Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"aluselt" - 223 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Arvu logaritm ning selle definitsioon ning lahendamine.

Arvu b logaritmiks nim. alusel a arvu c millega alust a astendades saadake arv b. _______________________________ =b log a b | b > 0, sest neg. arvudel ja arvul 0 ei ole logaritmi. a>0 a 0 =b _______________________________ Korrutis: log a(b1 * b2 ) = loga b1 + loga b2 Jagatis: log a(b1/b2) = loga b1 ­ loga b2 Aste: = k * loga b _______________________________ Üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele = b Graafiku asümptoot ­ sirge, millele funktsioon graafik tõkestamatult läheneb.

Matemaatika → Matemaatika
303 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Harilik kukeseen

Tunnused. Kübar 3-10 cm, rebukollane, mõnikord kahvatukollane, algul kergelt kumer, hiljem lehtrikujuline, paksult lihakas, alusküljelt kaetud eoslehekesetaoliste tugevate voltidega; jalg kollane aluselt ahenev; seeneliha kahvatukollane, iseloomuliku tugeva puuviljalõhnaga, toorelt kibeda maitsega Kasvukoht: igasugustes metsades, arvukamalt männi-segametsades Esinemisaeg: juunist novembrini Tavaline kõikjal Eestis, kohati massiline. Harilik kukeseen on üks neid söögiseeni, mida iga seeneline eksimatult ära tunneb. Metsas leida ei ole aga teda igakord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Logaritm

Potentseerimine ­ avaldise logaritmi järgi avaldise leidmine · Korrutise logaritm võrdub tegurite logaritmide summaga logaN1N2= logaN1+ logaN2 · Jagatise logaritm võrdub jagatava ja jagaja logaritmide vahega loga(N1 : N2)= logaN1 ­ logaN2 · Astme logaritm võrdub astendaja ja astme aluse logaritmi korrutisega logaNc = c logaN Üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele log b N log a N = log b a 1 kui b=N siis: log a N = log N a Naturaallogaritmide ja kümnendlogaritmide vaheline seos: log N ln = log N a

Matemaatika → Matemaatika
71 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Sõjandus varauusaegses Euroopas

Palgasõdurid  Majanduslik edenemine nind kuningavõimu tugevnemine  Rügemendiülema patent  Värvati vabatahtlikke  Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi  Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond  Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine  Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima  Kehtestati riiklik sõjaväekohustus  Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks  Tsiviileluga sidemete puudumine Alalise armee ülesehitus  Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi  Ratsavägi: ratsavägi, keskmine ratsavägi ja kergeratsavägi  1648 aastal hakkas ratsaväe osatähtsus kaduma  Loodi riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogusõjaväeelu Kergeratsaväeline Sõjakunst: Kuidas võita sõda? Kuidas võita lahing?  Joontaktika  Jalavägi: eelvägi, peajõud ja järelvägi

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
0 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ema mälestus aastatest 1985-1992

Ema mälestus aastatest 1985-1992 Kirjutan ema mälestusest reisil Saksamaale : Välismaale minek oli tema noorusajal raske. Selleks pidi olema kelleltki küllakutse, mille aluselt sai taotleda viisat. Nii juhtuski, et 1990.aastal saatis ema isa sõber Saksamaalt Ahrensböcki linnast emale koos õega kutse. Kõik selliste dokumentide ajamine käis Tallinnas. Ema koos õega pidid viisa saamiseks sinna sõitma. Kui viisa lõpuks käes oli, sai ka valuutat vahetada, kuid see toimus tookord ainult ühel päeval nädalas ja elava järjekorra alusel. Ema koos õega pidid juba eelmine õhtu Tallinnasse sõitma, et hommikul hästi varakult järjekorda asuda- I korral aga jäid nad ilma, sest raha vahetati väga vähe ainult mõni inimene järjekorrast sai, II korral läks aga ema õde üksinda, oli järjekorras kolmas inimene, kes veel valuutat vahetada sai ja see oli õnn, sest järgmiseks päevaks oli neil juba ärasõidu piletid olemas: Leningradi r...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Vana-kreeka templid

Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, ehitajad olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

logaritm-ja eksponentfunktsioonid ja -võrratused

Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti 6. Logaritm- ja eksponentfunktsioonid. Logaritm- ja eksponentvõrrandid ning võrratused Põhiteadmised · Arvu logaritmi mõiste ja omadused; · naturaallogaritm; · eksponent- ja logaritmfunktsioonid, nende graafikud ja omadused. Põhioskused · Avaldiste logaritmimine ja potentseerimine; · üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele; · eksponent- ja logaritmfunktsiooni omaduste kasutamine vastavate võrrandite ja võrratuste lahendamisel; · eksponent- ja logaritmfunktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine; · eksponent- ja logaritmfunktsioonide pöördfunktsioonide, nende määramis- ja muutumispiirkondade leidmine ning graafikute skitseerimine. Valemid · Arvu logaritm ja selle omadused ac = b c = loga b, kus a > 0, b > 0, a 1

