Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädev...
kuningat). 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. 7. Õiguskorra normatiivsus tähendab, et on olemas mingisugune etalon, määr, või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Õigus kas lubab, keelab või kohustab. 8. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra. II. Konstitutsioonilised seadused III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui
Õiguse mõiste määratlus o Õigus ja õigusnormid on tunginud ühiskonnaelu peaaegu kõikidele tasanditele ja peaaegu kõigis ilminguvormides. o Õigus reguleerib inimeste elu sünnist surmani. Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst. Kelsen Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Ihering Õigus on ühe riigi sunninormide kogum. Paul Narits Õigust tuleb otsida ühiskonda enesesse kätketud väärtustest. Normatiivsus o Norm on juhis, mida peab järgima. o Normatiivsus pidamine, olemapidamine o Norm ütleb, kuidas peab olema. Ühiskondlikkus o Õigus on ühiskondlik nähtus. o Ühiskonnas on kehtestatud käitumisnormid. o Käitumisnormidega allutatakse inimesed kohustustele. o Kui kõik inimesed oma kohust täidavad kujuneb välja kord, kus inimeste käitumine muutub teiste jaoks ettenähtavaks.
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti)
õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipärasus-vabaduse piiramine ainult vajadusel ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduse olemust.2) õiguskindlus-sarnaseid juhtumeid lahendatakse õiguse alusel samal viisil ning seaduse järgimisega ei sattu ta teistest halvemasse olukorda, seega õiguse selgus ja tagatus, avaldamine, rakendamise kindlus 3) õiglus-õiglusrahu (kohus, kolmas kohus, lõpp, aegumine, võrdsed tingimused). Õiguse tunnused: 1)normatiivsus-õigusega määratakse kindlaks, mida selles ühiskonnas peetakse konkreetsel ajahetkel heaks ja mida halvaks. Õigusnormid põhinevad väärtustel ja hinnangutel ning kätkevad endas väärtusi ja hinnanguid. 2)regulatiivsus-õigusega kujundatakse inimeste käitumist e määratakse, kuidas inimene peab käituma. 3)ühiskondlikkus-ühiskonnas reguleerivad õiguse normid inimese käitumist, eelkõige inimestevahelises suhtlemises. Õigusnormid põhinevad ühiskonnas olemasolevatel võimu ja
razor"*ökonoomsuse printsiip:eelistada tuleb kõige lihtsamat seletust? Kuidas saab "teaduslikku" lähenemist kritiseerida*kuidas sündmusi taasluua,sõltumatu vaatleja,täpsus*ajaloo ja kultuuri tõlgendus kindla ilmavaate raames? Mida tähendab, et infoühiskonnas on oluline info kvaliteet mitte kvantiteet*allikaid väga palju,aeg on kallis:P? Seletage kuidas statistika võib negatiivselt mõjutada kultuuri ja haridust*oh, prosto. Mida tähendab metodoloogiline ja kontekstuaalne normatiivsus?sisene ja väline Mida tähendab kirjeldav, seletav ja põhjendav uurimistüüp? Milles seisneb induktiivse*objektiivne,täpne,valim,avalikkustamine ja deduktiivse *väärtused,rahastamine,pettus,valelikkus,eetika uuringu erinevus? Milliseid "komistuskive" on uurimistöös*liiga palju küsimusi,millele vastata,eelnevalt äratehtud töö tegemine jne? Mida tähendab vastastikune seos? Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab
kooskõlastab (Malenbranche) (dualistlik) 52. parallelism keha ja vaim on seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n. ö jumalikud kellad. (Liebniz) 53. epifenomenalism kehalised protsessid põhjustavad vaimseid. (Huxley) 54. solipsism Descartes'lik mina dfinistatsioon: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus 55. moraal - kombelisus 56. eetika teoreetiline arutlus moraali üle. filosoofiline arutlemine moraali üle. 57. normatiivsus arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. 58. universaalne metafüüsilise pretentsiooniga filosoofia eetika. 59. relativistlik skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika, üldisi reeglaid eitav. 60. teleoloogiline teooria standard moraalselt õiga käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Nt. Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi. 61
