eesmärgi. Ennekõike pidid koodeks ja novellid andma kohtupidamise ja halduse kasutusse kehtiva õiguse käepärasemas vormis. CIC sisaldas allikaid Rooma õiguse tuhandeaastasest ajaloost. Õiguspraktika ei saanud tegelda kauge ja võõrkeelse õiguse minevikuga, et korraldada kaasaegne. Nii hakati Justinianuse vastupidisele seadusele vaatamata varsti tegema väljavõtteid digestidest, mis ju olid ise juba katkendid. Akadeemiline hariduse ja õiguspraktika valmistasid kreekakeelseid kokkuvõtteid, mis tegid originaali üleliigeks ja kinnitasid selle kasutamiskõlbmatust Ida- Rooma riigis. Kokkuvõttes oli Corpus iuris civilis tema loomise ajal eksisamm. Ta ei saavutanud kusagil kehtiva õiguse seisundit ja unustati peagi. Et see näivalt surnultsündinud ärkas pool tuhat aastat hiljem ellu üllatavalt elujõulisena, on sootuks teine asi. Siiski tekib küsimus, miks
koguni õiguskordade vahel. 2.4. Õigusdogmaatika e praktiline õigusteadus e jurisprudents Vanim õigusteaduse osa, tekkis III saj. e.Kr Roomas. Jurisprudents uurib kehtivate normide sisu ja süstematiseeritust. Siia kuulub näiteks ka võrdlev õigusteadus. Teadust kehtivast õigusest võiks nimetada õigusteaduse haruks, mis tegeleb kehtivate normide tõlgendamise ja süstematiseerimisena. Tõlgendamine on sisu selgitamine. Jurisprudentsi ja õiguspraktika juures eristuvald selgelt väline ja sisemine aspekt. Õigusteadlane on süsteemiväline vaatleja, ta ei tee kunagi konkreetseid otsuseid kaasustes, vaid tegeleb tüüpjuhtumitega. Vastupidiselt kohtunik tegeleb alati konkreetsete kaasustega. Ühisosa kohtuniku ja teadlase juures võiks olla õigusnormi sisu selgitamine ehk tõlgendamine. Kohtunik aga tuvastab ka juriidilisi fakte, mida teadlane ei pea tegema (teadus võib anda sellele mingid
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
Paljudel kohalikel omavalitsustel on infotelefonid, millele on soovituslik teatada kohe ohtlikust kohast teel ning paluda tarvitusele võtta meetmed edaspidi selliste juhtumite vältimiseks. Riigimaanteel toimunud õnnetuse korral teavitatakse maanteeametit. Kahjusaaja järgmine samm on kahju suuruse tõendamine. Selleks tuleb võtta kalkulatsioon või remondiarve. Asendamisele kuuluvad detailid (rehv, velg vm) on mõistlik alles hoida. Eesti õiguspraktika soosib kohtuväliste kokkulepete sõlmimist. Kahjusaaja peaks esimesel võimalusel esitama kirjaliku nõude teeomanikule koos oma nõuet tõendavate dokumentidega. Kahjuks näitab senine praktika, et kohtuotsuseta tavaliselt tekkinud kahju ei hüvitata. Üldjuhul püüab teeomanik leida võimaluse kahju hüvitamisest keelduda. Riiki või kohalikku omavalitsust esindab vaidluses selles valdkonnas pädev jurist, mis tähendab, et pooled ei ole oma teadmistelt ja ettevalmistuselt võrdsed
jõuline ja ta näis olevat segaduses. Sündinud 1822. Grant oli Ohio Tanneri poeg. Ta läks West Pointi pigem vastu tahtmist ja lõpetas keset oma klassi. Mehhiko sõja võitles ta Kindral Zachary Taylor all. 18. Rutherford Hayes - Oli Ameerika Ühendriikide 19. president. Ta oli ametis aastail 18771881. Sündinud Ohios 1822, Hayes sai hariduse Kenyon ülikoolis ja Harvard juristi koolis. Pärast viieaastast õiguspraktika Alam Sanduskys kolis ta Cincinnati, kus ta sai noor advokaat. 19. James Garfield Ehk James Abram Garfield. Oli Ameerika Ühendriikide 20. president. Ta oli ametis 4. märtsist 1881 kuni surmani. Garfieldi tulistas 2. juulil 1881 Washingtoni raudteejaamas vaimuhaige Charles J. Guiteau. President suri veremürgituse tagajärjel paar kuud hiljem. 20.Chester Arthur - oli Ameerika Ühendriikide 21. president. Ta oli ametis aastail 18811885
