Eluasemepoliitika. Sisepoliitika. Regionaalpoliitika. Sotsiaalpoliitika. Keskkonnapoliitika. Välispoliitika. 3. Nimeta demokraatliku poliitika eesmärgid - Demokraatliku poliitika eesmärgid : Tagada iga rahvuse püsimajäämine. Tagada iga rahvuse kultuurne areng. Ühes riigis elavad rahvad pooldaksid kehtivat ühiskonnakorraldust. Ühes riigis elavad rahvad austaksid selle maa seaduseid. 4. Nimeta infopoliitika tunnused demokraatlikus riigis. - Infopoliitika tunnused demokraatias : Ajakirjandus on vaba. Infoallikaid on palju. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimu ja ametnike tegevus on avalik ja läbipaistev. Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. 5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid. -Huvide tasakaalustamise meetodid :
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel ...
- Väljaandja: Postimees - Kaasautor: - - Daatum: 26.03.2012 - Vorming: Ajaleheartikkel veebis Nimi: Õpperühm: - Inforessursi identifikaator: http://www.juhtimine.ee/763706/google-arvutas-valja- suureparase-juhi-omadused-ja-oskuse/ - Keel: Eesti - Õigused: ©2015 Postimees 8. http://www.ria.ee/teejuht/elu-infouhiskonnas/eesti-infopoliitika Allikakirje: Riigi infosüsteemi teejuht: Eesti infopoliitika. Kasutatud 05.11.2015 https://www.ria.ee/teejuht/elu-infouhiskonnas/eesti-infopoliitika - Pealkiri: Eesti infopoliitika - Autor: - - Teema ja märksõnad: Infopoliitika; Eesti; tähtsus; infoühiskond - Kirjeldus: Räägib infopoliitikast üldiselt ja toob välja selle tähtsuse ning alguse. Infopoliitika on seotud pea kõikide ühiskonnaelu valdkondadega, riigi arengukavade ja strateegiatega. - Väljaandja: Riigi Infosüsteemi Amet - Kaasautor: -
-raamatukogude ja infoasutuste osatähtsuse kasv infoühiskonnas -raamatukogu- ja infoasutuste rolli kasv infotöötlusprotsessides -infotüütajate rolli kasv infoühiskonnas -infojuhtimisesüsteemide arenguks vajalike teadmiste ja oskuste olulisus 13. Infoteaduse kesksed mõisted: Andmed, Informatsioon, Teadmised, Teadmus. Infokäitumine, Infovajadus, Info hankimine, Infootsing ja – kasutamine. Infoüleküllus ja infokirjaoskus ehk infopädevus. Infojuhtimine, Teadmusjuhtimine, Infopoliitika ja Infostrateegia. Vastus: ANDMED- Informatsiooni koostisosad (nt faktid, märgid, sümbolid), mis sobivad kogumiseks, töötluseks, säilitamiseks, edastuseks või tõlgenduseks. INFORMATSIOON- Konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (Objektiivne inf (asub väljaspool inimest ja kirjeldab reaalsust), Subjektiivne inf (mis on meie nägemus reaalsusest või reaalsuse peegeldus).
...............................................50 2.Raamatu väliskujus toimunud suured muutused ajaloo jooksul ja nende mõju informatsiooni säilimisele.....................................................................................................51 3.Avalike (rahva)raamatukogude asutamine 19. sajandil ja nende tegevuse põhimõtted.....51 ORGANISATSIOONI TEABEPROTSESSID.........................................................................52 1.Organisatsiooni infopoliitika väljatöötamise etapid...........................................................52 2.Mida peab sisaldama infopoliitika väljatöötamise alusuuring...........................................53 3.Infopoliitika eesmärgid eri tüüpi organisatsioonides..........................................................54 KIRJASTAMINE JA KIRJASTUSTEGEVUS........................................................................54 1.Kirjastuse funktsioonid ja töölõigud. ...........................