teadmise tõestatud ehk õigustatud teadmisega. Popper peab õigeks teaduse-käsitust, mille kohaselt teadlane püüab saavutada tõest kirjeldust maailma kohta. Popper soovis asendada justifikatsionistliku teaduse käsituse hüpotetistlikuga ehk teadlikult valitud eeldusega, et teaduslik teadmine kujutab endast alati vaid oletust, lõpliku tõestuseta hüpoteesi maailma kohta. Milles seisneb Popperi teadusteooria normatiivsus? Popper väidab enda eesmärgi olevat mitte kirjeldada teaduse muutumatut olemust, vaid pigem määratleda seda, milline peaks olema selline teaduse käsitlus, mis soodustaks teadusliku teadmise kasvamist. Tema käsitlus teadusest on normatiivne, mitte kirjeldav. Tema väide on järgmine kui käsitleda teadust Popperi soovituste kohaselt, aitab see kõige tõhusamalt kaasa teaduslike teadmiste arenemisele. Kuidas kirjeldab Popper teaduse arengu mehhanismi? Filosoofia ajalugu I / FLFI.01
Turu efektid: majanduskasv, territoriaalne kasv, kõikehlmavus Riik kaitseb turu eest: traditsiooniline ühiskond, oma kasu võrreldes teiste riikidega Võrdlev staatika Tasakaal (equilibrum) Väliste muutujate sekkumine Disequilibrium Uus tasakaal Piirangud o Eelduste seos reaalsusega: Empiiriline testimine, ennustamine o Normatiivsus Võrdsus vs vabadus Huvide harmoonia Efektiivsus vs õiglus Kosmopoliitne vs rahvuslik Rahuarmastus Valitsuse või turu läbikukkumine Pareto-optimaalsus Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia - Turu roll - Erinevad küsimused: o Tulude jagunemine o Institutsioonid ja reziimid - Muutuste seletamine
läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. Sellel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus. Linnade iseseisvumisega said raed õiguse luua õigust. Võrreldes lääniõigusega on linnaõigus arenenum, sest linnades on majanduselu arenenum ja komplitseeritum. 1. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Normatiivsust võib justkui samastada üldkohustuslikkusega. Kõiki õiguse allikaid iseloomustab seega nende üldkohustuslik iseloom. Ius non scriptumi perioodi iseloomustas see, et ühel võisid olla ühed, teisel teised tavad ja religioon; õiguse ajaloo tekkega muutub normatiivsuse iseloom aga selliseks, et riigi poolt kirja pandud normid, läbi õiguse allikate, teeb need üldkohustuslikuks kõigile.
On selge, et ideid ei saaks tunnetada kui inimene kuuluks jäägitult nähtuste valdkonda. Nähtav maailm: Meeltega tabatav, Näivus, paistvus, Tekkimine, hävimine, muutumine, Ajaline, Ruumilis-kehaline, liitne, jagatav, Nähtuste paljusus ja individuaalsus, Ebatäiuslikkus. Ideede, olemuste maailm:Mõistusega tabatav, Tegelik, tõeline, tõevaldkond, Tekkimatu, hävimatu, muutumatu, Igavene, ajatu, Ruumiliste karakteristikuteta, lihtne, Ühtne, universaalne, Täiuslikkus, Normatiivsus. 7. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Ükski põhjus ei saa esineda teistest eraldi. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. 8. Keskajal oli filosoofia roll kultuuris sekundaarne. Valitses ilmutususk (vahetu maailmamõistmine, algkristluses) või siis juba teoloogia
mõistenumbri kombinatsiooniga või põhikeelsete vastetega) Mõistete avamine oskussõnastikes: - seletusteta oskussõnastik (teiskeelsete vastetega) - piirdeselgitused - määratlused ehk definitsioonid - entsüklopeediline kirjeldus - kontekstpiiritlus - tsitaatnäited (nt vastava koolkonna esindajalt) - käsitlusviited (kust saab täpsemaid viiteid?) - seled - terminiloomeandmed TERMIN POLE SAMA MIS MÕISTE SELETUS. Oskussõnastike normatiivsus: 1) normatiivne ehk preskriptiivne - sisu kohustuslik õpikutes - standardid - eesti praktikas peamine on soovitatavate terminite esiletõstmine 2) kirjeldav ehk deskriptiivne - tüüpiliselt tõlkesõnastik - termineid ei hinnata, vaid antakse valikuta - nn vihjesõnastikud Oskussõnastike otstarve: · passiivne (= arusaamiseks) VS aktiivne (= kasutamiseks) · sagedussõnastik kui tihti mingi sõna esineb? · pöördsõnastik
sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.-valitsus Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)-kohtusüsteem Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normed Euroopa liidu õigusaktid 8. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust.
