vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materjaalsetele. Õiguse kui normi kehtivus seatakse sõltuvusse tema loomise viisist. Õiguse sisu jäetakse tahaplaanile. XIX-XX sajandil oli loomise viis seotud eelkõige seadusandja tegevusega, positiivse õiguse loomisega-tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid õiguse kehtivuse sõltuvusest e kehtima panemise teest. A.Comte- teaduslikud käsitluse don ainult väljaspool kogemust võimalikud. H-Kelsen- puhas õiguse õpetus-õigus peab olema puhas. Õigus peab olema puhas poliitilistest postulaatidest ja igat liiki väärtusotsustest. Kelsen ei pea neid teaduslikult põhjendatuteks. Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust on teatud mõttes ohtlik kui õigust käsitletakse ainult tema loomise viisist lähtuvalt ja jäetakse kõrvale tema sisu
tavade rikkumisel järgnevad ühiskondlik hukkamõist, siis õigusnormide rikkumisel järgneb ettenähtud karistus. Õiguse mõiste määratlus o Õigus ja õigusnormid on tunginud ühiskonnaelu peaaegu kõikidele tasanditele ja peaaegu kõigis ilminguvormides. o Õigus reguleerib inimeste elu sünnist surmani. Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst. Kelsen Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Ihering Õigus on ühe riigi sunninormide kogum. Paul Narits Õigust tuleb otsida ühiskonda enesesse kätketud väärtustest. Normatiivsus o Norm on juhis, mida peab järgima. o Normatiivsus pidamine, olemapidamine o Norm ütleb, kuidas peab olema. Ühiskondlikkus o Õigus on ühiskondlik nähtus. o Ühiskonnas on kehtestatud käitumisnormid.
www.riigikohus.ee – põhiseadusliku järekollegiumi ja üldkogu lahendid www.digar.ee / www.bie.nlib.ee – juriidiline kirjandus www.juridica.ee www.just.ee/10716 -PS juriidilise ekspertiisi lõpparuanne www.curia.eu – Euroopa kohtu otsused www.eurlex.europa.eu §2 Eesti Vabariik Teooriad riigi mõistest: 1) I. Kant- Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all 2) G. Jellinek- 3 elemendi õpetus: territoorium, rahvas ja võim 3) Riik kui juriidiline isik 4) H. Kelsen- Riik on õiguskord 5) H. Heller- Riik on otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraselt korraldatud tegutsemisüksus st riik on masinavärk, mis tagab otsuste sündimised 6) K. Schmitt- Riik kui korravõim 7) Ühiskondlik leping- riik on ühiskondliku teooriaga konstrueeritud üksus Riigi mõisted Riik on mitmetähenduslik mõiste vastavalt kontekstile. 1. Empiiriline mõiste e kolme elemendi õpetus- territoorium (oma Maa pinnast, mis on
Esimene märk õiglusest on jurist Celsuse poolt öeldud: ,,Õiglus on headuse ja õigluse kunst!". Seda mõttetera teab ja selle järgi peaks joonduma iga jurist. Selle mõttetera võttis üle A. Thomas, kes muutis seda vastavalt oma nägemusele: ,,Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis.". Sama palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja tõlgenamisi õiguse kohta. Näiteks H. Kelsen tõlgendab õigust kui inimkäitumise normatiivset sunnikorda. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud.
