SISUKORD Sissejuhatus 3 I Kogukondlik iseseisvus 4 II Riiklik iseseisvus 5 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni 5 2. Teisest eelkonstitutsioonist kolmandani 6 3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni 8 4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni 9 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Sissejuhatus A.T. Kliiman jagab Eesti riigi arengu kahte perioodi, millest viimase omakorda nelja etappi: I periood: Kogukondlik iseseisvus; II periood: Riiklik iseseisvus: 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni. – 2. Teisest eelkonstitutsioonist kolmandani. – 3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni. – 4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni. Rahvaste enesemääratlemise õigus tunneb mitut iseseisvusastet, nii ka Eesti maa ja rahvas.
Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all. Sündis uus riik See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist Venemaaga, sest ei Vene Asutaval Kogul ega Ajutisel Valitsusel (ammugi mitte enamlikel võimuorganitel) olnud nüüdsest õigust Eesti asjadesse sekkuda. 1920.–1930. aastatel leidsid toonased juhtivad õigusteadlased (Ants Piip, Jüri Uluots, Artur-Tõeleid Kliiman jt), et Maanõukogu otsus tähendas, vähemalt juriidilises mõttes, iseseisva Eesti riigi loomist. Sest kuigi otsus ei kõnelenud otsesõnu iseseisvast Eesti riigist, siis eraldumine senisest emamaast ja Venemaast sõltumatu seadusandliku võimu loomine tähendas paratamatult ja automaatselt uue riigi sündi. Sama loogika kohaselt oli 15. november 1917 Eesti riikluse sünniloos märksa olulisem daatum kui 24. veebruar 1918.
mingit reaalset seadusandlikku võimu kuni bolsevike riigipöördeni ja sellele järgnenud segadusteni.13 Maanõukogu otsus kõrgema võimu kohta on esimene omariiklust konstitueeriv akt, mis lõi uue õigusliku ning tõi kaasa suured poliitilised ja õiguslikud muudatused sisuliselt kujunes autonoomia riiklikuks iseseisvuseks. 2.2. Põhilised Eesti Vabariigi Põhiseadused 2.2.1. 1920 a. põhiseaduse väljatöötamine 12 Viide 2, lk 43 13 A. T. Kliiman , Õiguskord, Tartu, 1993, lk 166 12 Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 14 1920. aasta 15
110 Artur-Tõeleid Kliimani ja Edgar Talviku järgi tuleb teha vahet konstitutsioonilistel ja konstitutsionaalsetel seadustel. Konstitutsiooni- liste seaduste kui kõrgemajõulistega määratakse riigi põhikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord. Nende all on silmas peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele ning nendega sätitakse nn. riigiõigust. Vt A.-T. Kliiman. Üleminekuaja konstitutsionaalseid akte. Õigus, 1933, nr 9, lk 386 viide 5; E. Talvik. Legaalsuse põhimõte Eesti Vabariigi põhiseaduse tekkimises, muutumises ja muutmiskavades. Tartu, 1991, lk 14 viide 19. Seadu- sed põhiseaduse § 104 lõike 2 mõttes kujutavad endast selle vaheteo põhjal konstitutsionaalseid seadusi. 111 RKPJKo, 29. september 1999, 3-4-1-3-99, lõik nr 16. RT III 1999, 24, 230. 112
kummagi oma; loodud Venemaa laevade jaoks), Rootsi ja Lätiga lepingud mereala piiride kokkupuutepunktist Läänemeres - Rahvas kodakondsus - Suveräänsuse mõiste pärineb Jean Bodinilt, 16.saj. käsitles suveräänsust kui absoluutset õigust; jagamatu kõrgeim võim; kaasaegne Johannes Althusius pidas suveräänsuse kandjaks rahvast EV suveräänsus (ka EL-s) Kliiman eristas riigi suveräänsust ja rahva suveräänsust (eelistas iseseisvust (riik ei tohi saada teise riigi omaks) ja sõltumatust (keegi ei saa öelda Riigikogule, kuidas otsustada ja milliseid seadusi vastu võtta) EL kohustab EV direktiividega võtma vastu või kehtestama seadusi (arvatavalt mõjutab seadusandlust 40% EL õigus) Kas suveräänsus on kõik või mitte midagi? Või on suveräänsus ka osaline?
