1. Pärast muistset vabadusvõitlust jagunes vöim järgmiselt: *Põhja-Eestisse (Tallinn,Rävala,Harjumaa) tekkis Eestimaa ning sellest sai Taani kuningriik. *Ülejäänud Eesti alasid koos Põhja-Lätiga nimetati Liivimaaks. *Liivimaa jagunes erinevateks võimupiirkondadeks, mille peahaldajaks oli ordu, kuid tekkisid ka väiksemad üksused piiskopkonnad, mis olid suhteliselt sõltumatud. (Tartu,-Saare,-Lääne-Riia-, Kurama piiskopkonnad.) 2. Pärast muistset vabadusvõitlust jäi pölisrahvas isiklikult vabaks. Neil oli oma maa ja ühiskarjamaad. Vallutajate ees oli neil rida koormisi: * Kümnis 1/10 kogu talupoja sissetulekust. * Hinnus naturaalmaks, mida maksti kümnise asemel. 1/10 kümnisest vöi hinnusest läks kohaliku preestri ülalpidamiseks. * Teotöö töö möisapöllul. Kuni jüriöö ülestöusini (1343.a) oli teotöö osa talupoja koormistes väga väike. 1-2 päeva aastas. 3. Eesti ala oli poliitiliselt ebast...
1. a) Taani valdus b) Tartu piiskopkond c) Liivi ordu alad d) Saare-Lääne piiskopkond 2. Talupojad pidid isandatega sõjaretkedel kaasas käima. koormised: kümnis, hinnus, kirikukümnis, trahvid, kingituste tegemine. Samuti teede rajamine ja kirikute ehitamine. Pikapeale kujunes teotöö. 3. Püsima jäi Muinas-Eesti kombe-ja tavaõigus. Kohtumõistmine läks küll feodaalide kätte, ent kohtus olid ka maarahva esindajad. Eestlasi sunniti isandatega sõjaretkedel kaasas käima. 4. Riia peapiiskop pidas end meie maa kõrgeimaks valitsejaks. 1304.a. loodi paide ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1
1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi suurem ( Riiklik)
Talupojad keskajal Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . .. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu
Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine · luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha järele vähenes · õlu tõrjus mõdu kõrvale · Tegeldi ka kalapüügiga. Eriti kalarikas oli Peipsi järv. Kalapüügitehnikast võib nimetada: · kivist ja puust kalatõkkeid · noota · puuvarbadest ja vaiadest kalapüünist kaitsa. Talurahva koormised Feodaalrent esines kolmes vormis: · teorent · naturaal- ehk loonusrent · raharent Peamisteks koormisteks olid maksud põllu- ja karjasaadustelt. · Kümnis protsentuaalne maks, võis olla igal aastal erinev · Hinnus - püsiva suurusega maks · Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümniseõiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett. Osa loonusandameid juurdus nn. vakuõiguses . Vakupeod püsisid mitmel pool kuni
Keskaegne talurahva sotsiaalne liigendus Eestis Brita Lodi 2013 · Liivimaale saksa talupoegi elama ei asunud · Talupojad jagunesid varanduslikult ja õiguslikult üksteistest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Talurahvas: 1. Adratalupojad 2. Üksjalad 3. Maavabad 4. Vabatalupojad 5. Vabadikud 6. Sulased, teenijad 7. Träälid Adratalupojad · Moodustasid kõige arvukama kihi · Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega · Isiklikult vaba · Vabad talupoeglikest koormistest · Kohustuseks oli sõjateenistus ...
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi
Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi: teod mis olid jumalale meelepärased ehk teisisõnu teod, mis oli kirik heaks kiitnud või paganlikud ehk kiriku vastased teod. Ketserlikkust ei sallitud ning need kes sellesse uskusid põletati tuleriidal. Seega järeldub, et Keskaja inimene oli kirikule aupaklik ning Jumalale alluv. Talupoegade koormised Enamik talupoegi oli keskajal sunnismaised pärisorjad. Erinesid orjast selle poolest, et neid müüdi koos maa ja perega. Peale pärisorjadest talupoegade kõrval leidus ka vabutalupoegi. Nende koormised feodaalile olid väiksemad ja võisid oma elukoha ise valida. Talupoegade põhiliseks tööks oli põllu harimine. Peale selle pidid talupojad kandma ka ränkraskeid koormisi, milleks olid loonusrent ja mõisategu. Talupoegadel oli ka oma maalapp, kus nad kasvatasid vilja, heina.
Mahtra sõda Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus........................................3 2. Talurahva koormised....................... ..3-4 3. Enne sõda...........................................5 4. Sõda....................................................5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858
Maa mida talupojad harisid kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde või maksid andamit.Isandal oli õigus talupoja üle kohtu mõista ja teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Koormised kuna talupoegade maa kuulus enamasti isandale , siis pidid talupojad selle kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma. Koormised erinesid piirkonniti, olid eri sõltuvusastmega talupoegadel erinevad ja muutusid aja jooksul. Kui suuresti need kujunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isanda majapidamises ehk mõisas.168-187.Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu
Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes. - Talupoja mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega pärast seda, kui mais hakati hindama ja kaardistama ning talupojad olid kuulutatud kuninga alamateks. Koormiste täpne fikseerimine(vakuraamatud) piiras mõisnike kuritarvitusi. - Talupojale anti õigus ja võimalus mõisarentnike ja valitsejate peale kaevata, kui nad rikkusid kehtestatud seadusi. 18. saj: Talurahva olukord Põhjasõja(Rootsi vs Venemaa) ajal: - Koormised kasvasid, sest Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. - Talupojad pidid kindlustöödele appi minema, neil oli sõjavägede majutamis- ja küüdikohustused. - Talupoegi värvati Rootsi sõjaväkke, mindi ka vabatahtlikult. Olukord peale sõda: - Talupoeg pärisori, mõisnik võis müüa, vahetada, pärandada nagu muud mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. - Maa kasutamiseks pidi tp
kroonutalupoegade pärisorjus eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilis sunnismaisus ja seotus mõisaga. 1671. aastal anti välja maapolitseikorralduse seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi ning toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Seoses Rootsi valitsemise ajal toimunud mõisate reduktsiooniga, aastal 1672, läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes kuna Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Koormiste täpne fikseerimine vakuraamatutes piiras mõisnike kuritarvitusi. Kehtestatud seaduste rikkumise puhul sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku, kohalike võimukandjate kui ka kuninga vastu. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas. Tegelikkuses ei
Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9
a. Tulumaks maksustatakse vara tekkimist, tulu ja kasumit või nende suurenemist b. Omandimaks seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise, haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) c. Tarbimismaks objektiks tarbimine, kulutamine ja vara võõrandamine (aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks, käibemaks) 9) Mitmesugustel tingimustel tekkivad kohustused vs.maksud nt: kinke-, pärnaid-, luna- ja kindlustusmaksed jt. 10. KOORMISED JA MAKSUD Koormiste all on enamlevinud trahvid, lõivud, sundkindlustuse maksed ja viivised. Erinevad koormised on välja toodud järgneval joonisel: KOORMI MAKSUD TÖÖTUS- S KINDLUST US TRAHV
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...
paiknesid põllud vähemalt komes osas. Küla põldudest eemale jäid heina- ja karjamaad ning mets. Mets talupojale eluliselt tarvilik. Talupoegadele oli küttimine kas osaliselt või lausa keelatud. Külast eemal elasid metsamehed ja söepõletajad. Mägikarjused. Koormised Talupojad pidid isandale maa kasutamise eest tööd tegema ehk ko o rmis i kandma. Koormised erinesid piirkonniti. Koormised jagunesid suures osas kaheks. Kuni XII sajandini, mil kaubandus nõrgalt arenenud, olid isandad huvitatud, et talupojad hariksid mõisapõllud ja varustaksid mõisa kõige eluks tarvilikuga. Mõis Loonusrent Sageli sundisid mõisnikud talupoegi oma vilja jahvatama mõisa veskis, nõudes selle eest lisakoormisi.
Olen rentnik ja ostan oma talu mõisnikult välja Olen 18. sajandist pärit talupoeg, kelle unistuseks on kunagi omada enda isiklikku elamut, koos maaga. Igapäevaselt harin põldu, kasvatan loomi, lina, teen heina. Ühesõnaga hoolitsen kogu majapidamise eest. Armudes ning leides endale sobiva elukaaslase, soovin ma muidugi, et meie ühine kodu oleks päriselt minu oma. Laste sündides saaksid nemad tunda, et see on nende sünnikodu, mis on nende ema ja isa oma. Hiljuti võeti õnneks vastu esimene talurahva seadus, mille kohaselt manitsetakse talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning meil lubatakse omada vallasvara. Kõik talupojad, kaasarvatud siis mina, said talukoha põlise kasutamisõiguse. Tingimusel, et kõik meie koormised ja maksud oleks mõisa heaks täidetud. Samuti vabastati meid ehk talupoegi ka orjusest. Nüüd ei ole me enam mõisnike omad, vaid moodustame nüüdseks juba isiklikult vaba talurahvaseisuse. Ainus kurb asi on see, et meie vaba...
· Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa Eestimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule
§ 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust.Inimese poolt korda saadetud teod olid kas jumalale meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud või paganlikud ehk kiriku vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv. Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid...
1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...
1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat)
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus
pärandada · Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki 1804.a kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. · See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada · Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati ning koormised pandi kirja vakuraamatutesse 1804.a võeti vastu ka Eesti talurahvaseadus, mis oli mitmes punktis talupoegadele ebasoodsam: see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi üldiselt kirja senised koormised. Kuna ühtegi osapoolt ei rahuldanud need seadused, võeti vastu uued seadused 1816.a Eestimaal ja 1819.a Liivimaal. Uue seadusega:
vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad olid küll pärisorjad, kuid nende müük, kinkimine ja pantimine keelati. Neil oli kindel maaala, kus olla. Teokoormiste normeerimisel? Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupojad pidid vastavalt maalapile tööd suutma teha. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Vallakohtute loomisel? Kõik õiguslikud teemad koondusid ühte kohta kokku. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid võlgu (mõisakoormised), karistasid üleastunuid kepihoopidega. 3. Kuivõrd oli oluline talupoegade/mõisnike jaoks
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud
pähetagumine muutus selle arusaadavaks muutmise ja seletamise vastu. 1739täielik eesti keelne tõlge piiblist. Ratsionalism 18saj. Teisel poolel uus usuvool. Eesmärgiks sai rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, pärisorjust. §30 talurahvaseadused ja talurahva vabastamine pärisorjusest Talude kasutamisekord L&E : pärandatav kasutamine Teokoormiste määramine L&E : viidi läbi teokoormiste normeerimine, koormised nii palju kui talu peremees suutis täita Koormiste määramiste alus L: maade hindamine ja mõõtmine E: fikseeriti koormised olemasoleval tasemel, koormised suuremad kui Liivimaal Töö iga L: mehed(1760) naised(1555) E: mehed(1560) naised(1560) Mõisniku õigused talupojale L&E: mõisniku kodukariõiguse piiramine, L:2päeva aresti või 15 kepihoopi, E:30 kepihoopi Talupoja õigused L&E: vallakohtute loomine, õigus kaevata mõisniku peale, L: õigused suuremad E:õigused
Püüti kohalikke talupoegi väkke värvata Baltisakslased impeeriumi teenistuses Talurahva omavalitsus Esimesed seadused Valgustusideede levik ja inimõigustele tähelepanu pööramine Talupoegade olukorrale pidid tähelepanu pöörama nii keskvalitsus kui ka kohalik aadelkond Agraarolude viletsus tõi reforme Aleksander I ajal 1804. valmis I talurahvaseadus, mis kehtestas omandiõigused ja mõõdetud koormised Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Ainukesteks jäävateks piiranguteks olid mõningane liikumispiirang ja elukutsepiirang Vabastati ilma maata, seega pidid talud hakkama rentima oma maid turuhinnaga Üleminekuperiood kuni 1830.ndateni 1849 seadus Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus konservatiivid)
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult otitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi
Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumin...
3)Ümberasumisliikumine(Peterburg, Siber, Kaukaasia, Kaug-Ida) Venemaal oli tühja ja viljakat maad · Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks vastutus magasivilja(magasiaidast võisid nad vilja laenata) varumisel ning vaestehoolekanne. · Vallakogukonna juhiks Eestimaal oli talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. · Talurahva koormised-mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised(pearaha), nekrutiandmise kohustus, kogukondlikud koormised · 19.saj II'st poolest ei pidanud eestlased enam näljahädasid kartma, sest hakati kasvatama kartulit · Vili ja viinamüük Venemaale · Mõisamajandus muutus. Pärast talude päriseks müümist ja teorenti ei olnud enam tööjõudu ja võeti palgatöölised-moonakad. · Hakati mõtlema masinate kasutusele võtmisele · Piimaühistud-meiereid · 19.saj lõpul piimakarjakasvatus · 1870- I raudtee, piimatooteid hakati Peterburgi vedama
Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam kui teistel sajanditel, sest nad said vahetada mõisaid ja sellega kaasnevalt ka mõisnike. Sellel ajal minu arvates polnud talupoeg veel pärisori, sest ei olnud veel summimajutust ega teoorjust. Taani võim eestis kestis aastatel 1559-1645, kui Taanile kuulus saaremaa. Taani alal elanud talupoegadel oli elu hea, sest aadlike võim oli seal väiksema ja talupoegadel olid fikseeritud koormised. Mina arvan, et talupoja pärisorjus taani alal oli leebe. Poola võim eesti alal kestis aastatel 1562-1629, sellel aja vahemikul kontrollis Poola Lõuna-Eestit. Sellel ajal oli talupoeg pärisori, sest ta pidi maksma tema poolt määratud makse ja kuuletuma tema käskudele. Talupoegade seisundit ei proovitutki parandada sest mõisnikud arvasid, et talupojad olid lihtsalt tööloomad ega väärinud mingeid õigusi.
arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa Liivimaa 1802 õigus vallasvarale, koormisi ei võinud tõsta ja talu ära 1804 - talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus võtta keelatud. Õigus vallasvarale, võis maad osta jne. Koormised 1804 talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus kirjas vakuraamatutes. keelatud. 1819 kaotati pärisorjus 1816 kaotati pärisorjus, orjusest vabastati maata ja said 1849 - mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis endale perekonnanimed talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek
5.2.6. Õigus ainult mõisnikel. 5.2.7. Talupoegadel valmistamine ja kauplemine keelatud. 5.3. Talud 5.3.1. Eestis umbes 40000 talu. 5.3.2. Kasvatati teravilja, hernest, naerist ja lina. 5.3.3. Musta villaga lambad, kitsed ja sead. 5.3.4. Kanad, haned. 5.3.5. Künniloomaks härg hobusest odavam ja vähenõudlikum. 5.3.6. Lehm lihaloomana, piimaand väike. 5.4. Koormised 5.4.1. Koormised teotöö mõisapõllul. 5.4.2. Arevstust peeti vakuraamatutes. 5.4.3. Suurus sõltus talu ja talupere suurusest. 5.4.4. Mõisnikud maksid riigile makse, arvestati adramaade järgi. 5.4.5. Adramaarevisjonid pandi kirja töövõimelised talupojad. 5.4.6. Revisjoniraamatud aitavad uurida Eesti ajalugu. 5.5. Maksud 5.5.1. Pearahamaks 5.5.2
Rootsi aega on nimetatud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades vaimuelu ning haridusega. Kuid kas Rootsi aeg oli ikka kõigile võrdselt hea? Rootsi aeg talupoegadele polnud just kiita, kuid ei saa ka öelda, et see oleks väga halb olnud. Miinusteks olid kindlasti sunnismaisus ja teokohustuste aina kiirem suurenemine, aga selle kaalusid minu arust üle kõik plussid. Näiteks positiivne oli see, et koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, seega kasvatasid talupojad rohkem vilja, ning ei pidanud kartma, et mida rohkem nad saaki korjavad, seda rohkem nad peavad ära andma. Lisaks sellele, ei sõltunud talupojad enam nii suuresti mõisnikust, ning neile anti riigi poolt õiguslik kaitse. Sunnismaisuse puhul on minu arust oluline see, et talupoegadele anti koguaeg lootust vabaks saada, ehk kaotada sunnismaisus nagu seda oli juba tehtud Rootsis.
1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil. Millised olid kõige rängemad? Miks? 6. Majandus 19. sajandil kuni 1870. aastateni (raudtee rajamine ja linnastumine jääb välja). 7. Haridus 19. sajandil (ülikool, rahvaharidus, eestikeelne kirjasõna, rahvusliku haritlaskonna kujunemine). Vastused: 1. Balti erikordBalti kubermangude (Eestimaa, Liivimaa Saaremaa ja Kuramaa) laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1. Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses, tema võim oli ebakindel ja
3) Raharent Koormis, mis ruli tasuda rahas. Andis talupoegadele võimaluse endale talu osta 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud liikumivabadus. Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata
-senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuurilised põhjused -pärisorjus ei sobinud kokku 18.sajandi valgustusideedega -olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud saksa haritlased Talurahva seadused: I "Igaüks" 1802.a -talupoeg sai õiguse vallasvarale -talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised on täidetud II 1804.a talurahva seadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus -täpsustati teokoormised -vallakohus seati sisse -1805.a Kose-Uuemõisa talurahva vastuhakk III 1816.a Em. Kub ja 1819.a Lm. Kub -E. ja L. Talupojad kuulutati isiklikult vabadeks -maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida -talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu Talurahva koormised -mõisakoormised -riiklikud koormised -pearaha -nekrutiandmise kohustus
Reduktsiooni põhjused: *Täita riigikassat, mis oli sõdade käigus kurnatud ja tühi *Soov muuta maa feodaalsest riigist->kodanlikuks riigiks Reduktsiooni tulemusena:*Kasvasid tulud *Kehtestati kontroll mõisavalduste üle *Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Põllumajandus ja talupojad: Mõisapõldude laieneimise põhjused *kõrged viljahinnad Talupoegade koormised : *kasvav eksport *teotöö *soov suurendada tulusid *abitegu *vähene saagikus *mõisavooris käimine *naturaalandamid *rahalised koormised
Liivimaa · Talupojad vabanesid täielikult mõisniku eeskoste alt. tegevusele. · Kõik taluperemehed ja 1/10 maata meestest moodustasid valla täiskogu. · Andis kogemusi juhtimiseks ja · Vallatäiskogu valis kõrgemaks võimuks valla volikogu. otsustamiseks, seega oli see väga · Vallal oli oma eelarve, maksud ja koormised jagati volikogu poolt talude oluline oma riikluse tekkimisele. vahel laiali. · Valda asus juhtima vallavanem.
PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm.
tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 1804. Aastal kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Liivimaa talupojad said omandiõiguse vallasvarale - võisid maad osta ja talu järglastele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, kaardistati ning hinnati. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis mitmes punktis oli talupoegadele, võrreldes Liivimaa seadusega, ebasoodsam: see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatusse pandi üldiselt kirja senised koormised. Pärisorjuse kaotamine Võeti vastu uued seadused - Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819, mille tagajärjel pärisorjus kaotati
avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; *
säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele. 3 liiget - 1 nimetas mõisnik, 1 valisid peremehed, 1 valisid sulased Järgnesid rahutused - 1805, nii Eesti- kui Liivimaal, suurimad Kose-Uuemõisas. III pärisorjuse kaotamine 1812 Napoleoni sõjakäik Venemaale -peale selle lõppu asub keskvõim (Al. I) uuesti pärisorjust kaotama. 23. mai 1816 Eestimaal 26. märts 1819 Liivimaal - talupoeg on isiklikult vaba - maa on mõisniku omand, mida talupoeg võib rentida - koormised asendati rendilepinguga - liikumisvabadus jäi piiratuks (ei võinud minna linna) - perekonnanimede panek Olukord peale pärisorjuse kaotamist - teoorjuse aeg. Ei kaotanud kriisi mõisamajanduses. Jätkus talumaade mõisastamine. Suured põllud vajasid rohkem töökäsi - kasvas teorent. Talupojal kasvas ebakindlus oma tallu püsimajäämise suhtes - mõisnik võis sõlmida omale sobiva rendilepingu kellega tahes. Talude pärilik kasutusõigus enam ei kehtinud
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Mihkel Matson Teostatud: Õpperühm: IATB11 Kaitstud: Töö nr: 18 OT allkiri: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum veega Skeem Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist 1. Kaaluge koormised (3...5 tk.). 2. Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l. 3. Arvutagevalemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega.
5. Iseloomusta 16.-18.saj rahvastikuprotsesse. Vana hea Rootsi aeg (uusasukate koloniseerimine R ja P aladele, sisemigratsioon+sisseränne), näljahädad (suur näljahäda 1696-97)+haigused, kohalike kommete murdumine, 6. Talupoegade olukord Rootsi ajal. (sh õiguslik seisund, reduktsioon jne) Olukord halvenes kuni 1680ndateni, pärisorjuse juriidiline vormistus. Alates 1680ndatest reduktsioon (eramõisate osaline riigistamine). Koormised (teotööd, mõisavooris käimine, naturaalandamid, rahalised koormised). Kasvas eramõisate arv, nende koormised olid nomineerimata. Laienesid ka mõisapõllud. Alates reduktsioonist talupoegade õiguslik seisund paranes. 7. Vaimuelu Eesti- ja Liivimaal Poola ja Rootsi ajal (sh jesuiidid, talurahvaharidus, Tartu Ülikool jne) Poola ajal olid jesuiidid, 1583 jesuiitide gümnaasium. Rootsi ajal: Luteri kirik – reorganiseeriti luteri
......................................................................... 20. Nimeta 19. sajandi Venemaa talupoja kohustust isanda ees. Daatum Kubermang Muudatus 1802 Eestimaa kubermang Seadus ,,Iggaüks". Talupoja luba vallasvarale. Mõisnik ei saanud talupoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud. 1804 Liivimaa kubermang Koormised olid piiratud. Mõisnik ei saanud talipoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud. 1816 Eestimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