põhiseaduslikkusele Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Õigusriik ja umbisikuline võim Poliitikafilosoofia igiammune mõte: head riiki ei valitseta mitte teatud inimeste subjektiivse ja suvalise tahtega, vaid üldiste ja avalike seaduste objektiivsel alusel Kant: riik on inimrühma liit õiglase seaduse all Õiglased vs toimivad seadused (Kelsen) Avaliku ja eraõiguse eristus Mandri-Euroopa õigussüsteemis Õigusriiki ei tohi segi ajada demokraatiaga: ka suur valijatoetus ei anna luba rikkuda seadust Weberi bürokraatiamudel Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus Bürokraatia vead Korruptsioon Parkinsoni seadus Peteri põhimõte
Eraõiguslikud isikud avaliku halduse kandjana teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepingua üle anda ka eraõiguslikele isikutele. Eraõiguslikud avaliku halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Vahetu ja kaudne riigihaldus vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Haldusorgan H. Kelsen käsitleb organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse
ette on asetatud ühel ajal nii seadus kui põhiseadus. 200 aasta jooksul 6-7 kaasust. Sveitsi ps järelvalve eripära on see, et see on liitriik. Neil on kantonid ja keskvõim. Ps järelvalve seisneb selles, et ülemkohus võrdleb kantonite seadusi keskvõimu või põhiseadusega. Keskvõimu enda põhiseaduspärasust ei kontrollita. Mingis osas nagu on, aga päris ps järelvalve see ei ole. Pärast I MS: Hans Kelsen kui 20 sajandi jurist. 1914 suur paks raamat. Kelsen oli Austria juut. See on Viini koolkonna kuldaeg. Austria lõi 1920 omale konstitutsioonikohtu, mis alustas tööd 21. Selle presidendiks sai Hans Kelsen. Teine oli Tsehhoslovakkia. 1920 oli enne Austriat neil asutamisdokument, aga peale Austriat alles kogunes kokku. Kohtud, mille põhiülesanne ongi põhiseaduslikkuse järelvalve. See oli tolle aja kohta kahjuks liiga suur arenguhüpe kuna mõlemad kohtud tegelikult lõpetasid oma töö. 1938 sai see lõpu
kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et seaduste hindamine põhiseaduse mõõdupuuga erineb tavapärasest kohtupidamisest, sest on olemuselt poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus- teadlased – eeskätt Hans Kelsen*2 – väitsid vastu, et igasuguse õigusemõistmisega kaasneb mõningal määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtupidamist kui õiguslikku tegevust kuidagi vastandada põhiseaduslikkuse järelevalvele kui poliitikale. Kelseni seisukoht, et põhiseadust peab kaitsma põhiseaduskohus, muutus hiljem peaaegu iseenesestmõistetavaks. Tema suurim panus debatti seisnes aga selles, et ta lükkas küsimuse lahendamisel kõrvale ebaselged mõistelised eristused ja kutsus
millisest õigusest ning olgu see ükskõik kui taevalik. Bergbohm ei tunnustanud loomuõiguslikku alust ka seadusandja võimuvolitustele. Tema arvates oli mingi norm õiguslik ehk positiivõiguslik, kui selle on andnud kompetentne õigustloov võim selleks kohases väliselt tunnetatavas menetluses. Sellist võimu nimetas Bergbohm normi formaalseks õigusallikaks. Mõni aeg hiljem jõudis Bergbohm oma õpetuses seisukohale, et iga seadus on õigus. 5. XX sajandi õigusmõte. Normativism (Kelsen), analüütikud (Hohfeld, Hart). Dworkin. Kelseni õpetus- normativism: õigus on puhas, täiesti sõltumatult eksiteeriv ja eristatav moraalist, poliitikast, majandustes jne. Õigus on autonomne, legitimatsioon, ei olene rahava tahtest vaid õigusest enesest. Igasugune õigusnorm on legiteeritav mingi kõrgema normi kaudu. Grundnorm ja selle autor: Aga miks PS kehtib? Kelsen teeb mõttelise hüppe- Grundnorm kuskil on mõtteline põhinorm, et PS kehtib
3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust. Riigile omistati eraldiseisev isiksus õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime. 4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus. Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks) 5.Carl Schmitt: Riik on korra võim. 6.Hans Kelsen (20. saj. jurist) Riik on õiguskord. 7.Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepinguteooria. (John Rawls jt.) On olemas riigieelne olukord, kus pole õigust või selle tagamisemehhanisme. Inimesed loovad riigi. II Riigi mõiste NB! Riik on mitmetähenduslik mõiste. Ei ole ühte ja kõigis kontekstides õiget definitsiooni. 1.Kolme-elemendi-õpetus see on empiirilise riigi mõiste ja see on kasutuses rahvusvahelises õiguses.