kuni AK kokkuastumiseni, kuulub kogu kõrgem võim Eesti territooriumil Eesti Maanõukogule 3. Eesti kehtivad ainult need seadused, mille Eesti Maanõukogu on heaks kiitnud Mida need otsused tähendasid? Kõik uurijad on üksmeelel sellel, et need otsused tähendasid Eesti riikluse lahutamist Venemaast. Nüüdsest peale, 15. nov alates, ei olnud Eesti enam seotud Vene impeeriumiga. 1920. aastate lõpus ja eriti 1930. aastatel, hakkasid meie juhtivad juristid (Uluots, Ants Piip ja Artur Kliiman?) rääkima sellest, et 15. nov otsustel on suurem tähtsus - see tähendas Eesti riikluse loomist juriidilises mõttes. Samas ei olnud kaugeltki kõik juristide nendega ühel meelel. Eduard Laaman (arvamusliider) ja tema mõttekaaslased tõid selle seisukoha vastu 3 argumenti: 1. Maanõukogu otsuses ei nimetatud Eesti iseseisvat riiki, omariikluse loomist 2. 15. nov otsus ei muutnud praktikas midagi (Eesti jäi enamlaste võimu alla). Aga Kliiman, Aluots ja Piip ei väitnudki, et
16. EEMALDUMINE ÕIGUSFILOSOOFIAST Skepitsismi õhe varjundi moodustab relativism. Gustav Radbruch (1878-1949) õpetuse aluseks „sein“ ja „sollen“ eraldmine , Georg Jellinek, Max Weber, Hans Kelsen – puhta õiguse õpetus, teravas vastuolus loodusõigusega, tipus seisab hüpoteetiline põhinorm – ei põhine ühelegi kõrgemale normile, ning on samaaegselt kehtiv norm. Eestlastest Artus- Tõeleid Kliiman – nimetab seda ürgnormiks või fundamentaalnormiks. Põhinormist tulenevad kõik positiivse õiguse normid. K samastab riiki õiguskorraga. Kõikidele posistivistidele on omane õigusfilosoofiast eemaldumine, selle asemele asetavad nad võimu kui normiloova tõelikkuse, mille suhtes filosoofia ei ole rakendatav. Õigusfilosoofia tegeleb õiguse alguse, aluse ja sisu probleemidega; positivistlik käsitlus usub end olevat saavutanud kõik oma sihid ja eesmärgid. 17
jurisdiktsiooniline akt materiaalses mõttes ja samal ajal ka haldusakt formaalses mõttes. Materiaalne määratlus. Materiaalse liigituse aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Funktsiooni olemus, tema sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka jurisdiktsioonilised aktid eksekutiivaktide kategooriasse. Tema määratluse järgi on *haldusakt materiaalses mõttes primaarne eksekutiivakt *ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. Selle käsitluse alusel on jurisdiktsiooniline akt sekundaarne selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui
aktid. 2. Materiaalne määratlus Materiaalse liigituse aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Funktsiooni olemus, tema sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Järelikult materiaalselt mõistetud haldusakti sisu määrab ära haldusfunktsioon. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka jurisdiktsioonilised aktid eksekutiivaktide kategooriasse. Tema määratluse järgi on haldusakt materiaalses mõttes primaarne eksekutiivakt ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. Selle käsitluse alusel on jurisdiktsiooniline akt sekundaarne selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui 51
aktid. 2. Materiaalne määratlus Materiaalse liigituse aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Funktsiooni olemus, tema sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Järelikult materiaalselt mõistetud haldusakti sisu määrab ära haldusfunktsioon. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka jurisdiktsioonilised aktid eksekutiivaktide kategooriasse. Tema määratluse järgi on haldusakt materiaalses mõttes primaarne eksekutiivakt ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. Selle käsitluse alusel on jurisdiktsiooniline akt sekundaarne selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui 51
annaabi.ee 
