piirid, nimetati teda filosoofiks. • Ta õppis 1661–1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669–1701 selle ülikooli professor. • 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. • Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Mehaanika põhiseadused • Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: • Newtoni 1. seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. • Newtoni 2. seadus. Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. • Newtoni 3. seadus. Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui
Isaac Newton ja Albert Einstein olid mõlemad ülemaailmselt kuulsad filosoofid. Tänu neile said inimesed palju asju teada ja targemaks. Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1943 Inglismaal. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom ja alkeemik. Seeaeg kui nende kõigi vahel veel mingeid erinevusi polnud, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis Cambridge'i ülikoolis ja hiljem oli sellesama ülikooli professoriks. Newton mõtles välja mehaanika põhiseadused ja optika põhiseadused. Mehaanika: 1. Seadus: iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt niikaua kuni mitte mingi teine jõud seda olekut ei muuda. Näide: auto sõidab ühtlaselt sirgel maanteel, taevast kukub alla meteoriit, täpselt auto peale, auto liikumine seiskus. 2. Seadus: Joostes maanteel on kiirendus võrdeline kehale mõjuva jõuga ja vastupidine keha massiga. 3. Seadus: Kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse ja vastupidise jõuga
Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Mehaanika põhiseadused Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga
ISAAC NEWTON Mari 2017 SISSEJUHATUS ● " Kui ma nägingi teistest kaugemale, siis tänu sellele et seisin gigantide õlgadel. " - Isaac Newton ● "Hüpoteese ma ei leiuta!" - Isaac Newton ELULUGU ● Sündis 04.01.1643 Lincolnshire'i maakonnas, Inglismaal ● Raske lapsepõlv ● Suri 20.03.1727 (84 aastat) ● Matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik ● Mittesotsiaalne inimene HARIDUS/KOOLIAEG ● 12-17 aastaselt õppis Granthamis ● Ema tahtis teisiti ● Henry Stokes suutis muuta ema meelt ● 1661 alustas Trinity ülikoolis, Cambridges ● Üks tublimaid õpilasi ● 1665 lõpetas kooli ja aasta hiljem hakkas ise õpetama SAAVUTUSED ● Algebra ● Uuris astmeridu ● Üldistas binoomteoreemi mittetäisarvulisteks eksponentideks ● Pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusustele (Leibniziga samaaegselt) SAAVUTUSED ● Mehaanika üldised seadused ● Formuleeris gravitatsiooniseaduse ● Esimene reflektorteleskoop ● Värviteooria ● He...
1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M.Daguerre 1839 dagerrotüüp Filmikunst Lumiere T.A
Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda.
märtsil 1696 asus Newton riigirahapaja ülevaataja kohale. Newtoni ülesandeks riigirahapaja ülemana oli müntimise reformimine ja aastail 1696-1699 saigi uuendus teoks. Selle ülesande täitmise järel anti talle 1699. a. mündimeistri tiitel ja ta määrati rahapaja juhatajaks. 1703. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja sellesse ametisse jäi ta kahekümne neljaks aastaks, kuni oma surmani. (http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia45.html) Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html) Mehaanika põhiseadused Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda
..............................................................................4-5 3. Newton ja optika..............................................................................................................5 4. Gravitatsiooniseadus........................................................................................................6 5. Seadused..........................................................................................................................7 5.1. Mehaanika põhiseadused........................................................................................7 5.2. Optika põhiseadused...............................................................................................7 6. Usulised vaated.............................................................................................................8-9 Pildid....................................................................................................9 7. Kasutatud kirjandus...................
Konstitutsiooniline riigikord Uusaegse riigi keskseks dokumendiks sai konstitutsioon ehk põhiseadus, milles olid täpselt kirjas riigi ülesanded, riigiasutuste võimupiirid ja kodanike õigused. Valitsejad, kellel võisid küll olla dünastilised õigused võimule, ei saanud enam omatahtsi riigielu korraldada, vaid pidid alluma ülimuslikele õigusnormidele. Konstitutsioonilise riigikorra kehtestas maailmas esimesena USA oma 1787. aasta põhiseadusega. Euroopas võeti esimesed põhiseadused vastu Poolas ja Prantsusmaal 1791.aastal. Vähem kui sada aastat hiljem, 1880. aastateks, tuginesid konstitutsioonile juba kõik Euroopa riigid, välja arvatud Venemaa. USA- s kehtestas konstitutsioon presidendivõimu, Euroopas aga tõi selle kehtestamine kaasa konstitutsioonilise monarhia. Konstitutsiooniline monarhia on riigivalitsemisvorm, kus monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooniga. Parlamendi roll
jagada. Võim oli aadli käes. 5) Euroopas oli tekkinud mitu rahvusriiki, Saksamaa ja Itaalia olid endiselt killustatud. Austria paljurahvuselises impeeriumis ei olnud küsimus ühtse riigi loomises nagu Itaalias ja Saksamaal, vaid rahvuslikus vabanemises Austria ülemvõimu alt. 6) 1848 puhkesid revolutsioonid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Preisimaal, Austrias. 7) Revolutsioonide tulemusel andsid võimud järele järele: 1. kehtestati põhiseadused või hakati neid välja töötama, 2. poliitilise võimu juurde kaasati liberaalse kodanluse esindajad, 3. kutsuti kokku rahva esinduskogud, 4. sätestati kodanike demokraatlikud õigused ja vabadused. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandas end nii aadlikele kui ka töölisklassile ja talunikele.
Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni esimene seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt;
Kuressaare Ametikool Raul Kask Mehaanika Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2013 Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav, nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat. Ometi jääb
1 D f Läätse optiline tugevus: (dpt) 1 1 1 f k a Läätse valem: f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda.
Kuressaare Ametikool Toitlustus MEHAANIKA referaat Marite Vendel TTP-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 MEHAANIKA Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks.
1848. jaanuaris puhkes ülestõus Itaalias, kukutati Bourbonide dünastia. Liikumise eestvedajaks Garibaldi. Prantsusmaal ülestõus 1848 veebruaris - kukutati juulimonarhia, kehtestati' II vabariik. Saksamaal 1848 märtsis väljaastumised Berliinis, tuleb kokku parlament Frankfurdis. Austrias ülestõusu käigus 1848 märtsis kukutati Mettemich ja Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus. 3. Võimude järeleandmised ülestõusnutele: · Kehtestati või töötati välja põhiseadused · Võimu anti ka kodanlusele · Tuli kokku parlament . · Kehtestati kodanlikuvabadused · Tehti sotsiaal-majanduslikke järelandmisi (parandati tööliste olukorda) . 4. Tagurluse pealetung . · Kõikides riikides tagurlus tugevdas sõjaväge ja alustas rahva väljaastumiste mahasurumist ja oma võimu kindlustamist. · Saadeti laiali parlament. · Kehtestati ebademokraatlikke põhiseadusi
Tagajärjed hirmutas võimukandjaid, oli vastumeelt ka teistele euroopa riikidele: 6. Kreeka põhjused iseseisvuse saavutamine Tagajärjed selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabadust. Oldi vastu absolutismile. Sooviti vabaneda Austria võimu alt. Tagajärjed Euroopas tagurlus jälle, nõrgenes absolutistlik riigikord, kehtestati põhiseadused, demokraatlikud vabadused ja õigused. 8. Feodaalgandide kaotamine põllumajanduses, laiem tegevusvabadus. Tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Vasallriik mõne suurriigisõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisuse. Reini liit prantsusmaa kontrolli all olev 16 saksa riigiliit Reaktsioon vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus Püha liit ristiusupooldamine, mis tähendas endise seisusliku korra kaitsmist euroopas.
Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt
integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks Esimeneseadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub
1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust. 1. PS 15.06.1920 Ilma referendumita, Asutav kogu. Euroopa üks demokraatlikem, sest 1920 said naised ka valida. 1925/6 võeti vastu seadus, millega ei takistatud teiste rahvaste kultuuri arengut. Kerge sarnasus presidentaalse riigikorraga. Kuulutati välja põhiseaduse konkurss: 2. PS 1933 võeti vastu, 1934 hakkas kehtima. Muudeti mõningaid asju, polnud uus. Eesmärgiks riik välja tuua majanduskriisist. Vapside karm projekt võitis.
aukjuhtivus. Materjaliks on seleen, germaanium ja räni. Konstantsel temperatuuril on elktron-auk paaride keskmine arv pooljuhtkristalli ruumala ühikus muutumatu. Pooljuhte, kus on ülekaalus elektronjuhtivus nim. n-pooljuhtideks. Kus ülekaalus aukjuhtivus p-pooljuhid. Lisanditega saab juhtivust muuta: Doonorlisandid- muudavad valdavaks elktronjuhtivuse, Aktseptorlisand muudav valdavaks aukjuhtivuse. 4. Optika põhiseadused: 1)valgus levib homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt 2) valguskiirte levimisel nende lõikumisel nad ei mõjuta teineteist 3)Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurg. 4)Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad samas tasandis ning langemisnurga ja
· Analüüsiv ristamine- ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust. · Sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. MENDELI SEADUSED Gregor Mendel oli Austria munk, keda peetakse "geneetika isaks". Tuginedes aedhernestega tehtud eksperimentidele, postuleeris ta pärilikkuse põhiseadused. MENDELI 1 SEADUS Ühetaolisuse seadus.Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Kui omavahel ristatakse kaks homosügootset rassi (emapõlvkonda, P), siis esimese põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused. P AA X aa (homosügoodid) g A a (sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoot) MENDELI 2 SEADUS Lahknemisseadus
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
kiirgusega sagedus aga lainele. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. Väljumistööks A nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Sisefotoefekti puhul ei löö valgus elektrone välja, vaid vabastab nad oma aatomite küljest. Fotoefekti põhiseadused on, et valguse poolt välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega, valguse poolt välja löödud elektronide hulk sõltub valguse sagedusest, Plancki konstandi (6,6 · 10 -34 J/s) ja valguse sageduse korrutis (energia) võrdub punapiirile vastava energia ja kineetilise energia summaga (hf = A + Ek) ning (kvandi)energia E on suurem või võrdne väljumistööst A. Lõplikult lüüakse elektronid minema vaid negatiivelt laetud ainest
tekitada värve. Pärast seda avastati, et kui näiteks puuleht on roheline, siis järelikult ülejäänud värvispektri värvid ta neelab ja rohelist peegeldab. Veel ka üks huvitav fakt, et tänapäeval mõõdame me newtoni auks jõudu njuutonites(N). Üks njuuton on ligikaudu võrdne jõuga, mida tunneme, kui hoiame peopesas suurt apelsini. Kokkuvõtteks võin öelda, et Newton on olnud väga oluline maailma jaoks, sest tema on avastanud just need põhiseadused, mis meid ümbritsevad. Kui me poleks veel neid avastanud, ei suudaks me praegu aru saada miks me seisame jalad vastu maapinda, miks kukuvad asjad maha mitte ei jää õhku ja kuidas tekivad värvid.
Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25- aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Igapäevaelus
13) Riigi korralduse vormid. Riigi korralduse vormid: Unitaarriik – ühtne riik, millesse ei kuulu iseseisvaid osi. Riigil ühtne seadusandlus, võimu- ja valitsusasutused. (Eesti) Föderatsioon e liitriik – riik mille osad on suhteliselt iseseisvad. Osariikidel laialdased õigused. Välispoliitika ja julgeolek on rangelt ühtne ja keskvõimu kontrolli all. (Ameerika Ühendriigid) 14) Põhiseaduse mõiste. Eesti põhiseadused. Praegu kehtiva Eesti Vabariigi põhiseaduse ülesehitus, Eesti riigi eesmärk, kodanike õigused ja kohustused. Põhiseadus – seadus, mis määrab riigi korralduse põhialused ning riigivõimu ja üksikisiku suhted. Eesti põhiseadused: 1920 – Asutav Kogu võttis vastu demokraatliku põhiseaduse. Parlamendi nimeks sai Riigikogu, presidendi ja peaministri ülesandeid täitis riigivanem. 1933/1934 – suurenesid riigivanema õigused
Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka maksukoormust. rahvuslik surve katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, nad ei tohtinud maad endale osta ega protestantidest inglastega abielluda, valida võisid, kuid katoliklastest iirlastel puudus võimalus kandideerida 18 saj loodud Iirimaa parlamenti. 6
Esimese Eesti Vabariigi põhiseadused Esimene põhiseadus · Põhiseadus on vajalik riigi õigusliku aluse rajamiseks · 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel · 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone · Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu seadusandliku võimu teostaja 100 liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded Esimese põhiseaduse puudused Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: · Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva · Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hak...
Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt Füüsikalise ainekäsitluse sisu. Tegevus /Iseloom 1 Objektid ja nähtused. Vaatlus /Kvalitatiivne 2 Füüsikalised suurused. Mõõtmine/Kvantitatiivne 3 Seaduspärasused. Analüüs 4 Mudelid, teooriad ja põhiseadused. Üldistus 5 Kontroll ja rakendused. Katse Iseloomustavad järgmised põhijooned: 1. Maailma kirjeldav vaatleja on selles aktiivses osaleja, mitte kõrvalseisja rollis. Maailma on võimalik kirjeldada vaid ligikaudselt, teatud tõenäosusega. See avaldub maailma süvaehitusse kuuluvatest mikroosakestest ja nendega toimuvatest protsessidest. Antroopsusprintsiibist järeldub: Universum peab olema tugevalt mittetasakaalulises olekus, et selles saaks tekkida homo sapiens.
Termodünaamika alused Termodünaamika kirjeldab ainete omadusi ilma aine siseehitusse tungimata. Kasutab makroparameetreid ja termodünaamika aluseks on põhiseadused ehk printsiibid. Siseenergiaks nimetatakse aine molekulide kineetilise ja potsensiaalse energia summat. Siseenergiat saab muuta mehaanilise tööga või soojusülekandega. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojema keha siseenergia väheneb ja külmema kehal suureneb. Soojusülekanne kestab seni kuni temperatuurid on ühtlustunud. Soojusülekande liigid: konvektsioon- sü, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu.
võidud Hispaania asumaad, mis jäid püsima pärast Iseseisvussõda - Kuuba ja Puerto Rico Simón Bolivar Iseseisvussõja üks suuremaid kindraleid Tänu tema sõjalistele võitudele saavutasid iseseisvuse Venezuela, Colombia, Panama, Ecuador, Peruu ja Boliivia Iseseisvussõja tulemused Likvideeriti koloniaalreziim peaaegu kogu Ladina-Ameerikas ja moodustati sõltumatud riigid Peaaegu kõigis riikides kehtestati vabariikilik parlamentaarne riigikord Võeti vastu omad põhiseadused Kohalike rahvaste rahvuslik iseteadvuse kasv ning kiire rahvuste kujunemine Orjuse kaotamine enamikes riikides Samuti kaotati sundtöö, pearaha ning seisuslik kord Piirati kirikuõigusi, tühistati majanduslikud keelud ja piirangud Rahvastik 19. sajandil 19. saj. kasvas rahvastik väga kiiresti, suurem osa sisserännanutest leidsid rakendust tööstustes ja transpordi aladel. Rahvaste kujunemist mõjutas immigratsioon Euroopast
halduse kujunemise põhitegureid ja tagasidestamine harjutused) osalemine, kirjalike ülesannetele ja seminaridele organisatsioonilist ülesehitust. tööde koostamine, iseseisev töö kirjandusega. KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD: Eesti põhiseadused 1920, 1934, 1938, 1992 Oppi, T. 2002. Sissejuhatus avalikku haldusesse. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Roots, H. 2002. Eesti bürokraatia järjepidevus ja uuenemine. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Varrak, T 2001. Poliitika- ja riigiteadus. Tallinn: Kirjastus Külim SOOVITUSLIKUD ALLIKAD: Annus, T. 2001. Riigiõigus. Kirjastus Juura, Õigusteabe AS, Tallinn Dunleavy, P, O'Leary B. 1995. Riigiteooriad: liberaalse demokraatia poliitika. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Kirjastus Külim Drechsler, W
· 5) EESTI VABARIIK · (1920. JA 1938 põhiseadused , probleemid) · 1920. a põhiseadus riigipea-riigivanem parlament-100 liikmeline,1 kojaline valitsus-vabariigi valitsus , täidesaatev võim, 7-10 ministrit, peamin.rahva võimalus osaleda poliitikas-valimised, rahvahääletus, referendum, rahvaalgatused puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president
1. Eesti Vabariigi põhiseadused (1920, 1934 ja 1938) 1920 · Võeti vastu 15.06.1920 · Riigikord parlamentaarne demokraatia · Kõrgeim võimukandja rahvas · Võim viidi rahva poolt ellu valimiste rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu · Seadusandlik võim riigikogu (ühekojaline, 100 liiget, valiti 3 aastaks) · Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt...
Ka siinkohal ei olnud inimestel valikut. Valimistulemused häältest ei olenenud. Mind paneb mõtlema, mis oleks saanud siis, kui K. Päts oleks riigist lahkunud ning Eesti Vabariigi okupeerituks kuulutanud, samas poliitilist varjupaika taotlenud nt. Soomes. Siis ei oleks tekitatud maailmale muljet, nagu Eesti oleks ise vabatahtlikult NSVL-ga liitunud. Samas Teherani konverents ei andnud Balti riikidele lootust, et abi on läänest oodata. NSVL põhiseaduse eeskujul koostati uued põhiseadused, juhtiv roll ühiskonnas läks kommunistliku partei kätte. Eestis sai partei esimeheks Säre.Seadused muudeti sarnaseks NSV Liidu omadega, politsei asendus miilitsaga ja majanduses algas natsionaliseerimine. Et inimesi kolhoosidesse sundida, toimusid massiküüditamised. 26. märtsil 1949 küüditati Eestist 20 000 inimest, Lätist 43 000 ja Leedust 33 500 inimest. Kuigi osa inimesi oli valinud võitluse võimu vastu, metsavendluse kujul, ei omanud see riigi tasandil eriti suurt tähtsust.
Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusle. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad
Eesti Vabariigi põhiseadused 1920-1938 1 Sisukord: Sisukord...2 Sissejuhatus...3 1920. aasta põhiseadus...4-5 1934. aasta põhiseadus...6 1938. aasta põhiseadus...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 2 Sissejuhatus Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja mis nende põhiseadustega kaasnes. 3 1920. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõ...
sõjas, toimus ka terves maailmas demokraatia võidukäik ja inimeste vabadused laienesid. Näiteks Suurbritannias kasvas valimisõiguslike kodanike hulk peaaegu kolm korda, seega hakkas rahvas aktiivselt valimistel osalema. Demokraatia levis sedavõrd palju, et kui enne sõda oli Euroopas ainult 3 vabariiki, siis peale sõda lausa 13. Kuid mitmes riigis ei osutunud demokraatia järkusuutlikuks, põhjuseks puudulikud põhiseadused, traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Esimese maailmasõja järel kasvas märgatavalt ka naiste osatähtus ja nende õigused suurenesid tunduvalt. Näiteks Suurbritannias said naised 1918.aastal valimisõigused Võib öelda, et naised tulid ja ka jäid avalikku ellu. See kajastus ka moes, sest naised hakkasid kandma õlgu ja käsivarsi paljastavaid riideid ning kleidiserv kerkis põlvedeni, enne Esimest maailmasõda oli selline asi aga mõeldamatu. Enam ei olnud
Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643-1727) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadused. Ka Alessandro Volta tegi olulise leiutise elektripatarei, mis võimaldas muuta keemilist energiat elektriliseks. Eespool nimetatud leiutisi võib pidada oluliseks, sest nad võimaldasid inimestel loodusest paremini aru saada ja maailma turvalisemaks muuta. Avarduv maailmapilt provotseeris teadlasi tegema katseid, mille käigus tehti mitmeid tähtsaid avastusi. Prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier (1743-1794) leidis, et õhk kooseb gaaside segust
Vabadus,vendlus ja võrdsus.Revolutsioon tõi kaasa poliitilise vastaste massilise hävitamise ja vägivalla.Kukutati vana feodaalne kord. 19saj.Revolutsioonid Euroopas1848-1849a.Saksamaa,Prantsusmaa,jaUngari vahel. Poliitilised vastuolud(Euroopas) ühiskonnas. Sooviti majanduslikult tugevnevat kodanlust,soov aadlikega kaasa rääkida ja sotsiaalsete olude halvenemine.nt tööpuudus.Revolutsiooni tagajärjel kehtestati põhiseadused, polittilise võimu juurde kaasati liberaalne kodanlus ja sätesteti kodanlikele üldtemokraatlikud õigused ja vabadused. 20saj.Toimus kaks revolutsiooni Veebruari revolutsioon 8 märts 1917a. Ja Oktoobri revolutsioon 6-7 nov 1917a.Põhjuseks oli et,Venemaa oli ainus riik Euroopas kus puudus põhiseadus.Võimul oli tsaar e.isevalitseja.Toimus enamlaste riigipööre.Nende loosungiks oli rahu,leiba ja maad.Tekeilkkuses tõi
õigusaktid Sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Eesti põhiseadused 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadused 1920: parlamendikeskne, valitsusjuhiks riigivanem 1933 (jõustus 1934): laiendati riigivanema võimupiire 1937 (jõustus 1938): presidentaalne vabariik, riigipeaks president, 2-kojaline
Eesti Vabariik 1920, 1930 Võrrelge Eesti Vabariigi valitsemist 1920. ja 1930. aastatel.(põhiseadused, sisepoliitika, majanduspoliitika) 1920 1930 Põhiseadus: 1920 aastal oli Eesti demokraatlik Põhiseadus: 1930. aastatel oli autoritaarne Põhiseaduse koostas Asutav Kogu. Asutavas kord. Põhiseaduse koostasid vabadussõjalaste kogus 120 liiget. Riigipea ametikohta ei olnud liidu tegelased. Riigikogu koosseisu vähendati riigipea ametit pidas peaminister. 50-le liikmele. Kehtestati riigipea ametikoht riigivanem. Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimu kandjaks oli Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimuks riigis oli rahvas, kes viis oma võimu ellu referendumi president, kes võis anda oma dekreetidega kaudu. Seadusandlikku võimu teostas seadusi. Riigikogu muude...
Igal eestlasel on õigus enda huvide eest seista ja ennast kaitsta. Üsnagi raske on inimestelt ära võtta riigi poolt seadusega kehtestatud vabadusi. Paljudes Euroopa riikides hinnatakse religiooni kõrgelt, ent viimasel ajal on olulisemaks muutunud sekulaarsus. Usk ei mängi Euroopa poliitikas enam sama märkimisväärset rolli kui 100 aastat tagasi. Inimestel on võimalik ise otsustada, kas nad soovivad mõne usu kohaselt elada või mitte. Riikide põhiseadused ei põimu enam nii tihedalt läbi usu ning mõnes kohas pole seda konstitutsioonis isegi mainitud. Võrreldes Ameerika Ühendriikidega on Euroopa religioonil põhinevatest traditsioonidest välja arenenud ning loob seaduseid pigem inimeste heaolust lähtudes. Ameerikas on usk aga veel vägagi olulisel kohal nii poliitikas kui ka eraelus. Seal hinnatakse kirikus käimist ning teadmisi piiblist. Rahvas peab poliitikute seas tihti oluliseks nende religioosset tausta ja suhet jumalaga
telgede suunaliseks komponentideks. Selle viime kordinaatide algus punkti jõu rakendus punkti ja leiame jõu vektori projeksioonid selle kordinaadistiku telgedele. Tasakaalu aksioom- Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki nende raskuspunkte läbivat sirget ja on vastassuunalinsed. 32. Dünaamika põhiseadused. Newtoni seadused- 1-(inertsi seadus) Massipunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2- (määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) Massipunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse mis on suuruselt võrdeline jõuga. 3- (mõju ja vastumõju) Kaks masipunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont
Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda
(parlament), täidesaatev (valitsus) ja kohtu peavad olema lahus. Riiki või ühiskonda, mis on vabanenud diktatuurist ning liigub demokr. suunas nim. üleminekuühiskonnaks e. siirdeühiskonnaks.Aega, mis kulub demokr. väljakujunemiseks nim. üleminekuperioodiks. Põhiseadus on demokr. riigi alusdokument.Selle koostab põhiseadsulik asamblee. Põhiseadus tuleb koostada riigikorra muutudes, selleks puhuks valitakse Asutav Kogu. Eesti põhiseadused: 1) 1920.a. 2) 1934.a. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 3) 1938.a. 4) 1992.a. Ühiskonna jätkusuutlikus Selline ühiskond tagab heaolu praegustele liikmetele seadmata ohtu tulevaste liikmete heaolu, seega on jätkusuutliku ühisk. pilk suunatud tulevikku. Seadusandjad peavad oma otsustes lähtuma tuleviku perspektiivist.Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Valdkonnad, mida tuleb arvestada:
jagada ega osakest ära võtta. Laetud osakeste vahel on elektromagnetiline mõju (joonis). Elektriseerimine- laengu andmine makrokehale. Nt. tolmkübe. Elektriseerimisel lähevad tavaliselt elektronid ühelt kehalt teisele. Osa elektrone läheb klaasilt riidele. Klaas saab +laengu, riie laengu. Kehad võivad elektriseeruda väljade ja kiirguste mõjul. Nt. löögi tagajärjel, kokkupuutel teise laenguga, keemiliste reaktsioonide tulemusel Elektrostaatika põhiseadused. 1.Laengu jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis on elektrilaengute summa jääv. (Joonis) Pärast kokkutõmbumist on igal kuulil -100e. Summa -300e jääb muutumatuks. 2.Coulombi'i seadus (prantsuse sõjaväe insener) Punktlaengud mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute suurusega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. (valem-joonis) F- jõud, millega laengud teineteisest mõjutavad (N) q1q2- laengute suurused (1C- kulon)
Loogika Sissejuhatus ja põhimõisted Peeter Müürsepp Klassikalise loogika põhiseadused 1) samasuse ehk identsuse seadus 2) vasturääkivusseadus 3) välistatud kolmanda seadus Aristoteles (384-322) 4) küllaldase aluse seadus Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab
Tööleht : Valguse ja aine vastastikmõju 1. Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjooneline levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt Kiirte sõltumatuse seadus : kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi pärija vastassuunas ühte teed mööda 2
tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)........................................................................................................................................ 4 7.Ideaalgaaside segud (gaasikomponendi, partsiaalrõhk, suhteline osamass, osamaht)(Daltoni seadus)...........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