rooma juristilt Celsuselt, kes on öelnud, et "ius est ars boni et aequi" - ehk õigus on headuse ja õigluse kunst, mis on sisse kantud ka Keiser Justinianuse Corpus iuris civilis Digesta (ehk põhijao) algusesse. Sellest tuleneb, et õiglus ja headus on kaks väärtusmastaapi, millele õigus ja selle rakendamine allutatud on. - Aristoteles ütles, et "õigus on suur anum, mis tuleb täita õiglase sisuga" - Eesti õigusteadlaste seast on H. Kelsen väitnud, et "õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis". - Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset väärtuskogumit, mille kehtimise aluseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue. 1. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse erinevus? Selgita!
eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama. · Süsteemne õiglusteooria · "hea tagajärje põhjus" 57. Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm? - Austria õigusteadlane (18811973), kes kujutas õigusnorme õiguspüramiidina, mille tipus troonis teatav hüpoteetiline baasnorm ja selle pinnal kujunes kogu õiguskord. Baasnorm on õigusnormide kehtivuse ja õigussüsteemi ühtsuse allikas. Baasnormide funktsiooniks on õigussüsteemi ühendamine ning õiguse indentiteedi probleemi ja õigusnormide kuuluvus probleemi lahendamine
- iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks) - sõltumatus (parlamendile ei saa öelda, mida teha) b) III AKT §1 §2 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus I põhiseaduse mõiste Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord 1. Normatiivne / empiiriline Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline II põhiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6
- iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks) - sõltumatus (parlamendile ei saa öelda, mida teha) b) III AKT §1 §2 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus I põhiseaduse mõiste Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord 1. Normatiivne / empiiriline Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline II põhiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6
2) kaitseb igavesi ja üldisi väärtusi 3) loeb õiguseks peale õigusnormide ka õigluse printsiipe Õigusrealistide koolkond. 18. saj. II pool- 19. saj. lõpuni. Eitavad õiguse vahetut seost õigusnormi ja -aktiga. Õigus on õiglane õigus e. elamisõigus. Õigus on selle kohaldamine praktikas. Idealiseerivad elu. Pole oluline õigusvorm, vaid õiguse rakendamine kui tegevus. 9. Normativismi õiguse teooria: Normativistide koolkond. 19. saj. II pool. Rajaja Hans Kelsen. Arendas Artur Tõeleid Kliimann. Õigus tekib vaid iseendas. Aluseks on alusnorm e. õiglus e. printsiibinorm e. kõigi positiivse õiguse süsteemide vundament. A- norm- õiglus A- norm- põhiseadus a- norm- tavaseadused üksikaktid, määrused üksikaktid, mis jõuavad vastava ja iga üksiku isiku juurde
- iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks) - sõltumatus (parlamendile ei saa öelda, mida teha) b) III AKT §1 §2 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus I põhiseaduse mõiste Õigusaktis fikseeritud poliitilise üksuse põhikord 1. Normatiivne / empiiriline Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline II põhiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6
vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materjaalsetele. Õiguse kui normi kehtivus seatakse sõltuvusse tema loomise viisist. Õiguse sisu jäetakse tahaplaanile. XIX-XX sajandil oli loomise viis seotud eelkõige seadusandja tegevusega, positiivse õiguse loomisega-tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid õiguse kehtivuse sõltuvusest e kehtima panemise teest. A.Comte- teaduslikud käsitluse don ainult väljaspool kogemust võimalikud. H-Kelsen- puhas õiguse õpetus-õigus peab olema puhas. Õigus peab olema puhas poliitilistest postulaatidest ja igat liiki väärtusotsustest. Kelsen ei pea neid teaduslikult põhjendatuteks. Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust on teatud mõttes ohtlik kui õigust käsitletakse ainult tema loomise viisist lähtuvalt ja jäetakse kõrvale tema sisu
vabaduse tagatised ja põhijoontes reguleeritud poliitilise tahte kujundamise protsess b) Empiiriline olemasoleva tajumine (see, mis tegelikult eksisteerib) 2. 2.Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline Andrei Marmor järgi: Põhiseaduse tunnused ülimuslikkus, pikaealisus, jäikus, moraalne sisu, üldisus ja abstraktsus. II põhiseaduse teooriad 1. normistik – Hans Kelsen Õiguskord on õigusnormide hierarhia, mille tipus on põhiseadus. (kõige kõrgemal grunt norm, põhiseadus sellest järgmine) 2. põhivailik – Carl Schmitt Põhiseadus põhivalik (seadustest?) 3. integratsiooni protsess – Rudolf Smend See akt, mis integreerib ühiskonda, riigi integratsiooniprotsess integreerib ühiskonda, põhiseadus kui põhiline integraartor. 4
eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama. • Süsteemne õiglusteooria • "hea tagajärje põhjus" 57. Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm? - Austria õigusteadlane (1881–1973), kes kujutas õigusnorme õiguspüramiidina, mille tipus troonis teatav hüpoteetiline baasnorm ja selle pinnal kujunes kogu õiguskord. Baasnorm on õigusnormide kehtivuse ja õigussüsteemi ühtsuse allikas. Baasnormide funktsiooniks on õigussüsteemi ühendamine ning õiguse indentiteedi probleemi ja õigusnormide kuuluvus probleemi lahendamine
(и в этом смысле решение приобретает черты индивидуального регулятора). Суд не ограничивается декларацией, он ещё и приказывает действовать в соответствии с его решением. 2.Normativismi õiguse teooria- Kelsen. Aluseks on alusnorm, ehk printsiibinorm. Kõik jagatud kahte valdkonda - heaolu ja kohustus. Samal õigusakte ja normatiivse püramiid, mis põhineb hierarhias madalamal tasandil Основные идеи теории: представление о праве как о системе (пирамиде) норм, где на самом верху находится
n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Õigusriik ja umbisikuline võim n Poliitikafilosoofia igiammune mõte: head riiki ei valitseta mitte teatud inimeste subjektiivse ja suvalise tahtega, vaid üldiste ja avalike seaduste objektiivsel alusel n Kant: riik on inimrühma liit õiglase seaduse all n Õiglased vs toimivad seadused (Kelsen) n Avaliku ja eraõiguse eristus Mandri-Euroopa õigussüsteemis n Õigusriiki ei tohi segi ajada demokraatiaga: ka suur valijatoetus ei anna luba rikkuda seadust Bürokraatia vead ® Korruptsioon ® Parkinsoni seadus ® Peteri põhimõte ® Moonutamine ® Kafka sündroom Weber: võim ja domineerimine n Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada
seadusandlikku õigust. Õige õiguse mõtet näeb S üldistes õiguse mõistetes : usk, truudus, mõõdukus, kõlbelisus, kombelisus jne. Õige õiguse reeglid korraldavad koostööd ühiskonnas, mille lõppeesmärk on „vaba tahtega inimeste ühiskond“ (sotsiaalne ideaal) – eeskuju. 16. EEMALDUMINE ÕIGUSFILOSOOFIAST Skepitsismi õhe varjundi moodustab relativism. Gustav Radbruch (1878-1949) õpetuse aluseks „sein“ ja „sollen“ eraldmine , Georg Jellinek, Max Weber, Hans Kelsen – puhta õiguse õpetus, teravas vastuolus loodusõigusega, tipus seisab hüpoteetiline põhinorm – ei põhine ühelegi kõrgemale normile, ning on samaaegselt kehtiv norm. Eestlastest Artus- Tõeleid Kliiman – nimetab seda ürgnormiks või fundamentaalnormiks. Põhinormist tulenevad kõik positiivse õiguse normid. K samastab riiki õiguskorraga. Kõikidele posistivistidele on omane õigusfilosoofiast eemaldumine, selle asemele asetavad
19.saj teisel poolel kujunes õiguspositivism. Positivistid lõid kaasaegse avaliku õiguse mõistete süsteemi põhialused. Õigusrealistide teooriad eitavad positiivse õiguse vahetut seost õigusnormi ja õigusaktiga. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kodaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Nad eitavad kaasust. Normatiivsed teooriad Silmapaistvaim esindaja ja koolkonna rajaja Hans Kelsen, Eestis tuntuim Artur-Tõeleid Kiimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Õigus tekib vaid iseenesest, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on ALUSNORM - moraalse autoriteedi absoluutne allikas. Alusnorm (baasnorm) - õigusnormide ning -aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõikide positiivse õiguse süsteemide vundament (A- norm). A-norm realiseerub, kui
kasvama tavaõigusest. Seepärast peab kõigepealt tavaõiguse allikad hoolikalt läbi töötama ja need süstematiseerima alles siis kodifitseerimisega tegelma hakkama. Ajaloo koolkond andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. Samuti mõjutas see koolkond ka rooma õiguse järelretseptsiooni. Ja ilmselt just selle koolkonna tõttu venis ka Saksa BGB vastuvõtt 1900 aastani. Normativism – esindaja Hans Kelsen. Esindaja Eestis oli Artur Tõeleid-Kliimann. Kõige aluseks on nn Grundnorm ehk alusnorm ehk õiglase õiguse idee. Grundnorm on õigusnormide ja aktide hierarhilise süteemi absoluutne tipp ehk positiivse õiguse süsteemi vundament. Tänu sellele teooriale eksiteerib normtaiivaktide hierarhiline süsteem. Negatiivne asjaolu – normativism väidab, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust, ku isee oleks nii, siis oleksid kõikide riikide õigusnormid ja süsteemid sarnased.
ratsionaalsusest. Õiged vastused saame mitte emotsioonides, kontekstist, moraalist vaid tõenditest tihti. Õiguspositivism on see, et kõik vajalikud vastused tulenevad SEADUSEST. Moraali pole vaja. Suverään on see, kellele enamus allub. Modernism, suured ideed -> vabadus, õnn ja progress, objektiivne tõde on võimalik, inimene suudab seda tuvastada. Loomuõiguse taassünd maailmasõjad ja moraal, õigus peab sisaldama mingit moraali, postivism enam ei toiminud, natsi saksamaa H. Kelsen leiab, et faktid on objektiivse maailma nähtus erinevalt normist. NOrme on mitmeid. moraalinormid pole siduvad ja õigusnormid on. Lon Luvois Fuller: õigussüsteem sisaldab immanentselt moraali. · Eitas loomuõiguslikku jumalikku normi, ei nõustunud, et ebaõiglane õigus ei olegi õigus, eitas ka positivsmi põhiväidet, et moraali järgi pole õiguses vajadust. · Esinevad teatud moraalsed standardid ehk legaalsusprintsiibid, mis on
või ametitunnuste kasutamine. (67-73) 67. Rahvusvaheline õigus Rahvasteõigus Völkerrecht Rahvusvaheline = riikidevaheline Inter nationes Riik on rahvusvahelise õiguse põhiline subjekt, aga ka selle õiguse "seadusandja" ja "täidesaatja" Muud subjektid on kas riikide loodud või riikide poolt subjektiks tunnistatud Kaks äärmuslikku teooriat: Reaalpoliitiline (nt Gortsakovi doktriin) Monistlik (Kelsen) Rahvusvahelise õiguse koht: RVÕ kui avalik õigus, mis käitub nagu eraõigus: Riigid on võrdsed, nende üle ei ole avalikku võimu "Rahvusvaheline avalik õigus" Reguleerib suhteid, kus riik toimib riigina Riik saab toimida ka "igaühena" Rahvusvaheline eraõigus Reguleerib tavalisi eraõiguslikke suhteid, milles on rahvusvaheline element "õiguste (õigussüsteemide) konflikt", konfliktinormid Allikad: riigisisene ja rahvusvaheline (avalik) õigus (nt Haagi konventsioonid)
Teist varianti järgib õigusriiklik karistusõigus, mis ei õpeta, kuidas elada, vaid kaitseb ühiskonnas (mitte ühiskonna!) kõige olulisemaid väärtusi. Andes ühiskonnas eksisteerivatele väärtustele õigusliku hinnangu (võttes need oma kaitse alla), määratleb seadusandja need õigushüvedena.] (3) Õigussüsteem on suletud loogiline süsteem. Õiged otsused tuletatakse loogiliste võtetega varem kindlaksmääratud õigusnormidest [Deduktsioon, imputatsioon (Hans Kelsen tegi esimesena selgelt vahet kausaalsusel ja (normatiivsel)) imputatsioonil), subsumtsioon.] Kas õigusdogmaatika on vahend selleks[?]. Õiguse uurimiseks, seda nii ontoloogilises kui metodoloogilises võtmes, on rakendatud ka süsteemiteooria postulaate ja meetodeid (Joseph Raz). (*) Ehkki analüütilist õigusfilosoofiat seostatakse pigem õiguspositivismiga, ei ole see õigustatud: õigust on analüüsitud ka teistes koolkondades. Seos on ilmselt pigem mõlema anglo- ameerika juurtes
