Facebook Like

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas antiigis õigus mõte kujuneb ?
 
Säutsu twitteris
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011
1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus.
Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus.
Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus – igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt.
2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne.
Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetiliselt moraalselt õigele käitumisele õigusega reguleeritud inimkäitumise sfääris, teiseks õiguse filosoofia põhimõisteks on riik. Probleemid riigi ülesannetest, riigi eksistentsist kui sellisest ja muu analoogiline temaatika.
Õiguse sotsioloogia- nagu ka sotsioloogia tunnetus esemeks on inimühiskond. Õiguse sotsioloogia esemeks on õiguse ja ühiskonna vaheliste mõjutegurite avastamine. Need on küsimused sellest, kas ja millistel eeldustel võimaldab õigus inimkäitumist juhtida ja kuidas õigus ise regeerib sotisaalsetele muutustele. Kuna õiguse sotisoloogia uurib õiguse tekkimise tingimusi, õiguse mõjusid alati mingis kindlas inimõhiskonnas, siis kasutab ta selleks eelkõige empiirilisi meetodeid . Õiguse sotisoloogia on otesene väljund- uurimistöö tulemuste kaudu õigusloomingule ja õiguse rakendamisele.
Sotsioloogiline õigusteadus puudutab sotsiaalse fenomeni efekte mõlemale - materiaal - ja protsessiõiguse aspektidele, samuti ka seadusandliku, kohtu- ja teiste formeerimise viisidele, õiguskorra toimimisele, muutmisele ja katkestamisele. Fakt, et inimesed pooldavad antud ajas ja ruumis teatud kindlaid ideesid ja väärtushinnanguid, kaasaarvatud arusaame õigusest, on fakt, mille seost õigusega tuleb uurida..” Sirk eristab õiguse sotsioloogias nelja osa: tsiviilõiguse sotsioloogiat, kriminaalõiguse sotsioloogiat, sotsioloogilist õigusteadust ja õiguse antropoloogiat. õiguse sotsioloogia on tihedalt seotud õiguspärase käitumise uurimisega
Õiguse ajalugu- õiguse ajaloost peaks alati rääkima koos võrdlemisega õiguses. Õiguse ajaloo võiks jaotada kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks vastavalt siis kirjaliku õiguse olemasolule või selle puudumisele. Selleks, et õiguse ajalugu saaks võimalikult täielikult täita tema ees seisvat ülesannet – avardada tunnetust ja luua sillad möödaniku ja tänapäeva vahel- tuleb silmas pidada õiguse ajaloo tähtsaid funktisoone nagu: filosoofiline funktsioon- ajalugu tuleb tundma õppida eelkõige vaatenurgast, milline oli antud ajal kehtinud õiguse eesmärk, millised olid antud aja poolt omaks võetud ettekujutused õigusest. Kõigele sellele lisanduvad kunagi kehtinud õigusele vastava aja ja ruumi poliitiliste, majanduslike, ja sotisaalsete suhete tunnetamine ehk küsimus sellest, millistes ühiskondlikes tingimustes üldse õigus sündis ja õigust loodi. Geneetiline funktsioon- geneetiline lähenemine õigusele võib tähendada seda, et kunagi eksisteerinud õigust käsitletakse tänapäeva õiguse eelastmena ja nii konstrueerub õiguse mõistmisel teatud astmestik , mis on pidevas arengus.
3. Kas õigusteadus on olemas?
Õigusteadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis peab tagama saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Õigusteadused koos annavad täielikuma ja korrastatuma teadmise sellest, mis õigus on ja mida kuskil õigeks peetakse. Ühe õigusteadusega piirdudes on saadav üldpilt ühekülgne.
Praktilise tähenduse annab sellele õiguse tehnoloogia ehk õiguse KUNST . Õiguskunsti, “õiguskäsitöö” tegemiseks ei pea omama küll kuigi täielikku ülevaadet õigusest, kuid see mehhaanika pole ei huvitav ega jätkusuutlik.
4. Õiguse realiseerimise tasandid
1.õiguse täitmine e järgimine e kinnipidamine ;
Kõik õigusele alluvad subjektid (isikud) peavad järgima oma käitumisel nii:
A) kohustavaid kui ka
B) keelavaid õigusnorme.
Kohustava õigusnormi puhul peab isik sooritama aktiivse teo.
Keelava õigusnormi puhul tuleb vastupidi – teost hoiduda
2. õiguse kasutamine;
Oma subjektiivsete õiguste realiseerimine , kus isik teeb asju ( tegusid ), mida lubatakse õigusnormidega e mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Õiguse kasutamine ja õigusest kinnipidamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses või passiivses tähenduses
3. õiguse kohaldamine e rakendamine
Õiguse kohaldamine on õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.)
5. Õigus seoses tava, moraali, õigluse, sunni , võimuga.
Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik (st mida subjektid loevad endale siduvaks; nad ei täida seda mitte lihtsalt harjumusest või kombepärast, vaid sellepärast, et nii on õige) ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavaõigusel on oluline koht rahvusvahelises õiguses, kaubandusõiguses.
Moraalinormid tekivad inimeste teadvuses, levivad järk-järgult, haarates sotsiaalse kihi ja lõpuks kogu ühiskonna. Moraalinormid sõltuvad paljuski keskkonnast, kus moraalseid tegusid sooritatakse . Moraalinormi tagatakse ühiskondliku sunniga (arvamusega). Moraalinormid kehtivad printsiipide, põhimõtetena, üleskutsetena. Ka vastutus sõltub sellest, milline on keskkonna reaktsioon . Osad moraalinormid on üheselt religioosse põhjendusega ja nende puhul väidetakse, et (a) need tulenevad jumala tahtest ning (b) nende rikkumine on tagatud religioosse sanktsiooniga (jumalakaristus, igavikuline hukatus jne).
Õiglane on niisugune õiguse rakendamise otsus, mis on õige rahva poolt vaadatuna, aga ka riigi seisukohalt. S.t. selles peab väljenduma rahva õiglustunne. Õiglase otsuse tagab see, kui selles otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus antud lahendi õiglases iseloomus. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiglus meie mõistes on igaühele oma. Õiglane õigus pole aga objektiivne õigus, seega ei saa õiguse mõistmisel ainult õiglusest lähtuda.
Sunniga - õigus ehk õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Kannab autoritaarset iseloomu, esineb kas käsu või keeluna. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga (või vähemalt selle ähvardusega). Õiguskorras on avalikul sunnil oma koht ning väline sund saabub sunnile allutatu jaoks sõltumata tema tahtest, soovist. Õiguslik sund ei pea alati olema kohaldatud, piisab selle olemas olemise teadvustamisest, tagajärgede aimamisest. Mõnes õigussuhtes on seos sunniga siiski kaduvväike, nt rahvusvahelises õiguses.
Võimu on õiguslikult sisustatud ka kui subjektiivset õigust käskida või allutada; mis, nagu igasugune muugi subjektiivne õigus baseerub objektiivse õiguse normile . Nt Riigikogul on seadusandlik võim, sest nii on ette nähtud Põhiseaduses. Eraõiguslikus suhtes ei ole üldjuhul võimu, vaid suhte osaliste võrdsus e pariteet (erandid: vanemlik võim, tööandja distsiplinaarvõim).
6. Õiguse klassifitseerimine
Ius non scriptum - õiguse eelajalugu : Õigus eksisteeris enne seda, kui tema kohta tekkisid kirjalikud allikad. Näiteks otsustas sugukonna vanem õiguse ja õigusemõistmise üle, tulenevalt tavadest.
Ius scriptum: On formaalselt määratletud ja lähtub sageli riigi kui institutsiooni tahtest, mis on väljendatud seaduse vormis.
Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad riigiõigus, kontstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, menetlus e protsessiõigus ja finantsõigus.
Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Jaguneb: tsiviilõigus, kaubandusõigus, äriõigus, tööõigus.
Avalikku õigust saab eristada eraõigusest 4 teooria kaudu:
  • huviteooria ehk kõik mis on riigi huvides on AÕ ja kõik mis erahuvides on EÕ
  • subjektiteooria ehk kui üks pool õigussuhtes on avalik võim on tegu AÕ
  • subordinatsiooniteooriaga ehk kui pooled on õigussuhtes üksteisele allutatud on tegu AÕ, aga kui pooled on võrdsed on tegu EÕ.
  • modifitseeritud subjekti teooria ehk kui avalik võim esineb suhtes sellise subjektina millena võib esineda iga isik on tegemist EÕ, aga kui avalikul võimul on eraldi staatus või volitus , mida tavainimene ei saa omada on tegu AÕ
    Objektiivne õigus- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus.
    Subjektiivne õigus- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes.
    Subjektiivne õigus tähendab antud isiku võimalikku käitumise viisi, mis on seadusega tagatud ja seetõttu vastab kohustatud isikute käitumisele. Subjektiivne õigus on lahutamatult seotud õigussuhtes juriidilise kohustusega. Ilma üheta pole ka teist, sest subjektiivne õigus hõlmab õigust nõuda juriidilise kohustuse täitmist või järgimist.
    Positiivne õigus on kehtiv õigus, millelt oodatakse temas kätketud õiguslike lahendite headust ning õiglust. Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus.
    Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus, mis põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Positiivne õigus saab olla kehtiv ainult siis kui ta vastab ülipositiivsele õigusele. Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse.
    Seadusõigus- seadusandlikus korras vastu võetud õigusaktidega loodav õigus.
    Pretsedendiõigus- kohtulahenditega loodav õigus.
    7. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises (tasandeid on vajalik teada üldiselt).
    Level 1 – Õiguspraktika
    Level 2 – Praktiline (dogmaatiline) õigusteadus
    Level 3 – Juriidiline meetodiõpetus
    Level 4 – Üldine õpetus õigusest. Alates 60ndatest „üldine õiguse teooria“ ehk „õiguse teooria“
    Level 5 – Lingvistika
    Level 6 – Sotsioloogia, õiguse sotsioloogia
    Level 7 – Filosoofia (riigi-, õigus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia)
    Multi Level Approach on õiguse mitmetasandilise tundmaõppimise doktriin. Pooldajad tähistavad õigusdogmaatikat ka kui praktilist õigusteadust. Seda sellepärast, et just õigusdogmaatika seisab õiguse mitmetasandilise tundmaõppimise kontekstis õiguspraktikale kõige lähemal ja on tunnetuslikus plaanis selle tegelikkusega kõige otsesemalt seotud.
    8. Jurisprudentsi mõiste ja selle suhe õiguse rakendamisega.
    Sõna " jurisprudents " kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes: * jurisprudents ehk õigusteadus * jurisprudents ehk õigusfilosoofia * jurisprudents ehk õigusteooria.
    Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. Jurisprudens poolt pakutavad lahendused on vajadusel abilisteks õiguse keeles aru saamisel õiguse realiseerimise viiside juures. Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisiks.

    9. Metodoloogia alused. Deduktsioon , induktsioon, analüüs, süntees.
    Deduktsioon- mõttekäik, milles üldiste teadmiste põhjal tuletatakse midagi konkreetsema juhu kohta. D on arutlemise viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmetete (faktide) alusel. Liikumine toimub üldiselt üksikule. D eeldab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
    Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Tõlgendatakse sageli ka kui tõenäosusel põhinevat järeldamist, mis viib kõigest tõenäolistele järeldustele. Laiemas mõttes nimetataksegi induktsiooniks tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi.
    Analüüs seisneb mingi tervikliku objekti koostisse kuuluvate elementide või objekti olemuse, tekke põhjuste mõistmiseks tähtsate omaduste üksteisest eraldamises.
    Süntees on osade kokkupanek terviku loomiseks. Näitab oskust ühendada osad loogiliselt üheks tervikuks.
    10. Tõlgendusstandardid ja õiguse tõlgendamise pädevus
    Kitsendav tõlgendamine tähendab mõiste tunnuste rangemat määratlemist.
    Laiendav tõlgendamine tingimuste abstraktsusastme suurendamist, mille tulemusena teatud kohustuslikud kriteeriumid muudetakse leebamaks.
    Tõlgendus laias tähenduses on alati seotud keelega. See on tähenduse andmine keelelisele väljendusele, sõnale või lausele. Tõlgendus kitsas tähenduses tähendab seda, et võetakse mitmetest erinevatest variantidest mõne või mõned, mille tähendus sobib selles olukorras kasutada.
    Õiguse analoogia rakendamine - st ei ole sooritatud küll sellist tegu, mis vastaks konkreetse õigusnormi koosseisule, kuid see-eest kohaldatakse osundatud koosseisu sellele reguleerimata juhule kui analoogile (sarnasele, lähedasele juhule). Seaduse analoogia tähendab kohaldada teatud juhul reguleerimisel norme, mis reguleerivad analoogilisi, sarnaseid aluseid, juhtusid, korda, õigussuhteid või nähtuis. Õiguse analoogia kohaldamine toimub seadusandluse üldiste põhimõtete kohaselt.
    11. Õigusliku argumentatsiooni teooria. Õigusliku tõlgendamise olemus.
    Argumentatsiooniteeoria – ütleb, et on olemas üldine, praktiline diskursus ( abstraktne kõne), kus diskuteeritakse kõigi inimestele oluliste küsimuste üle, selle erijuht on juriidiline argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama.
    Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst.
    Seaduse tõlgendamise ülesanne on asetada ennast mõtetes seadusandja kohale ja korrata kunstlikult tema tegevust. Nii on tõlgendus seaduse sees oleva mõtte rekonstruktsioon.
    Fakti ehk tõsiasja ehk tõiga all mõeldakse tegelikku asjade seisu. Fakte saab väljendada tõeste väidetega.
    Juriidiline fakt ehk õigusfakt on õiguslikku tähendust omav asjaolu. Juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Juriidilisi fakte, mis kogumis võetuna põhjustavad õigusliku tagajärje, nimetatakse juriidiliseks koosseisuks.
    Tõend ehk mille abil tõlgendamisesemesse kuuluvate asjaolude selgitamine tugineb. Nii isikuline ehk ütlus kui ka esemeline nt dokumendid , foto jne. Otsesed ja kaudsed tõendid. Algsed ja tuletatud tõendid.
    Presumptsioon . Mingi juriidilise fakti olemasolu eeldamine, millest lähtutakse, kuni vastupidist ei ole tõendatud. Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdi-mõistev kohtuotsus. Isaduse presumptsioon ütleb, et abielus oleva naise lapse isa on naise abikaasa, kuni vastupidist ei ole tõendatud.
    Tõendamiskohustus - kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (näiteks kui hageja ei suuda tõendada asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad, jäetakse hagi rahuldamata). Üldreeglina lasub tõendamiskohustus igal isikul, kes esitab konkreetses kohtuasjas nõudeid või vastuväiteid.
    Subsumeerimise olemus seisneb selles, et võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga.
    Süllogism on kaudne järeldus, deduktiivse järelduse vorm milles vähemalt kahest antud otsustusest paratamatult järeldub uus otsustus ja milles vähemalt üks antud otsustustest peab olema üldine. Süllogism ei ütle midagi väite õigsuse kohta, kuid see annab meile skeemi loogiliste järelduste tegemiseks kahe esitatud väite põhjal.
    Õigusliku otsuse põhjendamise nõue igaüks, kelle õiguseid riigivõimu teostamisega riivatakse, võib nõuda riive põhjuste teatavakstegemist, üksnes siis on ta võimeline riigiga kui võrdne võrdsega suhtlema ning vajadusel olema valmis oma seaduslikke õiguseid kaitsma.
    Õigusliku otsustuse vormistamine: lahendit võib kirja panna otsustus või analüüsi stiilis. Lahend koosneb põhimõtteliselt järgmistest osadest:
  • probleem või küsimus. Probleem või küsimus peaks olema võimalikult konkreetne.
  • otsustus või järeldus. Otsustus ehk resolutsioon on õiguse rakendaja tahte väljendus. Järeldus onsisuliselt vastus küsimusele.
  • faktilised asjaolud . Tavaliselt algab dokument pöördumises esitatud, varasemate menetluste käigus tõendamist leidnud ja käimasoleva menetluse käigus kogutud ja tõendatud asjaolude ja tõendite kirjeldamisega.
  • õigusaktid ja -analüüs. Õiguslikus dokumendid tuuakse tavaliselt välja õigusnormid, millele õiguse rakendaja
  • analüüs või arutlus. Dokumendis tuleb õigusaktide analüüsi tulemused seostada faktiliste asjaoludega.
    Subsumptsioon - kõigi võimalike nõuete kontroll. Juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “ millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?”
    12. Tõlgendamise klassikalised meetodid
    Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #1 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #2 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #3 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #4 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #5 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #6 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #7 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #8 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #9 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #10 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #11 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #12 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #13 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #14 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #15 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #16 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #17 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #18 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #19 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #20 Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt #21
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 139 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristi72 Õppematerjali autor

    Mõisted

    metodoloogia, põhimõisteks, õiguse sotsioloogia, esemeks, õiguse sotisoloogia, kinnipidamine, tavaõigusel, moraalinormid, sunniga, õiguskorras, avalik õigus, subjektiivne õigus, subjektiivne õigus, subjektiivne õigus, positiivne õigus, seadusõigus, pretsedendiõigus, level 1, level 5, jurisprudents, deduktsioon, induktsioon, kitsendav tõlgendamine, argumentatsiooniteeoria, tõend, süütuse presumptsioon, tõendamiskohustus, süllogism, subsumptsioon, suure tähendusega, süstemaatilis, teleoloogiline tõlgendamine, tõlgendamisruumil, abimaterjaliks, tõlgendamistulemus, õiguse allikad, lepingud, riikidevahelistes suhetes, õigusteadlaste arvamused, õigustloovad aktid, õigusallikate kujunemisloos, õigusallikate prima, ettevalmistamisel, jurisdiktsioon, lepitaja, mediatsioon, vahekohtumenetlus, apellatsioon, moraalinormide toime, seletavad normid, viitavad normid, otsene viide, hüpotees, blanketsed, sanktsioon, juriidiline fakt, õigussuhe, subjektiivne õigus, õigussuhte subjektid, veritasu, talioon, bermani hinnangul, usu norm, ettevalmistav periood, loomuõigus, naturalistlikud õpetused, machiavelli, hobbes, loomuseadus ütleb, de spinoza, locke, rousseau, ratsionalistlikud õpetused, pufendorf, kõrgeim põhimõte, wolff, kant, inimene ise, koodeks, keskendumine kehtivale, lokutsioon, kelseni õpetus, igasugune õigusnorm, grundnorm, õiguskord, puhas õigusõpetus, nimelt loomuõiguslased, hea tundjana, harti kontseptsioon, õigusrealism, õigusfilosoofia, õigusfilosoofia, vaatlusesemeks, professioonide eripära

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    44
    doc
    Õiguse alused eksami konspekt
    45
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    15
    doc
    Õiguse entsüklopeedia konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    13
    doc
    Õiguse entsüklopeedia eksami vastused
    15
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun