Valdava osa kinnitatud kompromissidest moodustavad võlaõigus asjad 62,6% kõikidest esimese astme kohtutes kinnitatud kompromissidest. Palju kompromisse on ka perekonnaasjades 19,4%. Ülejäänud asjades on kompromisside osakaal suhteliselt väike. On avaldatud arvamus, et kompromisse on võimalik sõlmida eelkõige I astme kohtus, sest olukorras, kus kohtulahend on juba tehtud ühe poole kasuks, on ringkonnakohtus üpris keeruline kompromissi saavutada. Probleemsed aspektid kohtumenetluses Hoolimata sellest, et Eesti ei riku ühtegi rahvusvahelistest dokumentidest tulenevat nö kohustuslikku nõuet, tsiviilmenetluseregulatsioon seadustiku regulatsioon ei suuda piisavalt tagada rahvusvahelistes dokumentides viidatud põhiprintsiipide täitmist erapooletus, konfidentsiaalsus, kompetentsus. *Erapooletus Tartu kohtunike küsitlusel selgub, et pooled kohtunikud ei tunne hiljem kohtuotsust tehes end mõjutatuna menetlusosalise eelnevast käitumisest kompromissile
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Rainar Enden Eesti kohtumenetluses vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamine Referaat Juhendaja: dr. Age Värv Tallinn 2018 Sissejuhatus Eesti kohtuasjade lahendamise käigus on vajadus toimetada menetlusdokumente nii Eestis elavatele kui ka väljapool Eestit resideeruvatele isikutele
• Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. • Suur tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. Valgustatud absolutism • Valitseja pidas end ühiskonna liikmeks. • Valitseja pidi tegelema kõigi ja kõigega. • Nimekamad valgustatud absolutismi esindajad: Friedrich II, Joseph II, Katariina II (tunnistasid kõik usuvabadust). • Keelustati kohtumenetluses piinamine. • Mitmes kohas kaotati pärisorjus. • Hakati üha rohkem vaimse vabaduse kõrvalt nõudma ka poliitilist vabadust.
psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale; tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega. Vajaduse korral alaealise ülekuulamine audiovideosalvestatakse. Juhul, kui kohtumenetluses on kavas kasutada ülekuulamist tõendina, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu, siis käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul alaealise ülekuulamine audiovideosalvestatakse. 13.Mis alusel võib läbiotsimist teostada? läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui ka
4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud (purjus, kaine, varem istunud). 5. Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (KriM p. 14) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktisoone ning kriminaalasja lahendamise funktisoone eri menetlussubjektid. Prokuröri süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigusmõistva kohtuotsuse tegemise alus. § 14. Kohtumenetluse võistlevus (1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. (2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. § 301. Prokuröri loobumine süüdistusest Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. 6
koostamine.Valitsemisalas on Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tööinspektsioon. Urmas Paet välisminister Valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti seisukohtade kaitsmise tagamine Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees ning kohtumenetluses Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine
haldusakt on haldusorg. poolt haldusülessannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud Tegevus kujutab endast haldusakti, kui on täidetud järgmised tingimused: tegutsevaks subjektiks on haldusorg. Toiming haldusorg. tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Haldus- ja kohtumenetluses ei ole võimalik toimingut kehtetuks tunnistada küll aga nõuda toimingu sooritamist. toimingu sooritamse viisi, ulatuse ja aja määrab haldusorg. oma äranägemisel HMS pr107. Protokoll ei ole õigusakt. fikseerib ära toimingu. Toiminguga võib isiku õigustesse ja sekkuda vaid seaduse alusel, kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kaalutlusreegleid järgides. Toimingus motiveerimist on isikul õigus nõuda tagantjärele.
mitte): a) kui füüsiline isik (inimene) on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses (see tähendab, et isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises), on isikul õigus määratud kaitsjale nii kohtueelses menetluses (eeluurimise ajal) kui kohtumenetluses; b) kui füüsiline isik on menetlusalune isik väärteomenetluses (see tähendab, et riik taotleb isikule karistuse määramist väärteo toimepanemise eest), on isikul õigus kohtumenetluses määratud kaitsjale juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18- aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu võimeline ise ennast esindama; c) kui teine riik nõuab füüsilise isiku loovutamist või väljaandmist, on isikul loovutamismenetluses ja väljaandmismenetluses õigus määratud kaitsjale alates enda kinnipidamisest. Kõigis teistes menetlustes antakse isikule riigi õigusabi juhul, kui isik oma
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing...
Saaremets juhib aga tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 5.mai 2004.a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-15-04 (RT III 2004, 13, 163), mille kohaselt saab ametnik halduskohtus olla lepinguliseks esindajaks üksnes siis, kui selline võimalus on otse ette nähtud seaduses või muus õigusaktis. Ametnik ei saa täita teisi avalik-õiguslikke ülesandeid, kui need, mis on tema pädevuses, kuna vastasel juhul oleks rikutud seaduslikkuse põhimõtet. Esindaja seisundist tulenevalt peab esindaja kohtumenetluses väljendama esindatava positsiooni, tegutsema tema huvides talle antud volituste piires. Juhulkui esindaja ja esindatava huvid on vastuolulised või esineb kahtlus sellises vastuolus, mis võib takistada esindatava huvide kaitset, ei saa isik täita lepingulise esindaja funktsioone (samas 2005:1237). Seega ei saa ametnik olla alati halduskohtus lepinguliseks esindajaks. 15
Näiteks: Ehitusõiguse normid; lennundus Subjektiivne avalik õigus Subjektiivse õiguse all mõistetakse: õigussuhte subjektile ehk osapoolele õigusnormiga antud õigustust nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus- on subjektile ehk isikule õigusnormiga antud õigusvõime/õigustus, nõuda oma huvide teostamisel riigilt teatavat käitumist. Seega kodanikul on õigus riiki kohtumenetluses survestada. Subjektiivse avaliku õiguse kindlaks tegemiseks on vaja välja selgitada: 1. Kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust midagi tegema 2. Kas õigusnorm kohustab isiku huvisid kaitsma
1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid 2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse? 3. Riigikogu õigused ja ülesanded. 4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded. 5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid: 1) otsene demokraatia on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises 2)esindusdemokraatia- on selline riigikorraldus, kus rahvas valib endale esindajad ehk saadikud, et need kodanike huve täide vii...
Ülevaade kohtusüsteemist. 1. Võimude lahusus. Võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: 1). Seadusandlikku (võim kuulub Riigikogule), 2). Täidesaatvat (võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile), 3). Kohtuvõimu (võim kuulub kohtule). Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega antud pädevust iseseisvalt. 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest. Kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda : 1) Avaliku võimu kontrolli - Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Ning kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine; 2) Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhis...
arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid. § 43. Tsiviilkostja (1) Tsiviilkostjana võib kriminaalasjasse tõmmata: (2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust. - vanemaid, - eestkostjaid, (21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust - hooldajaid või teisi isikuid, arutamisest on prokuröri osavõtt kohustuslik.
arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid. § 43. Tsiviilkostja (1) Tsiviilkostjana võib kriminaalasjasse tõmmata: (2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust. - vanemaid, - eestkostjaid, (21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust - hooldajaid või teisi isikuid, arutamisest on prokuröri osavõtt kohustuslik.
oleks enam kahtlusi. Samal ajal on menetlusosalistel kohustus tuua välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid. Riigikohus on aga leidnud ka, et maksukohustuslase õigus esitada maksuotsuse vaidlustamisel uusi tõendeid ei ole absoluutne. Riigikohus märkis 14. novembril 2007. a ja 19. mail 2009. a tehtud otsustes ringkonnakohtu seisukohale, et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Ühtlasi rõhutas kohus maksumaksja kaasaaitamiskohustuse õigeaegsust. Selle puudumisel on maksuhalduril õigus maksukohustust vähendavad asjaolusid mitte arvestada ning maksuotsust seetõttu hiljem enam muuta ei saa. Seega
Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste (edaspidi kohaliku omavalitsuse) asjaajamiskeel ning Eesti kaitsejõudude teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Erandid sätestatakse seaduse 2. , 3. ja 4. peatükis. Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega. Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes ja mittetulundusühingutes ning sihtasutustes. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave. Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku
antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. 4. Asja arutamine mõistliku aja jooksul. Antud printsiip kehtib nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses ja tuleb kohaldamisele eelkõige siis, kui seaduses pole kirjas asja läbivaatamise tähtaega. Mõistliku aja kriteerium on hinnanguline ja sõltub antud konkreetsetest asjaoludest (näiteks kohtuasja keerukusest). 6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus.
rikkumisest? JAH. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat: mitme teenistuskohustuse rikkumise eest tuleb määrata vaid üks distsiplinaarkaristus, s.t mitu teenistuskohustuste rikkumist moodustavad üldjuhul ühe distsiplinaarsüüteo, välja arvatud juhul, kui rikkumised on iseseisvad ega ole üksteisega sisuliselt ja vahetult seotud (ATS § 75 lg 8). 12. Kohtusekretär veedab sõpradega aega (õhtul pubis) ja lobiseb kogemata käimasoleva kohtumenetluses osaleja eraelulisi andmeid. Üks sõber on ajakirjanik. Kas /kui ja – siis millise/ on tegemist teenistuskohustuste rikkumisega? Jah, kui ametnik avaldab väljaspool tööaega pubis viibides talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid, on tegemist ametialase rikkumisega (ATS § 55), sest esineb materiaalne seos ametniku teenistusülesannete täitmisega. ATS § 55: ametnik ei tohi nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest
tõkestamise seadus. Mis aitab notaril teatud olukorras välja tulla. Kui notar teeb ametitoiminguid ning tal tekib rahapesu või terrorismi rahastamis kahtlus, siis on tal õigus ametitoimingu tegemistest keelduda ning kohustus teavitada rahapesu andmebürood kõikidest kahtlastest ja ebaharilikest tehingutest. Teatamiskohustust ei kohaldata, kui notar hindab kliendi õiguslikku olukorda, esindab klienti kohtumenetluses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetluse lõppemist. Kuidas siis notar kontrollib tehingu asjaolusid ? - Kui klient soovib ettevõtte, kinnisasja ja äriühingu müügilepingut sõlmida või usaldusfondi, sihtasutust, äriühingut asutada tuleb tal tavapäraste tsiviiltehingu vormistamisel anda vajalikke täpsemaid andmeid - info tehingu tingimuste, vara päritolu, finantseerimise ja tehingu tegeliku kasusaajate kohta ning vajadusel
ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule. Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik- õiguslikud vaidlused. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Isikul on õigus omada kriminaal- ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus kohtumenetluses esindajat. Kohtunikud Kohtunik mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu ja üksikisiku tahtele, vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning seda asjaolu loetakse kohtuniku sõltumatuse üheks põhitagatiseks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu
5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel; - topeltkaristamise keeld, topeltmenetluse keeld PS § 23 lg 3 KrMS § 4361. Kuritegude suhtes paralleelsete menetluste lubamatus (1) Sama isiku suhtes samu kuriteoasjaolusid käsitleva kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse. (2) Kui prokuratuur või kohtumenetluses kohus saab teada, et sama isiku suhtes viiakse läbi samu kuriteoasjaolusid käsitlevat kriminaalmenetlust teises riigis, on ta kohustatud võtma ühendust kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vastava riigi pädeva õigusasutusega eesmärgil koondada kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki. Nn topelkaristamise keelu põhimõte (edaspidi ladinakeelsest nimetusest ne bis in idem lähtuvalt lühendina NB) tähistab õigusriikliku
tegutsenud konkreetses asjas õigusemõistjana), Pariisi linnakohtu advokatuurilt. Euroopa Kohtult saavad eelotsust küsida kõik Eesti maa- ja linnakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. 2.3. Materiaalsed tingimused: küsida saab ja/või küsima peab EL õiguse tõlgendamist ja/või kehtivust eelotsuse küsimise objektid (EL õigus, mille tõlgendamist ja/või kehtivust võib küsida) küsimuse asjassepuutuvus liikmesriigi kohtumenetluses oleva asja lahendamiseks liikmesriigi kohtunikul on EL õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse osas tekkinud kahtlus (ei pea olema veendumus). 2.4. Mida küsida? 5 EL õiguse tõlgendamise kohta EL esmane õigus (põhilepingud e EL aluslepingud, neid täiendavad ja muutvad lepingud, liitumislepingud, aluslepingute lisad, protokollid jne); EL teisene õigus (määrused, direktiivid, otsused, raamotsused); õiguslikult mittesiduvad soovitused, arvamused;
Seltsi kustutamisavalduse esitamine äriregistrile. Vastava avalduse esitamine registripidajale on võimalik pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest ja ainult tingimusel, et aktsiaselts ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 381 lg 1). 4. Millised on MTÜ liikmete kohustused ja kuidas saab MTÜ liige oma juhtimisõigust teostada? Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. MTÜ-le on kohustuslikud kaks organit selle liikmete üldkoosolek ja juhatus. Juhtimisõigust saab teostada osaledes üldkoosolekul.Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad
Ühingu kustutamisavalduse esitamine äriregistrile. Vastava avalduse esitamine registripidajale on võimalik pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja ainult tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1). Samas avalduses on õige näidata ära ka dokumentide hoidja. Seadus ei näe ette tähtaega, mille jooksul peaks likvideerimismenetlus olema lõpule viidud. See on ka arusaadav, sest juhtumid on erinevad ja ei ole võimalik näha ette üldist tähtaega, mis annaks kindlalt alust eeldada, et see on piisav mistahes osaühingu likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Likvideerijad peaksid siiski arvestama, et menetluse kulud ei tohiks olla liiga suured ning
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)? Mis on käsutuskeeld (PankrS § 20, 21)? * Deposiit – (Raha hoiustamine) Kui võlgnikul ei jät...
· õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast · võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohsutsi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga · tal on põhikiri Kohtumenetlus Kohtumenetelust reguleerivad menetlusseadustikesse koondatud normid. Nendes normides on kirjas reeglid, mida kohus ja kõik kohtusse sattunud isikud peavad kohtus järgima. Need reeled näevad ette, kes, millal, kus ja kuidas saavad kohtumenetluses osaleda. * tsiviilkohtu menetluse seadustik · Kohtumenetluse ülesanne on vaidluse õige, õiglane, avalik ja võimalikult kiire läbivaatamine ja lahendamine sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohtu poolt. · Kohtumenetlus on seadusega kindlaksmääratud kord, millest tuleb kohtus kinni pidada õiguslike vaidluste lahendamisel. · Tsiviil- ja haldusasjades algab menetlus sellega, et isik esitab kohtule
duskohtumenetluse toimumise ajal kättesaadavaid tõhusaid õiguskaitsevahendeid, siis viitas EIK samas Eestis 1. septembril 2011 jõustunud menetlusseadustike muudatustele*40, mille kohaselt on menetlusosa- listel nüüd võimalus taotleda kohtumenetluse kiirendamist.*41 Nagu kriminaalmenetluse käsitlemisel juba sedastatud, korreleerub tõhusate õiguskaitsevahendite kehtestamisega riigi poolt potentsiaalsete kaeba- jate kohustus neid vahendeid kohtumenetluses kasutada. Seega peaks tulevikus menetluse kiirendamist võimaldavate riigisiseste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine tähendama kaebuse EIK-s vastuvõeta- matuks tunnistamist. Edasi viitas EIK ka Raudsepa otsuses*42 30. detsembril 2008 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi tehtud määrusele, milles Riigikohus oli leidnud, et isikul oleks olnud võimalik nõuda kahju hüvitamist hal- duskohtus RVastS-s sätestatud alustel
Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. Kriminaalasjade menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Võistlevuse printsiip. Uurimisprintsiip. Süütuse presumptsioon Võistlevuse printsiibi kohaselt on erinevatel isikutel kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt, ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud laialdast rakendamist kriminaalmenetluses. Uurimisprintsiibi põhimõte on haldusmenetluses üks kesksemaid põhimõtteid. Selle kohaselt
Kompromissi soodustamise põhimõte on ühtlasi seotud menetlusökonoomia põhimõttega. Kompromissi sõlmimist soodustatakse ka nt menetluskulude tagastamisega TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromissiga mittenõustumist võib seevastu tõlgendada karistusena - TsMS § 163 lg 2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Dispositiivsuse põhimõte Dispositiivsuse põhimõte tähendab menetlusosaliste õigust käsutada oma menetlusõigusi. Kohtuasja algatamine ja hagi ulatus, samuti hilisem menetluse käik olenevad poolte poolt esitatavatest taotlustest. Kohus ei tee menetlustoiminguid ilma vastava taotluseta.
· Tekivad nõuded pärimisõiguse alusel 8. Sugulusest tulenevad õigused ja kohustused · Selles osas on reguleeritud laste põlvnemise küsimus, ülalpidamiskohustus perekonnas, vanemate õigused ja kohustused, lapsendamise, sugulus ja hõimluse ulatust määravad sätted. · Need suguluse ja hõimluse märratlused omavad lisaks perekonnaõiguslikele suhetele tähtsust ka avalik-õiguslike suhete puhul (nt kohtumenetluses kohtuniku ja esindaja taandamise alusena ning tunnistaja ütluste andmisest keeldumise alusena; korruptsioonivastases seaduses, omandireformi seaduses jne). · Lähedase vastu ei pea ütlusi andma, see on igaühe põhiõiguslik õigus. 9. Põlvnemine · Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlas tehtud seadusega ettenähtud korras ja alustel
immuunsus karistue eest,vaatamata sellele,et ettevõtja on toime pannud kuriteo.Karistusest täielik vabastamine eeldab kriminaalmenetluse alustamiseks või süüdlase kohtu alla andmiseks piisava teabe esitamist ning ka edaspidi pidevat koostöö uurimisasutustega · Keelatud koostöö initsiaatorile leebusprogrammi soodustus ei laiene · Leebuse kohaldamine eeldab koostöö prokuratuuri ja uurimisasutustega,sh osalemist jälitustegevuses,osalemine tunnistajana kohtumenetluses jne.Ebapiisav koostöö prokurtatuuri või muu uurimisasutustega võib kaasa tuua leebuse kohaldamisel lõpetatud kriminaalmenetlust uuendamise · Leebuse kohaldamise taotluse puudulikkus või piisavate tõendite mittepuudumine võib tuua kaasa leebuse kohaldamise taotluse tagasilükkamise ja immuunsusest ilmajäämise. Oluline on tähele panna, et kuigi isiku olukorda raskendava seaduse tagasiulatuv kehtima
(15 kohtunikku) riigikohus-Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus. Riigikohus täidab kassatsioonikohtu üledandeid, millele lisanduvad põhiseaduslikkuse järelvalve kohtu funktsioonid. Samuti on Riigikohtul kaasotsustusõigus kohtunime ametissenimetamisel ning ametist tagandamist. hagiavaldus- isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks. võistlevuse printsiip- erinevatel isikutel on kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud laialdaselt rakendamist ka kriminaalmenetluses. uurimisprintsiip-menetleja uurib ise tehiolusid ning menetlusosalise taotlused ja selgitused ei ole talle siduvad
Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses. Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante.
On vähetõenäoline, et OÜ Vollmond otsustab lõpetada registreeringu kuritarvitamise ning hakkab ettevõtlusega õiguspäraselt tegelema; 3) enne vaidlustatud otsuse tegemist ei ole OÜ Vollmond teinud ettevõtlusega tegelevatele äriühingutele omaseid kulutusi. Kuna OÜ Vollmond ei täitnud menetluse jooksul kaasaaitamis- kohustust, pidi maksuhaldur tõendeid juurde koguma, et võtta lõplik seisukoht OÜ Vollmond ettevõtlusega tegelemise kohta. Ka kohtumenetluses esitatud tõendid ei kummuta põhjendatud kahtlust, et OÜ Vollmond võib registreeringut käibemaksukohustuslaste registris kuritarvitada; 4) MTA-l peab põhjendatud kahtluse puhul olema võimalik registreeringu kuritarvitamise korral maksukohustuslane käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Vastasel juhul ei oleks käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise eesmärk täidetav; 5) OÜ-l Vollmond pole alust määratleda end usaldusväärse kütusekäitlejana. MTA määras OÜ-
puudus ühtne alus. Kuningas hakkas saatma inimesi, kes siis arvasid, et neid on kuidagi ebaõiglaselt koheldud Kantsleri, kui kõrge ametiisiku jutule, eesmärgiga võimaldada Kantsleril teostada kontrolli oma vastutusala piires. Praktikas hakkasidki osapooled pöörduma otse Kantsleri poole jättes vahele Kuninga audientsi taotlemise. Alates 15. sajandist on Kantsleri poolt vastuvõetud otsused vaidlusküsmiustes pannud aluse Equityle, mille eesmärgiks on tagada poolte võrdne kohtlemine kohtumenetluses. Tänaseks päevaks on tegu reeglite kogumiga mis on täieõiguslik õigusmõistmise süsteemi osa ja mis rakendub kindlates menetlusetappides vastavalt paika pandud reeglistikule. Algselt ei olnud ka Kantsleril mingeid kindlaid reegleid mille alusel ta oma tegevuses toimis, kuid 16. sajandil sai esmakordselt Kantsleriks kirikuväline isik ehk jurist kelle eestvedamisel hakati Equity vaidlsute lahendamisl rakendama nii Common Law, kui ka kohtutes kasutusel olevaid
ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Euroopa Liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes. Otsekohalduvus - Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Liidu Nõukoguga ning EL-i Nõukogu ja Euroopa Komisjon (EK). Riikidel ei ole õigust jätta ebameeldiv määrus kohaldamata või rakendada nende sätteid valikuliselt. Määruse vahetu kohaldatavus tähendab, et see kuulub tingimusteta täitmisele ja sellele võib toetuda riigisiseses kohtumenetluses. Õigusnorm 1. Õigusnorm lähtub riigist. Käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu. Ta esineb kas käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. 4. Õigusnorm annab antud suhteliigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. 5
1) advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või; 2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja). (2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. (3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja
Kui leping kuradiga puudus, tuli süüdlasel pea mõõgaga maha raiuda. Neid inimesi, kes tegelesid ennustamisega või uudishimu hajel kuradiga rääkisid, õnnistamisega haigusi ravisid, kuid seejuures kedagi ei kahjustanud, ei tulnud surma mõista. Jumala nime kuritarvitamise ja ebausu eest tuli nad vangistada ning pastori kohus oli neid tõsiselt manitseda, et nad sellest loobuksid. Inimesed, kes nõidadelt ja ennustajatelt abi otsisid, pidid kirikliku patukahetsuse läbi tegema. Kohtumenetluses kasutati süü tõestamiseks ning tunnistuse väljapressimiseks veeproovi ja piinamist. Veeproov tuli peaaegu alati kohtualusele kahjuks. Kohtualuse piinamine tunnistuse saamiseks oli tavaline tolleaegses kohtumenetluses. Tortuuri rakendati Eestis kogu XVII sajandi jooksul. Alles Rootsi kuninga Karl XI korraldusega keelati see Liivimaal 1686. a. ja Eestimaal 1699. a. , kuid tegelikult kadus tortuur kohtutest XVIII sajandil.
Võib esitada ka suuliselt, see protokollitakse. Vajadusel võib kohus nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Lepinguliste esindajate liigid: 1. Advokaat tegutseb käsundi alusel, eeldatakse esindusõigust, tema ei pea kohtule volikirja esitama. 2. Isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. 3. Prokurist kõigis menetlusosalise maj.tegevusega seotud kohtumenetluses, prokuraat tõendatakse äriregistri kandega. 4. Üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel. 5. Menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. 6. Muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Esindaja kohtu määrusel Kohus määrab advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur. Advokaat saab tasu riigi arvel vastavalt seadusele. Isik, kellele advokaat määrati, võib
järgmisi eesmärke ja ülesandeid: loodusvarade ja loodusressursside säästlik kasutamine (§ 5), vanemate ja laste kaitse (§ 27 lg 4), erilise hoole lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (§ 28 lg 3), kutseõppe korraldamise ja tööotsijate abistamise töö leidmisel (§ 29 lg 3), ülesande pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi (§ 37 lg 2), ülesande luua esindus, kaitse, riiklik süüdistus ja seaduslikkuse järelvalve kohtumenetluses (§ 151). Preambulas sätestab riikliku eesmärgina kõigepealt sisemise ja välise rahu kaitse. Lähtuvalt lepinguteooriast on riik tekkinud vabade ja võrdsete kodanike ühise tahteavalduse tulemusena, millega loobuti vastastikku eraviisilisest vägivallast ja loodi võimas moodustis, kellele usaldati vägivalla monopol. Kui mitte arvestada hädakaitset, on riik ainus, kes tohib legaalsel teel tarvitada vägivalda. Vastutasuks on riik lepingu järgi kohustatud kaitsma oma kodanikke
asja vahekohtule lahendamiseks andmise kokkulepe (vahekohtu kokkulepe või klausel) on tühine, või kui poolele ei ole nõuetekohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtumenetlusest. Pooltel, kes soovivad vaidluse lahendada vahekohtus, on võimalus valida ise vahekohtunikud, menet- luse keel, kohtuistungi toimumise koht ja menetlusviis (kirjalik või suuline). Kui pooled ja vahekohtunik(ud) nõustuvad, võivad kohtumenetluses esitatavad tõendid olla võõrkeelsed, kui vahekohtunik(ud) tõendil kasutatud keelt piisavalt valdavad. Teatud asjades võib menetluse pooltele atraktiivseks muuta see, et poolte selgel taotlusel võib vahe- kohus lahendada vaidluse õigluse põhimõttel (nt naabrite piiritüli või abikaasade varalise vaidluse). Eesti õiguse kohustuslikest sätetest siin siiski kõrvale kalduda ei saa (TsMS § 742 lg 3).
(1) Kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. (2) Kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. (3) Kui võlgniku ja senise võlausaldaja vahelises kohtumenetluses on nõude kohta jõustunud kohtuotsus, kehtib see ka uue võlausaldaja suhtes, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohtumenetluse algatamisel nõude loovutamisest teadis või pidi sellest teadma. § 173. Nõude üleminek seaduse alusel (1) Kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. (2) Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut.
ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riiklik süüdistaja Riikliku süüdistuse esindamine kuulub prokuratuuri ülesannete hulka. Prokuratuuri ülesanded, prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus on reguleeritud Prokuratuuriseadusega. Riiklikku süüdistust esindab prokuratuur üksnes kuriteoasjade arutamisel kohtumenetluses. Väärteomenetluses prokuratuur ei osale. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas
kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. 5 (4) Kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava hariduse. (5) Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda esindatava nimel ütlusi. (6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid.
2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid
nigelam saak ning seetõttu ei saa ta täita oma laenukohustusi. Praegugi veel kestev ülemaailmne majanduskriis on mõjunud halvasti vägagi paljude füüsiliste ja juriidiliste isikute toimetulekule ja põhjustanud pankrotistumise. 1.4. TAGAJÄRJED PankrS § 35 kohaselt on pankroti väljakuulutamise tagajärjed järgmised: 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse 3) füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga 4) juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid 5) võlgniku muud õigused on piiratud PankrS ettenähtud korras 6) võlgniku vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine
väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. § 163. Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral (1) Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. (2) Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. § 164. Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas (1) Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (11) Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järeleval...
protokolli kandmiseks. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kompromiss võib olla tingimuslik. Kompromissi saab tühistada ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