sellest, et seadusandja pole töötanud küllalt kvaliteetselt. Sel juhul on lünk juba algselt sisse programmeeritud. 4) Võimalus contra legem otsustuste langetamiseks. Probleem on õiguse mõistmisest õiguse rakendamisel ja see on taandatav kahele arusaamale positivistlikule ja loomuõiguslikule. · Positivism iga korralist õigusteed pidi sündinud seadus on vaatamata tema sisule kohustuslik (Hobbes, Kelsen, Hart); · Loomuõigus kutsub õigust ennast üles järgima ,,õiget" õigust (Platon, Kant, Hegel). Kumbki käsitlus pole probleemivaba objektiivset õigust ei saa jätta tähelepanuta, samas pole olemas absoluutset moraali ja absoluutset õiglust, mis vastaks inimese loomusele ja tuleneks inimese loomusest, mistõttu poleks vaja ideaalse põhinormi üle diskuteerida. Kaasajal eksisteerib mitmeid JAT-e: nt ratsionaalse juriidilise diskursi teooria (Alexy), praktilise
üleandmine. Ül antakse üle, kuid selle täitmine ei toimu vaba turumajanduse süsteemis. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile – materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. Haldusorgan Normativistliku organiteooria rajaja H. Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on küll õigusvõime, kuid puudub teovõime. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus.
Õigusnorm avaldub täies mahus seega alles peale kohaldamist. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Õigusrealistid eitavad kaasust. 14. Normativistide teooriad. Normativistide teoreetiline koolkond ja teooriad on tugevaima põhjenduse ja range loogilise süsteemsusega. Selle koolkonna rajaja ja silmapaistvaim esindaja on Hans Kelsen, Eestis aga omaaegne Tartu Ülikooli professor Artur- Tõeleid Kiimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Nende arvates tekib õigus vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on nn alusvorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas, veel ka õiglase õiguse idee. Seega alusnorm on õigusnormide ning aktide hierarhilise ja seejuures rangelt
õigussubjekti. Ainus tegelik õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet. 2. Organiline e. reaalse sidusisiku teooria (O. Gierke. Deutsches Privatrecht, 1895). Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii õigus- kui ka teovõimet. Juriidiline isik on sama reaalne organism kui füüsiline isik. · Juriidilise isiku mõiste uuemad arengud 1. Normatiivne teooria (H. Kelsen; R. Ihering). Juriidiline isik on õigustehniline kunstmõiste, subjektiivsete õiguste sihtpunkt. 2.Sotsiaalne lähenemine (valdav osa kaasaja autoritest). Juriidiline isik on üliindividuaalne kooslus, mis on õiguslikult tunnustatud ning selle tulemusena iseseisvaks normiadressaadiks. · Juriidilise isiku mõiste kaasajal Teoorias: Juriidiline isik on õiguskorra poolt tunnustatud kooslus (organisatsioon), mis osaleb
kujutab endast tegelikult avalikku haldust. Seda teostatakse avalikes huvides. Järgnevad skeemid annavad ülevaate haldusorganisatsioonist ja haldusekandjatest: §2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi. Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike normiloojate kõrval organiteks ka kodanikke. A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks
kujutab endast tegelikult avalikku haldust. Seda teostatakse avalikes huvides. Järgnevad skeemid annavad ülevaate haldusorganisatsioonist ja haldusekandjatest: §2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi. Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike normiloojate kõrval organiteks ka kodanikke. A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks
kujundamise protsess, kõrgemate riigiorganite pädevused, individuaalse vabaduse tagatised, substantsiaalsed tunnused, mida ta reguleerib. Pikaealisus, jälkus, moraalne sisu, üldisus ja abstraktsus avatud. Kellegi käsitlus PS st. 26.09.2013 Põhiseaduse teooriad 1. Normistik (Hans Kelsen) Õiguskord on õigusnormi hierarhia. Riigimõiste on sama mis õiguskord. Põhinorm, põhiseadus, siis tuleb muu. Kuna tegemist on õigusnormi hierarhiateoreetikuga, kes räägib põhinormist, - ühe vormi kehtivus peab rajanema kõrgemalseisval normil. (haldusakti kehtivus rajaneb seadusel, määruse kehtivus rajaneb seadusel, seaduse kehtivus rajaneb põhiseadusel. 2. PS kui põhivalik (Carl Schmitt) Põhiseadusega määrab kindlaks, milline see riik on