valdajate suhtes, õigust iseloomustab teataval määral valitsev suhtumine võimusse. Õhtumaa juristide identiteeti on alati kuulunud teadmine allumisest eelkõige õigusele kui iseseisvale nähtusele, valitseja iga sõna ei ole koheselt õigus. Antiik-Roomas tekkinud teadmise õiguse autonoomsusest, õiguse õigustusest olla autonoomne kandis antiigist keskaega katoliku kirik. Viimase teenistusse astus hilise keisririigi perioodil hulgaliselt juriste, kes tõid sinna kaasa oma ilmaliku õiguspraktika ja halduse kogemuse. Nad andsid kirikule, kus juba oli kujunemas territoriaalne-hierarhiline struktuur, oma teadmised ja oskused asjakohase halduse loomiseks. Lisaks neile praktilistele oskustele ja teadmistele valdasid Rooma hilised juristid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat. Nad väitsid, et õigusel on õigus olla autonoomne. Õiguse kirjalikkus. Kiriku teenistusse astunud juristid toovad samuti kaasa teadmise, et õigus peab olema järjepidev ja kirja pandud
Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 14 10 Kokkuvõte Olid ajad, kus Rooma õigust ja tema seadustekogu Corpus iuris civilist peeti kogu teaduse alussambaks. Rooma on andnud paljudele õigusprintsiipidele viimistletud formuleeringu. Veel nüüdki loetakse juristidele Rooma õiguse tundmist ka praktiliselt vajalikuks. Roomlaste erakordne suurus avaldub õiguse valdamises. Õigus ja õiguspraktika oli ainus kultuurivaldkond, kus roomlased ei lasknud endale midagi ette näidata. Ka minu arvates on juristil väga oluline tunda Rooma õigust. Oma riigi õiguse tundmine on väga tähtis ning vahel tuleb just teada õiguse algeid, et saada aru. Rooma õigus on küll keeruline, kuid oluline silmaringi jaoks ning kasvõi teatud situatsioonide arusaamiseks õiguslikus elus. 11 Kasutatud kirjandus
mõtlemist sellest) sisemise korrastatuse pinnalt. Selles õiguses on fakti, filosoofiat, mis mõjutanud teda saama selliseks, nagu ta on ning lisaks tuleb arvestada veel ajalugu, kust ta on tulnud. - Väärtustele rajatud mõtlemine. Aluseks õiguslikud väärtused, väärtused õiguses. Tänapäevases õigusmõtlemises seletub see praktilise juriidilise argumentatsiooni iseloomus, mille moodustavad ühelt poolt õiguspraktika ja teiselt poolt praktiline (dogmaatiline) õigusteadus (e jurisprudents). Sellist korrelatsiooni õiguspraktika ja praktilise õigusteaduse vahel võib käsitada kui kahte level’it õiguse tundmaõppimisel, kusjuures level 1 on alati igal juhul õiguspraktika. Nagu juba öeldud, mõisteti jurisprudentsi all pikka aega ainult praktilist õigusteadust, millel on vahetu seos õiguspraktikaga, kus teooria ja praktika endast midagi homogeenset ja ühtset kujutavad
raskusega. Tema leppimatu- lausa kirglik- soov nõuda põhjendusi iseenesestmõistetavaks peetavaile asjadele suurendas veelgi seda tigedusekoormat, mida tema erandlik persoon niigi esile kutsus. See ,,ülima rumaluse ülempreester" oli kiusupunn, kelle seltsis aga Ateena noorsugu meelsasti aega veetis: see lisas veelgi vett tema vastaste veskile. Selles tunneterohkes tormis hääletasid Sokratese süü või süütuse poolt need 501 ateenlast, kes tolleaegse õiguspraktika kohaselt olid valitud loosiga- otsustama maailmaajaloo kuulsaima filosoofi saatuse üle. Sokratese jaoks ebasoodsat kohtuotsust, häälteenamusel põhinevat hukkamõistu, mõjutasid kahtlemata otsustavalt kaks seika. Esiteks: süüdistuse ebamäärasus, mida suurendas poleemika Sokratese isiku ümber. Teiseks: Sokratese esinemine kohtu ees, mida on iseloomustatud trotsliku ja järeleandmatuna, isegi jultununa. Sokratese kõnes ei leidu andekspalumise raasugi.
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius,...
kes arsti vande siduvusest arsti suhtes kirjutab: "Olles üks selle vande andnutest, ei kujuta ma ette, et ilma arstivandest lahti ütlemata saaks legaliseerida suretamisabi (eutanaasiat)" (4., lk 2387). LÕPETUSEKS Nagu nägime, kaasneb eutanaasiaga rida keerukaid meditsiinilisi, õiguslikke, eetilisi ja muid probleeme, millele on ühest lahendust väga raske leida. Mingisugusele seisukohale selles küsimuses peab aga varem või hiljem asuma ka eesti meditsiini- ja õiguspraktika. Ülaltoodud väide, et võimatu on eutanaasiat legaliseerida ilma et arst peaks lahti ütlema arstivandest on küsitav. Teatavasti kohustab Hippokratese vanne arsti muu seas ka mitte andma naisele vahendit idaneva elu hävitamiseks. Kuivõrd tohtrid tänapäeval selle kohustusega seotud on, on üldteada. Muutub aeg ja sellega koos ka loomulikult moraal ning eetilised tõekspidamised. Ehk oleks tõepoolest õigem lähtuda eelkõige inimese (patsiendi) enese
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alge...
samas hoiduda varemail aegadel välja antud asutamislepingute ja nende terminoloogiate mõõduvõtust. EL-i seadusandlusega kohanemine on kõigile EL-iga ühinenud riikidele valuline protsess. See eeldab võõraste õigusloomemudelite ja võõraste keelte omaks võttu. EL-i õigusaktid osutuvad liikmeiks pürgivaile riikidele sageli kasuistlikeks ja süsteemilt tundmatuiks. Ka on selliste õigusaktide sisu seletamine tihti keeruline rohkete muudatuste ja tõlgendust muutva õiguspraktika tõttu. Võib öelda, et seadusandluse harmoniseerimise abil teostatav majanduslik integratsioon toob endaga kaasa paratamatu normdokumentide arvu kasvu kõikides integratsiooniprotsessis osalevates riikides. Normdokumentide tulv ja kasuism on EL-i integratsiooni paratamatud tagajärjed. Seda protsessi pole suutnud pidurdada ka osa otsustusõiguse delegeerimine standardiorganisatsioonidele. Teisalt on aga Euroopa Majanduspiirkonna
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
kehtestatud õigusest, ei kritiseeri Õigusfilosoofia on kehtiva süsteemi suhtes välisvaatleja, kritiseerib kehtestatud õigust Õigusdogmaatikat saab määratleda teadusena positiivsest ehk kehtestatud õigusest. Positiivne õigus on asetatud või määratud ehk kehtestatud õigus (kehtestatud seadused) ning ka otsustamises määratud ehk õiguspraktikast väljakasvanud õigus. On määratletav sillana üldise abstraktse seaduse ja elulise juhtumi vahel toimib seadusandlue ja õiguspraktika vahele jääval abstraktsioonitasandil. Lisaks kehtivale õigusele on selle ülesandeks ka konkreetsete lahendite üldistamine. Tänapäeval on õigusdogmaatika nii kehtivad seadused, kui ka seadusest kõrgemalseisvad väärtused (Radbruch). Väärtusmastaapide formuleerimine ja põhistamine, Okko Behrends (isikute veendumused, seadusandja eesmärgid, seaduse formuleeringute kritiseerimine). Samas jääb õigusdogmaatika alati talle
Ei saa väita, et Rooma riik oleks kergesti leppinud uue autonoomsusele pürgiva õiguskorra kujunemisega ning kristliku kiriku kasvava mõjuvõimuga. Samas oli rooma õiguses endas olemas dualistlik alge (ius civile ja ius gentium), millele lisandus provintsides (näit. Egiptus) toimiv õiguslik pluralism. 3.1. Juristid kiriku teenistuses Rooma piiskopi teenistusse asus järjest enam juriste, kes otsisid kindlat teenistus ja vaimset pelgupaika, kuid ühtlasi tõid nad kaasa oma (ilmaliku) õiguspraktika ja halduse kogemuse. Nad andsid hierarhiliseks ja territoriaalseks kujunevale kiriku teadmised ja oskused administreerimiseks. Juristid ei jäänud pelgalt ametnikeks, vaid tõusid tähtsatele kohtadele. Olgu nimetatud juristidest piiskopid-kirikuisad Tertullianus, Milaano Ambrosius, Augustinus. Prantsuse tähtsuselt teine pühak (Tours'i Martinuse) järel Püha Germanus oli jurist. Võib öelda, et nii Roomas kui provintsides kiriku teenistuses olnud juristid andsid (rooma-
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte võ...
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
Luts lk. 103-106 [18]Tähelepanu pöörata P-i õpetuse sellele aspektile, mis eristab seda loomuõiguskäsitlustest: inimese käitumine on allutatud inimese moraalsele loomusele, moraalsele maailmale, mis vaatamata sellele, et eksisteerib lahutamatult koos inimese füüsilise olemuse või maailmaga, on siiski oleva selgelt eristatav olemisviis (sama ilmnes juba Pascali mõtetes). [19]Christian Wolff (1679-1754) Mõistusõiguse viimane suur esindaja ja õiguspraktika mõjutaja oli Christian Wolff. W. oli Leibnizi peamine järgija ja tõlgendaja. Tema loengukarjäär algas 1703.a. Leipzigis. 1706-1723 oli Halles matemaatikaprofessor, pidas loenguid ka füüsikast ja sõjaehituskunstist. Kuid tema peale kaevati Preisi kuningale (Friedrich Wilhelm I) ning kuna ta olla "saatust õpetanud" ning eitavat seega inimese vaba tahtemääratlust, ei sobivat W. tema riiki. 1723.a. saadeti W. poomisähvardusel maalt välja.