Seadusõigusega piirati avalikku võimu. Seadusõigus oli vahendiks õiguse idee realiseerimisel. (Saksa tsiviilseadustik BGB jõustus alles 1900. aastal, koostati 1896 – subsumeerimisprintsiibile rajatud, abstraktne.) Tänapäeval on kodifitseerimise konkurent common law. Ajalooline koolkond juhib tähelepanu sellele, et õigus ei korrasta abstraksete eluvormide elu suvalisel ajall, vaid korraldab väga kindla koosluse elu väga kindlas ajas. 2. Kehtiva õiguse allikad Õiguskorra normatiivsus: Mandri-Euroopa õiguskultuur põhineb loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina ”õige”. Positiivne õigus pole mitte ainult olemiskord, vaid pigem positiivne olemiskord ehk pidamiskord. Õigus lubab, kohustab ja keelab. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust
Seaduspärad ja universaalsed põhimõtted o Abstraktne konstruktsioon Tekivad spontaanselt Hind ja kogus o Seaduspärad nagu nõudlus ja pakkumine Ekviliibrium/tasakaal Võrdlev staatika Tasakaal (equilibrium) Väliste muutujate sekkumine uued trendid Disequilibrium Uus tasakaal Majandusteaduste piirangud Eelduste seos reaalusega o Empiiriline testimine o Ennustamine Normatiivsus o Võrdsus vs vabadus o Huvide harmoonia o Efektiivsus vs õiglus o Kosmopoliitiline vs rahvuslik o Rahuarmastus o Valitsuse või turu läbikukkumine? o Pareto-optimaalsus Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia Turu roll Erinevad küsimused o Tulude jagunemine o Institutsioonid ja reziim Muutuste seletamine XII loeng teooria I IPE küsimused Tulude jagunemine
- õiguskindlusest ehk õiguslikust garanteeritusest- selge, kindel/ võetakse kasutusele leebemad tingimused. - eesmärgipärasusest- asjade muutmisest peab tulenema seaduse muutmine Õigus tekib siis, kui sotsiaalselt on tunnetatud vajadus muuta käitumine ettenähtavaks või tagada sotsiaalsed väärtused. Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima. Õigusele on omane: - Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus - Neutraalsus (+ eetiline neutralsus) Õiguse ülesanded Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord. - Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD) - Rahufunktsioon – sõltub riikliku võimu ainukasutamise õiguse teostamise tõhususest ning baseerub
siduvana ja mida kohus võttis aluseks küsimuste otsustamisel. 3. Riiklik õigus – õigus on käitumisreegel, mida riik õigusena loob või tunnistab. Nagu keeruliste mõistete puhul omane, on ka õiguse mõistet võimalik avada läbi selle oluliste tunnuste nimetamise. Õiguse tunnused Kursuse programmis nimetatud õpikutes esitatakse järgmised õiguse tunnused, millega seonduvalt kirjeldatakse ka õiguse ülesandeid. Normatiivsus. Õigusega määratakse kindlaks, mida peetakse konkreetsel ajahetkel selles ühiskonnas heaks ja mida halvaks, mida soodustada ja mida mitte. Regulatiivsus. Õigusega kujundatakse inimeste käitumist. Ühiskondlikkus. Õiguse normid reguleerivad inimese käitumist ühiskonnas, inimeste suhteid teiste inimestega. Ajaloolisus. Õigus kujuneb ja muutub aja jooksul. Õiguse ülesanded Õigusel on ühiskonna elu korraldamisel oluline ülesanne, sh: Korrafunktsioon
olemus-idee. Metafüüsika põhiküsimuse vastus- olev on tervenisti idee. Üldmõisted on tal ülimad realiteedid. Idemaalima isel- ideed on muutumatud, igavesed, ainulised. Olev ise jag 2ks: nähtav maailm(meeltega tabatav, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, ajaline, ruumilis-kehaline, nähtuste paljusus, ebatäisulikkus) ja ideede maailm (mõistusega tabatav, tegelik, tõeline, tekkimatu, hävimatu, muutumatu, igavene, ajatu, ruumiliste karakteristikuteta, ühtne, täiuslikkus, normatiivsus). Ideepüramiid tipneb ideega, mis sis kõiki teisi- hüvesuse idee. Idee suhe nähtustega:ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. Nähtus saab osa ideest. Hinges kolm osa: mõistuslik, tahtev ja himustav- mõistusliku kaudu seotud idineme ideemaailmaga. 8. Aristoteles eeldab üldist elementi filosoofia teemana. Filosoofia ül on määratleta, mis on oleva kui sellise põhjused- 1)mat põhjus-millest olev on; 2)formaalne põhjus- mis olev on;
sellel mingit pistmist. Vanimad käsitlused pärinevad antiikajast: Platon ( teos kui idee koopia, kõik mida inimene teeb, on ideede koopia, ideede maailm on tegelikkus ja muu on koopia) ja Aristoteles (teos kui mimesis, inimene on jäljendav olend, jäljendamine toimub kõik inimese/tegelikus maailmas) Jäljendus- ja peegeldusteooriad: · Klassikaline poeetika (antiik, renessanss, klassitsism) väidab, et kirjandus peab olema tõepärane. Märksõnad: normatiivsus, mõistuspärasus, haritus jne, luuletekst soositum - tõepärasem · Positivism (19. sajand) väidab, et kirjandus on seotud kolme teguriga: pärilikkus, keskkond, ajalooline hetk, mis määravadki teose olemuse, olulisim on fakt · Sotsioloogiline suund väidab, et kirjandus on ühiskondliku teadvuse üks vorme. Keskne peegelduse mõiste. Maailma peegeldatakse kujundi kaudu. 20. Saj
peab olema. See on ajalooliste ühiskondlike kokkulepete tulemusena kujunenud reeglite ja normide kogum, millele on antud formaalne kuju õigusaktide või kohtuotsuse näol. See tekib ja muutub sõltuvalt ühiskondlikest muutudest, sest see on siiski inimeste vaimutegevuse tulemus. Õigusest arusaamist mõjutavad väärtused, hoiakud ja suundumused, mis ühiskonnas kindlal hetkel liikvel on Õiguse tunnused: · Normatiivsus - õigusega määratakse kindlaks, mida peetakse konkreetsel ajahetkel ühiskonnas heaks ja mida halvaks, mida soodustatakse ja mida mitte. Õigusnormid põhinevad väärtustel ja hinnangutel ning kätkevad endas väärtusi ja hinnanguid. · Regulatiivsus kujundatakse inimeste käitumist ehk määratakse üldiselt või üksikul juhul kindlaks, kuidas inimene peab käituma. Õigusnormide ja nende
Common law sünnimaal, Inglismaal, ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law* - üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogum, mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus. 1.4. Ajalooline koolkond Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja kasvama tavaõigusest. Tavaõiguse allikad peab hoolikalt läbi töötama, need süstematiseerima ja siis kodifitseerimise kaudu ühendama. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsioloogia/
Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Teoreetilise aluse rajasid W oma kirjutistega, maalikunstnik Mengs ja Piranesi (veduudigraveerija). K. taotles lihtsust ja selgust ning võttis eeskujuks antiigi vastavalt W 1755. Aastal esitatud juhtmõttele: ,,Ainus tee kuidas saada suureks ja, kui võimalik, jäljendamatuks, on antiikrahvaste jäljendamine". K-le oli omane normatiivsus ja harmooniapüüdlus. Oli Klassitsismi toereetik (1717-68), nimetati saksa arheoloogia ja uuema kunstiteaduse isaks. Klassitsism otsene orienteerumine antiigile. Käis Pompei ja Herculaeneumi väljakaevamistel. ,,Üllas lihtsus ja vaikne suurus." Klassitsism pidas oluliseks kõrge ja madala stiili (komöödia ja tragöödia) ranget lahushoidmist, 3
tervikuna. See peab eelnema õigusnormi mõistmisele kui õiguse ühe süsteemse elemendi mõistmisele. Juba antiikmaailmast leitakse mõte, et mitte reeglist ei tulene õigus, vaid õigusest luuakse reegel. Järjekindel õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua reegli-normi ainult juhul, kui olemasolevat õigust ennast mõistetakse kontseptuaalselt kui ühtset alget. Nii kujutab õiguse normatiivsus normatiivsust kogu õiguse kontekstis. Õigusnormil on mudeli roll, et arendada edasi teisi õiguse doktrinaalseid mõisteid ja konstruktsioone (nt õigusvõime). 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Pole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid – tuleb eristada „sein” (olema) ja „sollen” (pidama). Saksamaal kasutatakse termineid „õigusnorm” ja „õiguslause” sünonüümidena
Lähenemisviisid: Induktiivne või abduktiivne lähenemine Deduktiivne lähenemine Teooriate ja hüpoteeside genereerimine Algab teooriate ja hüpoteesidega Esilekerkimine ja kirjeldamine Manipuleerimine ja kontroll Otsitakse „mustreid” Formaalsed instrumendid Pluralism ja komplekssus Komponentide analüüs Numbrilised indikaatorid vähe Konsensus ja normatiivsus kasutusel, kui on, siis põhirõhk on nende Andmeid taandatakse numbrilistele analüüsil ja tõlgendamisel, statistika indikaatoritele võib olla kasutusel konteksti tutvustamise eesmärgil Uurija roll: Personaalne osalemine Eraldatus ja osavõtmatus Empaatiline mõistmine
Tänapäeval kodifitseerimismudeli peamine konkurent Anglo-Ameerika õigussüsteem. Subsumeerimisprintsiibile rajatud seadustik peab olema abstraktne. Seadusesätete konkretiseerimine on jäetud kohtutele. Abstraktsus võimaldab lõppastmes õiguskindlust. Koolkonna teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism kas rohkem pragmaatiline või rohkem kõlbelised ideed õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguskordade kujunemine Kontonentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et rahvuslike õigussüsteemide tekkides omandas õiguse formaalne mõistmine prioriteedi õiguse sisu ees, kuid see ei tähenda, et õiguse idee olulisim komponent õiglus oleks kõrvale heidetud
