Mehed, kes olid täisealised saadeti vangilaagritesse. Vangilaagrites ja Siberis oli väga raske elu, hukkus hulga eestlasi. Küüditamise ajal ei olnud eestlastel mingeid valikuid, kui nad just ei jõudnud põgeneda nagu need, kes lahkusid Saksamaale koos balti-sakslastega. Balti-sakslastega lahkus ka eestlasi, kokku lahkus umbes 16000 inimest. Küüditajatele ei olnud mingit võimalust vastu hakata, vastuhaku tulemuseks võis olla see, et said surma. Minu arust Eesti rahval oli valikuid Teises Maailmasõjas. Valikuid ei olnud küll väga palju, aga neid siiski oli. Valikuid ei olnud ainult küüditamise ja vägivaldse värbamise ajal sõjaväkke. Eestlased olid näinud, kui piinarikas, julm, õudne on elada NSVL võimu all. Paljud eestlased ühinesid ükskõik kellega, et takistada Nõukogude Liidu uut okupatsiooni Eesti üle ja võidelda Punaarmee vastu. Üheks võimalustest oli astuda ise armeesse, Soome, NSVL või Saksa sõjaväkke, hakata metsavennaks,
soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Tektsi tähendus sõltub sellest, kus seda teksti kasutatakse. Folkloristika eristab rahvaluule loomulikust esitluskontekstist. Muistend on teadmine millegist (eristatakse vestulse vormis, kommunikatsiooni zanr) Rahvaluule mõiste I aineloendi kaudu: - Jakob Hurt eesti keelne folkloristika saab alguse Hurda töödest - 1888 Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele defineerib rahvaluulet, lasi rahval seda koguda (nö folkloristikute aabits) - 1899 Kõne muinasaja uurijate (=arheoloogide) kongressil Riias AINELOEND: 1888 1896 - Vanad eesti rahvalaulud - Vanad rahvalaulud - Ennemuistsed jutud - Muinasjutud, ajaloolised jutustused, - Vanadsõnad ja mõistatused sh kohalised jutustused, vaimulikud
Milline oli seltsiliikumise roll rahvuslikus ärkamises Juba 18. sajandi lõpul laienes tänapäevase Eesti aladele baltisakslaste seas populaarne seltsliikumine. 19. sajandi lõpul hakkasid baltisakslaste eeskujul ja toel tekkima ka Eestis seltsid. Seltsiliikumine andis võimaluse nii linna kui ka maa rahval aktiivselt osaleda kultuuri elus ning edenda rahvahariduse taset ja ühiskonda. Rahvusliku liikumise üks sihtidest oli rahva kultuuriharrastuste toetamine, milles oli üks suurimaid rolle Vanemuise seltsil, mis oli küll baltisakslaste eeskoste all aga siiski aitas edendada suuresti Eesti rahva vaimuelu. 1869. aastal korraldas Vanemuine selts esimese laulupeo Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu koondas eestlasi üle maailma ühtseks rahvaks kokku
Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused); • Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud; • Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljannete sari; jätkamisel); • Setukeste laulud I-III (1904-1907; Jakob Hurt kogus rahvaluulet mitmel viisil. Üheks viisiks olid üleskutsed ajalehes, mis palusid rahval endal talle materjali saata. Samuti kasutas ta erinevate kogujate abi, kelleks enamasti olid üliõpilased, kes käisid otse pärimusrühma juures materjali kogumas. Enne publitseerimist vaatas ja analüüsis materjalid, et eraldada tähtsam info vähemtähtsast. Alles seejärel publitseeris kogutu. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis;
Erinevus rikastab Maailm ei oleks pooltki nii huvitav, kui igal riigil ja rahvusel oleks üks ja sama suhtluskeel. Keeli saab küll jagada piirkondade järgi rühmadesse ning tänu sellele on samasse keelkonda kuulivad keeled veidi sarnased. Näiteks eesti ja soome keeled kuuluvad uurali keelkonda ning itaalia ja prantsuse keeled kuuluvad romaani keelkonda. Igal rahval on õnneks omamoodi keel välja kujunenud ja kahte täpselt samasugust keelt ei ole olemas. Kuuldes paari lauset võib juba aimata mis keelega võib tegu olla. Igas keeles on midagi iseäralikku. Näiteks vene keel sisaldab palju kaashäälikuid. Kindlasti need eripärad mõjutavad kas natuke või palju ka keele õppimist. Kui vene rahvusest inimene räägib eesti keeles, siis tunneb väga kiiresti ära, et tegu pole eestlasega tänu aktsendile.
Nad said sealt väga hea väljaõppe. Poleks sakslased neid tagasitulles eraldanud, kes teab. Soomepoiste tagasitulek Eestisse demonstreeris eestlaste tahet end ka lootusetus olukorras kaitsta. Teistes tingimustes oleksid nad võinud Eestile poliitiliselt väga vajalikuks osutuda. Kui eestlased Sinimägede lahingutes oma rahvusliku juhtkonna kutset järgides oma rahvast ja kodumaad kaitsnud poleks, saaks Venemaa kasutada propagandarelva, väites õigusega, et rahval, kes end ei kaitse, polegi õigust omariiklusele. Ning kui teha valik Punaarmee ja Saksa mundri vahel eesti meeste isiklikust vaatepunktist, jättes nende kohuse oma maa ja rahva ees kõrvale, ka siis langeb valik Saksa mundri kasuks paradoksaalselt olid eestlaste kaotused võitja st Nõukogude väes suuremad kui kaotaja poolel. Selge on vaid see, et üksinda me vasu poles pidanud liitlaseta, olgu see vabadusetahe kui suur tahes.
Keel-rahvusliku identiteedi alustala Eesti keel on välja kujunenud muinasaja lõpul ja sellest ajast on eestlased rääkinud oma maa keelt. See on ajas palju muutunud , kuid siiani säilitanud oma isikupära ja ilu. Paljud eestlased on eesti keelt nimetanud kõige kaunimaks keeleks maailmas ning tunnevad selle üle suurt uhkust, Kuid kas nii väikesel rahval on üldse vaja oma keelt, mis see meile annab, miks ei võiks kõik rahvad rääkida ühesugust keelt, et üksteisest paremini aru saada? Eestlased on maailma mastaabis väga väike rahvas, haruldane on asjaolu, et meil on oma keel. Võrreldes Eestit kasvõi suurriikide Suurbritannia või Austraaliaga, kellel oma riigikeelt ei ole, on see hiilgav. Väikese Rahva oma keele püsimiseks peab tegema pidevat tööd. Keelekasutus peab ajaga kaasas käima
Kui võim on rahva käes siis kelle käes ta on? Eesti liitus demokraatlike riikidega uuesti 17 aastat tagasi, kui 20. augustil 1991. a. Toimus augustiputs ja Eesti sai ennast vabariigiks kuulutada. Minu jaoks on see aeg, mida ma ei mäleta. Sündisin küll ENSV- s, kuid oma teadliku elu olen elanud Eesti Vabariigis. Rahvas saab valida omavalitsuse, Euroopa Parlamendi ning riigikogu. Selle põhjal võiks öelda, et võim on rahval. Kuid mille põhjal langetatakse valik ühe või teise erakonna kasuks? Inimestel peaks olema lihtsam otsust langetada kui neid informeeritakse erinevate erakondade programmist kuid kas see peab ilmtingimata toimuma reklaami abil. Kus ennast reklaamitakse, kui mingit pesuvahendit, mis teeb puhtaks kogu maja. Lõpude lõpuks on nii valija kui ka kandidaat mingisuguses näilises vangis. See tulenebki sellest, et tänapäeva maailm aina enam mattub reklaami
Uskumuste ja religioonide kujunemine Vana-Ida rahvastel Maailmas on palju rahvaid ning igal ühel neist on omad uskumused ja tõekspidamised. Igal rahval on ka oma ajalugu, mis seletab meile kuidas on nad tekkinud, eksisteerinud ja levinud. kuidas millised olid vana-ida rahvaste religioonid ning kuidas võisid nad tekkida? Arvatakse, et kõik tsivilisatsioonide tekked on tihedalt seotud usuliste tõekspidamistega. Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi
Müüdid on varaait Igal rahval on oma müüt, mis neid iseloomustab. Aga mis on müüt? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: ,,Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt
Demokraatia ja diktatuurid 1920. 1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida. Diktatuurid jaotatakse mõnikord autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja
Keel kui rahvuse peegel Kevin Harjo Ühte rahvust saavad iseloomustada mitmed tunnused: kodumaa, minevik, inimesed, kultuur. Ennekõike on keel kõige tähtsam tunnusmärk ühe rahva juures. See teeb ühest rahvast rahva. See näitab, mis on sellel rahval ühist ning miks nad kokku kuuluvad. Keel näitab kust rahvas pärit on, kuidas see rahvas üldse tekkis. Näiteks eesti keel kuulub läänemeresoome keelte hulka, ehk kuulume läänemeresoomlaste hulka. Selle kaudu teame, et eestlaste sugulasrahvas on soomlased. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka
Oidipuse iseloomustus Oidupus oli tark, sest ta oli kasvanud rikkas kuningaperes ning oli palju õppinud. Tema tarkust oli näha ka siis, kui ta pääses Sfinksi mõistatusest, mille tõttu ta trooniti kuningaks. Kuningana oli ta väga abivalmis ja kohusetundlik valitseja. Tema valitsetud maal valitses kord ja õilsus, kuni saabus katk. Kui rahval oli mingi häda ja nõu oli vaja, siis neid aitas alati Oidipus. Ta oli avatud oma rahvale ja rahvas temale nende vahel toimus avalikke arutlusi, mis iseloomustab demokraatlikku valitsemisviisi. Kuningas oli rahva seas väga austatud, sest peale tõe avalikustamist ei pööratud tema vastu, vaid rahval oli kahju, et Oidipust selline traagiline saatus tabas. Halvaks võib tema juures pidada äkilisust ning sellega kaasnevat mõtlematust. Seda oli
Kõige sagedasemad vormistusvead Mihhail Korot Joondus VALE: Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike. Igal rahval on omad muinajuttu tegelased ja kirjastiil. ÕIGE: Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike. Igal rahval on omad muinajuttu tegelased ja kirjastiil. Peab olema rööpjoondus. Kirja stiil VALE: Muinasjuttud aitavad väikestel lastel eluks ette valmistada, mis on halb ja mis on hea. ÕIGE: Muinasjuttud aitavad väikestel lastel eluks ette valmistada, mis on halb ja mis on hea. Kirja stiil peab olema Times New Roman. Peatükkide pealkirjad Peatükkide pealkirjad peavad olema Heading 1. Alapeatükkide pealkirjad Alapeatükkide pealkirjad peavad olema Heading 2.
Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja nii nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile parem on. Totalitaarne riigikord on veel ragem kui autoritaarne. Selles lisanub peale autoritaarsete tunnuste veel kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Demokraatlikes riikides on võim rahval. Riigi seadused on väga demokraatlikud
Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Võitjate eeskujul valisid mitmed teisedki riigid demokraatliku riigikorralduse. Ometigi suutsid seda säilitada vaid üksikud riigid ja peagi pääses enamikes Euroopa maades võimule diktaatorlik võim. Miks tekkisid diktatuurid? Demokraatlikes riikides laiendati valimisõigust. See kaasas poliitikasse suuri rahvamasse, kellega oli kerge manipuleerida. Varem polnud rahval suurt võimu olnud ja veel ei osatud selle võimuga midagi väga otstarbekat ette võtta. Diktaatorliku juhi kohta ihaldavatel inimestel oli võrdlemisi hea kõneoskus, seetõttu oskasid nad rahva hästi ennast uskuma panna. Nagu Benito Mussolini üks olulisem seisukohtki ütles: rahvas on rumal ja kui piisavalt veenvalt rääkida, siis võib nad panna tegema mida iganes. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles'
Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja sellepärast nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne arusaamine . Rahval pole mitte mingit õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile endile parem on. Totalitaarne riigikord on ragem kui autoritaarne. Seal on palju suurem kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid
Miks osades riikides kehtsestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on valitsemisvorm kus valitsejal ehk diktaatoril on piiramatu võim. Inimestel puudub võimalus oma valikuid teha või oma riigi juhti valida. Kogu võim on koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte. Demokraatia aga on valitsemisvorm, kus rahval on õigus valida ise endale valitsusse esindajad. Inimesed on vabad, kuid piiratud seadustega. Minu arvates tekkis totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus tänu sellele, et seal tekitati inimestes hirmu, peeti meelevaldseid kohtupidamisi, olid näljahädad, küüditamised ja mitmete teised põhjused, mis aitasid selle süsteemi tekkele kaasa. Fasistlik diktatuur tekkis Itaalias aga tänu sellele, et 1930. aastal Mussolini populaarsus langes, ning tema ja ka
Handsa. Lahutamatu seto kultuurist Horisont 4/2009 Igal maal ja rahval on oma traditsioonid ja kombed. Setod on läbi aegade valmistanud ja pruukinud handsat, mis on tunnistatud nende rahvusjoogiks. Lühidalt öeldes on see rukkist, ning kaks korda läbiaetud alkohoolne jook. Handsa kangusega on selline lugu, et mõni hindab ülikanget ja mõni vaid veidi üle 40 kraadi kanget jooki, aga üks on kindel - õigel handsal peab olema kangust üle 40 kraadi. Kui tahame säilitada mingit kultuuri tervikuna, ei saa sellest välja jätta osasid, mis meile ei meeldi
Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? Riigis on võim rahva käes, kuid rahva hulka kuuluvad ka president, erakonnad ja muid võimuorganeid juhtivad valitsejad. Valijad saavad hääletustel anda oma panuse uue riigi võimuorgani valimises. Milliseks kujuneb aga edasine elu riigis, võib ainult oletada, sest kunagi ei või teada, kas ja kuidas valitsejad üldse oma lubadusi täidavad. Räägitakse, et rahva käes on võim. Tegelikult on rahval väga väike osa riigi valitsemises. Rahvas saab ainult hääletada ja selle järgi valitakse uus president, valitus või omavalitsus. Erakonnad teevad valimiskampaania ajal palju reklaami, et rahvast mõjutada. Lubatakse maad ja ilma kokku, kuid tegelikult ei pruugi nad lubadusi täita. Kui erakonnad juba võimul on, ei saa rahvas näiteks ministrite edasisi otsuseid enam mõjutada. Peale referendumit on võim rahvalt kadunud jälle mõneks aastaks valitseja kätte.
ja tänapäevast pärit nii demokraatlike kui ka näiteks diktaatorlike olukordadega. Mõeldes sellele, kas Eesti Vabariigis võiks valitseda rahva võim või ainuvõim, siis peaks olema vastus üsnagi selge? Abraham Lincoln on õelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Hääle-, sõna- ja mõttevabadus on suureks eeliseks sellele, kui laseksime endale ajupesu teha ja peaksime kuulama ning järgima üht ja ainust diktaatorit. Rahval on õigus sellele, et tema arvamusi ei tallataks maha vaid võetakse kuulda, sellele, et kõik on võrdväärsed, ning sellele, et ta julgeb olla tema ise. Kui vaadata nüüd ajast tagasi, mil näiteks Taani üritas üha enam ja enam juurutada enesesse demokraatlikke põhimõtteid- mõttevabadus, rahvaharidus, kokkuhoidvus- vallutas Hitler Teise maailmasõja ajal Taani ning üritas hakata riigi diktaatoriks, kus kõik temale alluma peavad. Ent see oli ebaõnnestumise äärel, kui
väljendusvabadus ja trükivabadus. Demokraatia jaguneb kaheks tüübiks: Otsene demokraatia, kus otsuse vastu võtmisel osalevad kõik keda see puudutab. Esindus demokraatia, kus otsuse vastu võtavad rahva poolt valitud esindajad. Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuur jagatakse autoritaalseks ja totalitaarseks. Autoritaalses riigis on riigis kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaalsed. Tüüpilised totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit (Venemaa). Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ning hiljem Nõukogude Liiduks
Demokraatia on suur ja lai mõiste. Minu jaoks on demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teise inimese käest mingi asja siis on inimesel õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda sellele inimesele karistust ja endale kompenisatsiooni. ·Inimesed on vabad ja nende väärtused ning õigused on kaitstud seadustega. Erinevalt totalitaarse
-õiguste olemasolu. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia erineb diktatuurist selle poolest, et demokraatias on rahvas iseseisev, mitme partei süsteem, valitsemine toimub rahva valitud saadikute kaudu kuid diktatuuris ei ole rahvas iseseisev, on ühe partei süsteem ning valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Demokraatia oli peale esimest maailmasõda kuulus sest suurriigid ning impeeriumid langesid ning rahval oli võimalus olla vaba mis põhjustas suure demokraatia leviku. Samuti oli üks põhjuseks see, et ei usaldatud diktaatoreid. Näiteks osad demokraatlikud riigid olid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola. Diktatuuride tekkimise põhjuseks võis olla lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist. Kuna tulevaste diktaatorite parteid said võimule 1920ndate
pääsetakse erakonna valimisnimekirja alusel, mis paljudel juhtudel tähendab rahva poolt palju hääli pälvinud kandidaatide väljajäämist ning ehk vaid paari toetajaga kandidaatide riigikokku pääsemist. Sellise süsteemi alusel läheb palju hääli kaotsi ning lihtrahvale arusaamatuks jääv on see, miks ei pääse riigis nende eest otsuseid tegema inimesed, keda nad seda tegemas näha tahaksid. Kuna tegelikult on riigis kõrgeim võim rahval, peaks rahvale ka arusaadav olema see, mida nad teevad ning mis käib nende kui kodanike kohustuse hulka, mistõttu tuleks valimissüsteemi lihtsustada Teisalt on Eesti valimissüsteem minu arvates ebademokraatlik, sest nimekirjades üles- alla nihkumine, asendushäälte ning liikmete süsteem toob kaasa moonutusi ning on keeruline ja kaval. Seega võivad kodanikud õigusega öelda, et valija tahtega ei arvestata. Eesti
Jõudes oma valitsuspukki, on ununenud, mida lubati rahvale. Ning nad hakkavad looma sedausi, kus pole võimalust enam rahval midagi sekka öelda. Ainus võimalus veel miagi sekka öelda on mässud ja rahutused. Kuid ei saaks ka nii, et kui rahvale enam ei meeldi see kanditaat siis saadab ta minema riigikogust, kuna see muudaks riigi nõrgaks,. Kuid samas vaadates diktaktuuri valitsemise vormi, kus on võim ainult ühe isiku või isikute käes, ning nemad otsustavad kõik. Rahval pole õigust midagi öelda sekka, peab nii tegema nagu diktaator ütleb. Ning oma võimu kasutatakse õiguslike piiranguteta. Demokraatlikus riigis tagab heaolu riik. Riigis on kõrged maksud tänu millele on võimalik maksta kõrgeid toetusi. Kuid inimne on oma loomuselt selline, et kes tahaks alati kergemini läbi saada. Kes töötab ennast ülesse ja saab kergemini hakkama, ning kes elatub riigi poolt antavatest toetustest. Ning selle tulemusena
Juhi toetus oli lubatud ainult ühele parteile. NSV Liidus oli selleks kommunistlik partei, Saksamaal aga natsionaalsotsialistlik partei. Nii Saksamaa kui NSV Liit, hirmutasid oma rahvast übritseva vaelase eest, mida tegelikult alati ei olnud. See kõik selleks, et rahvas täidaks diktaatorite soovid. d) Demokraatia ja diktatuur on nagu öö ja päev. Täielikud vastandid. Mõned näited. Demokraatias on rahval sõnaõigust, neil on õigus valida, toimis mitme partei süsteem. Samal ajal aga diktatuuris polnud rahval üldse sõnaõigust. Rahva eest otsusas diktaator või diktaator koos väikse grupiga. Võimul oli ainult üks partei. Suurim erinevus on võimude lahusus. Demokraatias kehtil võimude lahususe põhimõte, diktatuuris aga mitte. Demokraatia plussideks oleks võrdsed õigused ja
kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Otsuseid teeb rahvas, rahvas valib oma esindajad parlamenti ehk võimuorganitesse. Diktatuur tähendab võimu, mis on jõule toetuv, mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarseks diktatuuriks - jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele. Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid .
punkti) Rahvuslik ühtekuuluvus on esmavajalik ühe rahumeelse ja jõuka riigi olemusele. Võib isegi öelda, et ühtsus on ohutu, kuna liigse erimeelsuse tagajärjeks on riigi kukkumine. Maailma ajaloost võib tuua palju näiteid, kuidas rahvusliku ühtsuse puudumise tõttu on riigi julgeolekule ja ellujäämisele olnud nii sisemisi kui ka väliseid ohte. Seega võib väita, et igaüks meist kannab vastutust, et oma riiki ja rahvust ühtsena hoida ja säilitada sisemine terviklikkus. Igal rahval on oma kultuur, tavad ja kombed, mis liidavad nad ühtseks tervikuks. Põlvest põlve jagatakse vanu tarkusi, mis on omased vastavalt rahvusele ja mida ei tohiks iial ära unustada. Teoses õpetati oma rahvale ussisõnu, mis oli oluline rahva liitmisel, kuna just nemad olid ainsad, kes neid teadsid ning tegur, mis pani neid teistest eristuma. Peategelane Tambet, viimane inimene, kes mõistis ussisõnu, tundis ennast selles purunevas maailmas
diktatuur. Sellega pidi kaasnema majanduse õitsemine ja karm rahvavaenlaste hävitamine. Näiteks võib tuua Poola, Ungari ja Austria. Diktatuuri tunnusteks on juht, ei kehtind võimude lahususe põhimõte, ei kehtind mitmeparteisüsteem. Veel jagunes diktatuur kaheks erinevaks võimuks. Nendeks olid autoritaarne ja totalitaarne võim. Autoritaarses diktatuuris on võim ühe inimese või rühma käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole võimalust riigi juhtimises osaleda. Aastail 1920-1930 võis lugeda enamus diktatuure autoritaarseks. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale selle, et võim kuulus ühe inimese või rühma kätte see, et võimul oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Nendega rikuti inimõigusi. Rahvast hoiti hirmul küüditamisega või surmalaagrisse saatmisega. Diktatuursed riigid olid aastail 1939 näiteks Rumeenia, Türgi, Hispaania.
*Alad:jooks,maadlus,rusikavõitlus,kettaheide,hota kaugushüpe,nelja-hobusekaarikute võidusõit. *ohverdati jumalatele *olümpiarahu- ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinna pääsu relva jõul takistada *olümpiavõitja tõi kulsust oma linnale-neile püstitati ausambaid,kodulinnas ootas vääriline tasu *olümpiatuli *õlipuu okstest pärg Aristokraatia: Sparta, riigipeaks 2 päritava võimuga kuningat, rahval eriti võimu ei olnud. *konkurentsivaim-igaüks püüdis olla teistest parem,põhjustas sagedasi kon flikte *kujunesid omavahel võistlevad sõpruskonnad *orjad kallasid kraaterist veega lahjendatud veini külalistele *vaieldi moraali-,usu- ja filosoofiprobleemide üle Demokraatia:Ateena *võim rahval *nõupidamised, *kohtud *sõjapealikud Türannia:*Rahval ei olnud mingit võimu *piinati,orjastati Kreeta kultuur 2000 eKr
ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega. Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma peale pressimiseta lasta rahulikult rahval hääletada enda meelejärgi. Samuti võiks raisatud raha eest midagi hoopis kasulikumat teha hoopis mingites muudes valdkondades. Demokraatias esineb väga palju erinevaid isikuid ja sellepärast on ka väga mitmesuguseid soove. Valimistel enim hääli saanud erakond küll võidab, sellepärast et on saanud kõige rohkem hääli, kuid samas jäävad rahuldamata nende inimeste soovid, kelle erakonda ei valitud. Alati on ju ühiskonnas erinevaid arvamusi ja sellepärast pole võimalik
Autoritaarses riigis on kord vähe leebem kuid siiski karm. Võim on koondatud ühe isiku või väikese gruppi kätte. Rahvas ei tohi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad ainult valitsejad. Enamus euroopa riike olid autoritaarse riigikorraga. Demokraatiale ehk rahvavõimule on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste nig kodanikuõiguste olemasolu. Demokraatlik riigikord on rahva suhtes natukene ausam. Võim on rahval ning kõigil on valimisõigus, sõltumata nende klassist. Tänu Esimese maailmasõja võidule kasvas demokraatlike suurriikide maine. Peale sõda vahetusid tänu keskvalitsusele Itaalias tihti valitsused. Töölised sattusid kommunistide mõnu alla, sest oli tööpuuudus. Töötud ja endised sõdurid tegid oma organisatsiooni ning neid hakkati kutsuma fasistideks. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast tahtis Itaalia muuta oma maa suurriigiks
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Dikatatuur on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu ja jõule toetuv võim. Diktatuuris on võimul üks juht ja üks partei. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatias on rahval suur osa valitsemises. Mõnedes riikides kehtestati diktatuur. Heaks näiteks on Itaalia, kus kujunes 1920.-1930. aastail fasistlik diktatuur. I maailmasõda tõi Itaaliale kaasa suuri raskusi, mitmeid tuhandeid mehi suri rindel, sõjakulud olid Itaaliale liiga kulukad, sõja ajal tekis neil suur välisvõlg. Seda kasutasid ära fasistid ja nende juht Benito Mussolini. Nad lubasid rahvale, et riigi olukord muutub paremaks ja muudavad Itaalia uuesti
3) usulised ja poliitilised põhjused( erinevate usulahkude tagakiusamine Inglismaal ja Prantsusmaal.) 4) majanduslikud põhjused (lootus leida tööd) 5) iga asunik pidi saama 50 aakrit maad 6) ettevõtlikud inimesed otsisid vabamaid tingimusi äritegevuseks. Võimu korraldus Koloonia loodi inglise kuninga loal, kellele kuulus kõrgeim võim. Haldamine anti mõnele kompaniile või rikkale inimesele, kes määras kuberneri. Rahval olid samad õigused ja kohustused, mis Inglismaal. Kolooniates moodustati ka kohalikud omavalitsused ja seadusandlikud kogud, mis soodustasid rahva iseteadvuse tõusu. Tekkis rahulolematus Briti maksu- ja tollipoliitikaga. 1675 toimus Baconi mäss(esimene tõsisem kolooniate vastuhakk kuninga võimule). 1765 mäss tempelmaksuseaduse vastu. Maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele. Indiaanlased 400 erinevat hõimu üle Ameerika. Võtsid euroopa koloniste heatahtlikult vastu
ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks võimuorganitesse diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste
põhiseaduski, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. Milised on demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned? Tänapäeval on demokraatlikud riigid enamasti majanduslikult tugevad, nad ei osale sõdades ning nende kodanike rahulolu oma maaga on kõrge. Ebademokraatlikud riigid seevastu on veristes sõdades naabrite või teisitimõtlejatega. Seega on demokraatia omane just rahumeelsetele riikidele ja käib käsikäes majandusliku õitsenguga. Seda on üsna lihtne põhjendada: kui võim on rahval, siis lähtutakse rahva huvidest. Rahva huvides pole aga kodust kaugel sõdimine ega vaesuses elamine, vaid hoopis korralik sotsiaalsüsteem ja head ettevõtlusvõimalused. Sel juhul läheb vara põhiliselt väikese protsendi rikaste ja ettevõtlike kätte, mis on kihistumise põhjuseks. Paljudes riikides, mida üldiselt peetakse demokraatlikeks, on siiski toimunud rahva ja võimu kaugenemine. Mida vähem on parteisid ja mida vähem saab rahvas ise otsustamisprotsessis
ja oli suurem võimalus seda ka endale soetada. Maal ei käinud kaupmehed oma tooteid eriti palju müümas , seega ei teadnud maalased nii palju muu maailma käsitöödest. 5)Rae võimu piiras usna veidi vaid maaisandate esindav linnafoogt. See oli hea , sest muidu oleks rae võimul olnud inimesed , liigselt omakasu püüdma. 6)Lihtrahval oli võimalus saada parem maine , kui neil on maksud kõik ilusti tasutud ja nendega pole probleeme , ehk siis linna rahval oli kergem saada võimule. Linna miinused : 1) Linnad olid väga tihedalt asustatud , inimesed , kes elasid linnas viskasid kõik oma prügi tänavale. Selle pärast oli ka linnades hügeeni probleeme. Sellest tinigtuna levis linnas palju haigused ja katke. 2)Linnas ei saanud kasvatada endale ise näiteks kartult, kapsast ja teisi toiduaeined , sest et linnas oli kõik kätte saadav ja linnas polnud seda kuskil kasvatada. 3)Linnas elades pidi maksma makse , mida maal ei olnud
Globaliseerumise mõju Eesti ja teiste maailma kultuuridele Igal rahval on omad tavad ja tõekspidamised, kuid mida aeg edasi ja avatumaks erinevad inimühiskonnad muutuvad, seda enam kanduvad teatud riigile iseloomulikud rahvuskultuurid üle teisele. Sõna ,,avatumaks" all pean silmas eelkõige eelmise sajandiga võrreldes tunduvalt vabamat võimalust reisida ühest riigist teise, kuna viisanõuded ei ole enam nii ranged ja Euroopasiseselt saab reisida viisavabalt. Nagu igal nähtusel,
tähistamisel, rituaalide läbiviimisel kui ka igapäevases pereelus. Suure mõra, mis tänaseni aina süveneb, lõi sellesse vankumatusse rütmi 20. sajandi lõpp. Siis hakkas vastiseseisvunud Eesti arenema nii tööstuse- kui tehnikavallas lääneriikidele omase kiirusega ning levisid ka uuenduslikud mõtted ja proovima hakati üha enneolematuid asju. Maailma vahest kõige enam pühitsetud tähtpäev on jõulud ning ka Maarjamaa rahval käivad selle perioodiga ühes kindlad tavad. Hoolimata ajast ja riigireziimist, olgu jõulud või näärid, jäävad mõned traditsioonid püsima. Lähedastele kingituste tegemine ning hea ja paremaga jõululaua katmine jääb kindlasti veel kauaks jõulupühade üheks iseloomulikumaks sümboliks. Jõuluajal on levinud olnud komme käia kirikus jumalateenistusel. See oli kindel käik ka nn jõuluuskujate seas, kes end kaasajooksikutena vaid ühel päeval aastas pühakotta
karmid seadused. Eestis näiteks midagi sellist ei ole, ja meedia ning reklaamid risustavad keelt. Rahvas peab sellest aga ise aru saama, et keel on ohus. Tuleks teha teadvustamistööd ja üritada oma keelt ja pärandit Maailma globaliseerumisega on hakanud inimesed oma kodumaadelt lahkuma. Pettutakse riigivõimus, korruptsioon on kõikjal, kapitalism samamoodi. Kõik sõimavad kõiki ja rahvustunne kaob. Tahetake leida parem elu, kõrgem palk ja miski ei motiveeri jääma. Mõnel rahval ei olegi kedagi, kes juhiks ja nad kaovad. See on lühidalt ja mustalt öeldud, kuid keskne mõte on olemas. Aga kas asi on rahva väärtushinnangutes soovitakse kindlustatud elu ja elada hästi ning patriootlikus, kodu- ja ühtsustunne jääb tagaplaanile? Või on inimestel veel nõukogude mentaliteet ning kardetakse hirmsasti koguaeg millestki ilma jääda, Võetakse, mis võtta annab, nagunii varastavad ja erastavad juhid kõik, mis võimalik, nagu ajakirjandusest saab teada
Tänapäeva demokraatlikud ühiskonnad on pluralistlikud. Lubatud on erinevad poliitilised ideoloogiad, rahvused ja nahavärvid, religioonid ja muud eelistused ning kedagi ei tohi diskrimineerida ning sekkuda nende ellu ei riigi ega teiste inimeste poolt. Parlamendis otsustamisel kehtib enamuse võim, kuid arvestatakse ka vähemustega, kel on õigus ka oma vaateid väljendada. Millegi suhtes protesti väljendamiseks on rahval õigus streikida ja korraldada meeleavaldusi nii riigi kui ka eraettevõtete vastu, mida ka palju tehakse. Viimaste kuude jooksul on meediast palju läbi käinud lennutöötajate streigid Hispaanias ja Soomes, detsembris protestisid kreeklased avaliku sektori palgakärbete vastu. Erinevad vabadused laienevad ka majandusele, kus riik majandust täielikult ei kontrolli ning toimib sega- ja vabaturumajandus. Ajakirjandus ja meedia mängib demokraatlikes riikides väga suurt rolli. Öeldakse, et
Riigi poolt erinevad toetused noortele lapsevanematele, mis julgustaks neid järglasi saama. Paigutada ressursse vanadelt noortele. Lapsevanematele laste eest lisavõimaluste/soodustuste/hüvede andmine. Ema- ja isapuhkuse pikendamine. Tõsta lastetoetust. Võimaldada emadele ka lapse kõrvalt töötada, karjääri jätkata. Suurendada lastega perede soodustusi. Leida meditsiin, mis ei lase rahval vananeda. Maksta rohkem palka inimestele. Alustada inimeste kloonimist Eestis. Anda rohkem võimalusi sporti teha. Arendada parim meditsiin. Aktsepteerida noorte vajadusi. Toota imeravimeid. Elimineerida väga vanad inimesed.
Riik. Tunnused: 1.) territoorium 2.) rahvastuk-kultuuri kommete ja tavadega 3.) avalik võim Riik on sisemiselt korrastatud avalik õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tegutseb rahva nimel. Rahvusteks on: põhirahvus ja vähemusrahvus. Riigil on alati oma raha, kroon ja sendid. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Eesti on : 2.) parlamentaarne 3.) unitaarne 4.) Vabariik, kus võimu teostatakse põhiseaduse alusel. Rahval on määrav osa ühiskonna probleemide lahendamisel. Riigisümbolid: 1.) 1884.a üliõpilaste lipp 2.) vapp 3.) hümn J.Jannsen/Fr.Pacius Rahvuslikud sümbolid: rukkilill, paekivi, räim, tamm, suitsupääsuke.
Kuigi majanduskriis andis tunda ka nendes riikides, mõjutas see riigi elu vähem. Suurbritannias oli põhiseaduslik monarhia. Seadusi võttis vastu parlament, nende täitmist korraldas valitsus. Parteidest juhtisid põhiliselt konservatiivid. Prantsusmaal kehtis alates 1870-ndast aastast vabariik, demokraatlik kord oli üsna tugev. Parteisid oli küll rohkem kui Suurbritannias ja need vaheldusid üsna kiiresti. Rahvarinde juhtimisel paranes elanike heaolu. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides ka demokraatlik kord säilis. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Autoritaarsetes riikides ei ole rahval võimalust osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarse diktatuuri iseloomulikuks jooneks on ka inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Nii
olemasolu tingimusteks on sama keel ja sama kultuur ning ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevust võimaldavate rühmasiseste suhete olemasolu. Andrus Kivirähki romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" potentsiaalseks kollektiivseks jõuks oli Põhja Konn. Ta oli vanade eestlaste salarelv, kes magas oma koopas, kuid ärkas ja tuli oma rahvale appi, kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Martin Ehala on kirjutanud artiklis "Õhuke riik ja Põhja Konn", et igal rahval on olemas oma Konn, kuid see, millised on ussisõnad, millega Konna kutsuda, sõltub rahvast. Eestlastele tuli see potentsiaalne kollektiivne jõud viimati appi laulva revolutsiooni ajal. Selleks, et säilitada kultuuri eelduseks ja aluseks olevat ühistunnet, on vaja traditsioone ja kombeid. Tänapäevane maailm, Euroopa ja Eesti on teistsugune kui aastakümnete eest: kunagine nooreestlaste loosung „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” on tõeks saanud.
ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teise inimese käest mingi asja siis on inimesel õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda sellele inimesele karistust ja endale kompenisatsiooni. ·Inimesed on vabad ja nende väärtused ning õigused on kaitstud seadustega. Erinevalt totalitaarse valitsuskorraga riigist ei rikuta demokraatlikus riigis inimeste huve, ei piirata õigusi ja inimesed on kaitstud tagakiusamiste eest.
katsuda ja võistelda. Siis saaks Uruki inimesed puhata. Aruru võttis käsu kuulda ja voolis savist sangari. Ta pani sangari nimeks Enkidu. Enkidu elas looma kombel lojuste seltsis. Kord kohtusid Gilgames ja Enkidu. Nad vaatasid teineteisele mõne hetke otsa ja läksid siis kokku kui härjad. Ei saanud kumbki teisest jagu! Viimaks rahunes Gilgames. Enkidu tegi Gilgamesile jubedait etteheiteid sellest, miks ta ei lase oma rahval puhata. Gilgames ja Enkidu suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Nii lähevad sõbrad ka koos Humbaba vastu. Gilgames näeb selle retke jooksul erinevaid ettekuulutavaid unenägusid. Nad tapavad Humbaba. Armastusjumalanna Istar palub Gilgamesi kaasaks, aga kuningas ei taha, sest ta teab mida jumalanna oma eelmiste kaasadega on teinud. Istar vihastab ja palus oma isalt, et too talle härja annaks, kes Gilgamesi vastu võitleks. Enkidu ja Gilgames saavad ka härjast jagu.
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia keelterohkeim keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt, sealhulgas eesti keel. Aga ainult kolmel Uurali keeli kõneleval rahval ongi õnnestunud luua oma riik. Uurali keeli kõneleb kokku aga umbes 25 miljonit inimest. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad omakorda keelerühmadeks. Põhiharud on selgepiirilised ning nähtavasti lahknesid teineteisest vähemalt 6000 aastat tagasi. Soome-ugri keelkonda kuuluvad: Läänemeresoome keeled, Lapi murded, Volga keeled, Permi keeled ja Ugri keeled. Eesti keel ja Soome keel kuuluvad
lepitada ohvreid. Tark omandab endale sureliku, maapealse jumala väe. Inimeste ja vaimuriigi vahel olla. Targa võim Kogu loodus, looduse väed, haldjad peavad targa sõna kuulama. Tark sunnib loodust oma tahtmise järgi. Oskavad nõidu nuhelda. Suudavad vaimudega suhelda. Nõid Kirjeldatud kui inetut, lohakat, kurjapilgulist vanainimest. Pikk, kõva, esileulatuv hammas. Hamba kaotus hajub viha ja kadedus. Peale hamba kaotust pole vaja nõida karta. Erinevused Paha nõid oli rahval nagu nuhtlus kaelas. Nõia kiitust kardeti. Tarka austati sest ta näeb vaimuilma tegevust. matsoonid eeka mütoloogia Amatsoonid VanaKreeka mütoloogias naissõdalased. Sõjakate naiste kogukond. Meestevaenulikud. Poisid anti ära või tapeti. Tegevus Heitsid oda. Käisid jahil. Lasid vibu. Ei pidanud lugu naiste tegevustest. Tänan kuulamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