- 9. saj. Prochireion – uus seaduste kogu. Ecologa tühistati. Õiguslik areng läks allapoole. Oluline oli, et pandipaika kiriku ja keisri suhted.- 900. a Basilica – uus seaduste kogu. lähtekohaks jällegi CIC (kr.k. basileus – valitseja). Oluline muutus oli, etkõik ühte asja puudutav ühendati üheks tervikuks - süstematiseeriti. Varem kirjutati läbisegi üles kõik, misseadusega reguleerimist vajas. See seaduste kogu oli väga populaarne.- 11. saj. Pira - kohtuotsuste kogu ehk õiguspraktika.- 1350. a Hexabiblos - koostati õpik õiguspraktikast, mis jäi kehtima kuni 1940 aastani. See muutus järk järgulttsiviilõiguse allikaks Ida - Bütsantsi aladel.Nomokaanonid – spetsiaalne kirikuõiguse liik. Sai ortodoksi kirikuõiguse allikaks. 17. Bütsantsi õiguse tähendus Ida-Euroopa õiguskultuurilises arengus.Ida- Euroopa kultuur ja õigus on suuresti mõjutatud Bütsantsist. Bütsantsi kultuuri ülevõtmine, Rooma õiguseretseptsioon Ida-Euroopas. Sakslaste jaoks on
Sellega tegeleb õiguse filosoofia. · Keskendutakse õigusnormile. Sellega tegeleb õigusdogmaatika. 1. surnud õigus õigusnormid, mis ei ole tühistamist leidnud, kuid mis on vananenud igas mõttes 2. elav õigus toimib, on kirja pandud, on jõustunud · õiguse sotsioloogiline uurimine õiguse faktilisuse uurimine. Vaatleb õigust sellisena, nagu ta oma sotsiaalses kontekstis on. 1. grupielu 2. õiguspraktika teoreetiline ja empiiriline pool on omavahel lahutamatult seotud ja õiguse sotsioloogia näol pole tegu puht-teoreetilise ega puht- empiirilise teadusega. Õiguse sotsioloogia on välja kasvanud üldisest sotsioloogiast. Selle haru eesmärgiks on uuride õigust ühiskonnas, leida seoseid õiguse ja ühiskonna vahel, suhte otsimine ja väljatoomine üksikisiku, grupi, ühiskonna, riigi vahel õiguslike momentidega seotult. See õigus, mis on
2) common law – pingeseisund Euroopas. Orienteeritud printsiipidele. Võetakse küll seadusandja loomingust midagi üle, aga seda tuleb alati põhjendada, miks üle võeti. Kolmas põhjus kujutab endast kompleksi, milles eristuvad kaks aspekti. JAT pakub teoreetiliselt kindlad raamid, milles saab toimuda erinevate teooriate integratsioon. Lisaks on JAT suuteline ehitama „silla“ õiguse teooria (juriidilise meetodiõpetuse) ja õiguspraktika vahel (praktiline eelis). Silla rajamine loob kindla aluse teooria väärtustamiseks õiguspraktikas. Lisaks ootavad ka subjektid, kelle jaoks õigussüsteem eksisteerib, põhjendatud vastuseid juriidilistele küsimustele, mis võivad aha sisalduda ka vastavates teooriates, sh JAT-is. Juristide jaoks on JAT peamiseks abimeheks jõudmaks õigusele vastava otsustuseni. Kuigi need argumendid räägivad tervikliku JAT-i poolt, pole sellist teooriat kerge luua
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadu...
Nt autoriõigus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus jne. Lisaks eeltoodule reguleerivad lepingulisi suhteid ka Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) määrused. Nt mitmesugused eeskirjad teeninduseeskirjad, sõitjate veoeeskirjad; riigi vara võõrandamise kord jne. Üksikute lepinguliikide kohta võib sätteid leida ka kohalike omavalitsuste otsustes ja korraldustes. Nt üüripiirmäärad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks. Olemasolev õiguspraktika omab sellest hoolimata suurt tähtsust samalaadsete suhete käsitlemisel. Tähtsaim rahvusvaheline allikas on 11.04.1980. Viini konventsioon. Lepingute liigitus 1. Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks; kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud mõlemad pooled võtavad endale kohustusi.
I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