pakkuv'). Naturalistlikud teooriad · Hea = see, mida soovitakse või see, mida soovitakse soovida ideaalsetes tingimustes. · Hea = (inim)õitsengut tagav. · Kui hea on sellisel viisil defineeritud, siis tuleb meil naturalisti arvates veel üksnes empiiriliselt kindlaks teha, mida inimesed soovivad või mis tagab inimeste (ja teiste moraalse staatusega entiteetide) heaolu. Naturalismi probleemid I · Kust tuleb moraalilausungite normatiivsus moraalne kohustus? Olgugi mingi asi hea, aga mis siis? · Nt on selge, et taimele on vesi hea, kuid kas me peame kõiki taimi kastma? Kui inimene soovib midagi või kui miski on talle hea või edendab inimkonna hüvangut, siis miks ikkagi peame seda ellu viima? Naturalismi probleemid II · Naturalist õigustab konkreetseid moraaliprintsiipe viidates tagasi `hea' definitsioonile. · Nt: Aita leevendada nälga
Ajaline Igavene, ajatu Ruumilis-kehaline, liitne, jagatav Ruumiliste karakteristikuteta, lihtne Nähtuste paljusus ja individuaalsus Ühtne, universaalne Ebatäiuslikkus Täiuslikkus, puhas olemine Normatiivsus Niisiis on Platoni järgi olevas kaks erinevat aspekti. Nende karakteristikud on, nagu eelpool toodud tabelist nähtub, vastandlikud. Seda Platoni õpetuse osa on tavaks nimetada kahe-maailma-õpetuseks. Viimast omakorda on ajaloolisel taustal käsitletud õpetusena, mis seob ühte eleaatide ja joonia filosoofia. “Nähtava maailma” põhiliseks karakteristikuks on Platoni silmis selle muutlikkus, pidevas saamises olemine. See oli ka joonia maailmamõistmise kandev iseärasus, mis
). 4. Majandusliku arengutaseme mõõtmise probleem: indikaatorid majanduslik kasv, inimarengu indeks. · Erinevate riikide arengutasemete võrdlemiseks soovitatakse kasutada arenguindikaatoreid. Arenguindikaatorid peaksid vastama teatud nõuetele ja täitma neilt oodatavaid funktsioone, mida võiks kokku võtta järgnevalt: informatiivsus (olukorra kirjeldamine, interpreteerimine, võrdlemine); normatiivsus (seotus konkreetse arengukontseptsiooni ja statistikasüsteemi poolt kogutavate andmetega); hinnangulisus (hetkeolukorra võrdlemine soovitavaga); otsustusfunktsioon (võimalus kasutada indikaatoreid poliitiliste plaanide ja otsuste ettevalmistamisel). · Arenguindikaatoritena kasutatavad näitajad: üksikindikaatorid (näiteks - laste surevus); majandusnäitajad (rahvatulu, seesmine kogutoodang, kaalutud kasvuindeksid, tulude jaotumine); kompleksnäitajad e
olles liiga. Antud filmis oli Margus see, kes pidas teistest rohkem tähtsaks materiaalseid väärtusi. Tema jaoks olid mandariinid antud olukorras kõige tähtsamad ja ta nimetas isegi sellel ajal käimas olevat sõda tsitrusesõjaks ehk sõjaks, mis käib selle üle, et kes saab tema mandariinid endale. Tema jaoks oli oluline, et enne koju minekut ta saaks kõik mandariinid korjatud ja nende arvelt raha teenitud. 7 Normatiivsus tuli filmis hästi välja olukorras, kus Ivo sõbra Marguse maja läks sõja käigus põlema. Nagu vanasõnagi ütleb – sõber aitab sõpra hädas, ja täpselt nii Ivo tegigi. Ta jooksis koheselt Margusele appi ja oli talle toeks. Sellist teguviisi peetakse ühiskonnas normiks. Filmis esinenud sümboliteks olid mandariinid, grusiini muusikalint ja keel. Mandariinid olid põhjuseks, miks Margus üldse sõjakeerisesse jäi ja palju filmist keerles
Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. KK oli küll piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. KK vaieldamatu teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad. Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub põhimõtteliselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Kui vastuvõetud seaduse sisu vastab PS-s esitatud tingimustele ja nõuetele kehtiva õigustloova akti jaoks, siis on ta kehtiv normatiivsuse kontrollimine.Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane. St, e tõigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate
Samas mõned eraÕe normid on loodud avalikest huvidest lähtuvalt, seega ei ole alati võimalik lähtuda huviteooriast. Kaasajal on määravaks subjekti teooria, mille kohaselt eraÕega tegemist on siis, kui subjektid on Õehetes võrdses seisnudis (koordinatsioonisuhtes), avaliku Õega siis kui on alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Esimese puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna, teises aga saab. Õkorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, soetus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Õakt peab olema formaalselt Õpärane, s.t. et Õaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega Õaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protsessireeglitega ja kolmandaks peavad Õaktid saama teatud kindla vormi. Õaktid peavad olema ka materiaalselt Õpärased ehk Õakti sisu peab vastama kehtivale Õele.