Matemaatika → Matemaatika
891 allalaadimist
thumbnail
7
docx

LEHT

teatava vahekauguse järel väljuvad külgrood. *sõrmroodne leht ­ lehel on üks pearood koos aluselt kiirtena lähtuvate külgroodudega. Nt vahtraleht *rööproodne leht ­ ühesugused rood suunduvad lehelaba aluselt tipuni. *kaarroodne leht ­ lehelaba aluselt kulgevad lehetippu mitu enamvähem ühetugevust kaarjat leheroodu. *võrkroodne leht ­ rood moodustavad võrgustiku. Leheseis: Taimel lehed moodustavad lehestiku. Lehed asetsevad varrel korrapäraselt. Seda asetust nimetatakse

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid

Mis on demokraatia? See on rahvavõim, kus rahvas saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Tänapäeval valitseb enamikes riikides demokraatia, see on kõige levinum valitsemisviis. Minu arvates on demokraatia üks väga hea valitsemisviis, sest siis saab rahvas teostada oma võimu. Valitsemine on seadustega piiratud ning kodanikel on head arenguvõimalused. Demokraatias tuginetakse seadustele, ei ole isetegevust, on vastu võetud seadus ja selle aluselt tegutsetakse, toimib võimude lahusus ja taskaalustatus, kodanikele tagatakse kodanikuvabadused ja riigis toimuvad regulaarsed vabad valimised. Tänu demokraatiale on muutunud tugevamaks inimeste ühtekuuluvustunne, sest ühiselt valitsetakse oma riiki ja võetakse vastu uusi otsustusi nt referendumite teel. Selline valitsemisviis muudab paremaks ka inimeste elukvaliteedi, aktiivsed kodanikud korraldavad ja muudavad kohaklikku elu

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
84 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine

Võsunditega taimede jagamine ­ Võsundid on horisontaalsed võrsed, mis sirutuvad mulla pinnal emataimest eemale ja moodustavad uusi taimi, mis mullaga kokku puutudes juurduvad ja alustavad iseseisvat elu. Levivad ka mulla sees. Uued taimed eraldada emataime küljest ja istuta eraldi. Taimele alles jätta 2-3 cm pikkune jupp võsundist, ülejäänu ära lõigata. (piparmünt) Külgvõsunditega taimede jagamine - Külgvõsu on sisuliselt uus taim, mis kasvab välja emataime aluselt. Niipea kui uus taim on piisavalt suur ise hakkama saamiseks, siis võib selle emataime küljest eraldada ja omaette istutada. Kui jätta külgvõsud eraldamata, surevad need lõpuks välja. Pistikud- Võib võtta pea-aegu igast taimeosast va õied . Pistikute tüüp ­ basaal,-haljas,- poolpuitunud,- või puitunud- sõltub aastaajast mil need võetakse. Mõned taimed paljunevad juurepistikuga. (mädarõigas). Rohtne pistik(estragon, lavendel, liivatee, rosmariin)

Põllumajandus → Aiandus
74 allalaadimist
thumbnail
3
doc

EETRID

(alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide Antud reaktsioon on SN1 tüüpi, sest eeter on tertsiaalne. näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1 Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB. A + :B A­B + + H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4- AlF3 + 3F- AlF63- SiF4 + 2F- SiF62- PCl5 + Cl- PCl6- SF4 + F- SF5- Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid: - N, P, As, Sb ja Bi ühendid oksüdatsiooniastmega 3 - O, S, Se ja Te oksüdatsiooniastmega 2, näiteks vesi, eetrid, ketoonid, sulfoksiidid

Keemia → Orgaaniline keemia i
65 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Anatoooomia: lihased

2. Õlavarrelihas Õlavarreluu eesmiselt Küünarluule Painutab küünarvart pinnalt 3. Õlavarre Pikk pea abaluu Kodarluule Küünarvarre kakspealihas kõbrult, lühike pea painutamine kaarnajätkelt 4. Õlavarre Pikk pea abaluu liigese Küünarnukile Küünarvarre sirutamine kolmpealihas aluselt kõbrukeselt, teised kaks õlavarreluu tagumiselt pinnalt 5. Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Küünarvarre sirutamine põndapealiselt Küünarvarre lihased Eesmine rühm 1. Ruut sissepõõraja Küünarluult Kodarluule Põõrab küünarvart sisse 2. Pikk põidla Kodarluult Põidla distaalsele Põidla painutaja

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma kultuur- kas Kreeka kultuur ladina keeles?

