Sa pead oma isa ja ema austama. Sa ei tohi tappa. Sa eu tohi abielu rikkuda. Sa ei tohi varastada. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistust. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda ega midagi, mis tema oma on. Saanud seaduseks - 6. & 8. (7. ; 5. ; 9.) Jäänud moraali normiks - 1. ; 2. ; 3. ; 4. (7. ; 5. ; 9.) Eesti õigussüdteemi arengust · Muistne tavaõigus · Tururahu · Rannaõigus · Linnaõigus - õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas · Adra- ja sillakohtunikud · 1865. a kehtestati Balti eriseadus (BES) · 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus · 28. juunil 1992 võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus · 24. veebruar 1918 ,, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Manifesti sisu - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifest...
moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse kodifitseerimine 1) muistse tavaõiguse kirjapanek ja riikilikuks õiguseks muutmine 2)korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine, süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses. Esimesena kujunes välja tavaõigus. TAVA-tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist. Ei järgne otsest karistust. Miks järgiti? 1)traditsioonide tõttu 2) ebausust 3) hirmust üldise hukkamõistmise eest 4)kardeti kooslusest väljaheitmist TABU-üldkohustuslik range keeld Õigusemõistmiseks peeti kohut, kirjapanemate normide tundjatest said pikapeale kohtunikud. Riikide tekkimisega koos tavaõigus korrastati ja pandi kirja. Esimestele seadustele on iseloomulikud erakordselt julmad karistused. (Hammurapi)...
Õiguse allikad Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge...
Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega...
Ühiskonnas oli kolm seisust. 1. Aadli moodustasid suguvõsad, kes arvasid end pärinevat jumalatest. 2. Vabad inimesed moodustasid elanikkonna kaitsevõimelise põhiosa ja neil olid poliitilised õigused. 3. Vähemvabad (või poolvabad) koosnesid vabakslastutest ja lit' idest (laeti, lassi). Germaanlastel puudus kirjutatud õigus, oli vaid mõistuspärasel korraldusel rajanev ja suuliselt edasiantav tavaõigus . Kõrgeimaks organiks oli maakonnakoosolek, mis kogunes korrapäraste vaheaegade järel (sõjaväekoosolek). Vürstid tegid ettepanekuid, mida rahvas võis tagasi lükata või heaks kiita. Hääletati (nõutav oli ühehäälsus) sõja ja rahu ning vabakslask- mise üle; kohtuna otsustas koosolek usuteotuse, reetmise, sõjakuritegude ja autu käitumise üle. Süüdimõistetu heideti kogukonnast välja (lindprii), koosolek langetas ka surmaotsuseid ja määras selle täidesaatmise viisi...
Näiteks tänapäevajuttude klassifikatsioon, terminoloogia ja ainese määratlemine tuginevad Soome ja Põhja-Ameerika folkloristikale. Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus. Tänapäeva folkloor täidab teatud lüngad ühiskonnas (poliitiliste anekdootide võidukäik riikliku rõhumise õhkkonnas; tavaõigus riikliku õiguskaitse nõrkuse korral jm). · Folkloristide väide: tekstianalüüs näitab, et kaasaegsete teemade taga on traditsiooniline e. klassikalise pärimuse "muster". · Analoogilised funktsioonid: seletavad, õpetavad, näitlikustavad. · Tänapäeval uuritakse pärimust, kui kommunikatsiooni kultuuri kokkukuuluva rühma raames. Tänapäeva pärimuse uurimine: · tekst > uurimisaladeks on teemad, zhanrid, struktuurid, levik...
Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine. Kehvemad jäid päris maata ja pidid teiste juurde sulasteks minema, lisandus ka võlaorjus. Sellises seisundis talupoegi nimetati eri maakonnis erinevalt: Argolises gümneedid, Sikyonis korünefoorid, Tessaalias penestid, Kreetal voikeedid jne. Viljakaist orgudest mägedesse tõrjutud vabu inimesi nimetati perioikideks. Kehtis suuline tavaõigus e. lihtrahvas pidi aristokraatiale kuuletuma. Sugukondliku vastutuse põhimõte: 1 sugukonnaliikme eksimuse eest vastutab terve sugukond (kasutati tihti ebasoovitavate pagendamiseks). VII saj. algas tugev diferentseerumine, käsitöö eraldumine põllumaj-st ja poliste teke. Töö efektiivsus suurenes oluliselt seoses rauast tööriistade levikuga, mis muutis ka töö korraldust. Põllutööd enam kõigile ei jätkunud, osa talupoegi lahkus võimaliku võlaorjuse eest linnadesse. Rauast...
Ilmalike talituste eest kandsid hoolt preestervennad. Vana-Liivimaal oli tähtsamaks ilmaliku võimu kandjaks Riia peapiiskop. Talle allusid nii Eesti piiskopkondade kui ka Lätis Kuramaa piiskopkonna piiskopid. E esti põlisrahva olukord esialgu ei muutunud. Sõlmiti elanikega kas kirjalikud või suulised lepingud, mis määrasid nende kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Suurelt osalt jäi püsima veel endine kombe- ja tavaõigus . Eestlastega arvestati nüüdki kui sõjalise jõuga ning nende isandad sundisid neid sõjaretkedele kaasa minema. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid samaks; ristiusustamisega kaasnes ka kümnis, mis tähendas, et talunik pidi iga sügis kümendiku oma talu saagist mõisale andma. Koormiste kergem variant oli hinnus, mille talunik pidi maksma mõisnikule. Lisaks kõigele kehtestasid mõisnikud talupoegadele veel teotöö kohustuse, mis tähendas,...
PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel....
Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust. · o Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeriti kaotajate kohustused, aga ka õigused. o Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli ka maarahva esindajaid) o Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema. o Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda o Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks o Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal....
Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (oli...
Seadus on sekundaarne abivahend, erinevalt Mandri-Euroopa süsteemist, kus see on primaarne. Luxembourgis paiknev Euroopa kohus - pretsendendi kohus, valdavalt ratio precedendi - on jõudnud ka meile. Aafrika konstitutsioon On seotud peamiselt Musta Mandriga. Tegu sellise õigusmaastikuga, mida iseloomustab mitme õigussüsteemi seos ja suhe (lausa konkurents). Seal ei prevaleeru tavaõigus , see oli seal peamine aastasadu, kuid aastasadu tagasi - enne koloniseerimist. Õige oleks seda käsitseda segaõigussüsteemina, kus on omavahel põimunud erinevad kultuurid. Olemas alatüübid: 1. Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem (Niger, Kongo) 2. Common law ja tavaõiguse segasüsteem (Uganda, Libeeria, Ghana) 3. Mandri-Euroopa, tavaõiguse ja Islami segasüsteem (Eritrea) 4...
Tekkisid uued juhtimissuhted-nende reguleerimiseks oli vaja luua uusi norme. Ei piisanud enam väljakujunenud tavast, sest see ei rahuldanud riigi eesmärke. Seetõttu tekkisidki uued normid. Need tekkisid kahel moel: 1) riik aktsepteeris teatud tavasid, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende tavade täitmist. Varem kehtinud suulised tavad vormistati normideks ja tekkis tavaõigus . 2) Lisaks tavanormidele hakkas riik kujundama ja vastu võtma täiesti uusi õigusnorme. Seega riik juba algusest peale hakkas tegelema õiguse loomisega. Vaatamata sellele , kas oli tegu kirja pandud tavaga või uuesti loodud õigusnormiga,hakkas riik nõudma nende elluviimist ja tagas nende täitmise riigi sunnivahenditega. Nii oligi tekkinud tavaga võrreldes täiesti uus sotsiaalsete normide riik,mida nende kogumiks on nim. õiguseks....