Algab teooriate ja hüpoteesidega Esilekerkimine ja kirjeldamine Manipuleerimine ja kontroll Otsitakse ,,mustreid" Formaalsed instrumendid Pluralism ja komplekssus Komponentide analüüs Numbrilised indikaatorid vähe kasutusel, kui on Konsensus ja normatiivsus siis põhirõhk nende analüüsil ja tõlgendamisel, Andmeid taandatakse numbrilistele statistika võib olla kasutusel konteksti indikaatoritele tutvustamise eesmärgil Uurija roll Eraldatus ja osavõtmatus Personaalne osalemine nt osalusvaatlus. Objektiivne portreteerimine Empaatiline mõistmine
Õiguse allikad 30. september 2008. a. 9:16 Kujundavad õiguskultuure, Eesti on sidunud end Mandri-Euroopa süsteemi õigusallikatega. Õigus on korrareegel, üks võimalik sotsiaalse normi liik, kõrvuti teiste sotsiaalsete normidega. Õiguse ajalugu võib jaotada eelajalooks ja tegelikuks ajalooks. 1. õigus ei olnud kirjapandud; 2. algab siis, kui õigust hakati kirja panema. Olenemata ajalisest perioodist, on õigusele, nii nagu teistelegi sotsiaalsetele normidele, omane normatiivsus. Kui me satume selles sots normis kirjeldatud situatsiooni, siis selles situatsioonis olles kõige mõistuspärasem valida sellise käitumisviis, mis on kirjeldatud õigusnormis. Õiguspärane käitumisvariant. Kohustuslik situatsioon ei ole sunnitud, vaid on kokkulepitud meie endi vahel. Õigus ei ole meile väljastpoolt peale surutud,vaid on konventsionaalne, kokkuleppeline asi. Olenemata, kas on tegu arhailise perioodi või kirjaliku õigusega.
Tõde kui ilu kriteerium madala, traagilise ja koomilise range Selgus lahushoidmine) Vormitäius Piiritletud ja reeglistatud zanrid Kõige ,,õilsamad" zanrid: Prantsuse klassitsism tragöödia, Pierre Corneille (160684): Horace, kangelaseepos Cinna, Polydeucte Klassitsismi kunst Jean Racine (163999):Thebais, Normatiivsus, harmooniapüüdlus Andromaque, Aleksander Suur, Kuubi, kera, silindri, ringi, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, kolmnurga; Phèdre sümmeetria kasutamine (lihtsus Molière (Jean-Baptiste liigendustes Poquelin, 162273):Amphitryon jt ja joontes) Inglise klassitsism Maalikunstis ebaisikuline ideaal, John Dryden (16311700): külmad
pidevalt, naistel östrogeeni langus kiire pärast menopausi, vanusega langeb meeste spermakvaliteet – reproduktiivsus erinevalt naistele ei lange, lähedale ei näe hästi (läätse muutus), refleksid ja tähelepanu langevad, lihasjõud langeb, painduvus lageb, unevõlga raskem taluda, energia taastumine võtab kaua aega, magamata öid raskem tagasi teha, kuulmisteravus langeb. Androgeenide puhul 10% langus terviseseisundina tunda Sotsiaalne tasand • Normatiivsus - see, kui öeldakse, mida tuleb heaks ja halvaks, positiivseks ja negatiivseks, kasulikuks või kasutuks hinnata. Eluga rahulolu uurimus – U kujuline, puberteediiga raskeim „Keskea kriis on olukord, lui inimene mõtleb asjad enda jaoks hullemaks kui need tegelikult on.“ - reaalselt kriisi pole, langeb vastupidavus, vanadus tuleb aga eluga rahulolu tõuseb: märksõnadeks kindlustunne, oskus elada olemas, majanduslik stabiilsus saavutatud
- sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Mischel, Seligman)- info omandamisele keskendutakse- kuda inimene õpib, normativne käitumine ka. Agressiivse käitumuse eeskuju jääb külge. Arvutimängud, animafilmid jne. See põhjustab agressiivsema käitumise neid indiviidides, kes rohkem puutuvad kokku nendega. Omandatakse see teadmine, et nii saab ja nii tohib teha, et teised võivad nii teha, järelikult see pole hälve vaid norm. Nii on kergem seda omandada. Lubatavus ja normatiivsus. On eri subkultuurid, mõnes on ühed normid ühesugused kui teistes jne. Rotter- inimesed, eriti lapsepõlves, kujunevad sellisteks, kes tunnetavad, et asjad juhtuvad nendega millegi(kellegi teise tõttu, nad kaasa ei räägi, ta sõltub maailmast, seetõttu on passiivne. Teised- asjad juhtuvad just tema tõttu- suur roll kiitustes ja karistuses jne lastele- õpetatakse edu tundma, et just temast sõltuvad asjad. -kognitiivne stiil (Witkin, Gardner, Klein)-
Dünaamiline lähenemine, mis vaatleb arengut kui protsessi koos selles sisalduvate põhjuslike seostega. 11.2. Arenguindikaatorite peamised funktsioonid ja valikukriteeriumid Kasutatavad indikaatorid võib tinglikult jagada kolme rühma: majanduslikud, sotsiaal- kultuurilised ja demograafilised ning poliitilised indikaatorid. Nende kasutamisvõimalused kajastuvad nende neljas põhifunktsioonis: informatiivsus, normatiivsus, hinnangulisus ja otsustusfunktsioonis. 11.3. Majanduse arengutaseme, majanduskasvu ja majandustsükli erinevused ja nendevahelised seosed Majanduskasv tähendab reaaltulu suurenemist ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus suureneb reaaltulu ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 11.4
toimija. Propositsioonilisi hoiakuid reguleerivat normatiivset teooriat ei saa asendada deskriptiivse teooriaga, mis kirjeldab närviprotsesse. RP on abstraktne teooria. Funktsionalismi järgi kirjeldab RP suhteid siseseisundite, väljundite ja sisendite vahel. Seda abstraktset struktuuri võivad realiseerida erinevad füüsilised süsteemid ning seda ei saa elimineerida teooria poolt, mis privilegeerib ainult ühte realisatsiooni. RP normatiivsus. Churchlandi vastus: Asjaolu, et RP regulaarsused põhinevad propositsioonide vahelistel loogilistel suhetel ei muuda seda veel normatiivseks, sest samamoodi põhinevad klassikalise gaasiseaduse regulaarsused arvudevahelistel aritmeetilistel suhetel, kuid klassikaline gaasiseadus ei ole normatiivne teooria. Normatiivne element RP-s pärineb sellest, et me väärtustame mõningaid suhteid rohkem kui teisi.
on kirjeldatav kui käitumine keelereeglite põhjal. On olemas 2 põhimõtteliselt võimalikku lähtekohta: 1) nn kindlad juhused, kus tähendusküsimused vähemalt esialgu päevakorras pole. Interpretatsiooniühiskonnas (Juristide hulgas) valitseb konsensus.; 2) nn avatud juhused, kus interpretatsiooniühiskonnas üksmeel puudub. Humanitaarteadustes toimus “lingvistiline pööre” märgatav 70-ndate aastate algusest. Õigusteaduses sestpeale 3 märksõna : normatiivsus, tähendus, interpretatsioon – iseloomustavad õiguse ja keele vaheliste sidemete raskuspunkte. Nii õigus kui keel põhinevad teatud reeglitel. Võrdluse (õigus «-» keel) võib rajada reeglite endi kehtimisele. Samas jääb ilma õiguse ja keele valdkondade reeglite tundmiseta “sugulussuhete” konstateerimine pinnapealseks. Juriidilise semantika või juriidiliste tekstide-mõistete semantika pole tehniliselt lahendatav interpretatsiooniprobleem. Teisalt ei saa juriidiliste tekstide-
kuni seda hakati kirja panema. Kirjalike allikate iseloomustamiseks tuleb sissejuhatuseks osundada, et õigusnormid lähtuvad peamiselt riigist, aga ka kohaliku omavalitsuse üksustest. Muud kirjalikud allikad lähtuvad nt riikidevahelistest lepingutest. Normatiivse reguleerimise mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile õiguslikus elus osalejatele käituda vastavalt normis sisalduvale regulatsioonile. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub põhimõtteliselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigusele5 ja positivismile6. Jutt on kas rohkem pragmaatilistest või rohkem kõlbelistest ideedest õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguse allikate klassifitseerimise osas tuleb rõhutada, et Eesti õiguskord kuulub germaani õiguse perekonda
sotsioloogiliste meetoditega ja seeläbi jõuda paremate normide loomiseni Sots meetodeid kasutades saab paremini teada, missugused peaks olema õiged õigusnormid Õiguse sotsioloogia teadus, mis oma olemuselt asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail Teatud kitsendustega võib lugeda ikka õigusteaduse hulka kuuluvaks 2. Õiguse mõiste klassikalisi käsitlusi. (vt ka loengukonspekt!) Ühtne arusaam puudub. Ühendavaks tunnuseks on normatiivsus- õiguse samastamine normisüsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, väärtuste vmt vormis (loomuõiguslik) või kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul (õiguspositivistlik). Objektivistlik normikäsitlus - õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus - õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur.