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused ...
dokumentidega, vaid kahjuks nii palju, et tean, kuidas see minu elu mõjutab, siis püüdsin parima võimaiku lahenduse sellele ülesandele leida ning otsustasin kirjutada, kuidas see mingil määral minu elu mõjutab. 1) Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon minu kokkupuude selle dokumendiga on kahjuks ainult olnud nii palju, et tean, mis on kodanikuaktiivsus, mis õigused on, mis keelatud. 2) Eesti infopoliitika põhialused kuna me elame infoühiskonnas, siis antud dokument reguleerib kõike, mis puudutab info jagamist. Mind mõjutab see dokument nii palju, et kuna igapäevane töö ning ka vaba ajal viidan aega arvuti taga, siis enamus infot saangi just arvuti kaudu. 3) Põlva maakonna arengukava 2011 2017 antud dokumendiga kokkupuude on olnud, kuna ise elan Põlvamaal, siis kõik, mis puudutab selle maakonna arendust ja tegevust, mõjutab ka mind.
välistab firma süüdistamist monopoolse seisundi tahtlikus kuritarvitamises. Ühiskondlik organisatsioon isiklik suhtlemine · Korporatsioonide PR Eestis 5.4.2 Eestis tehtav PR on osa RPR-st kuna: Ev kommunikatsioon võib kajastuda välisriikides (kahju, probleemid töötajatega) Välismaised uudised kajastuvad Eestis (rahvusvah kohtuasjad, kvaliteediprobleemid) Reglementeeritud infopoliitika peakorterites Korporatsiooni võimalused kohaliku ev eelise juures: Teostada oludele kohandatud komm poliitikat olulised sõnumid turule Rääkida kohalikus keeles lingvistilises ja sisulises mõttes Positsioneerida globaalse lokaalse firmana rõhutada sidet kohaliku turuga Hoolida kohalikust kogukonnast kuulata sihtrühmade seisukohti Anda panus ühiskonna arengusse toetuste ja sponsorluse kaudu · Integreeritud TK eesmärgid 8.2
1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. Süsteemi mõistet kasutatakse väga paljudes valdkondades. Näiteks võib tuua väga üldised eetiliste kategooriate alusel inimühiskonnas loodavad käitumismudelid, ehk süsteemid mida mõjutab kultuur. Võime ka uskuda, et kõrgemalt poolt on ette antud teatav õigussüsteem. Näiteks on olemas majandussüsteemid, sotsiaalsed süsteemid jne. Need süsteemid on tihti vaadeldavad ka mudelitena (nii on neid kasulikum kirjeldada). Mudelid omakorda on ka abstraktsel tasandil arendatavad ja nii võib luua uusi kasulikke süsteeme (tööpingid, robotid, elektrooniline pangandus jne) 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Ta on mitteamorfne ja terviklik. Joonis 1 süsteem ja alamsüsteemid (dekomponeerimine), seosed ja liidesed 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. 1. Käituminestaatilised süsteemid, dünaamilise...
2012 arhiivinduse korraldamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. RIIKLIK KOORDINEERIMINE- DH arengu koordineerimispüramiid2012... MKM> Dokumndihaldusnõukogu> Ministeeriumid, maavalitsused >Ministeeriumite haldusala, KOV-id. MKM valitsemisalas on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; sellega tegelevad osakonnad Riigi infosüsteemide osakond- koordineerib riigi infosüsteemide arendamist ja riigi infopoliitika ja strateegia kujundamist informaatika valdkonnas ning töötab välja vastavad aktid ja eelnõud. Infoühiskonna teenuste arendamise osakond- ülesanneteks on avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dh arendamise koordineerimine, lähtudes riigi infosüsteemi ja infotehnoloogia pakutavatest võimalustest. Dokumendihaldusnõukogu- kavandab asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arengu põhisuunad ja aitab kaasa nende
erinev omavastutus paneb teise poole signaalima oma headust ex ante; Head kindlustusvõtjad saavad ex post osa preemiast tagasi või väiksema preemia (liikluskindlustus). Signaalimine: Reputatsioonimehhanism toimib kui toodet ostetakse sageli, kvaliteeti on ostu järel kerge kontrollida, pakkuja plaanid on pikaajalised; Garantii toimib, kui moraalirisk on väike ja tarbija rahulolu sõltub vaid pakkujast. 41. Riiklik infopoliitika 1. Infokohustus müüjale pakutava kauba olulisemate parameetrite avalikustamiseks (taribijakaitse) a)garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest-moraalirisk? b)tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt-turule sisenemise rakendamine?c) miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine-marginaaltarbijad? d) kohustuslik kindlustus-väldib moraaliriski ja negatiivset valikut, katab ka headel klientidel kogu riski, ristsubsideerib suuri riske. 42
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Avalik teenus Avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus. Riik (avalik, era- ja kolmas sektor) pakub oma avalikke teenuseid portaali eesti.ee kaudu vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium Ministeeriumi valitsemisala: riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; Spetsiifilisi ülesandeid täitvateks osakondadeks on: riigi infosüsteemide osakond, kelle põhiülesanneteks on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine ja riigi infopoliitika ja strateegia kujundamine informaatika valdkonnas infoühiskonna teenuste arendamise osakond, kelle põhiülesanneteks on avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arendamise koordineerimine, lähtudes riigi infosüsteemi ja infotehnoloogia pakutavatest võimalustest. Dokumendihaldusnõukogu Dokumendihaldusnõukogu täidab järgmisi ülesandeid: kavandab asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arengu põhisuunad;
mõjutavad isiku otsust kahe õiguspärase käitumisviisi vahel. Seega puudub kaudsetel käitumist kujundavatel instrumentidel iseseisev tähtsus, kui puuduvad kaks konkureerivat õiguspärast käitumisviisi, nende roll on peamiselt kahe või enama võimaliku käitumisviisi vahel valiku langetamise hõlbustamine, seal hulgas nt adressaadile käitumise võimalike eeliste ja tagajärgede selgitamine. Riiklik infopoliitika ja riigi enda infoalane tegevus Riigil on võimalik infopoliitika abil kujundada nii õigusloomet kui ka organisatsioonide ja üksikisikute infoalast käitumist. Infoühiskond on pööranud uue lehekülje riigi enda avatuses ja kommunikatsioonis: võimukandjatel on tekkinud motivatsioon tagada võimu toestamise läbipaistvus, mis suurendaks usaldust ja konstruktiivset diskussiooni ühiskonda huvitavatel teemadel. Ka ettevõtjal on võimalik kehtiva õiguse põhjal otsustada, kas ja kui palju
Ste tasemel millegi tegemiseks või millestki hoidumiseks (nt teatud informatsiooniÕlike kohustuste kehtestamine, tegutsemisloa andmise kontroll). 3. Kaudsed käitumise kujundamise vahendid: miski, mis loob positiivset või negatiivset motivatsiooni ja millegi positiivse või negatiivse kaudu mõjutavad adressaadi käitumist. Pole tegemist millegi keelatud/lubatuga, vaid soovitatavaga või mittesoovitavaga. 4. Võimu instrumendid: riiklik infopoliitika, enda infoalane tegevus võib kujundada nii Õloomet kui ka üksikisikute infoalast käitumist. Väga mitmed asutused ja institutsioonid on hakanud avaldama selliseid juhendeid, mis võimaldavad isikutel saada infot oma käitumise tagajärgede kohta. 5. Iseregulatsiooni instrumendid: laiemas mõttes on mistahes normatiivsel alusel põhinevate käitumisjuhiste kehtestamine konkreetsete subjektide huvide paremaks saavutamiseks. Õloome viis, mis keskendub
Arvatakse, et kui avalikkusele midagi öelda ei ole, siis polegi vaja reageerida. Kommentaaridest hoidumine, telefonide väljalülitamine ja muu selline on ettevõttele igas olukorras halb näitaja. Viimastel aastatel lähtutakse rohkem avatud ja läbipaistva kommunikatsiooni põhimõtetest. See tähendab, et avalikkusega suheldakse ausalt ka siis, kui ettevõtet on tabanud kriis. Börsil noteeritud ettevõtete tegevus info jagamisel Eraldi teema on börsil noteeritud ettevõtete infopoliitika, millele seab ranged nõuded börsi karmimaks muutunud eeskiri. Nimetatud eeskiri määrab, milline info, millal ja kelleni peab jõudma, lähtudes kõikide investorite võrdse kohtlemise põhimõttest. Börsireeglitega tutvustatakse kõiki börsile siseneda soovivaid organisatsioone juba aktsiaemissiooni algetapis. Suhtekorraldaja peab teadma, et börsile (investoritele) saadetud teade ning hiljem sama, meediale väljastatav info, peavad sisuliselt kattuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
