docstxt/135523059758.txt
kirjutati palju eestikeelseid raamatuid. Venestamisperiood Venestamisperiood oli väga halva mõjuga eesti keelele, sest hakati sunniviisiliselt ning süstemaatiliselt inimestele peale suuruma vene keelt. Natukene siiski ka arendati eesti kirjakeelt. Eesti esimese vabariigi aeg Iseseisva riigi loomine mõjus väga hästi eesti keelele ning oli selle arengule kasulik. Loodi esimene eestikeelne ülikool ning ainsaks riigikeeleks sai eesti keel. Sellel ajal kujunes välja ka eesti erialakeel, arenes terminoloogia Nõukogude aeg Suurenes uuesti vene keele tähtsus ning enam ei olnud eesti riigi ainsaks keeleks eesti keel, vaid ka vene keel. Eesti rahvaarv tõusis väga palju, just Venemaalt tulnud sisserändurite tõttu, kes oskasid ainult vene keelt. Sel ajal hääbusid ka paljud murded, kuid Võru ja Saaremaa murre jäid. Üleilmastumise aeg See on praegult kestev periood ning see on siiamaani olnud eesti keelele hea. Eesti keel on meie ainus riigikeel
televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Tänapäeval on internet inimeste elu kergemaks muutnud. Nüüd saadetakse e-kiri, mis on mõne hetkega kellegi postkastis. Väga populaarsed on jututoad, kohad, kus inimesed üle maailma saavad üksteisega suhelda
suunamiseks riigi ülesande täitmisele – seega on õigus riigi poliitika teostamise ahend. Õigus on poliitika ohjeldamise vahend. Õigus on riigi väljendus vahend. Majandus ja õigus – Õigusel on majandusele reguleeriv toime, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või kahjustavalt. Põhilised majanduselu moodustavad suhted, tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. 25 Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel). Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad, et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka
suunamiseks riigi ülesande täitmisele seega on õigus riigi poliitika teostamise ahend. Õigus on poliitika ohjeldamise vahend. Õigus on riigi väljendus vahend. Majandus ja õigus Õigusel on majandusele reguleeriv toime, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või kahjustavalt. Põhilised majanduselu moodustavad suhted, tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. 25 Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) · Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel). · Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad, et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka
televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Inglise psühholoogid on kindlaks teinud, et ühetunnilise vestluse vältel zestikuleerib soomlane ühe korra, itaallane 80 korda, prantslane 120 korda ja mehhiklane 180 korda. (http://www.miksike
absoluutsena. vastasel juhul puuduks õiguse järele üldse vajadus. · Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. esimesel juhul ta kiirendab majanduse arengut, teisel juhul pidurdab seda, takistades mõne majandusseaduse toimet. Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel. Juridica Els Oksaar Ele Liiv lk. 199-207 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis. Tänapäeval vaadeldakse süstemaatilist ja loogilist tõlgendamist tihti koos (süstemaatilis-loogilisena). Ajalooline tõlgendamisviis. Ajaloolise (nimetatud ka subjektiiv-teleoloogiliseks, geneetiliseks) tõlgendamise näol on tegemist teleoloogilise ehk tahtetõlgendamisega ning selle ülesanne on selgitada välja ajaloolise seadusandja eesmärgid teatud küsimuse
mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. vastasel juhul puuduks õiguse järele üldse vajadus. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Esimesel juhul ta kiirendab majanduse arengut, teisel juhul pidurdab seda, takistades mõne majandusseaduse toimet. 26. Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) 27. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õgustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Süstemaatilis-loogilise tõlgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Süstemaalis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. 28
juhul – on teada vaid mingi tähendusulatus, aga me ei ole kindlad, et teame kõiki tähendusi. Meil on aga vaja teada siduvat tähendust. Tähendus võib olla ka nõrk. Ei tehtud vajalikul määral tööd. Seadusandjal oli kiire ja ta ei mõelnudki midagi. Üritati niisiis praegu U.Mereste initsiatiivil leida lahendus arusaadava keele seaduse 1)Keeleteooria kohaväärtus – struktureeriv 2)Grammatilise tõlgendamise võimalused 3) Eesti õigussõnavara KOKKUVÕTE artiklist: Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel. Els Oksaar. Ele Liiv I. Loomulikust keelest Keelest üldiselt tegemist komplekssete väljendamisja mõistmissüsteemidega, mille analüüsimisel tuleb silmas pidada heterogeensusprintsiipi. Ka keelelisi käitumisviise peaks selle printsiibi järgi uurima. Mida see tähendab? Heterogeensusprintsiip ei redutseeri inimestevahelist kommunikatsiooni ühedimensioonilisele tasandile ja arvestab niimoodi reaalse kõneleja-kuulajaga
Loog 1990. aastal välja esimese slängisõnastiku – „Eesti Slängi Sõnaraamat“. 2003. aastal ilmus uuem sõnaraamat „Eesti slängi sõnaraamat“. Släng jaguneb kolmeks eri liigiks ning kõik kolm erinevad üksteisest keele, eesmärkide ja kasutuse poolest. Esiteks on släng sotsiaalsete rühmade erikeel ehk üks sotsiolektidest ning osa üldkeelest, mille poolest üks sotsiaalne rühm end teistest eristab. Teiseks on släng mitteterminoloogiline mitteformaalne erialakeel. Kolmandaks on släng ka selles mõttes erikeel, mille eesmärk on jagatava info varjamine nende eest, kes seda teada ei tohiks. Släng loob grupiteadvust ja ühtsust, aitab väljendada oma hoiakut, kompenseerib ühiskondlike klasside erinevust. (Hennoste 2003: 27) 2.2.2. Mineviku kesksõna lõppude -nud ja -nd varieerumine Kesksõna on tegusõna infiniitne vorm. See väljendab tegevust kas omaduse või seisundina. Kesksõna sarnaneb sõnaliigi poolest omadussõnadele ja võib esineda ka
Keel on esimene ja oluline eeldus õiguse kehtimise jaoks. Seega on õigus keele alusel kehtiv õigusreeglite-normide süsteem. On olemas 2 põhimõtteliselt võimalikku lähtekohta: 1) nn kindlad juhused, kus tähendusküsimused vähemalt esialgu päevakorras pole. Tõlgendamisel (juristide hulgas) valitseb üksmeel; 2) nn avatud juhused, kus tõlgendajaskonnas üksmeel puudub. Õiguskeele kaudu jõuab tõlgendajaskonna ette avatud juhtudega tekst. Iga erialakeel eraldub üldkeelest, et saavutada täpsust. Õigusaktide keel peab olema arusaadav enamikule rahvast, muidu pole seadusandja tegevus kommunikatiivne ja seaduste tõhusus väheneb. Iga hinna eest ei pea seadus olema lihtne ja arusaadav, sellele on oma hind (siis kannatab täpsus). Õigusakti keelel pole lokaalset/erialaselt piiratud keeleühiskonda, mistõttu seadus ei tohi olla õigusteaduse oskuskeeles. See tähendab
televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Inglise psühholoogid on kindlaks teinud, et ühetunnilise vestluse vältel zestikuleerib soomlane ühe korra, itaallane 80 korda, prantslane 120 korda ja mehhiklane 180 korda. Vt lipikult Taju illusioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