Õigust võiksime defineerida kui printsiipide ja reeglite kogumit, mille eesmärgiks on tagada inimsuhete stabiilsus, mis on vajalik inimühiskonnas eksisteerimise seisukohalt. Sotsioloogiline käsitlus: Õigus on normide kogum, mis on täitmiseks kohustuslikud. Normid määratlevad sotsiaalsed suhted, mis on kehtestatud grupi poolt sellesse kuuluvate indiviidide jaoks antud ajamomendil. Klassikaline käsitlus: Ühtne arusaam puudub. Ühendavaks tunnuseks on normatiivsus- õiguse samastamine normisüsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, väärtuste vmt vormis (loomuõiguslik) või kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul (õiguspositivistlik). Objektivistlik normikäsitlus- õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus- õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur.
Perekonnaõigus - perekonnaseadus Pärimisõigus pärimisseadus Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. 342. Milliste pohimotetega tuleb arvestada oiguskorra normatiivsuse tagamisel? Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. 343. Milline on oiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Maarused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja taitmiseks vastu voetud oiguse allikad. (pohiseaduse §-d 87 ja 94). Funktsionaalselt on nad legislatiivaktid
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
- kui ette nähtud lepingus - kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik - naturaalrestitutsioon – eemsärk panna kahjustatud isik kahju hüvitamise kauda reaalselt (ja mitte üksnes majanduslikult) samasse olukorda, milles isik oleks olnud ilma kahju hüvitamise kohustuse kaasatoonud sündmuseta 3-2-1-17-05 - seadusega ei ole sätestatud vabandamist õiguskaitsevahendina - kuigi nii õiguslikule kui ka moraalsele kohustusele on omane normatiivsus, ei saa neid samastada täitmise tagamise aspektist - vabandamine on moraalne kohustus, mille täitmist tagab üldjuhul tava või avalik arvamus, õigusliku kohustuse täitmine on aga tagatud riigi sunnijõuga Kahjuhüvitise piiramine - kahjustatud isiku osa kahju tekkimises (§139) kehtib nii lepingute või lepinguväliste võlasuhete puhul - piiramine §140 kohaselt – õiguse klausel, võttes arvesse poolte rahalist seisundit.
mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikeks alusteks on see, et avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 351. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. N: Kui jurist küsib , kas seadus kehtib , siis ei mõtle ta, kas seda järgitakse pidevalt või ainult enamikel juhtudel. Ta mõtleb, kas sellel normil on formaalne kehtivus, mida on võimalik saavutada õigusloome kaudu. Eelkõige peavad seadused olema kooskõlas Põhiseadusega
3. Riiklik õigus õigus on käitumisreegel, mida riik õigusena loob või tunnistab. 163 Nagu keeruliste mõistete puhul omane, on ka õiguse mõistet võimalik avada läbi selle oluliste tunnuste nimetamise. 164 Õiguse tunnused Kursuse programmis nimetatud õpikutes esitatakse järgmised õiguse tunnused, millega seonduvalt kirjeldatakse ka õiguse ülesandeid. Normatiivsus. Õigusega määratakse kindlaks, mida peetakse konkreetsel ajahetkel selles ühiskonnas heaks ja mida halvaks, mida soodustada ja mida mitte. Regulatiivsus. Õigusega kujundatakse inimeste käitumist. Ühiskondlikkus. Õiguse normid reguleerivad inimese käitumist ühiskonnas, inimeste suhteid teiste inimestega. Ajaloolisus. Õigus kujuneb ja muutub aja jooksul. Õiguse ülesanded Õigusel on ühiskonna elu korraldamisel oluline ülesanne, sh: Korrafunktsioon
annaabi.ee 
