Riigi mõiste. Riigi ülesanded Riik on ühiskonna vajadustest tekkinud avalik-õiguslik organisatsioon. Riigi tunnused on: 1) rahvas 2) territoorium 3) riigiorganid Riik on inimühiskonna kõrgeim arenguaste. Riigi ülesanded: 1) kaitsta rahvast välisohu eest 2) hoida korda riigi sees 3) luua seadusi ja kontrollida nende täitmist 4) osutada ühiskondlikku abi (sh arstiabi, haridus) Heaoluriigis riik jagab tulusid ümber. Riigi tekkimine Inimühiskonna vanus on umbes 5 miljonit aastat. Kaasaegne inimene ilmus u 40 000 aastat tagasi. Vanim riik maailmas muistne Egiptus tekkis u 5000 aastat tagasi.
abil). Domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Organismigruppe paigutatakse taksonitesse ehituslike tunnuste järgi. Inimese evolutsioon Inimahvide võrdlus Sarnasused: kehaehitus,käitumine,sigimine,haigused,kromosoomistik,geenid. Erinevused: püstine liikumine kahel jalal,suurenenud näokuju,mälu,käefunktsioonid.Nüüdisinimene tekkis 200-250tuhat aastat tagasi Aafrikas.Klassilised erinevused on tekkinud rännete tagajärjel.Sots.ev. kultuuride ja inimühiskonna teke,tehnoloogia areng. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt
Inimese sotsiooniline loomus. Milles seisneb inimese sotsioonilise loomus? Mida nimetatakse sootsioniks? Seda mõistet määratles A.Augustinaviciute ühes oma teoses ,,Inimkonna sotsiooniline loomus ning ühiskonna asotsioonsus" kui 16. teineteist täiendavate psühholoogiliste tüüpide (,,sootsiotüüpide") kogumit, koos kõikide neile omastele vastastikesuhete seaduspärasustele. Sootsion, see on integraalse inimintellekti ühik. Sootsion, see on inimühiskonna väikseim ühik, või ühiskonna mudel miniatüüris. Sootsionile on omased kõik inimvaheliste suhtetüübid ning kõik inimühiskonna seaduspärasused, sealhulgas niinimetatud "sotsiaalse progressi seadus". Sootsioni 16 tüüpi jagunevad 4ks grupiks, moodustades niinimetatuid sotsioonilisi kvaadreid maksimaalse psüühilise komfortsuse tunnusel. Isiksustevahelised suhted kvaadrites ja kvaadrite vahel arenevad vastavalt sootsioni seaduspärasustele.
Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii.Keemiline evo-sesineb molekulide ja ainete tekkes ja arengus.Molekuli areng aatomiteks.Anorg->org, org ühendid liitusid ja moodustasid makromolekule ja siis koonudsid makrom membraani sisse, mis eraldas neid ümbritsevast keskkonnast.Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelis...
Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused: Eeldused: *Viljelusmajandus ja metallitöötlemine mindi üle põlluharimisele ja karjakasvutamisele. Tööviljakust/toitu oli rohkem ning tööriistad paremad, ühiskonna liikmed said hakata tegelema erinevate asjadega, oli ühiskondlik tööjaotus. Põhjused, arvamusi on erinevaid: Tsivilisatsioonide teket ei saagi seletada ühe kõikehõlmava põhjusega just mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda tõuke inimühiskonna arenguks. Tsivilisatsiooni tekke põhjused võisid olla piirkondades erinevad. *Arvatakse, et tõusev ülemkiht oli eelkõige ühiskonna korraldaja, elanikkond allus esialgu vabatahtlikult.Põlvest-põlve hakati ühiskonnas täitma mingit juhtivat ülesannet. Nende positsioon muutus päritavaks ning suurenes rikkus ja võim. Nt nad lahendasid tülisid, juhtisid ühiskonda, sõjategevuse juhtimine, jagamine. Pikapeale k´ujunes valitsev ülemkiht. Selle järgi
enamiku inimeste silmis mingit moraalset staatust ning küllap seetõttu võivad teadlased rakkudega üsna vabalt ümber käia. Elundite ja kudede siirdamise korral siirdatavad bioloogilised struktuurid moraalse staatuseta ning eetikaküsimused puudutavad eeskätt doonori ja retsipiendi isikut. Geeniuuringud on üks peamisi moodsa bioloogia tegevussuundi, avades põhimõtteliselt täiesti uudseid võimalusi mõista bioloogiliste koosluste talitlust ning mõjutada nende arengut. Et inimühiskonna käsutuses on niivõrd võimsad vahendid looduse tegevusse sekkuda, siis loomulikult lasub meil ka vastutus võimalike tagajärgede eest. Taas kerkib väga teravalt keskkonnaeetikas oluline inimkeskesuse probleem: teavet kogutakse küll kogu elusloodusest, kuid seda rakendatakse eelkõige vaid inimühiskonna kasuks. Mis on loomulik ? Üks olulisi teemasid on geneetiliselt muundatud organismide ja kloonimise teema.
65,5 mitmekesistumine luukalade ja putukate mitmekesistumine Neogeen Õistaimed Hominiidide 23,8 lahknemine teistest primaatidest Kaverternaar Õistaimed Inimühiskonna 1,8 kujunemine
1+ 2 simpansid 3+ 4 Ida- ja Lõuna-Aafrikas 5+ 6 püstikäimise ja lõualuude lühenemise (kihvade taandareng) poolest 7 kõrvalharu 8+ 9C 10 B 11 B 12 C 13 C 14 B 15 C 16 B 17 esikloomade (primaatide) 18 lõunaahvid (australopiteegid) 19 neoteenikas 20 2,5 miljonit 21 Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22 Aafrika 23 50000 24 ühtlustumise 25 sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna ajaloolises arengus, riikluse, kultuuride ja tehnoloogia arengus 26 nüüdisaegse inimese evolutsioon põhineb inimkonna ühtlustumisel. ilmselt kujuneb välja ülemaailmne inimtüüp, kellel puuduvad rahvus- ja rassitunnused 27 umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. 5000 a tagasi leiutati kirjakeel. lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul
Kirjandus antiigist renessansini Kõrvale: 5. keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, mis sai oma klassikalise kuju renessansi ajal 7. kirjandusteose sündmustik 9. üleloomulikult samapärane 13. pilkav jäljendus mis naeruvääristab teise autori teost 16. suguvõsalugu, põlvnemislugu 19. rändlaulik, kes esitas fiksseeritud tekste 21. nimetatakse inimühiskonna lapsepõlveks 22. " dekameron" autor, 24. "ilias" , "odüsseia" autor 25. "Romeo & Julia " autor Alla: 1. lugulaul, värsivormiline teos maailma loomisest 2. preester, haritlane 3. õpetlik lühike mõistuluuletus või - jutt 4. närrimäng, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir 6. lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng 7. õhtulaul daami akna all 8. dialoogiline laul, trubaduuride luulevorme 10. idülliline vaba vormiga lembeluuletus
Evolutsioon: süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide teke ja areng. Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ühendite teke. Bioloogiline: elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne: inimühiskonna areng. Teadlased: G.Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid
Elu teke Maale Suure Paugu teooria kohaselt hakkas 13,7 miljardit aastat tagasi Universum kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Maa on Universumis teadaolevalt ainus planeet, kus leidub elu. See moodustus umbes 4,65 miljardit aastat tagasi ümber Päikese tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekke kohta Maale on kolm põhiseisukohta. Minu arvates on enim alust seisukohal, mis väidab, et elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. See teooria põhineb neljal evolutsioonil. Füüsikaline evolutsiooni kohaselt tekivad elementaarosakestest aatomid ja lihtsad molekulid. Keemilise evolutsiooni käigus moodustuvad lihtsatest molekulidest keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid, mis polümerisatsiooni käigus liitusid polümeeride kogumikeks. Nendest omakorda toimub bioloogilise evolut...
Kivistis ehk fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- Teadus möödunud aegade organismidest.mis on tuvastatud kivististe kaudu. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon -seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning
näiteks mesilased või koprad). Hakkama saamiseks peab ta arendama mõistust aga kuna inimelu on lühike, ei saa üksikisik seda täiuseni arendada, kuid seda saab teha läbi põlvkondade. 3. Inimese loomuses on kalduvus hüpelda kahe äärmuse vahel: ühiskonnastumine, sest nii tunneb ta ennast rohkem inimesena, või siis eraldumine, kui tekib vajadus seada kõike vaid oma meele järgi. See paneb ta mõtlema ja mõistust kasutama. 4. Parim inimühiskonna organiseerituse vorm on üleüldine kodanikkond ja riik, sest siis alluvad kõik võrdsetele seadustele ja saavad võrdsetelt alustelt oma mõistust arendada. 5. Inimesed peavad ise iseennast valitsema. Kui seda ei ole, ei saa üldse mingist kodanlikust ühiskonnast juttu olla. 6. Ajapikku muutuvad inimeseks ratsionaalsemaks ja hakkavad mõistma, et ajaloo suund ongi tuua üleüldist heaolu läbi mõistuslikkuse pideva kasvatamise. 7
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. ...
orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpetus- õppimine-eesmärgistatud tegevus, mis on suunatud õpilase poolt inimühiskonna ajaloolis- ühiskondliku kogemuste mingi kindla osa omandamisele selleks spetsiaalse ettevalmistuse saanud inimese juhendamisel Didaktika- uurib üldiste pedagoogika seaduspärasuste rakendamist konkreetsete distsipliinide õpetamisel:emakeele, matemaatika, ajaloo, kirjanduse õpetamise metoodika. Eripedagoogika- e. defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja arendamise probleemidega.
Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. Evolutsiooni põhivormid: Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine Keemiline evolutsioon aatomite ja molekulite areng Bioloogiline evolutsioon - elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Paleontoloogia Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia. Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Evolutsioonilised tõendid Evolutsiooni kulgu aitavad välja selgitada väljasurnud organismide
Inimene ilma kultuurita on kui... Seda lauset lõpetada on üsna raske. Just sellepärast, et kultuur on väga laialdane mõiste ning selle kohta on esitatud väga palju erinevaid definatsioone läbi ajaloo. Kuid selleks, et rääkida inimesest ilma kultuurita, tuleks kõigepealt mõista, mida kultuur üldse tähendab ja keda arvatakse olevat kultuurseks inimeseks. Kultuur on inimühiskonna poolt loodud, mis eristub kogu loodusest ja sellest, mis ei ole läbi inimtegevuse tekkinud. Tihti seostatakse kultuuri tsivilisatsiooniga. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur oamndatakse sünnijärgselt ühiskonnalt, läbi teiste ühiksonnaliikmete: kasvatuse, õppimise ja jäljendamisega. Kes siis on kultuurne inimene? Mina arvan, et see on keegi, kes avardab pidevalt oma
Kordamisküsimused, KT 1. Muinasaeg-Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Arheoloohiline kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike ühtekuuluvust nim . Kunda kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi.Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust. Hakati tegelema põlluharim...
Aafrika sõjad ja kriisikolded 20.sajandil(Rwanda näite põhjal) Kaisa Kamenik Aafrikat peetakse inimühiskonna hälliks, tema ajalugu on olnud väga kirev ning selle inimesed palju kannatanud. 20.sajand kätkes endas eriti suuri muutusi ning eelkõige sajandi teisel poolel alanud dekoloniseerimisprotsessiga avas Aafrika jälle tee uuele ajastule ning väljakutsetele. Praeguseks on mustal mandril 53 iseseisvat ja autonoomset riiki ja 20.sajandi probleemid on kandunud ka uude sajandisse. Üks kõige verisemaid ja uskumatumaid kriise 20
tähtsaim on 13. saj pärit Codex Regius. Edda laulude autoreid ei teata ja laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Arvatakse, et laulud on kirja pantud 11.-12. saj, aga kogumiku käsikiri koostati 13.saj. Süzee Edda laulud jagunevad kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumad jumalalaulud on nt: Völuspá ( Nägijatari kuulutus); Hávamál (Õilsa ütlemised). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest ning jagavad inimestele õpetussõnu. Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Tegelased Tegelasteks on hiiud ja nendega sõjajalal olevad aasid. Teoses on ka räägitud vaanide ja aaside tülidest ja leppimistest. Tegelasteks on veel alfid, nornid ja muud müütilised olevused.
eneseteostamist Maal. 3.) Inimesel pole õigust vähendada looduse mitmekesisust ja liigirikkust, v.a. elutähtsate vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4.) Inimese mõju maailmas on liiga suur ning seoses maakera elanike arvu kasvuga on see muutunud halvaks/ohtlikuks; looduse ja elu heaolu eeldab vähemat hulka inimesi. 5.) Inimese elustiil on selle mõju võtmeelement- muutused inimese elutingimustes eeldavad muutusi majandus- ja tehnopoliitikas, inimühiskonna ideoloogiates.; 6.) Elu, sh kultuuriline mitmekesisus on tagatud vaid siis, kui üldine inimmõju keskkonnale väheneb. Inimühiskonna põhilised majanduslikud, ideoloogilised, poliitilised ja tehnoloogilised struktuurid peavad seetõttu muutuma. 7.) Ideoloogiline muutus tähendab eelkõige elukvaliteedi mõiste ümberhindamist. Elukvaliteedi paranemine ei võrdu tingimata elustandardi tõusuga. 8.) Neil, kes aktsepteerivad eelmainitud
18721887 Must rüütel, Kalapuis(Kalevipoeg) ristisõdijate vastu, rahva vabaduspüüdlus. Vanem Edda skandinaavia Autorid pole teada Völuspá, Hávamál, Rígsula, Räägivad maailma ja rymskvia inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest.
Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas sil...
Kuidas võis elu tekkida? - F.Grick: DNA kesksele elule eelnes RNA-keskne elu - Th.Cech: avastas ribosüümid (eukarüootses rakus olevad katalüütilised RNA molekulid), * RNA-lt RNA * RNA-lt DNA ja vahepeal hübriidmolekulid (RNA-DNA ) Probleemid elu tekke selgitamisel: - Seni pole katsetes saadud nukleiinhapete sünteesi - Pole leitud piisavat selgitust geneetilise koodi tekkele ehk kuidas kandus info nukleiinhappelt valgule SOTSIAALNE EVOLUTSIOON · See on inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades · Algas ca 2 miljonit aastat tagasi ja kestab · Kultuuriline "plahvatus " oli ca 50-40 tuhat aastat tagasi
polümeerid, mikrokerad ja konservaattilgad). · Bioloogiline-,,soe lamp"-Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin ja Haldane. 80-100 kraadi juures olev veekogu, mis sisaldab biopolümeere. ,,Jääkamber"-soe tiik, milles on jääpall, tingimused väga muutlikud ja soodustas evolutsiooni.(0-27 kraadi juures). ,,Kuum katel"-150-250 kraadi ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas. · Sotsiaalne-See on inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades. Algas 2 miljonit aastat tagasi. Evolutsiooni tõendid: 1) Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest(fossiilid). Uurib erinevates kivimikihtides säilinud taime-ja loomajäänuseid. Fossiilsed jäänused: kojad, koorikud, skeletid, soomused. 2) Homoloogilised organid-organite põhiehitus on sarnane
vajadusel oma kasuks keerata, näiteks Venemaal ülekantavad uudised on äärmiselt Lääne- maailma vastased ja rõhutavad kui hea on ikka venemaal elada. Tänapäevalgi on keel asendamatu. Kuigi tekkinud tehiskeeled oleksid võimelised näiteks sõnad asendama numbritega, ei ühenda miski muu inimesi nõnda tugevalt peale tunnete mis kaasnevad ainuüksi sõna kõlaga. See areng on tekkinud läbi saja tuhande aasta ning siiski, koos temaga kaasnenud plusside ja miinustega, on inimühiskonna alustala ilma mille ühenduseta ei elaks me maailmas kus hetkel oleme
Tänapäevane tarbimisühiskond millal saab küllalt? Tarbimise teemat käsitledes peame alustama inimese kui liigi, sealjuures aruka liigi, kujunemise varasematest etappidest. Soovime me seda või mitte, kuid ilma teatava filosoofilise varjundi lisamiseta siinkohal käsitletavat teemat lühidalt lahti mõtestada ei ole võimalik. Iga inimühiskonna arengu etapp on olnud teataval määral tarbimisühiskond, teadvustati seda nähtust siis hea või halvana, või kas ületarbimise peale üldse mõeldigi ... Tarbimise intensiivsuse tagatiseks on ikka ja alati olnud ressurss ja võimalus seda juurde hankida põhimõttel: minul on otsas aga naabrimehel, näe, veel on. Kallale talle! Paraku ongi Maailma kõikmõeldavad varud jaotunud ebaühtlaselt, sealjuures leidub ka piirkondi, kus loodusvarasid on vähe või on ligipääs nendele väga raske
Evolutsioon- elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis
· Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsiooni vormid · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon 1.Keemiline evolutsioon Orgaaniliste ühendite teke 2. Füüsikaline evolutsioon Aatomite ja molekulide teke 3.Bioloogiline evolutsioon Elu areng alates esimestest elusolestest 4.Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Vulkaanipursked olid pidevalt ja tavalised · Maal puudus mullakiht e. kinnituda poleks olnud kusagile. Millest oleks pidanud muld tekkima · Suur osa oli kaetud soojade meredega. Sellele on aga hakatud praegu vastu vaidlema · Õhu asemel olid; N2 ,CO2,SO2,H2,NH2,CH4 · Atmosfääris puudus vaba hapnik. Hapnik oleks olnud organismidele mürgine. Ka praegu kõik ei talu hapniku
Troopiline ja Lõuna-Aafrika: põlisrahvaste kultuuri erijooni Hanna Kuusemaa II dek Tartu Kunstikool Aafrika maailma kultuuriloos · "Inimühiskonna häll". Leitud luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest · Kõrgkultuurid(nt. Vana-Egiptus, nn Musta Aafrika rahvaste kõrgkultuurid) · Materjaalsest kultuurist vähe säilinud · Uurimisel tuginetakse peamiselt suulisele pärimusele, rännumeeste kirjeldustele või arheoloogiaallikatele Lääne Aafrika NOKI KULTUUR · 500 eKr- 200 pKr · Rahva kõrge aengutase · Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhi...
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas aren...
raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galktikate teke ning edasine areng. b. Keemiline evolutsioon – Aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistestv molekulidest keerukamate ja polumeersete orgaaniliste ühendite teke. c. Bioloogiline evolutsioon – Organismi elukoeskkonnaga sobitumine. Elusorganismi arenemine. d. Sotsiaalne evolutsioon – Inimühiskonna areng. Kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. 2. Mis võimaldab, kirjelda elu arengut Maal? Selgitage. a. Paleontoloogia – Teadus möödunud aegadel olevatest elus organismidest. b. Kivimkihid, jäljendid(fosiilid). c. Embrüonaalne areng. d. Geneetiline areng. e. Jäsemeluude areng. 3. Kirjeldage taimeriigi arengut ja loomariigi arengut. a. Ürgeoon – Elu teke, ainuraksed prokarüoodid. b
Parietal hari, ahvid on võimas närimine lihaseid, kaotas selle bioloogilist tähtsust on muutunud kasutuks ja järk-järgult kadunud protsessis looduslik valik; samal põhjusel ülemineku taimsed toidud segatud viis soolte tähtaja lühendamine. Rakenduse relvarahu aidanud end kaitsta külma ja loomad. Sõna on kõige olulisem vahend inimeste, vanemate põlvkondade järgnes kogemuste edasiandmisel ja kasvatusest. Looduslik valik on järk-järgult kaotanud selle tähtsust inimühiskonna arengut. Tootmise riistu ja riistad, clenorazdelnaâ kõne ja zestid, miimika edendada aju ja meeleorganite tööprotsessi. Laienemised elavdasid tööjõu ja kõne parandamine. Kui morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste ülekandumine pärilik, võime ühistöö, mõtlesin ja kõne kunagi sooritanud pärandi vastu nüüd. Nende eriomaduste ajalooliselt kujunenud ning arenenud sotsiaalsed tegurid ja arendades iga inimese individuaalsetele
Nii on ju tegelikult enamike hüvistega, mida me tahame või vajame eelkõige toit ja rõivad ning seejärel muusika, sport ja meelelahutus, kus "kaadri taga" tegutseb suur hulk inimesi, kes kõik kasutavad oma teadmisi ja aitavad toota keerulisi tooteid ja teenuseid. Hiiglasliku meeskonnana tehakse otsuseid, mis sobituvad omavahel kui piltmõistatuse tükid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Tarbimisühiskonna eelkäija, materialism, väidab, et inimühiskonna aluseks on töö, inimeste ja neid ümbritseva looduskeskkonna loov suhtumine. Inimesi eristab loomadest aga just see, et nad toodavad endale elatusvahendeid, tootes sellega kaudselt ka materiaalset elu ennast. Indiviidi enese olemus oleneb aga tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest. Ühiskonna materiaalseks algeks on inimese suhe mateeriasse tõelisusesse, sellesse, mida saab loendada, mõõta ja käega katsuda, mille tähtsaimaks osaks on tema
veresooned. Oli hääsüdamlik, kuid väga äge ja metsik, kui talle tehti ülekohut. Ta oli jumalasalgaja, tsüünik, kõnelemises tihtigi ropp Maailmas pääseb valla tundmatu viirus, mis hävitab ainult mehi ning näiliselt stabiilne, mõistlik ja tasakaalukas inimkond seisab silmitsi hävinguga. Viimati 1924. aastal ilmunud Gailiti üks räägitumaid ning mõjuvamaid romaane, mille visioonid inimühiskonna ja -olemuse reaktsioonist katastroofilistele sündmustele viimaste nädalate sündmuste taustal hoopis uue tähenduse võivad omandada. Kõneldakse vaid ühe Varria nimelise saare hukkumisest. Roma anannab kõne- ja mõtlemisainet.
loodusliku valiku objektiks. See pööras inimalste evolutsiooni inimahvide omaga võrreldes teisele teele. Esimesed jäljed religiooni olemasolust ulatuvad püstise inimese aega ning see näitab, et pidi toimuma algne omavaheline suhtlemine. Selle tõttu on võimalus, et artikuleeritud kõne oli olemas juba 500 000 aastat tagasi või ennem. Kõne olemasolu pani aluse sotsiaalsele evolutsioonile ehk inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajalooline areng. Sotsiaalses evolutsioonis sai võimalikuks pärilikkuse väljakujunemine. Eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmist järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega nimetatakse sotsiaalseks ehk kultuuriliseks pärilikkuseks. Info levik ehk antud juhul pärandamine hakkab toimuma populatsioonilt populatsioonile, rahvalt rahvale, kultuurilt kultuurile
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
Esiaeg ehk muinasaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik. See on ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks. Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu parema tehnika puudumisel enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. ...
HEAOLUÜHISKOND TEKKIMINE: Juba tööstuspöörde tagajärjel hakkas muutuma inimühiskonna kultuur, laienesid riigi ülesanded. Riigi klassikaliste ülesannete (sisekorra kindlustamine, riigikaitse, vallutuste teostamine) kõrvale tekkisid sotisaalpoliitlised ülesanded ja majanduse reguleerimine, mille tulemusena kujunes välja heaoluühiskond, mille riigiks sai heaoluriik, kus hakati rõhutama sotsiaalpoliitkat. Heaoluriik on riigikorraldus, mis: 1) Püüab parandada inimeste toimetuleku võimalusi ja heaolu 2) Pakkuda ühishüvesid 3) Kaitsta inimesi tururiskide eest
Kogu inimühiskonna ja -kultuuri aluseks võime lugeda perekonda ja abielu. Maailmas ei eksisteeri ühtegi funktsioneerivat riiki, mille inimesi ei kasvatataks perekondlikult. Sellel on oma kindel põhjus. Inimese järglased on pesahoidjad, mis tähendab, et nad vajavad pidevat hoolitsust ning kaitset. Perekonna ülesehitus ja kooselu väärtustamine muutub ajas pidevalt, ent samas teatud alustalad jäävad. Millised trendid aga valitsevad tänapäeval? Algelistes ühiskondades, mille moodustasid kütid-korilased, oli perekonna lõpu ning hõimu alguse piir ähmane. Kõik elasid koos ning üritati metsikus looduses ellu jääda, mistõttu üksikisiku tähtsus ei pruukinud väga suur olla. Lapsigi kasvati kollektiivselt. Meile tuntud perekond ei olnud veel juurdunud, sest lähisuhete ja emaduse vahel ei osatud sageli seost luua. Kultuuri arenedes kinnistus aga traditsiooniline peretüüp, mis koosneb mehest, naisest ja nende lastest. Abielust oli saanud elu tavaline...
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R15KÕ Mairit Mattis ARVEPIDAMISE AJALUGU Õppejõud: Siiri Luts, Ma Mõdriku 2015 Majandusarvestus on arenenud aastasadu, isegi aastatuhandeid. Väga vale oleks arvata, et arvepidamine on uue aja nähtus ja raamatupidamine on mõeldud meie elu keerulisemaks tegemiseks. Praegusel ajal on raamatupidaja üks hinnatumaid ja kõrgelttasustatavamaid elukutseid. Arvepidamise ajalugu ulatub ligi 10000 aasta taha. Alguse sai arvepidamine Lähis-Idast, kus templi preester loendas olemasolevat vara ja tegi sellekohaseid märkmeid. Kirjaoskusest on vanem arvude märkimine sümbolitega. Arvet peeti nii, et hunnikusse lisati uus kivi või teokarp. Sellist arvepidamist kasutati tuhandeid aastaid. Kuid neid „arve“ oli tülikas teisaldada ja säilitada. Tekkis vajadus arvude märkimiseks...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool xxx xxx RAAMATUPIDAMISE AJALUGU Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku xxx Tihtilugu arvatakse, et raamatupidamine on kuiv ja tüütu numbrite jada jälgimine, mis nõuab head matemaatilist taipu. Leian, et sellisel arvamusel olevad inimesed ei tea tegelikuklt raamatupidamisest ehk arvepidamisest midagi ning ei ole isegi suvatsenud oma silmaringi laiendada. Raamatupidamise ajaloost nähtub, et arvepidamine kui selline ulatud mitme tuhande aasta taha. Muidugi vastavalt aja arengule on muutunud arvepidamine täpsemaks ja süstematiseeritumaks. Inimkonna arenedes kasvas ka inimeste vara ning selle kogust pidi hakkama arvestama. Loetleti üles inimeste karjad, templite ja kloostrie varad ning kogused pandi kirja. Londamiseks kasutati vastavalt k...
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väl...
Bioloogiline evolutsioon-.vetikas. elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine - liikide mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks.sotsiaalne evolutsioon-- inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng.ELU TEKKE HÜPOTEESID-1.loomine ehk kreatsionism. Jumal 2.panspermia-kõikjal levivad panspermid. Universumis 2.1. ufod. 3.abiogenees-elu isetärkamine. Elu teke elutust. EVOLUTSIOONI TÕENDID- P a l e o n t o l o o g i a (fosiilid) V õ r d l e v a n a t o o m i a 1)Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. 2)Mandunud elundid ehk rudimendid ehk
Lugupeetud klassikaaslased, Üks meie elu olulisemaid probleeme on keskkonnakaitse. See ei ole ainult Eesti probleem, vaid globaalne s.t ülemaailmne probleem. Tööstuse arengu tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fos...
- evolutsioon- kõige üldisemas mõttes mingi süsteemid pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. - I füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest kujunesid aatomid ja molekulid. - II keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest tekkisid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. - III bioloogiline evolutsioon elu areng esmastest elusolenditest tänapäevaste organismideni. - IV sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele b) elu tekkis isetärkamise teel. Spontaanselt. c) uskus, et algelistest olestest arenesid järk-järguliselt täiuslikumad organismid. d) uskus, et liigid pürgivad täiuslikkuse poole
"Eesti õigussüsteemi head ja vead" Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust- lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei loo mitte ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil õiguspäraseks käitumiseks. Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool. Õigus toimib sotisaalses keskkonnas, arendes ja muutudes, kohanedes ühiskonnaoludega. 1.1 Õigussüsteemi vead
Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli
Kaasaegases anarhistlikus mótlemises on tóenäoliselt mitmeid uusi voolusid, aga Barbara Goodwini on viidanud konkreetsemalt just 2 uuele lahknevale anarhismi voolule tänapäeval: Anarhokapitalismile jar 60-70nadatel väljakujunenud liikumisele, mis idealiseerib inimese isiklikku pógenemist arenenud kapitalistlikust ühiskonnast ja tema nn vaimset vabanemist. Anarhokapitalism on iseenest huvitav teooria - kuigi on natuke raske ette kujutada kuidas ta täpsemalt aitaks kaasa inimühiskonna arengule saavutamaks sóltumatust, vabadust, vórdsust ja likvideeriks róhumist? :-) Loojaks peetakse Murray Rothbardi kes jóudis selleni, ühendades omavahel klassikalise liberalismi (mis taotleb reziimi kus oleksid tagatud óigused vórdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile), individualistliku anarhismi (mis ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isiklikku tahtmist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