need on ka suurimad erinevused, mis eristavad Rooma ehitisi varasematest, kreeklaste rajatutest. Ehitiste välispind ja interjöör kaunistati aga endiselt kreekapäraste sammaste ning poolsammastega. See näide tõestab, et roomlased mitte ainult ei kopeerinud kreeklasi oma kultuuris, vaid arendasid seda edasi vastavalt võimalustele ja üldisele arengutase Roomlastele on suuremal või vähemal määral olnud eeskujuks Kreeka pärand, kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat Euroopa kultuuri

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keele definitsioon

mitte-instinktiivne tegevus. Ühe tuntud definitsiooni järgi on keel häälikuliste sümbolite kokkuleppeline süsteem. Seda ei ole tahetud tihti tunnistada, kuna keeles esinevad erinevad häälitsused, mis on instinktiivsed, kuid mitte sümboolsed. Viimaseid ei tohi aga segi ajada hüüdsõnadega (nt ,,oh!", ,,ah!", ,,tss!"), mis on kokkuleppelised ja seetõttu osa sümbolite süsteemist ehk keelest. Siiski võib selliseid hüüdeid pidada instinktiivselt aluselt väljakasvanuteks, kuna need sarnanevad suuresti erinevates keeltes. Hüüdsõnu on keeles võrreldes teiste sõnaliikidega vähe. Seetõttu ei saa ka järeldada, et kogu keel oleks nendest välja kasvanud. Samuti ei vii onomatopoeetiline keelepäritolu teooria meid keele instinktiivsele tasandile lähemale, sest see põhineb imiteeriva iseloomuga häälte uurimisel ehk hääled ei tule otse loodusest, vaid on sellest inspireeritud.

Keeled → Keeleteadus
14 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Kreeka kunst

seinu. Tänaseks on paljud teosed hävinud. Muistest ajast alates kaunistasid kreeklased savinõusid mitmesuguste maalingutega. Vaasidel kujutati nii müütide tegelasi kui ka pilte igapäevasest elust. On olemas nii mustafiguurilisi kui ka punasefiguurilisi vaase. Halikarnassose mausoleum See hauatempel on püstitatud Kaaria kuninga Mausolose jaoks tema naise poolt. Mausolose nime järgi kutsutakse seda mausoleumiks. Mausoleum kerkis kolmeastmeliselt aluselt ligi 50 meetri kõrgusele ning oli piiratud 63 sambaga. Selles mausoleumis oli enam kui 300 skulptuuri. Halikarnassose mausoleum on üks seitsmest maailmaimest. Vana-Kreeka kunstnikud Skulptorid Maalikunstnikud  Agatharchos – pärineb Samose saarelt, töötas Ateenas u 420 a. eKr.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Teede kõverjoonelisuse määramine

kasutatud arvutis olevaid programme: Paint, Microsoft Word ja Google chrome. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Uuritav piirkond asub Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas. Joonisel on A’ ga tähistatud punkti geograafiline koordinaat B 58° 43’ 21’’ L 26° 38’ 16’’. Uuritavad teed on esitatud joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise joonega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ja nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 2. Joonisele 1 on kantud punktide A, B, C ja D geograafilised asukohad, kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud skeem 1 Maakorralduse põhikursus Alvar Halling Töö tulemused: Valitud teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,744, mis tähendab, et teed mööda

Maateadus → Maakataster ja...
1 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Venitusharjutused

ÜKE ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse ­ kätekõverdus ­ toengkägar ­ püsti. Harjutust nimetatakse ka ,,Kosmonaudid." 3. Hüpped 2 jalaga kõrgemale alusele (maast ~ 45 cm). 4. Hüplemine varbseina ääres käte hoidega peast kõrgemalt varbseina pulgast. 5. Toenglamangus jalgadevahetused (kas sõrmedel, või peopesad maas). 6. Vasaku jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 5 7. Parema jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti

Filosoofia → Filosoofia
105 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tekstianalüüs

Ebaõnnestunud tehingutest saadav kahju võib ulatuda 70 miljoni kroonini. Ülesanne 4. Kirjeldage viitesuhteid (osaliste, aja-, koha-, sagedus- ja hõlmavad suhted ning muud keele sidusvahendid). A. Täna hommikul teatati politseile, et Pirita teelt on taas kord varastatud maadleja Georg Lurichi kuju. Tegemist on skulptuuri koopiaga. Lurich paigutati Pirita tee äärde 1990. aastatel. Kuju ja selle koopiat on varem ära varastatud neli korda. Aluselt maha murtud kuju on kõigil kordadel kätte saadud. Viimane vargus oli 2002. aastal. Pärast seda viidi kuju originaal Tartusse spordimuuseumi. Skulptuuri koopia on olemas ja ausammas taastatakse järgmisel nädalal. B. Vene piiri äärde sõitvatel inimestel tuleks enne reisimist Vene saatkonnast uurida, ega nad ei satu keelutsooni. Nimelt on Vene julgeolekuteenistus, kellele allub ka piirivalve, kuulutanud kohati kuni 30 km riigipiirist keelutsooniks, kuhu pääseb vaid erilubadega

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Teede kõverjoonelisuse määramine

Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft word, Paint Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Pärnu maakonnas Juuru vallas. Skeemil A’ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 59°5’18’’ L 24°48’4’’. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti A ja B geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,155, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,155 korda pikem

Muu → Maakorraldus
1 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Referaat seente kohta

seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Punane Kärbseseen:Täiskasvanuna on seene kübar 8­18 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 5­20 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Praktikum 2- Teede kõverjoonelisuse määramine

Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Opera, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Võru maakonnas Võru vallas juba külas. Skeemil A'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 57049'47.9'' L 26056'32.89''. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti A ja D geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mõõda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem. Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,13574, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mõõda mõõdetud teede pikkus otsepikkusest keskmiselt 1,13574 korda pikem

Maateadus → Maakasutuse planeerimise...
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Veealune Keevitamine

kasutatakse spetsiaalset elektroodi ja keevitus toimub käsitsi, samamoodi nagu vabas õhus keevitamise puhul. Suur liikumisvabadus muudab märgkeevitamise äärmiselt efektiivseks, ökonoomseks ja tõhusaks keevitusviisiks. Keevitus toide asub veepinnal ja on sukelduja/keevitaja külge ühendatud voolikute ja kaablitega. Vooluallikas kasutatakse alalisvoolu 300 kuni 400 amprit. Keevitusvoolu ringluses peab olema positiivne lüliti, tavaliselt harklüliti, mida juhitakse veepinnalt (laevalt või aluselt kuhu on keevitusaparaat kinnitatud). Harklülitit kasutatakse põhiliselt sellepärast et suurendada ohutust. Harklülitiga saab katkestada kogu keevitusvoolu kui seda on vaja. Keevitusvool peaks olema ühendatud elektroodi hoidjaga ainult keevitamise ajal. Elektroodid peavad vastama AWS E6013 klassifikatsioonile, ning olema veekindlad. Kõik ühendused peavad olema hoolikalt isoleeritud, et vesi ei puutuks kokku metalsete osadega. Kui isoleerimine on

Masinaehitus → Keevitustehnoloogia praktikum
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Teede kõverjoonelisuse määramine

Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 58°16'5.25'' L 26°19'31.28'' ja punkti Y geograafiline asukoht B 58° 16' 2.55'' L 26° 21' 59.24''. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti X ja Z geograafilised asukohad, punktide X, Y, Z, W vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis . Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem 1 Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,082, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,082 korda pikemad

Kategooriata → Maakorralduse põhikursus
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Seened ja samblikud

Kontrolltöö. Seened ja samblikud 1. Mille poolest sarnanevad seened 2p a) loomadega- toituvad ainetest mida saavad väliskeskkonnast, rakkudes talletuvad samasugused varuained b) taimedega- kasvavad kogu elu, kasvavad ühe koha peal, seenerakkudel on rakukestad 2. Mis on mükoriisa? 1p Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos taime ja seenejuure vahel. 3. Kirjelda seene toitumist. 2p Seeneniidid eritavad ümbritsevasse keskkonda lagundavaid aineid, mis lahutab toidu molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ja imenduvad seenerakkudesse. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Niidid kasvavad just sinna kus, kus on palju toitu. 4. Mis kasu saab puu ja seene vahelisest sümbioosist? 2p a) Puu- saab seenelt vett ja lahustunud mineraalaineid, kuna seeneniidid omastavad vett ja selles lahustunud toitaineid palju kiiremini ...

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Praktikaaruanne kokanduses

teadmistega noori ja aktiivseid töölisi. 5 4. PRAKTIKA KÄIK Esimesel tööpäeval nagu alati ja igal pool räägiti tööohutusest. Sellises suures ettevõttes töötades tuleb kindlasti jälgida toidu õiget valmistamist , sest kliendid võivad nurisema hakata. Esimesel päeval tutvustatid meile kööki, ladu ja ülejäänud maja. Tulid hakata koheselt retsepti aluselt süüa tegema. Tööle minnes oli seina peal meil iga päevane prognoos ja igal ühel oli oma ülesanded seal. Peale tööpäeva tuli alati köök ära koristada ja pesta. Teha tuli nii kuum kui ka külmtöötlemist, toiduained tuli pakendad. 6 5. HINNANG PRAKTIKAETTEVÕTTELE Olen väga rahul oma praktikakoha valikuga. Praktikale võeti hea meelega. Kõik olid väga sõbralikud ja abivalmis. Aidati igati, kui tekkis küsimusi ja raskusi