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...
ja õiguskordade erinevused, uuriv ja võrdlev) ning õiguse ajaloo. ÕT 4 põhilist haru: Õigussotsioloogia Õigusdogmaatika Õiguse ajalugu Võrdlev õigus Meetodid: (konkreetsed!) TEEMA V ÕIGUSKORRA STUKTUUR JA SÜSTEEM. (VT LEHELT, MIDA JUURDE LUGEDA, käsikirjas) Antud riigi õigussüsteem 1) positiivne õigus (õigusnormid) + tavaõigus (maa tava) 2) + rahvusvaheline pos. õigus ja tavaõigus 3) + kohtupraktika + TÄIENDAVAD: 4) õiguse üldpõhimõtted 5) moraalinormid 6) kanooniline õigus (usukonventsiooniline õigus) 7) lepingud 8) doktrinäärsed tõlgendused (õigussüsteem?) - ÕIGUSKORD: + 9) õigusloome kord 10) pädevad institutsioonid Nn suured õigussüsteemid e õigusperekonnad (vt 3st allikast, Narits, sinepikarva ja loengumapist) on järgmised:...
Kommenteeritud väljaanne", R.Tiivel ,,Asjaõigus. Loengud" jmt. 4 1. ÜLEVAADE ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAMATEST ALLIKATEST Õigusajalooliselt on teada, et tava on vanimaks õiguse allikaks, mis ei olnud algselt seotud õigusliku sunniga. Riigi tekkimisega asus tavade asemele tavaõigus , st käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagatakse riigi poolse sunniga. Rooma vanimale tavaõigusele on iseloomulik läbi põimumine usunditega. 6 Vabariigi perioodil saab seadus tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks7 ning Rooma õiguse olulisemateks allikateks on XII tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid ja Corpus Iuris Civilis. 1.1. XII tahvli seadus (Leges duodecim tabularum)...
a loodud Araabia maid ühendav organisatsioon. Tänu millele riikide suhted tihenesid, kuid konfliktid jäid. PVO Palestiina Vabastus Organisatsioon 1964. a rühmitus, mille sihiks oli Iisraeli hävitamine. 6-PÄEVANE SÕDA Araabia maade ja Iisraeli relvakonflikt 1967. CAMP DAVID USA presidendi residents, kus sõlmiti Egiptuse ja Iisraeli vaherahu 1979. a, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. SARIAAD Islami tavaõigus ISLAMI FUNDAMETALISM äärmuslik islamiliikumine. WATERGATE`i AFÄÄR Pealtkuulamisskandaal Washingtonis 1974. MONETARISM riigi võimalikult vähene sekkumine majandusse, võitlus inflatsiooni vastu. NAFTAEMBARGO Araabia naftamaade kehtestatud, suunatud Iisraeli toetavate riikide vastu. Nafta hinda tõsteti 4 korda. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON parempoolsete poliitikute tõusmine poliitika etteotsa (lääneriikides). SRP-1 Strateegilise relvastuse piiramise leping 1972. a...
KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS Põhiseadus Esmane Konstitutsioonilised seadused Rahvusvaheline tavaõigus Seadlus Teisene Seadus Määrus Kohalik omavalitsus · Õigusnormi koht on õiguseallikas. · Õiguseallikatest leiame õigusest. 1. PÕHISEADUS kõige kõrgemal kohal õigusallikate hierarhias. · Kõik normid peavad olema kantud ülipositiivsest ehk loomuõigusest....
Enamuses Euroopa kontinentaalriikides (Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias jne.) on õigussüsteem, mis põhineb rooma õigusel. Nendes riikides on raamatupidamisarvestuse reeglid sätestatud äriseadustikus või teistes seadusandlikes aktides. Paljudes teistes riikides (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia jne.) on kasutusel tavaõiguse süsteem, kus seaduste arv on piiratud ja need ei ole niivõrd detailsed. Seadusi tõlgendatakse kohtu poolt ja tavaõigus tugineb suuresti kohtupretsedentidele. See omakorda mõjutab raamatupidamiskorraldust: tavaõiguse riikides on vähe seadusakte, mis reguleerivad raamatupidamist. Raamatupidamisarvestus on seevastu reguleeritud spetsialistide poolt koostatud standarditega. Väärtpaberituru arengutase. Majandustegevuse jäiga õigusliku regulatsiooniga maades (Saksamaa, Prantsusmaa) on peamiste kreeditoride rollis suurpangad või valitsus....
2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 3. Kuidas toimub seaduseelnõu menetlus Riigikogus? Seaduseelnõu jõuab Riigikokku teisel etapil. Seaduseelnõu saab algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon , vabariigi valitsus või komisjon.Menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule...