Nt.üleviimine kõrgemale/madalamale kohale, koondamine/vallandamine Säilit. 50 aastat · Puhkuse ja lähetus käskkirjad (korraldused) Säilit. 7 aastat 5. Käskkirjade registreerimine · Igal käskkirjal on oma numeratsioon (registreerimise raamat).käskkiri registreeritakse peale allkirjastamist · Käskirjad registreeritakse samas registris ühe asjaajamisperioodi jooksul s.o 1 jaanuarist kuni 31. Detsembrini. 6. Kuhu vormistatakse käskkiri? Mitmes eksemplaris ? · Üldplangile või · Käskkirja plangile · Ühes eksemplaris 7. Kes võib algatada käskkirjade väljaandmist? · Juhtkond · Struktuurüksuse juhid · Spetsialistid 8. Kes koostab? Kes vormistab? · Käskkirja projekti koostab,vormistab ja esitab viseerimiseks spetsialist,kelle kompetentsi kuulub antud küsimus. 9. Nimeta käskkirja vormistamise etapid · Projekti koostamine ja vormistamine
töös, mõista päästeasutuse administratiivset ja operatiivteenistusliku struktuuri, mõista komando töökorraldust ja rakendada päästetöös omandatuid kogemusi. Praktika juhendaja oli Valeri Ivanov. 1. PÄÄSTEASUTUSE VÄLJASÕIDUKORD, SIDEPIDAMISKORD JA TÖÖKORRALDUS Lääne päästekeskuse administratiivne struktuuri kuuluvad (allikas: Päästeameti teenistujate koosseisu kinnitamine, Päästeameti peadirektori 27.12.2011 käskkiri nr. 223 Lisa 5): 1. Tuleohutuskontrolli büroo juhataja Jaak Jaanso 2. Insenertehniline büroo juhataja Margus Piik 3. Menetlus büroo juhataja Raido Mets 4. Kriisireguleerimise büroo juhataja Toomas Luik 5. Ennetustöö büroo juhataja Kristi Tekko 6. Valmisolekubüroo juhataja Renee Tammet 7. Reageerimisbüroo juhataja Renee Tammet 8. Hiiumaa päästepiirkond juhataja Hannes Aasma 9
dokument, mille väljaandmise õigus on asutuse (tipp)juhil või tema asetäitjatel vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi Käskkiri Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta) Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta) Puhkusekäskkirjad (-korraldused) Lähetuskäskkirjad (-korraldused) Käskkiri Käskkiri vormistatakse alati ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes eksemplaris Käskkirja tutvustatakse töötajale, kelle tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga, kas käskkirjade registris või käskkirja originaaleksemplari pöördel. Käskkirja vorming Dokumendiliigi vorming KÄSKKIRI Trükitakse suurtähtedega kas alates vasakust veerisest või plangi keskele.
SPORDIMINISTEERIUM KÄSKKIRI Pärnu 31. märts 2015 nr 2 Käskkirja „Ministeeriumi koosseisu kinnitamine“ muutmine Võttes aluseks Spordiministeeriumi põhimääruse § 8: 1. Kehtestada Spordiministeeriumi uus asjaajamise kord alates 01. aprill 2015.a. 2. Kehtestada tagasiulatuvalt 01.01.2014 IT osakonna uus koosseis 10 töökohta. 3. Käskkiri teha teatavaks personal-, IT-, palgaarvestusosakonnale. (allkiri) Anneriin Truu kantsler
KÄSKKIRI AS NUNNU KÄSKKIRI Tallinn 26.aprill 2011 nr 13/112 Asjaajamiskorra kinnitamine 1. Kinnitan asjaajmiskorra. 2.AS Nunnu fokumendisüsteemi efektiivsemaks haldamiseks tuleb kehtestada asjaajamiskord. Asjaajamiskorda peab infotunnis tutvustama sekretär Juta Jänes. 3. Personalijuht Reet Rebane peab asjaajamiskorda tutvustama kõigile uutele tööle võetavatele spetsialistidele. 4.Eelmine asjaajamiskord on kehtestatud tegevdirektori käskkirjaga 2.jaanuarist. Mait Mets Koopiad: (koostaja viisa) Personalijuht (kooskõlastusviisad) 23.04.2012 PROTOKOLL
jõuga seadlusi. KÄSKKIRi sellega korraldatakse oma ametkonna (kantselei) sisemist tööd jne. Institutsioonid Nende õigustloovad Nende õigustrakendavad üldaktid üksikaktid Riigikogu Seadus (PS § 65 p 1) Otsus (PS § 65 p 1) Vabariigi President Seadlus (PS § 78 p 7) Otsus, käskkiri (VPTS § 13 lg 1) Vabariigi Valitsus Määrus Korraldus (PS § 87 p 6; VVS §§ 26 lg 1 ja § 30) Minister Määrus (PS § 94 lg 2; VVS § 50 lg §Käskkiri 50 lg (VVS § 50 lg 1) 1)
KÄSKKIRI Pärnu 31. märts 2015 nr 1 Asjaajamiskorra kinnitamine Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määruse nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused“§ 4 ning seoses vajadusega viia asjaajamise kord vastavusse kehtivate nõuetega: 1. Kehtestada Spordiministeeriumi uus asjaajamise kord alates 01.april 2015.a. 2. Tunnistada kehtetuks 01.03.2012 a. kehtestatud asjaajamise kord alates 31.märts 2015 a. 3. Käskkiri teha teatavaks kõikidele struktuuriüksustele ning saata neile uus asjaajamise kord. LISA Asjaajamiskord (allkiri) Anneriin Truu minister
On Organ õigustloova õigust rakendav kt akt/üksikakt riiklik ülesanne. Suuremahulised määrused nimet. määrustikeks. /üldakt Suuremahulised seadused nimet. seadustikeks. Riigikogu seadus otsus Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse Vabariigi Valitsus määrus korraldus välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused | Minister (VV liige) määrus käskkiri (peaministril Tõlgendamise ulatuses järgi: sõnasõnaline ehk advekaatne, korraldus) kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk
organisatsiooni poole. Avaldused jagunevad: töötajate avaldused (nt puhkuseavaldused) ja avaldused eraisikutelt väljaspool asutust (personalikonkursil osalemiseks). Avaldused vormistatakse valgele paberilehele formaadis A4. Halduakti mõiste- Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muuõigusakt. Käskkiri on organisatsiooni täidesaatva jakorraldava tegevuse põhidokument, mille annab välja juht ainujuhtimise põhimõttel vastavalt oma pädevusele, et lahendada organisatsiooni sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Käskkiri võib olla nii üld-kui üksikakt. Käskkirju antakse välja: initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide(seaduste, Valitsuse määruste) täitmiseks.
13. Akti elemendid: 1) dokumendiliigi nimetus AKT; 2) koostamise kuupäev; 3) number (viit); 4) koostamise koht; 5) kinnitusmärge; 6) pealkiri; 7) tekst; 8) allkirjad; 9) viisa (üldjuhul akti ei viseerita, v.a. eraettevõttes koostatud arhivaalide hävitusakt, mis on soovitatav viseerida nende töötajate poolt, kelle dokumente hävitatakse). KÄSKKIRI 1. Käskkiri on organisatsiooni täidesaatva ja korraldava tegevuse põhidokument, mille annab välja juht ainujuhtimise põhimõttel vastavalt oma pädevusele, et lahendada organisatsiooni sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. 2. Käskkirju antakse välja: 1) initsiatiivkorras; 2) kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. 3. Käskkirjad jagunevad kestvuselt: 1) ühekordsed; 2) samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni kehtivad. 4
rakendamisele määratlemata arv kordi. Üksikakt ehk mittenormatiivne akt(e individuaalne õigusakt) on selline akt, mis annab subjektiivsed(antud kuuluvas) õigused ja paneb kohustused subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendab neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks - on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. 7.Mis on seadus? Mis on määrus? Mis on käskkiri? Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Antud subjekti käskkiri on individuaalne akt ja ei oma normaktiivset sisu. 8.Millal jõustub seadus? Millal jõustub määrus? Millal jõustub käskkiri?
- dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes - asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korraldavad dokumendid ehk haldusaktid - käskkiri, korraldus, otsus, juhend - organisatsioonilised dokumendid põhikiri, põhimäärus - kollegiaalse otsustusega dokument on protokoll Dokumendi plank Ametlikud dokumendid vormistatakse plankidel. Kehtib üks formaat A4 ( 210 x 297 mm) . Plangile trükitavate rekvisiitide järgi kasutatakse kahte liiki planke: 1 ) üldplank käskkirja, korralduse, otsuse, määruse, juhendi, tõendi, teatise, protokolli ja akti vormistamiseks 2) kirjaplank - ametikirja vormistamiseks.
a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3. Otsus (Parlament võtab vastu ka seadusi, mis õ-tagajärgi ei too) 4. President 1. seadlus (kui Riigikogu ei saa kaasa tulla) 2. otsus (kuulutab välja seadusi, nimetab ametisse) 3. käskkiri (reguleerib küsimusi, mis on seotud presidendi kantseleiga) 5. Valitsus 1. määrus (üldakt) 2. korraldus (üksikakt); jõustub 3-al päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 2 6. Minister 1. määrus (üldakt) > ei oma portfellita minister 2. korraldus (üksikakt) 3. käskkiri 7. Eesti pank 1. otsus (Eesti panga nõukogu) 2
(üldplank) Käskkirja näidisvorming KÄSKKIRI (5,5 cm) * Väljaandmise koht (6,3 cm) päev kuu aasta nr xx * * * Pealkiri (8,5 cm) * * * TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx * 1. TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2. TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.1 TEKSTxxxxxxxxxxx 2.2 TEKSTxxxxxxxxxxx * * * * (allkiri) Nimi Ametinimetus * * * Jaotuskava Koostaja viisa Spetsialistide viisad
KÄSKKIRI Tartu .11.2009 Asjajamiskorra kehtestamine VV määrus ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" nr 180 alusel: 1. Kinnitan AS Uks asjaajamiskorra (lisatud) 2. Assistent Pille Kasel tutvustada asjaajamiskorda töötajatele 15.12.2009 toimuval infopäeval 3. Tunnistan kehtetuks direktori 22.04.2009 a käskkirja nr 29 ,,Asjaajamiskorra kehtestamine" Peeter Pöök Direktor
OÜ Äripere KÄSKKIRI Tallinn 3.09.13 nr 711 Lisatasu maksmine 2009.a müügieelarves prognoositud müügitulemiste ületamise eest Käsin 1.Maksta müügiosakonna töötajatele järgmisel kuul ühekordset lisatasu 10% ametikohal kehtivast põhipalgast. 2.Müügidirektor Juta Kasel tutvustada käesolevat dokumenti müügiosakonna töötajatele. Nimi Juhatuse liige Koopia: raamatupidamine
andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele (VVS § 51 lg 2) • Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja kantsler. Ministrit asendav teine minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes» (VVS § 51 lg 4) • Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras • Ministri käskkiri (VVS § 52) • (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. • (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes». • (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele.
OÜ Kitsas king KÄSKKIRI Pärnu 17. jaanuar 2013 nr. 35 Muudatused ametikohtades Seoses firmasisese struktuuri muutmisega 1. Likvideerin IT osakonna juhataja ametikoha alates 17.02.13 Seoses sellega, et firma laiendab oma tegevust 2. Moodustan müüja 1.0 ametikoha alates 18.02.13 Kalle Kivi Tegevdirektor Koopia: (raamatupidamine) (Koosataja viisa) E. Sarap Eveli Sarap Sekretär 17.01.13 OÜ Kitsas king
AKT 3.09.13 nr 711 KINNITAN (allkiri) Jõhvi Raul Raamat Juhatuse esimees 16.10.2013 Põhivahendite mahakandmine Alus: tegevdirektori 03. Oktoobri 2010. A käskkiri nr 6 ,,Komisjoni moodustamine" Koostanud komisjon kooseisus Esimees Liikmed Sisu... Akt on koostatud 2 eksemplaris 1. Üks raamatupidamisele 2. Üks tootmisjuhile Juhatuse liige Getter Luigas Liikmed Mai Karu Riina Võti Lisa: mahakantud põhivarade nimekiri 2 lehel
AS RIIE KÄSKKIRI Rakvere 14. november nr 467 Põhipuhkusele lubamine Töölepingu seaduse § 54 ja § 55 ja AS Riie põhikirja § 12 ning õmblusosakonna spetsialisti Tiia TOOME avalduse alusel: 1. Luban põhipuhkusele alates 01.12.2013-15.12.2013 (14 kalendripäevaks) õmblusosakonna spetsialisti Tiia TOOME. 2. Määran õmblusosakonna spetsialisti põhipuhkuse asendajaks õmblusosakonna spetsialisti Katrin SUSI. Heili Vellema Direktor Koopiad: raamatupidamine, Tiia Toome, Katrin Susi
planke. Garantiikirjadena vormistatakse lubadusi sisaldavaid kirju. Käskkiri Käskkiri on korraldav dokument, mille annab välja tippjuht või tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele, lahendamaks ettevõtte tegevuse sisemist reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Käskkirju antakse välja kas initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. Viimastele tuleks alati käskkirja konstateerivas osas viidata. Kestvuselt on käskkiri ühekordne või kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Uue käskkirja väljaandmisel tuleb alati vana käskkiri tühistada. Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: · Põhitegevuse käskkirjadeks (reguleerivad asutuse sisemist töökorraldust); · Personalikäskkirjadeks (isikkoosseisu kohta); · Puhkusekäskkirjadeks (võib vormistada ka korralduse); · Lähetusekäskkirjadeks (võib vormistada ka korralduse).
KÄSKKIRI Tallinn . veebruar 2014 nr 3.6- Töölähetusse saatmine 1. Saadan töölähetusse: a. kauplemisosakonna juhataja PP, b. töölähetuse kestus: 03.03.2014 04.03.2014, c. töölähetuse sihtkoht: FG Man Ltd, Helsinki, Soome, d. töölähetuse ülesanne: tööalaste ülesannete, küsimuste lahendamine; 2. Lähetatule hüvitatakse sõidukulud, majutuskulud, päevaraha ja muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud seadusandluse alusel. 3. Sõidukulud, majutuskulud ja muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud hüvitatakse vastavalt kulu tõendavatele dokumentidele. OOO Juhatuse liige Koopia: raamatupidamine
PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkirjaga rahuldati taotlus täies ulatuses. 25.11.2013 avaldati PRIA veebilehel info OÜ Hektar taotluse rahuldamise kohta. OÜ Hektar esitas 27.11.2013 PRIA-le dokumendi, mille palus lisada oma 10.10.2013 taotluse juurde. PRIA peadirektori 03.12.2013. a otsusega keelduti HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluste puudumise tõttu haldusmenetlust uuendamast. Kas PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkiri kehtib? Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus § 1. Seaduse reguleerimisala (2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. § 11. Makseagentuuri otsus
§3. Tunnustamine kiitmine (suuline või kirjalik) tänamine (suuline või kirjalik) tänukiri tänupäevale kutsumine mälestusese preemiaekskursioon kiituskiri kooli lõpetamisel (väga hea õppimise eest, heade tulemuste eest erialaõppes) §3. Mõjutamine suuline märkus märkus e-päevikus vestlemine/nõustamine lapsevanemate informeerimine (alla 18-aastaste õpilaste puhul) märgukirjad lapsevanemale (alla 18-aastaste õpilaste puhul) direktori käskkiri (noomitus koos tingimisi kooli jätmisega, eelnevalt tehtud vähemalt 2 märgukirja) koolist väljaarvamine (direktori käskkiri) §4. Nõustamine Õppevõlgnevuste tekkimisel vesteldakse õpilasega ja sõlmitakse individuaalsed kokkulepped. Õpiraskuse korral saab õpilane ainealast konsultatsiooni. Kokkulepete alusel on võimalik teha järeltöid ainetes, milles on võlgnevus. Igas üldaines saab õpilane soovi korral individuaalset õpiabi.
KÄSKKIRI Tallinn 12 märts 2010 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele: 1. Moodustada kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni, mille ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. 2. Komisjoni esimees on Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja Mart Maastik; komisjoni liikmed: Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor Mari Mätas, Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist Jüri Kask, Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht Madis Lepp. . Lille Tamm Teatrite Inspektsiooni juhataja Koopia: Harrastusteatrite Ühendus; Kultuuriministeerium (koostaja visa) (spe...
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuurimi...
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuurimi...
MTÜ Virmalised A K T 10. oktoober 2012 nr. 12 KINNITAN Tallinn /allkiri/ Tõnu Kuusik Tegevdirektor 11.10.2012 Põhivahendite mahakandmine Alus: Tegevdirektori 11.oktoobri 2012. a käskkiri nr 16 ,,Komisjoni moodustamine'' Koostanud komisjon koosseisus: esimees finantsdirektor Margus Mägi liikmed:pearaamatupidaja: Reet Õunapuu assistent: Eveli Sarap raamatupidaja varahoidja Katrin Kaal Tutvunud põhivaradeseisukorraga aktsiaseltsi töökojas, teeb komisjon ettepaneku maha kanda füüsiliselt kulunud ja moraalselt vananenud põhivarad algmaksumusega 10 300, kulumiga 9400, jääkmaksumusega 920. Akt on koostatud 2 eksemplaris: 1 eks raamatupidamisele
KÄSKKIRI Tallinn . oktoober 2012 nr 2-6/ Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Komisjon moodustamine toimub vastavalt keskkonna-ministri 19. mai 2004. aasta määruse nr 51 ,,III kaitse-kategooria liikide kaitse alla võtmine" punktile nr 3 ja Keskkonnaameti juhtkonna 23. septembri 2012. aasta nõupidamise otsusele: 1. Määran Keskkonnaameti komisjoni liikmeteks alljärgnevad isikud: Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektori peaspetsialistiks Marje Kallas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistiks Jaak Kuusk Tallinna Loomaaia direktoriks Mati Kaal 2. Komisjoni ülesandeks on haruldase liikide kaitse alla võtmise taotluste menetlemine. 3. Käesoleva käskkirjaga kinnitan kaitsealuste liikide väljaselgitamise juhendi. (allkiri) Mart Maantee Keskkonnaameti arendus-osakonna juhataja Koo...
OÜ UUS SEADUS KÄSKKIRI Pärnu .detsember2012 nr 1-3/ Distsiplinaarkaristuse määramine Pearaamatupidaja Kalle Kuu rikkus 10. novembril 2012 a. oma töökohustusi RT I, 06.07.2012.1 §51 alusel, tekitades kahju oma tööandjale. Kalle Kuu ei kandnud üle eelmise kuu maksudeklaratsiooni. Kalle Kuu kirjutas seletuskirja, kus ta tunnistab oma hooletust. Seletuskiri on käskkirja lisas. Eeltoodu alusel ja juhindudes avaliku teenistuse seaduse RT I, 06.07.2012.1 §150 alusel vähendan pearaamatupidaja Kalle Kuule põhipalka 30 protsendini neljaks kuuks. Raske hooletuse tagajärjel lasub osaühingul Uus Seadus 03.detsembri 2012 a. seisuga maksuvõlg ja töötaja on kaotanud oma usalduseväärsuse. Mihkel Äike Juhatuse liige Lisa: Seletuskiri 1 lehel Koostaja Katri Randmaa 05.12.2012
protokollide registris. Protokoll - on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koos- oleku käigu ja vastuvõetud otsuste fikseerimiseks. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumi- te lahendamiseks. Käskiri vormistatakse üldplangile. Käskirja originaal vormistatakse üldjuhul ühes eksemplaris. Käskirja lisadele viidatakse tekstis. Käskirja lisa peab olema allkirjastatud. Käskkiri viseeritakse originaalil. Käskirjal on üks allkiri. Käskkirja kuupä- eva märgib allkirjastaja. Paberkandjal käskirja jaotuskava märgitakse käskkirja esikülje- le allkirjast allpool; eraldi jaotuskava lehele. Põhitegevuse käskkirjade säilitamise tähtaeg on alatiselt. Personali käskkirjade säilitamise tähtaeg on 7 aastat. Miks on vaja käskkirjadest moodustada sarju? kuna on erinevad säilitustähtajad. Käskkiri on
ÜLESANNE: Ettevõttele tehti Äriregistri poolt trahvi aruande esitamata jätmise eest ja ettevõte maksis ka trahvi ära. Et tegu on ettevõtlusega mitteseotud kuluga, siis vajalik tasuda tulumaksu. Juhul kui juhtkond hüvitab trahvi ettevõttele, kas siis peaks seda üldse deklareerima? Mis dokumente peaks ettevõtte poolt selleks koostama (käskkiri? korraldus?) VASTUS: (õppejõu oma) Trahv, mida ettevõte maksab seaduse alusel on tulumaksuobjektina määratletud. Kui trahvi tasumine ja juhtkonna poolt selle hüvitamine ettevõttele toimuvad ühel maksustamisperioodil (kalendrikuus), siis dekalreerimiskohutus tei teki. Kui hüvitamine toimub nt trahvi tasumise kuule järgnevas kuus, siis on trahvi tasumise kuus vaja maksuobhekt deklareerida, maks tasuda ja alles selles kalendrikuus, mil juhtkonna poolt toimub hüvitamine, saab teha makstud maksu tagasinõude.
21.09.2010 Asjaajamise vastuvõtmine-üleandmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamme annab üle ja AS Rõivas õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Põhitegevuse käskkirjad Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Käskkiri 2010 1 2. Juhatuse koosoleku protokollid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 2.1 3-5 Protokoll 2010 1 Akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine aktsiaseltsile. Andis üle(allkiri) Võttis vastu(allkiri) Juures viibis: personalijuht Siret Tamm(allkiri)
Õigusaktide hierarhia: kõrgeimaks aktiks on seadus Riigivõimuinstitsioo Üldakt Üksikakt 1) Põhiseadus n 2) Põhiseaduslikud seadused riigikogu Seadus otsus 3) Seadused Vabariigi president seadlus Otsus,käskkiri 4) Seadlused Vabariigi valitsus määrus korraldus 5) Määrused Minister määrus Käskkiri, 6) Kohaliku omavlitsuseõigusaktid korraldus Maavanem Valla- ja määrus otsus linnavolikogu Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus Seaduste liigid: 1).Lihtseadused - vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu) 2).Konstitutsioonilised on seadused, milliste vastuvõtmine
dokumentide saatmine dok saamine loomine vahetamine,dokumendi kavandi loomine ja vormistamine koostamine,õigete vormingu parameetrite vormistamine,kooskõlastamine registreerimine allkirjastamine teatavaks tegemine edastamine menetlemine avalikustamine arhiveerimine,juurdepääs piirangud-kes mingit sisu näeb ,mis dok kellele mis kuppäeval läinud on kas on vastatud see on näha kõigile määrused neid jälgida ja neist kinni pidada ,saame seostada teiste dok idega,kiri käskkiri akt leping protokoll,erinevates kaustades aga neil on ühine seos,hävitamine,meelde tuletada tööülesandeid määrata meeldetuletuse ajad,tehtuid toiminguid kindlaks teha ,mida oleme reg nud kuhu oleme reg nud kellele oleme reg nud mis nr tega kes on lahendanud,saame ära määratleda asjaajamis korras-kes vastutab ,kuidas hävitame ,kuidas määrame dokumendi ringluse,juurdepääsu õigused ,säilitus tähtajad elektrooniline dokumendi haldus: ((dokumendi saamine-dokumendi registreerimine-
DOKUMENTATSIOONI KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS Organisatsiooni funktsioonid: - Juhtimine - Personalitöö - Raamatupidamine - Põhitegevus 1. Dokumendihalduse korralduse eesmärk- on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus 2. Valdkonna põhimõisted: dokumendihaldus- tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokument- mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. arhivaal- dokument või teavik, mida säilitatakse kestvalt tema väärtuse tõttu isikule, organisatsioonile või ühiskonnale. dokumendi elukäik- protsess, mis algab dokumendi loomisega ja lõpeb selle hävitamisega või jätkub püsiva säilitamisega arhiivis dokumendisüsteem - isikute, dokumentide,...
5. Õiguse rakendamine Õiguse rakendamise mõiste ja protsess Õ.normide rakendamine ehk korraldamine on selline õ. realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei jne); on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats....
siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Marguerite de Valois` abiellumine Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24. augustit UUED KODUSÕJAD Konfödenatsioon Bourbonide dünastia NANTES`I EDIKT 1598 Henri IV usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi 1598.aastal käskkiri ehk Nantes`i edikt Henri IV troonileasumine ja Nantes`i edikt tähendas üle kolmekümne aasta kestnud ususõjade lõppu TÄNAN KUULAMAST
protsetuuride süsteemide ja protsesside kohta. 5) EVS-ISO 15836-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon- metaandmeelemendid - esitatakse dokumentide kirjeldavate andmete kohta nõuded. 4. Haldusdokumendi mõiste, liigitus ja omadused- Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid (koosolekute, nõupidamiste, konverentside dokumendid s.h protokoll). Dokumendi elementide koosseis sõltub dokumendi liigist. 5
Protokoll-on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosoleku käigus. Protokollis fikseeritakse vastuvõetud otsused. Protokollis tuleb kirja panna, millal koosolek toimus, kes osalesid, kes-mida ütles, mida otsustati. Käskkiri-organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt. Käskkirja annavad välja organisatsiooni juht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemal seisva õigusjõu aktide täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Sisu järgi (erinevatest säilitustähtaegadest tingituna) jagunevad käskkirjad: · Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta); · Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta); · Puhkuse käskkirjad; · Lähetuse käskkirjad. Akt-on dokument, millega saab tuvastada fakti (dokumentide üleandmist-vastuvõtmist). Asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama:
saamisest kuni eraldamiseni (arhiivi andmise või hävitamiseni). 4. Valgele paberile. Asjaajamiskord on käskkirja lisaks ning paigutatakse toimikusse ühe dokumendina. 5. Organisatsiooni juht korraldava dokumendiga (käskkirjaga). 6. Üldplank ja kirjaplank on asutusele kohustuslikud. 7. Vesimärk, fooliumi- või värvitrükis sümboli (logo) või vapi kujutis, plangi number, reljeefpitsatiga valmistatud element 8. Avaldus, kiri, teatis, tõend, korraldus, käskkiri, protokoll, akt, aruanne, leping jms. 9. Arhiiviseadus, Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, avaliku teabe seadus, digitaalallkirja seadus
17) - viit 18) väljaminev kiri 19) dokumendi säilitamine 20) - leping 21) - limiit 22) raamatupidamis dokument 23) isiklik toimik 24) asjaajamis kord 25) -seletuskiri 26) - 27) ligipääsu märge 28) - aruanne 29) - ametikiri 30) - kiri 31) - kutse 32) originaal dokument 33) - allkiri 34) koostöö pakkumine/vastu võtmine 35) 36) - käskiri 37) dokumendi mustand 38) - protokoll 39) tunniplaan, päevaplaan 40) käsk, käskkiri 41) registreerimise tempel 42) dokumendi registreerimise number 43) - dokumendiregister 44) koosoleku otsus 45) dokumendi tähtaeg 46) - rekvisiit 47) lühi aruanne 48) - otsus 49) arhiivi üleandmis akt 50) dokumendihaldus süsteem 51) - memo 52) - nimekiri 53) - tõend 54) - standart 55) arve 56) tabeldokument (nt excel) 57) dokument, mis kinnitab et saadetis on kohale jõudnud 58) lühi kokkuvõte dokumendist või ettekandest
Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigus, patendiõigus, tsiviilõigus, äriõigus. 4 Õigusakt. Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadus jõstub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega. Määrus on seadusele alluv üldakt. Määrus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui samas määruses ei sätestata teist tähtaega
Agraaühiskond Industriaalühiskond Postindustriaal Info e ühiskond teadmusühiskond Eesmärk Ellu jääda kasum heaolu heaolu Tootmisviis Käsitsi tootmine Masin tootmine Masin tootmine Infotehnoloogia, kõrgtehnoloogia Austusväärne amet mõisnik Omanik, investor Omanik, jurist, arst Infotehnoloog. IT-spetsialist Riigivorm Absoluutne monarhia Parlamentaalne monarhia Parlamentaalne Parlamentaalne v...
Seadused otsused. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, Tõlgendamise ulatuses järgi: sõnasõnaline ehk advekaatne, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist
lao inventuuri komisjon). 21.9. Ametikiri- dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse adressaadile posti, e-posti või faksi teel. Ametikirjad on näiteks tellimiskiri, volikiri, garantiikiri, avaldus, memo, järelepärimine ja meeldetuletus. 22. http://www.tallinn.ee/est/haridus/g6602s48401 23. Dokumente vormistatakse plankidele. 24 Tagada dokumendiplankide võltsimiskindlus ning lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 25. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni.
absoluutne advokaat aitähki aktsionär asbest aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätik...
Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus – rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused
autoriõigus. Erinevus seisneb selles, et eraõiguse puhul on kaks võrdset poolt, mõlemal õigused ja kohustused. Avaliku õiguse korral on üheks pooleks riik, kellel on võimupositsioon. 4 Õigusakt- eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. On normatiivsed või mittenormatiivsed. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?- Seadus- normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel. Kõik muud õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema. Määrus- nende andmise õigus valitsusel, ministritel ja KOV volikogul. So täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Käskkiri- individuaalne akt, mis ei oma normatiivset sisu
valikuvõimalusi. · Vaimsed ressursid: Haridus, kogemused, aga ka sotsiaalne kapital e. Usaldus ja võrgustikud. Võimu teostamisel on vaimsed ressursid on olulised, aga vaja on ka taha saada ka aineline kapital. Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet Koolis teostab võimu näiteks direktor. Direktori võimuses on psühholoogilin surve, vaimne terror. Samuti on võimalus anda käskkiri, mis on samuti vaimne surve. (Tegemist on pigem sunniga.) Direktor peab olema autoriteet ehk karismaatiline liider. Näiteks Hitler, Mussolini, Fidel Castro, Stalin, Lennart Meri. Tähtsad on ka traditsioonid. Näiteks kuningavõimud läbi ajaloo. Legaalne ehk mõistuslik kaalutlus, mis on iseloomulik tänapäeva Lääne demokraatiale. Kuuletutakse sedustele ja institutsioonidele kuna leitakse, et see on ühiskonnale kõige parem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