Toit → Kokandus
406 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Lihased tabelis

harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas Abaluu alumiselt nurgalt Õlavarreluu väikese köbrukese Viib õlavart taha ja pöörab sisse harjale ning lähendab

Meditsiin → Anatoomia
233 allalaadimist
thumbnail
6
doc

DIOODID

oluline! Ehk siis diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Elektrivoolu kasutamisel on dioodid ka tähtsad, kuna võimaldavad teha vahelduvvoolust alalisvoolu. Skeemidel tähistatakse dioodi kolmnurgana, milles vool liigub aluselt tipu suunas (positiivselt pooluselt negatiivsele). DIOODI SKEEMITÄHIS Poest ostetud dioodil võib ühe väljaviigu lähedal märgata korpusele joonistatud joont ­ nii tähistatakse katoodikoiba. Vool liigub elemendis alati anoodilt katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire. Materjaliks enamasti räni (Si), kõrggsagedusdioodides ka germaanium (Ge) või GaAs. Nagu ikka, käivad reaalses elus asjad veidi teisiti kui unelmates. Reaalne diood

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

XVIII sajandi kirjandus: LUULE

rahvalaulu töötlus Kuulus luuletus sellest perioodist on „Mailaul”, „Metsavaimu” aluseks on taani rahvaballaad. Noore Friedrich SCHILLERi oli Rousseau’ isiksus ja loodusfilosoofia. Oodis „Rõõmule” (1785) näitab ta elujaatust ja õilsaid ideaale. Kõrged ideaalid saatsid kogu Schilleri luuleloomingut. Eraldi äramärkimist väärib tema ballaadilooming – tugeva humanistliku paatosega värssjutustused (nt „Kinnas”). Goethe ja Schilleri lüürika võimsalt aluselt hakkas arenema kogu uuemate aegade saksa poeesia. Allikad: J. Talvet „Maailmakirjandus 1” „Võõrsõnade leksikon”

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

IV töö - seened ja samblikud

Osadel samblikel on olemas ka alumine koorkiht. · Samblike jagatakse kasvuvormide järgi: kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud + habesamblikud(are special). Kooriksamblikud: puudub alumine koorkiht. Samblike ei saa suuremate tükkidena kätte. Õhusaaste suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?), võimalik aluselt suurte tükkidena eemaldada. Põõsassamblikud: Kasvavad ainult puhtas õhus. Olemas alumine koorkiht. Meenutavad väikseid kuivanud põõsaid. Habesamblikud: Kasvavad ainult väga puhta õhuga keskkonnas. On rippuvad. · Samblike paljunemine: insiidid ja soreedid. · Isiidid on samblike väljakasvud, mis sisaldavad seeneniidistikku ja vetikaid. Murenevad otstest ja lähevad kasvama. · Soreedid- moodustavad südamikukihis; on seeneniidistiku ja vetikate ,,pallikesed"

Bioloogia → Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pookimine, silmastamine, oksastamine

lõpuni. Sell perioodil võib olla ka olukordi kui koor on kinni siis see on enamasti tingitud põuast või madalast temperatuurist. Silmastatakse uinuva pungaga mis alustab kasvu järgmisel aastal, silmastamiseks ei sobi õiepungad. Silmastamiseks varutakse oksad varahommikul, samaaasta võrselt, oksalt eemaldatakse kõik lehed ja õied, jäätakse vaid leherootsud varrekülge . 10 – 12 päeva enne silmastamist eemaldatakse aluselt kõik oksad kuni 25 cm kõrguseni pookekohast. Pookoks T – kujuline silmastamine e. tavaline silmastamine. Tööoperatsioonid on järgmised. Silma valimine ja lõikamine, suure silmakilbi korral ka puidu eraldamine; T – lõike tegemine pehme kuiva lapiga puhastatud aluse tüvele või oksale; koorehõlmade lahtilükkamine; silma asetamine koorehõlmade alla; T – lõikest üleulatuva silmakilbi äralõikamine. Sidumine, sidumisel jäätakse pung vabaks et oleks

Botaanika → Taimekasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tüüpilised ehitused, nende detailid, sarnased ja erinevad võtted

TallinnaTehnikaülikool Kunsti- ja arhitektuuriajaloo õppetool Essee Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tüüpilised ehitused, nende detailid, sarnased ja erinevad võtted Üliõpilane: Matriklinumber: Õpperühm: Juhendaja: Helli Sisask Tallinn2014 Vana-Kreeka ajastu algas arhailise perioodiga ehk vanaajaga(7-6.saj. eKr) ning lõppes hellenistliku perioodiga(3-1.saj.eKr). Arhitektuuri esimesteks saavutusteks on templid, mis ehitati kivist või enamasti marmorist. Hoone põhiplaaniks oli tavaliselt piklik tempel, mille ees oli kahe sambaga eeskoda. Templit rajati kõrgemale kohale ja tavaliselt 3-astmelisele aluselt ning templi katuseks oli viilkatus. Kreeka templite juures kõige iseloomuliku...

