Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev. Õigus kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik. Iseloomustab o Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, haarab formaalselt kõiki indiviide. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile. o Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel. Kui tava lähtub käitumisharjumustest ja kõlblus filosoofiast,...
kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Reflektsiooniõigus-olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist Subjektiivne õigus Terminiga „õigus“ ei tähistata mitte ainult korda, vaid ka õigustust-see on subjektiivne õigus. R. Ihering määratles subjektiivset õigust kui õiguslikult kaitstud huvi. Teise teooria kohaselt on subjektiivne õigus õiguslikult kaitstud tahtevõim/võim. Võim ja huvi määravad subjektiivse õiguse olemuse. Eraõiguses võib subjektiivse õiguse liigitada lähtudes tagatud õiguse sisust: 1. Absoluutseteks subjektiivseteks õiguseteks. Kujutab endast õiguslikku võimu inimese või asja üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada.Need on õigused millelegi
mustlaste õigusvõimelisust ja õigussubjektsust [Ibid., lk 131]. Nõukogude õigusteadus ja praktika jättis rassilise liigituse kõrvale, nimetas rahvavõimule ebamugavaid inimesi ,,rahvavaenlasteks". Seadustatud oli ka nende ,,likvideerimine". Riiklik sunnijõud oli vajalik proletariaadi riigi säilimiseks. Riiklik sunnijõud oli samaväärne marksistliku seaduspositivistliku õigusemääratlusega ning ülendas seaduseks ka oma tahte [Ibid., lk 132]. Rudolf von Ihering (1818-1892) pakkus õpetus huvidest senise subjektiivse õigustele rajatu õiguskäsitluse asemele [Ibid., lk 141]. Subjektiivsed õigused ei eksisteerivat mitte abstraktse õigustahte teostamiseks, vaid eluliste huvide tagamiseks. Õigused ei ole materjal ega objekt, vaid üksnes tõelise tahtmise eeldus, õigused ei saa olla eesmärgiks, vaid üksnes vahendiks eesmärgi saavutamisel. Ihering käsitles eesmärgi kandjate ja huvide teostajatena üksikisikud, ühiskonna ja riik
*Maal olid ka telliselöövid -Valmistati telliseid *Olid lubjaahjud -Lubja valmistamiseks *Saeveskid -Plangud ja lauad, ka ekspordiks Kirik Rootsi ajal *Eesti aladel oli olnud ka reformatsioon (1517), aga vahel oli Liivi sõda, Poola käes osa maad (katoliiklus), seejärel Poola-Rootsi sõda *Luteri kirikuorganisatsiooni rajati 1630-dest aastatest -Oli pikem rahuperiood -Enne organisatsiooni ei olnud *Eestimaa kubermangus oli oluline Eestimaa piiskop J. Ihering *Liivimaal rajas kirikuorganisatsiooni kindralsuperintendent J. Fischer *Liivimaal ja Eestimaal tegeles kiriku juhtimisega kirikuvalitsus ehk konsistoorium *Eeldati, et kirikuõpetajad oleks käinud ülikoolis ja oskaks eesti keelt -Rahvuselt olid sakslased, rootslased -Sest luteri usus pidi olema kohalikus keeles (eesti ja läti) -Sakslastele oli teenistus saksa keeles -Seega oli maakogudustes kaks teenistust *Linnades oli ka saksa kogudused ja eesti kogudused
muidugi luuletasid. 1635. Aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kiriku-õpetaja tütre Dorothea Temmega. Brockmanni eesti keel oli 3 aastaga nii hea, et usaldas seda kasutada värsivormis. Eestikeelne looming polnud küll ulatuslik, kuid väga tähenduslik. Juhuluulega ,,Carmen Alexandrinum" 1637 algab eesti kunstiline luulesõna. Tegi palju pühendusluuletusi, mille adressaatideks on pärjatud Paul Fleming, Eestimaa peapiiskop Joachim Ihering, Heinrich Stahl jne. Ta oli uusladina luule esindaja, kelle luulet tuleb vaadelda Euroopa-kultuuri ruumis ja kontekstis. Temal oli 45 teadaolevat luuletust kreeka, saksa ja ladina ja eesti keeles. Vormireeglid kohandas Martin Opitz ja Fleming tutvustas agaralt. Carmen Alexadrinumi sisu- peigmehe kiitusele järgneb pruudi ilu ülistus. Mõrsja isa rikkuse kirjeldus. Laulik soovib noorpaarile õnnistust ja palju lapsi. Mõrsja saabumine mehe majja. Paul Fleming 1609-1640
19 kodifitseerimise kaudu ühendama. Koolkonna vaieldamatu teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. Antud aega ja ruumi arvestades olid aktuaalsed pärisorjuse, feodaalkoormiste ja seisuslike erisuste kaotamise nõuded, aga ka valiku, liikumisvabaduse ja ettevõtluse vabduse kehtestamise nõuded. Rudolf von Ihering oli arvamusel, et looduses toimuv pidev sõda isendite ja liikide vahel on omane ka inimühiskonnale, vahel vallandus see tõelise sõjana kuid enamasti erinevate huvide võtluses. Oma õiguse eest võitlemine on kohustuslik. Kes võitlust vastu ei võta, osutub süüdlaseks õiguse ees, sest nii elatakse võitluses. Oma õiguse eest võitlemine on kannatanu kohustus iseenese ja ühiskonna ees. Ihering võttis voluntaristliku, subjektiivsete õiguste õpetuse terava kriitika alla
Individuaalse reguleerimise eelis iga situatsiooni unikaalsusega arvestamine. Normatiivse reguleerimise eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal"
Eestlasi üritati välja tõrjuda. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Nad tekkisid pigem maale, mõisate juurde. Tellisevalmistamine: telliselööv. Saeveskid, pabermanufaktuurid. Eestlane õppis lugema. Suurim oli Hiiumaale rajatud klaasimanufaktuur (aknaklaas, pudelid, klaaskausid). Kirikuelu Luterlus muutus valitsevaks usuks. Sellest kõrvalekaldumine oli keelatud. Kaks meest: Em oli oluline roll piiskop J. Ihering. Lm oli kõrgeim vaimulik kindralsuperintendent J. Fischer. Polnud vaid vaimulikud, kuid ka rahvavalgustus. Haridus ja eesti keelne kirjandus. Sakslased panid kirja esimesed eesti keele grammatikad. Usuga seotud mäss: Pühajõe mäss. (Võhandu jõgi) Jõe peale oli ehitatud vesiveski. Samal ajal tabas piirkonda viljaikaldus. Süüdi oli loomulikult veski. Tuli ja tehti: lõhuti maha. Rootsi aeg oli kõige suurem nõiaprotsesside aeg. Läbi viidi 1699.
Lõpus oli ülikooli nimi Acaemia Gustaviana Carolina. Enamike eestlaste jaoks jäi siiski elementaarne alghariduski saamata. Rootsi ajal pandi alus talurahva haridusele, sest luteriusus oli oluline, et inimene saaks jumalasõna ise lugeda, seega oluline koht inimeste lugemaõpetamisel. Alguses oli see kirikuõpetajate ülesanne, eeskätt tegid seda köstrid (kirikuõpetaja abilised). Et õpetamine paremini läheks anti välja aabitsaid, esimene teadaolev aabits 1641 by J. Ihering. Kooliõpetajaid ei olnud. Lahenduse sellele probleemile pakkus J. Fischer, tuleks rajada kool, kus õpetataks nii koolmeistreid kui köstreid. Ka toonane kuningas Karl XI andis sellle plaanile heakskiidu. See seminar rajati Tartu lähedale 1684.a, seda tuntakse seminari peamise õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse järgi. Ta oli soomerootslane, juba ta ise töötas kirikuõpetajana Harjumaal, oli juba varem talurahva lapsi õpetanud. Seminar tegutses 4 aastat, kuni 1688
ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Se...
mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel 15 pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. 16431645 Taani-Rootsi sõda 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. 1656 - Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida- Eestist. 16561661 Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga. 1660 - Oliwia rahu Rootsi ja Poola vahel: Poola kuningas Jan Kazimierz loobus nõudest Rootsi troonile.
Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. · 1637 Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. · 1641 Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. · 16431645 Taani-Rootsi sõda · 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. · 1656 - Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida-Eestist. · 16561661 Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga.
õigus). Dialektiline käsitlus oli järgmine kapitalism (tees), proletariaadi diktatuur (antitees), klassideta õnnelik ühiskond (süntees). Arusaamine õigusest ja riigist muutub lamedaks positivismiks. Mida rõhutab see kontseptsioon? Kas seaduslikkust või õigust? Seaduslikkust. Seaduslikkuse annab ühiskonna kõige eesrindlikuma klassi (töölisklassi) tahe. Valitseva klassi tahe ongi õigus. 2.15. Õiguslik liberalism Ihering, Stammler. Rudolf von Ihering (1818-1892) nihutab keskpunkti isiksuse ja tema vabaduse, väidab ,et isiku seisund maailmas põhineb 3-le lausele: Ma olen enese jaoks siin Maailm on minu jaoks siin Ma olen siin maailma jaoks Nendele lausetele põhineb õiguskord ja kogu maailma kõlbeline kord, st õiguskord lähtub `'mina''- printsiibist. Õiguskord on riigi eesmärk. I eesmärk õiguses on liberaalne, vabadusühiskonna teostamine. Rudolf Stammler (1856-1938) tähtsustas ka õiglust õiguse juures
Eestlasi pole üliõpilaste hulgast teada, ehkki ülikooli avamisel rõhutati pidulikult, et see õppeasutus on mõeldud kõigi siinsete rahvaste jaoks. Kaudselt mõjus ülikooliga kaasnenud haridussõbralik õhkkond aga rahvahariduse arendamisele küll. b) Talurahva haridus (B. G. Forselius) 1630. aastail püüti sisse seada korda, et iga koguduse juures oleks kösterkooliõpetaja. Köstrist kooliõpetaja sai üldiseks alles sajandi lõpus. 1641. aasta paiku andis Eestimaa piiskop Ihering välja esimese kindlalt dateeritava eestikeelse aabitsa. Lugemisoskus edenes tasapisi ka väljaspool koole, koduõpetuse teel. 1669 hakkas taas tööle eesti kool Tartu Jaani koguduse juures, mis oli sellal ainus talurahvakool Põhja-Liivimaal. 1680. aastail võib rääkida koolivõrgu algmete loomisest. Pöördeliseks sai rahvakoolide õpetajate seminar, mis asutati 1684. aastal Tartu lähedale Papimõisa ja oli esimene seesugune Rootsi riigis
Päraldis – vallasasi, mis on peaasja oluline osa ning teenib seda. Õiguse obj võib olla hüve, inimese elu või tervis. See on materiaalne, vaimne või sotsiaalne hüve, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekib ühiskondlik side inimeste vahel õigussuhtes. TEEMA V: ÕIGUSE RAKENDAMINE 1. Õiguse "täpsus" ja õiguse realiseerimine Õiguse täpsus ehk arusaadavus puudutab situatsiooni, elulisi asjaolusid, mida õigusega korrastatakse. R. Ihering: seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg ehk siis õigus peab olema esitatud lihtsalt ja arusaadavalt. Mitmetähenduslike sõnade (homonüümide) jaoks õiguses on n-ö mittetäielikud ehk siis omandavad jõu koostöös teiste õigusnormidega. Niisiis võib õiguse täpsus oleneda tavaarusaamadele, mis põhinevad erinevatele sõnade mõistmisele. Õiguse realiseerimiseks on kolm viisi: selle kasutamine, kinnipidamine, rakendamine.
Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 2. Õigussuhte eritunnused: 2.1. Subjektiivne õigus. Õigus ei ole mitte ainult kord, vaid ka õigustus. Ihering määratles õigust kui õiguslikult kaitstud huvi. Savigny aga ku õiguslikult kaitstud tahtevõimu või lihtsalt võimu. Subjektiivse õiguse olemuse moodustavadki võim ja huvi. Avalduvad avalikus ja eraõiguses erinevalt. Eraõiguses liigitatakse, lähtuvalt tagatud õiguse sisust: absoluutsed subjektiivsed õigused (mis on õiguslik võim inimese või asja üle teda vahetult mõjutada või välistada kolmandate mõju. Igaüks on kohustatud seda järgima);
osalejate käitumisele. Wittgenstein'i reegli-mõiste kontseptsioon - sõnad ja laused omandavad konkreetse tähenduse nende rakendamise kontekstis ("keelemängus"). Õkeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded. Kuid Õkeel erialakeelena erinevalt teistest erialakeeltest ei ole enamikul juhtudel suunatud pelgalt erialainimestele. See tähendab seda, et Õkeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Ihering: Sandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Sandja räägib keele abil. Õkeele peamine tunnus on abstraktsioon, mis avaldub nominaalstiili eelistamises. Nominaalstiilis lausetes kasutatakse verbi asemel üldjuhul sellest tuletatud teonime. Nominaalstiili kasuks räägib ka asjaolu, et mõisted kui sellised esinevad nimisõnadena. Kuid nimisõnade ohtra kasutamise tagajärg on suhteliselt ilmetud tekstid.
kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Reflektsiooniõigus-olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist 7.1 Subjektiivne õigus Terminiga ,,õigus" ei tähistata mitte ainult korda, vaid ka õigustust-see on subjektiivne õigus. R. Ihering määratles subjektiivset õigust kui õiguslikult kaitstud huvi. Teise teooria kohaselt on subjektiivne õigus õiguslikult kaitstud tahtevõim/võim. Võim ja huvi määravad subjektiivse õiguse olemuse. Eraõiguses võib subjektiivse õiguse liigitada lähtudes tagatud õiguse sisust: 1. Absoluutseteks subjektiivseteks õiguseteks. Kujutab endast õiguslikku võimu inimese või asja üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada.Need on õigused millelegi
Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste absoluutidega, ideaalkujunditega ühiskondlikust olemisest, mitte reaalse ühiskonna asjaoludega. 1 Ka loengukonspektist näha, et eri tegelased on õigust defineerinud erinevalt Spencer õigus on nagu öövaht, kes sekkub, kui midagi viltu Marx õigus valitseva klassi vahend, kuidas töölisi allasuruda ja valitseda Ihering õigus on riigi sunninormide kogum, see klassikaline positivistlik definitsioon Llewelyn õigus on õigusnormide kogum Ehrlich jaotas kolmeks, juristide, ühiskondlik ja riiklik õigus Normatiivse regulatsiooni juriidilisest vormist2 Unustatakse, et õigus on vaid ühiskonna üks regulatiivse süsteemi elementidest, mis kaugeltki ei valitse ühiskonda, vaid peab seda võimaluste piires teenindama. Tuleb aga
b. objektiivne ja subjektiivne õigus - obj õigus - on olemas õiguslik kohustus millelegi, kellelgi ei ole õigus talt seda nõuda. (ilma et oleks subjektiivne õigus sellele) obE (b on kohustatud E.ks) b kohustus midagi teha, E kohustuse ese - subj õigus on relatsioon õigustatud i, kohustatud isiku ja õigusliku eseme vahel. (selle alla kuulub huviteooria, autoriks Ihering, tahtevõimuteooria, autoriks Winscheig korra poolt isikule antud tahtevõim. avalikus õiguses on ka kaitsenormi teooria . põhimõtteks isikut kaitsta, autoriks Bühler RabE(a õigus b vastu E-le) b'l on kohustus a ees E'le RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) 24
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
Rahvas on õiguse edasikandja. Germanistid loovad omaette ajakirja 1847-48. germanistidel ka uus filosoofiline taust, Kanti asemel Hegel. 1840-ndatel ühinevad germanistid rahvusliku liikumisega, osalevad 1848 PS koostamisel. Tõstatavad ülemaalise tsiviilkoodeksi koostamise vajaduse. 1850-ndatel hakkab toimuma teine jagunemine, meetodi alusel, ajaloolise ja süstemaatilisuse vahel. Romanistide teise põlvkonna tähteos Puchta "Institutsioonide kursus", pandektistika rajamine. Rudolf Ihering. CODE CIVILE Ajalooline käekäik CC 75 aastat stabiilsust, tänapäevalgi kasulikud tõlgendused rahutul ajajärgul. Majanduslikud ja sotsiaalsed muutused sundisid 1904-1911 ja teist korda pärast MS II uut koodeksit välja töötama, mis aga kukkusid läbi. Kindlustuslepingud, tööõigus jt, seisavad väljaspool CC iseseisvate statuutidena, mis omakorda võidakse koodeksis kokku koguda (Code de la consommation) Suured osad koodeksist on reformitud. Pealegi on alates 20
võimuväljendust. Friedrich Engels (1820-1895) Õigus on ainult võimuteostamise vahend klassihuvide teenimisel,leiab tunnustamise ainult klassis ideoloogiana. Riigivõim ainult nõukogu, mis valitseb kodanliku klassi ühiskondlikku tegevust. Dialektisilne materialism – tuntud kolmiklõige : kapitalism (tees), proletariaadi diktatuur (antitees) klassideta ühiskond ning ühtlane õnn kõigile (sünstees). 15. ÕIGUSFILOSOOFILINE LIBERALISM Rudolf von Ihering (1818-1892) eesmärk ja võitlus. Nihutab keskpunkti isiksuse ja tema vabaduse, väidab ,et isiku seisudmaailmas põhineb 3-le lausele: Ma olen enese jaoks siin Maailm on minu jaoks siin Ma olen siin maailma jaoks Nendele lausetele põhineb õiguskord ja kogu maailma kõlbeline kord. Tahe on autonoomne, allutatud eesmärgi seadustele. Eesmärgid on kas organiseeritud (kehastatud ühingus ja
nende eluliste asjaolude iseloom, mida ta paigutab faktilise koosseisu alla. 248 TÕLGENDAMINE Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi rakendamisel on hädavajalik õiguse tõlgendamine. Juriidiline interpretatsioon (tõlgendamine) on seotud filosoofilise hermeneutikaga. R. Ihering on juristide interpreteerivat tegevust iseloomustanud kui vahendamist kirjutatud õiguse ja elu vahel. Jurist soovib õigust mõista selleks, et rahuldada aktuaalse sotsiaalse tegelikkuse nõudmisi. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab õigusnormi teksti arusaadavaks. Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Seega kujutab subsumeerimise algusfaas endast mitte õigusliku hinnangu andmist, vaid juriidilist
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
