldab umbusaldust). Valitsuse mehhanism
•annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; •vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; •annab välja seadlusi jne. Kohtuvõim Kohtuvõim on õigustmõistev võim. Kohus teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on õigusemõistmine Eest Vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Ka kõiki riigiasutuste otsuseid on kohtus võimalik vaidlustada. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline . Maakohtud ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras teise
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt.
Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus personaalne võimude lahusus Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Seadusandlik võim kuulub parlamendile täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse) kohtuvõimu teostavad kohtud Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni (seadusandlikku funktsiooni). Selline valitsuse õigus peab tulenema põhiseadusest ja põhiline seadusandlik funktsioon peab jääma parlamendile. Võib olla ka vastupidi. Seadusandlikule võimule on antud mingis osas täidesaatva riigivõimu funktsioonid. Näiteks põhiseaduse § 65 punktide 7 ja 8 alusel nimetab Riigikogu Vabariigi
vastastikku teineteist. See kõik on vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes et võimu ei saaks kuritarvitada. Võimude lahusus tähendab ka seda, et üks ja sama inimene ei tohi olla samaaegselt ametis mitmes võimuharus. Võim on tasakaalustatud üks võimuharu on sõltuv teisest. Võimude kontrollimise organid: · Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist riigis · Riigikontroll kontrollib riigi majandus tegevust ja riigivara kasutamist
Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigis kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras riigi kodanikuks saamise tingimused kehtestab iga riik oma seadustega. 2. Võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) ja personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses) Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi
11. vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korral karistuse kandmisest või kergendab karistust; 12. annab välja seadlusi: jne. Kohtuvõim Kohtuvõim on õigustmõistev võim. Kohus teeb otsused seaduste põhjal ning lahendab kaasusi kohtumenetluses, s.o. seadusega sätestatud protseduurilises korras. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem. Kohus kui õigusmõistev võim, kui kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on mõista õigust Eesti Vabariigi seaduste järgi. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi ja vabadusi on piiratud. Kohtus on võimalik vaidlustada ka kõiki riigiasutuste otsuseid. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras edasi kaevata teise astme kohtusse
Alljärgnevalt analüüsitaksegi prokuratuuri suhtes kehtivaid peamiseid rahvusvahelisi standardeid lähemalt ja antakse hinnang, kas Eesti prokuratuurisüsteem nendele vastab. 2. Prokuratuuri peamised organisatsioonilised mudelid Põhiseaduses kirjeldatud võimude lahususe põhimõte loob teatavasti kolm demokraatliku legitimatsiooni struktuuri (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) ning ükski riigivõimu akt ei tohi jääda väljapoole ühte neist.*11 Kõik kolm võimuharu erinevad üksteisest selgelt organisatsiooni struktuuri, moodustamisviisi, otsustamissituatsioonide ja -menetluse ning ka otsuste siduvuse poolest. Seega teatava organi kompe- tentsi määramise juures ei tule juhinduda mitte talle antavate ülesannete materiaalsest sisust, vaid nende struktuurist*12, s.t iga funktsioonikandja tohib täita ainult neid ülesandeid, mille täitmine tal struktuurselt on võimalik
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus
Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laene, kuid laenulepingud peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangud ainult ühte võimuharu. Õigem on rääkida seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas see täpselt toimub, sõltub sellest, milline põhiseaduslikkuse vorm – kas presidentalism või parlamentarism – riigis kehtib. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipppoliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Teisalt kätkeb selles mehhanismis oht muuta valitsemine ebaefektiivseks, kuna otsustusprotsess on
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: ...
6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus. Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni (seadusandlikku funktsiooni). Selline valitsuse õigus peab tulenema põhiseadusest ja põhiline seadusandlik funktsioon peab jääma parlamendile. Võib olla ka vastupidi. Seadusandlikule võimule on antud mingis osas täidesaatva riigivõimu funktsioonid. Näiteks põhiseaduse § 65 punktide 7 ja 8
Seadusandlikul parlamendil võib olla täidesaatva riigivõimu funktsioone, nt kõrgemate riigiametnike ametissenimetamine. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine. Vertikaalne lahusus - üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. Personaalne lahusus - üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2) Riigieelarve kulu- ja tulubaasi kujundamise põhimõtted. Maksu- ja rahapoliitika. Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne
seaduses ettenähtud selge luba, volitus Õigusaktide selged kehtivusalused ja hierarhia Proportsionaalsus: rakendatavad abinõud peavad vastama soovitud eesmärgile (nt põhiõiguste piiramine mõistlikus ulatuses) Võimude lahusus: erinevate avaliku võimu organite tegevuse eristatus ja tasakaal, kus klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu Personaalne: ühe võimuharu esindajad ei tohi kuuluda teise võimuharu juurde Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides Põhiõiguste ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning üksikisikul peab olema tugi avaliku võimu omavoli puhul Võrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine: õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena Avatud, sihistatud ja tõhus menetlus:
normid). 6. Võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus. Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni (seadusandlikku funktsiooni). Selline valitsuse õigus peab tulenema põhiseadusest ja põhiline seadusandlik funktsioon peab jääma parlamendile. Võib olla ka vastupidi. Seadusandlikule võimule on antud mingis osas täidesaatva riigivõimu funktsioonid. Näiteks
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab ava...
Horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub täidesaatva võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõimu teostavad kohtud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalse lahuse järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused:
Traditsiooniliselt eristatakse kolme võimu seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Võimude lahususe eesmärgiks on püüda takistada kogu võimutäiuse kontsentreerumist ühe organi kätte, vältida võimu usurpeerimise ohtu. Igal võimuharul, igal institutsioonil on õigus otsustada tema pädevusse kuuluvaid küsimusi iseseisvalt. Eristada võib personaalset ja funktsionaalset võimude lahusust. Personaalne võimude lahusus üks isik ei osale samaaegselt mitme võimuharu tegevuses (Riigikogu liige ei tohi olla teises riigiametis). Funktsionaalne võimude lahusus riigivõimu eri funktsioonid on lahutatud, jagatud eri organite vahel. Samas ei ole võimud kunagi täielikult eraldiseisvad, üksteisest sõltumatud. Kasutatakse mõistet ,,kontrollide ja tasakaalude süsteem", mille kohaselt on ühel võimuharul võimalik oma pädevuse piires mõjutada teist võimuharu tema põhifunktsiooni täitmisel, teist võimuharu oma pädevuse piires kontrollida
Võimude lahususe printsiibi eesmärgiks on vältida kogu võimu koondumist ühe organi kätte. Ehk vältida võimu usurpeerimise ohtu. Samuti aitab võimude lahusus tagada effektiivsemat tööjaotust. Igal institutisoonil on õigus otsustada tema pädevusse kuuluvaid küsimusi personaalselt. Eristada võib personaalset ja funktsionaalset võimude lahusust. Personaalne võimude lahusus tähendab seda, et üksgi isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu tegevuses. Vabariigi põhiseadus sätestab, et riigikogu liige ei tohi olla ühesgi muus riigiametis. Põhimõte on selles, et isikul võib tekkida huvide konflikt kui tegutseda täidesaatvajana ja seadusandjana. Funktsionaalne võimudelahusus tähendab seda et riigi võimu erinevad funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahele: seadust annab riigikogu, täide viib valitsus, kohut mõistab kohus. Samas ei ole võimud kunagi täielikult lahus ning teineteisest sõltumatult. Ameerika
EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel! Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3. Valikvastustega küsimused: ...
Võimude lahusus on traditsiooniliselt õigusriigi printsiibi hulka arvatav põhimõte. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult nii on võimalik riigivõimu seaduse piirides hoida. Võimude lahususena on võimalik tagada efektiivne tööjaotus. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud, kontrollides ja tasakaalsutades üksteist. Võimude lahususe erinevad komponendid: 1. Personaalne võimude lahusus- eeldab, et ühe võimuharu esindajad ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Funktsionaalne võimude lahusus- viitab erinevate riigivõimu funktsioonide lahutatusele erinevate organite vahel. Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt. 1. PS peab sätestama erinevate riigiorganite pädevuse 2. Igale PS institutsioonile kuulub enesekorraldusõigus ehk riigivõimu harud ja PS
AVALIK JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Võrdluse puhul on vajalik leida ühine võrdlusalus. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus Avalik valitsemine Avalik juhtimine * Ametnike ja poliitikute * Viisid, kuidas sidusrühmad * Juhtimistehnikad, et omavaheline seos (asjast huvitatud osapool avaliku suurendada raha väärtust, mis on * Avalike teenuste üle organisatsiooni/avaliku teenuse antud avalike teenuste otsustamine osutamisel) omavahel suhtlevad, osutamiseks * Avalike teenuste osutamine et mõjutada avaliku poliitika * Lisaks nö tavalisele * Koostöögrupp väljundit funktsionaalsele juhtimisele, kus * ...
Norman Aas Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selli...
Horisontaalne, vertikaalne ja personaalne võimude lahusus: a) Horisontaalne võimudelahusus tavapärane võimudelahusus, aga täidesaatval võimul võib valitsus algatada seaduseelnõusid ning võib ka anda välja seadusi. Seadusandlik võim nimetab ka riigiametnikke ametisse b) Vertikaalne Riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded on üksteisest lahutatud. c) Personaalne Üks isik ei tohi olla samal ajal mitme võimuharu teenituses. Milliseid huvide konflikte võib kaasa tuua võimude lahususe personaalsuse põhimõtte eiramine? Korruptsioon, onupojapoliitika, Kodus: õpik lk. 101-110 Mõiste, struktuur, erakondlik tööjaotus, ülesanded ja töökorraldus, seaduste menetlemine Parlament Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Ühe- ja kahekojalisus Kahekojalised: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa Ühekojalised: Soome, Rootsi, Taani, Baltikum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