Arhitektuur → Arhdektuuri ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sotsioloogia mõisted

sündmustega kohanemiseks. Siirderituaal- avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas (kooli lõpetamine, abiellumine) 17. Kultuuriuniversaal- teatud elemendid igas kultuuris, mis on vajalik, et lahendada säilimisprobleeme nt toidu varumine, laste sünnitamine 18. Kultuurirelativism- kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille aluselt kultuuri hinnata. 19. kultuuriline mitmekesisus- väljendub ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide (nt majandus, poliitika, haridus, ususüsteem) erinevuses kultuuriti, sõltudes vastava ühiskonna ajaloost ja arenguastmetest. 20. etnotsentrism- uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning, et teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia- vihatakse neid, kes on teistmoodi. (neg. Enda oma parem, teised nõmedad.) 21

Sotsioloogia → Sotsioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Paljundamise konspekt

augusti lõpuni. Siiski võib ka sellel perioodil esineda olukordi, kus koor on kinni - see on enamasti tingitud põuast või madalast temperatuurist. Silmastamiseks lõigatakse vegetatiivpung, mis alustab kasvu järgmisel aastal; õiepungad silmastamiseks ei sobi. Silmastamiseks varutakse oksad varahommikul, sama aasta võrselt. Varutud okstelt eemaldatakse kõik lehed ja õied; varre külge jäetakse vaid leherootsud. 10 – 12 päeva enne silmastamist eemaldatakse aluselt silmastuskoha lähedusest kõik oksad. T – kujuline silmastamine : Tööoperatsioonid on järgmised a. Silma valimine ja lõikamine, suure silmakilbi korral ka puidu eraldamine; 9 b. T – lõike tegemine pehme kuiva lapiga puhastatud aluse tüvele või oksale; c. koorehõlmade lahtilükkamine; d. silma asetamine koorehõlmade alla; e

Metsandus → Dendrofüsioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka arhitektuur

hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt ­ baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma kirjasõna ja kultuur

Tõeline kirjandus millest osa on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjaõna mõjul alates 3. sajandist eKr. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning ning hakati nende otsesel eeskujul ka ise ajalooainelisi lugulaule kirjutama. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjanduse alaloli roomlastele toeks kreeka pärand. Kuid seleelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades pole roomlastel originaalseid saavutusi peaaegu ültse. Rooma õpetlastel oli küll põhjalik ülevaade kreeklaste teoreetilistest seisukohtadest, kuid puudus huvi nende loominguliseks edasiarendamiseks. Selle asemel püüdsid nad leida

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geoinformaatika kordamine

· Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega ­ andmebaasiline · Võimalus rakendada ulatuslikku statistikat ­ analüütiline 7. Päringute abil saab andmetest teha sobilikke väljavõtteid, päring võib lähtuda ainult asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest. Päringute abil saab teisendada andmeid ühelt matemaatiliselt aluselt teisele, saab hinnata andmekogu kvaliteeti, saab teostada topoloogilist analüüsi (nt analüüsida naabrussuhteid), saab andmeid reklassiditseerida ja seega vähendada andmemahtu. Päringuid ei saa rakendada rasterkujul andmetel. 8. Kaugseire andmeallikana: · Säilitab vaatlused hilisemaks (kordus) töötluseks · Sobib kiire ülevaate saamiseks ulatuslikest aladest 9. Vektorkujul andmed: · On raskemini (suurema töömahuga) toodetavad

Geograafia → Geoinformaatika
151 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka Arhitektuur

Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. · Joonia On saledam ja kõrgem kui dooria stiilis sammas ning algab ümmarguse baasiga. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt ­ baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. · Korintose Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas lilleõite ja akantuse lehtede kujutised. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Gerd Kanter

ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. 1.2. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite

Sport → Sport
9 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kiililised

Emane muneb kuni 300 muna ja need paigutab ta veetaimedele või taimedele mis on veekogu lähedal ,sageli tulikalistele. Vastsed kooruvad kahe nädala pärast ning kaks esimest aastat nad arenevad veealustel objektidel. Hingamiseks on neil keha lõpul sulekujulised lõpused. Tavaliselt talvituvad nad mullas. 2) Sarvikliidrik: Sarvikliidrikul on üsnagi sale keha ja tavaliselt jääb kehapikkus vahemikku 40-50 mm. Tagatiivad ja eestiivad on ühelaiused ning aluselt järsult kitsenevad. Üsna sarnane sarvikliidrikuga on sadulliidrik. Sarvikliidrikul on tooraksi teisel segmendil U- kujuline must märk ehk veiniklaasimärk, musta joonega koos , mis ühendab selle segmendi musta kitsa ääreribaga . Sadulliidrikul on ka U- kujuline märk aga ei ole ääreribaga ühendatud joont. Sarvikliidrikul on tagakeha sinine ja mustade triipudega aga mõnel emasel on nii laiad mustad triibud ,et sinist ei olegi näha. Üldiselt elavad nad

Loodus → Loodusõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

GEOINFORMAATIKA

· Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega ­ andmebaasiline · Võimalus rakendada ulatuslikku statistikat ­ analüütiline 7. Päringute abil saab andmetest teha sobilikke väljavõtteid, päring võib lähtuda ainult asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest. Päringute abil saab teisendada andmeid ühelt matemaatiliselt aluselt teisele, saab hinnata andmekogu kvaliteeti, saab teostada topoloogilist analüüsi (nt analüüsida naabrussuhteid), saab andmeid reklassiditseerida ja seega vähendada andmemahtu. Päringuid ei saa rakendada rasterkujul andmetel. 8. Kaugseire andmeallikana: · Säilitab vaatlused hilisemaks (kordus) töötluseks · Sobib kiire ülevaate saamiseks ulatuslikest aladest 9. Vektorkujul andmed: · On raskemini (suurema töömahuga) toodetavad

Geograafia → Geoinformaatika
89 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Abikoka praktika aruanne

Tallinna Teeninduskool Aruanne Õpilase nimi Jevnika Samofalova Õpperühm nr 011KM Juhendaja Riina Laht Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 1Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.2Praktika ettevõtte iseloomustus ................................................................................3 2Lõpparuanne-analüüs...................................................................................................4 3Ettevõtte analüüs..........................................................................................................5 3.1Enesehinnang.........................................................................

Toit → Toiduvalmistamine
55 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tornaado

veepinnani ulatuva lontja moodustisena) veepiisad, tolm jms. kaasahaaratud aines. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 3-11 m/s (10-40 km/h). Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk pilvesambaks. Tornaado on vingerdav kiiresti pöörleva õhu lehter, mis laskub pilve aluselt maapinnani. Tornaado keskmes on madala õhurõhuga keeris. See käitub hiiglasuure tolmuimejana, mis tõmbab üles õhku, aga ka kõike seda, millega tornaado maapinnal kokku puutub. Kui tornaado läheb üle veekogu, võib ta sellest kaasa haarata väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad, ning tõsta kõrgele õhku. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Tornaado areng. Äikesepilve alusel ilmub nähtavale tornaado lehter

Loodus → Loodus õpetus
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Matemaatika valemid kl 10-11 12 tõenäosus

F-ni y=-f(x) graafik saadakse f-ni y=f(x) 1 graafikust peegeldamisel x-telje suhtes log a n b= log a b y = f ( x) + b n Graafiku y=f(x)+b saame siis, kui f-ni 72. Üleminek logaritmi ühel aluselt teisele y=f(x) nihutada mööda y-telge log b x log a x = y = f ( x) log b a F-ni y=|f(x)| graafiku saame siis, kui 73. Logaritmfunktsioonigraafik fraafiku y=f(x) osad, mis paiknevad x- Eksponentf-ni y=ax pöördf-ni y=logax teljest allpool, peegeldame x-teöje suhtes F-nid y=ax ja y=logax on teineteise 64

Matemaatika → Matemaatika
1308 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Üldnõuded katusele

plekk-koonus. Läbiviigukoonuse alaserv ühendatakse alusplaadiga, mis omakorda valtsitakse viiluplekiga kokku kahekordse lameõmblusega. Valtsõmblused tihendatakse mastiksiga. Tüüpläbiviikude tegemisel kasutada kõiki selleks otstarbeks ettenähtud lisaprofiile, tarvikuid ja tihendeid. 9) Muud märkused ja nõuded. Katus peab olema veekindel ja valtsõmblused tehtud juhendi RT nõuetele vastavalt (RT 85- 10562). Töö teostaja vastutab katuse veepidavuse eest. Tahvli keskosa tohib olla aluselt kerkinud mitte rohkem kui ühe protsendi võrra tahvli laiusest. Katusele esitatakse RYL 2000 kvaliteedinõuded. 10) Sadevete torud Vihmaveetorude hoideklambrid kinnitatakse seina külge kruvidega. Klambrite vahekaugus ei tohiks ületada 1900mm. Klambrid tuleb paigutada ka torude liitekohtadele. Vihmaveetoru alumise otsa kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 300mm. Vihmaveetorude minimaalne läbimõõt 100mm. Vastavalt katuseplaanidele tuleb paigaldada lumetõkked, katuseluugid,