valu." Felix Somló: ,,Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv." Gustav Radbruch: ,,Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks." Karl Olivecrona: ,,Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid [...] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib." Hans Kelsen: ,,Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse." Georg Henrik von Wright: ,,Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha." Robert Alexy,,Norm on niisiis normilause tähendus." Ota Weinberger: ,,Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus." Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget
korral järgneb häda või valu.“ Felix Somló: „Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv.“ Gustav Radbruch: „Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks.“ Karl Olivecrona: „Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid […] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib.“ Hans Kelsen: „Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse.“ Georg Henrik von Wright: „Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha.“ Robert Alexy„Norm on niisiis normilause tähendus.“ Ota Weinberger: „Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus.“ Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul
norm. Õigusnorm avaldub täies mahus seega alles pärast kohaldamist. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Õigusrealistid eitavad kaasust (ld: casus; ingl: case). P.6. Normativistide teooriad Normativistide teoreetiline koolkond ja teooriad on tugevaima põhjenduse ja range loogilise süsteemsusega. Silmapaistvaim esindaja ja koolkonna rajaja - HANS KELSEN. Selle koolkonna tuntumaks esindajaks Eestis oli omaaegne Tartu Ülikooli professor Artur-Tõeleid Kliimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid: õigus tekib vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on nn 30 ALUSNORM (grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutse allikas (veel ka: õiglase õiguse idee).
siduvuse kohta nõusoleku andmisel eeldatakse siseriiklike protseduuride läbimist. Siseõigus võib rahvusvahelises suhtluses teatavat rolli etendada, kuigi tal on enamasti pigem fakti kui õigusnormi tähendus. Rahvusvahelised kohtud võivad vaidluste lahendamisel tõlgendada siseõigust või otsida rahvusvahelise õiguse tõlgendamisel tuge siseriiklikust õigusest. Tänaseni on lahenemata teoreetiline vaidlus rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse ühtsuse või erinevuse teemal. Monism (H. Kelsen) - rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe õiguskorra, mille kõik õigusnormid moodustavad tervikliku süsteemi. Monism lähtub eeldusest, et rahvusvaheline õigus on lõppastmes suunatud üksikisikutele, kuigi üksikisikud reeglina ei ole rahvusvahelise õiguse otsesteks subjektideks. Ühtse süsteemi korral võib prevaleerida kas rahvusvaheline või siseriiklik õigus. Tänaseks omab eluõigust vaid rahvusvahelise õiguse ülimuslikkust toetav monistlik teooria.
Riik Avalik-õiguslikud korporatsioonid, Eraõiguslikud isikud, kes Asutused, sihtasutused täidavad avalik-õiguslikke haldusülesandeid § 3. Haldusorganid A. ORGANI MÕISTE Organi mõiste määratlusi: 27 H. Kelsen kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi looja. Kuna tema õigusteooria ei teinud vahet avalikul ja eraõigusel, siis käsitles ta organitena ka kodanikke. A.-T. Kliimann - õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Liigitas organid : i. Legislatiivorganid ii. Haldusorganid iii. Kohtuorganid Vastavalt toimingute sisule tõi ta välja ka: 1. Normatiivsed e ametiorganid 2
annaabi.ee 