Ehitus → Üldehitus
56 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Referaat Kukeseenest ja kärbseseenest

piirkonnas. Täiskasvanuna on seene kübar 8­18 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 5­20 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Teravilja praktikumide konspekt 2011

teris on värvuselt valge, kollakas või punane; paljasteriseline. · Rukis ­ teris pikk, sügava pikivaoga, alusel ahenenud ja teritunud; kiprunud (krobelise) pinnaga; värvuselt sinakas, kollakasroheline; paljasteriseline. · Oder ­ sõklad on terisega kokku kasvanud; kõhtmisel poolel pikivagu; tera on kujult elliptiline (rombjas); kerge asetada kõhtmisele poolele; sõklad pinnalt roidelised. · Kaer ­ teris on sõkaldega kaetud; kujult piklik; aluselt lai ja tipu poole kitsas; sõklad pinnalt paljad. · Polb ­ e. kaheteranisu ­ kogu pähik moodustab tera (koos liblede ja sõkaldega); ebamäärase kujuga. · Mais ­ teris on suur; kujult ümar või taldjas; mõnikord tipust teritunud. · Hirss ­ teris on kuni 4mm pikk; sõklad on haprad ja tugevasti läikivad. · Sorgo ­ teris ~4-6mm pikk; sõklad tugevad, nahkjad, läikivad.

Botaanika → Taimekasvatus
59 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Matemaatika 11.klass valemid

log a b−log a c , kui b > 0 ja c > 0 c 43) Astme logaritm loga bn = n∗log a b , kui b > 0 log a c log b c  44) Üleminek ühelt aluselt teisele. Mine üle alusele a : log a b 45) Kirjuta eksponentsiaalse (ehk liitprotsendilise) kasvamise valem : y = a x , kui a >1 46) Kirjuta eksponentsiaalse (ehk liitprotsendilise) kahanemise valem: y = a x , kui 0

Matemaatika → Matemaatika
20 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Hermeneutika

protsessile endale. Dilthey eesmärk oli saavutada vaimuteaduses loodusteadustega võrreldav analüütilise täpsuse tase. Samas erineb vaimuteaduslik lähenemine tegelikkusele loodusteaduslikust oma põhialuselt. Kui loodusteaduste eesmärk on eristada põhjused ja tagajärjed, peavad vaimuteadused oma objekti mõistma. Siit ka vajadus üldise mõistmisteooria järele, mis kirjeldaks nii kunstiteoste kui ka seaduste tõlgendamisel toimuvaid sisemisi protsesse ühtselt aluselt. Dilthey mõistmis- ja tunnetusteooria keskseks lähtepunktiks võib pidada sisemise ja välise kogemuse eristamist. Väline kogemus põhineb meie tajudel, mis informeerivad meid tegelikkuses toimuvast, sisemine aga meie psüühilistel protsessidel. Välise ja sisemise kogemuse koosmõjul muutub võimalikuks ka teise inimese mõistmine. Mõistmise abil luuakse suhe teiste subjektidega ja nende kaudu tähenduslike institutsioonidega. Meie tegutsemine algab teise isiku mõistmisest

Filosoofia → Sissejuhatus filosoofiasse
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Konspekt filosoofia algkursuse arvestuseks

kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise Kuidas defineerida et-teadmist? Kus teadmine või mitteteadmine ei sõltu otseselt läbitud kogemustest või tegevustest. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmine on õigustatud tõene uskumus Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse uskumise ja õigustatuse tingimust. lisaks sellele, et miski on päriselt tõde, pean ma selle teadmiseks ka seda uskuma ja see uskumus peab tulema usaldusväärselt aluselt. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. Kas kõik 3 tingimust peavad alati olema täidetud? (kui tõde ja õigustatus on väga tugevalt täidetud, pole uskuda vaja et teada?) Mõnel juhul ka õigustatuse puudumine (instinktlik teadmine). Mõnikord pole ka 3 tingimust piisavad. Milles seisneb traditsioonilise määratluse täiendamise peamine idee? Neljas tingimus Selgitage kolme filosoofilist probleemi seoses vabadusega.

Filosoofia → Filosoofia
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Konspekt seened ja samblikud

-kooriksamblikud: -näevad välja substraadi peal laikudena (puudel, kividel, aial) -puuduvad alumised koorkihid -pole võimalik substraadilt eraldada, mureneb enne -kõige suurema ökoloogilise amplituudiga (mingisuguse teguri vahemik, mis on organismile sobilik) õhusaaste suhtes -lehtsamblikud: -neil on olemas ka alumine koorkiht - substraadilt kasvavad üles ja välja, on võimalik aluselt eraldada -kasvavad keskmiselt saastunud õhus -põõsassamblikud (s.h. habesamblikud) -alumine koorkiht kindlalt olemas -meenutavad mini raagus põõsaid -habesamblik -kasvab rippuva vormina, nagu habe -kasvab ülipuhtas õhus Samblike paljunemine Toimub kolmel moel: isiididega ­ talluse väljakasv, mis murdub ning lendab tuulega minema ning sobivas kohas hakkab kasvama

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun