.... b) ......... c) ......... 2) Nimeta organismi erituselundid ja nende ülesanded. 3) Neerupealised jagunevad a) ......... b) ........ 4) Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib ...... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....., tema ülesanded: 6) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? 7) Kuidas jagunevad kõik refleksid? 8) Reobaas on .... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..
Organ Company’i poolt valmistatud tehnoloogiliselt ja heliliselt (tänu helitekitamise-mehhanismile) ainulaadne elektromehhaaniline orel, mille leiutas 1934. aastal Ameerika Ühendriikide insener Laurens Hammond. Hämmond põhineb Thaddeus Cahill'i 1897. aastal loodud Telharmonium'il.“ 6)Seleta mõisted: live-elektroonika; elektroakustiline muusika; sämplimine; MIDI. Live-elektroonika; Live-elektroonika on muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Elektroakustiline muusika; MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface; ka MIDI-liides) on 1980. aastate alguses loodud ja 1982 määratletud andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel), mis võimaldab elektroonilistel instrumentidel, arvutitel ja teistel seadmetel (näiteks MIDI-t toetavad valgustusseadmed teatrites) omavahel suhelda, üksteist juhtida ja sünkroonida. Eelduseks on, et
Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke. Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Kui närvikeskusesse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele närvikeskustele Nimeta seljaaju funktsioonid. JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus,
Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Määlupiltide teke. 37. Mis on erutuse summeerumine? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb ajaliseks ja ruumiliseks 38. Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine NK-ses? = rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev 39. Mis on erutuse irradiatsioon NK-tes Kui NK-sse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele NK-le.
Antsla Gümnaasium gimp uurimistöö antsla 2012 Sissejuhatus GIMP GNU Image Manipulation Program Gimp on tasutatarkvara ja teda uuendatakse pidevalt detsembris 2005 tuli välja versioon 2.3.6, veebruaris 2006 versioon 2.3.7 jne. Gimp on saadaval aadressil http://www.gimp.org/ GIMPi alla laadimine ja paigaldamine Mis siin ikka pikalt oodata asume tegutsema. Erinevalt suure raha eest ostetavatest programmidest on GIMPi väga lihtne paigaldada. Paigaldamine on ka mitu korda kiirem. Esmalt tuleb GIMP alla laadida. Seda saab teha GIMP ametlikul veebilehel http://www.gimp.org/downloads/ Windows operatsioonisüsteemi kasutajaile on kõik eriti lihtsaks tehtud. Ülal viidatud lehel kuvataksegi kohe kõige üleval oranz link GIMPi alla laadimiseks Windowsi operatsioonisüsteemi kasutajaile. Kui teil on kasutusel Windowsi XP (SP2 või uuem), Windows Vista või Windows 7, siis vajutage sellele lingile ning valige oma arvutis koht paigal...
PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8 7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE 12 ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8. ÜLIPOSITIIVSE ÕIGUSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD 15 PAKENDISEADUSES 9. KAALUTLUSÕIGUSEST PAKENDISEADUSES 16 10. JURIIDILISE VASTUTUSE LIIGID PAKENDISEADUSES 17 11. TEGELIKKUSE TRANSFORMEERIMINE ÕIGUSKEELDE 18 12. PAKENDISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA 19 13. KOKKUVÕTE 21 14. KASUTATUD KIRJANDUS 22 2 1. SISSEJUHATUS Uurimustöö aluseks on võetud Pakendiseadus¹ (edaspidi PakS), mis on vastvõetud Riigikogu poolt 21.04.2004. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30.04.2004
24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuidas see jaguneb? Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb: ajaline summatsioon - ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile. Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. ruumiline summatsioon: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja sama. See on üheks edastava infovoo muutmise võimaluseks, kus erutusilmpulsside sagedus võib nii suureneda kui ka väheneda. 26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Erutuse irradiatsioon närvikeskuses - erutuse levik aktiveerunud närvikeskusest teistesse piirkondadesse. Irradiatsiooni põhjustab ärritavate mõjude tugevnemine.
närvikeskustest jõudev informatsioon. 46. ERUTUSE SUMMEERUMINE NÄRVIKESKUSES, JAGUNEMINE: Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb: AJALINE SUMMATSIOON: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile.Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. RUUMILINE SUMMATSIOON: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 47. ERUTUSE RÜTMI TRANSFORMEERIMINE NÄRVIKESKUSES: Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja sama. See on üheks edastava infovoo muutmise võimaluseks, kus erutusilmpulsside sagedus võib suureneda kui väheneda. 48. ERUTUSE IRRADIATSIOON NÄRVIKESKUSES: Erutuse irradiatsioon närvikeskuses- erutuse levik aktiveerunud närvikeskusest teistesse piirkondadesse. Irradiatsiooni põhjustab ärritavate mõjude tugevnemine.
kasutatakse tegevuskava koostamisel. Eesmärke võib vajadusel ka ümber sõnastada. LRS paigutamiseks peavad eesmärgid rahuldama järgmisi kriteeriume: realistlikkus - saavutatavus olemasolevate (või prognoositavate) ressurssidega ja ajalistes piirides, eristatavus - edu (eesmärgi saavutustaseme tõusu) seostatavus projektiga, mõõdetavus - edenemise fikseeritavus vastuvõetavate kulutuste ja pingutustega. NÄIDE: Probleemide transformeerimine eesmärkideks: Probleemid Eesmärgid Ebaselged ning ebapiisavad sotsiaalset õiglust ja Parandada ning täiendada sotsiaalset õiglust ja - kaitset tagavad normatiivaktid kaitset tagavad normatiivaktid Kõrgharidussüsteem ei anna tööturul nõutud et- Toetada kõrghariduse reformi ja orienteerimist tevalmistust tööturule
0,5 l 10x ligeerimispuhvrit 0,5 l e. 5 ühikut T4 DNA ligaasi (5 U/l)(hoida jääl või külmakehas) 2 l Milli-Q vett 2. Homogeniseerida lahus pipeteerimise või vortexi teel (kasutasin pipeteerimist). 3. Vajadusel tsentriguugida segu põhja (kuna kogu ligeerimissegu pipeteerisin põhja ühte tilka kokku ning vortexit ei kasutanud, polnud vajadust tsentrifuugimiseks). 4. Ligeerida +4oC juures üleöö. 4. Transformeerimine a) Kompetentseteks nimetatakse rakke, mis on võimelised sisse võtma DNA-d. Kompetentsus võib olla kas loomulik või kunstlik, saavutatud laboritingimustes. Kompetentsus on vajalik selleks, et transformeerimisel soovitav plasmiid rakkudesse viia. Kompetentsete rakkude saamiseks laboritingimustes töödeldakse rakke kas KCl, CaCl või RbCl-ga, mis muudab rakumembraani DNAd läbilaskvaks. b) Rakkude kompetentsuse hindamiseks tranformeeritakse 100 l rakususpensiooni 10
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
Võrtsjärve vetikaist on zooplanktonile suuruselt sobivaid vaid umbes 10% , seepärast ongi tähtsaim zooplankonit mõjutav keskkonnategur toiduks sobivate vetikate hulk. Võrtsjärve zooplankton sööb vetikaproduktsioonist 12%, millest kaladeni jõuab 3% , Peipsi zooplankton tarbib vetikaproduktsioonist 50% ning kaladeni jõuab sellest 6%. Sellest järeldub, et Võrtsjärves on vetikate poolt fotosünteesil fikseeritud päikeseenergia transformeerimine kalatoodangusse vähetõhus ning zooplankton vilets energia transformaator. Kui keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised on metazooplanktoni tähtsaimad rühmad, siis protozooplanktoni tähtsamad rühmad on ripsloomad, viburloomad ja juurjalgsed. Kuna suur osa vetikatest ei ole veeloomadele elusana toiduks tarvitatavad ja nende elu lõppeb nn vanadussurmaga. Surnuid vetikaid lagundavad ja lahustavad bakterid, kes on aga peamiseks toiduks protozooplankteritele
Seda etappi kontrollitakse kasutades elektroforeesi. Järgmisena toimub selle järjestuse ja vajaliku vektori töötlemine. Sõltuvalt sellest, mis otsad tahetakse saada (,,blunt" või ,,sticky") kasutatakse vastavalt vajalikud restriktaase. Lõigatakse sama restriktaasidega nii vektorit kui ka järjestust. Puhastatakse saadu produktid. Siis ligeeritakse vektorisse saadud järjestust (takistades ise-ligeerimist, kasutades nt. defosforüülimist). Siis teostatakse vektori transformeerimine bakterirakku, kus huvipakkuva järjestuse ekspresseeritakse. Seejärel bakteriraku lõhutatakse, jäädes vektori huvipakkuva järjestusega, mille saadakse sekveneerimisele. Iga etapi kontrollitakse elektroforeesi abil, samuti igat puhastamisetappi kontrollitakse mõõdetes kontsentratsiooni. Sekveneerimisel toimub nukleotiidse järjestuse määramine kas Sangeri või Maxam-Gilberti meetodi abil. Kas keemiliste reaktiivide või ensüümide abil. Maxam ja Gilbert: Ühe proovi kohta
· Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja Kultuur/subkultuur keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; " Kultuur - sotsiaalse süsteemi kõigile toimijaile siduv probleemide lahendamise programm kõigis süsteemile olulistes protsessides". Palmaru,PM19.02.09 Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: · saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda · saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda · teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt · saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda · peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid
Peamise probleemi tagajärjeks võivad olla ideede innovaatilisuse puudumine (number 5), konfliktid toetavate organisatsioonidega (number 6), millest johtuvalt võivad kannatada reklaamitegevus (number 11) ja tekkida probleemid ajakava järgmisega (number 12). Tagajärgedeks võivad olla komplikatsioonid seminaritehnikaga (number 3), seminaril osalejate ootuste mitte täitmine (number 4) ning vähene huvi seminari vastu (number 2). 9 2.2 Probleemide transformeerimine eesmärkideks Eesmärkide puu ülesandeks on probleemide muutmine ratsionaalseteks eesmärkideks. Antud puu-tehnika peaks andma projekti koostajatele võimaluse kalkuleerida oodatav kasu, kui pakutud lahendus viidaks ellu, näidata võimalikke kõrvalnähte ning luua alusbaasi nende negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks või mõju vähendamiseks. Järgnevalt on projekti koostamisel tekkinud võimalikud probleemid muudetud eesmärkideks. 1. Piiratud eelarve oskuslik kasutamine. 2
B2 Süsivesikute Maks, lahja liha, munarebu, Suunurkade lõhenemine, huulepõletik, keele Riboflaviin ainevahetus, valkude maapähklid, piim, võipiim, suurenemine, nina, ja rasvade süntees, herned, spinat, lillkapsas, suuümbruse ja kõrvataguse valguskiirte porgandid, pirnid, pärm, ekseem, nägemishäired, transformeerimine täisterasaadused leukotsüütide arvu vähenemine. Pp Koefermentide Maks, pärm, tailiha, Pellagra: keelepõletik, Nikotiinhap koostises maapähklid, täisteratooted kõhulahtisus, katmata kehaosade
Ikoon baseerub sarnasusel. Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid). Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. Vajadus – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga. Mis meid motiveerib? Bioloogiline mot(nälg, janu), Kultuuriline mot(arengu mot, sotsiaal-kultuuriline mot). Tahe on lisamotivatsiooni allikas.
3.3.4 Reduktsioonid suundadele _______________________________________________24 3.4 Võrgu tasandamine ________________________________________________ 24 3.4.1 Kõrguslik tasandamine _________________________________________________25 3.4.2 Plaaniline tasandamine _________________________________________________26 4 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 3. JÄRK__________________29 4.1 Helmert (2D) kahemõõtmeline transformeerimine ________________________ 37 4.2 Afiinne transformeerimine __________________________________________ 38 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS Käesolev geodeetiliste tööde aruanne käsitleb Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. järgu rekonstrueerimist ja rajamist. Tööde teostamise aluseks oli Tartu Linnavalitsuse ja AS K&H vahel 22. juunil 2005 a. sõlmitud tööettevõtuleping nr 5353/21.3-13.
siis kui palju vektorit peame 50ng inserdi kohta võtma? Soovitud vektori:inserdi suhe on 1:5. Vektor : 5000bp Insert: 1000bp 10ng Kuna suhe peab olema 1:5 50ng Vektor on aga 5 korda pikem kui insert, seega on see ka 5x raskem massi poolest, ehk peame selle 10ng viiega korrutama, et saada reaalse massi. Peame võtma 50ng vektorit. Praktiline töö nr. 6: Transformeerimine Eesmärk: Plasmiidi sisestamine bakterisse selekteerimise ja paljundamise eesmärgil. Materjalid: 5 µl Ligeeritud DNA segu Plasmiid, mis hakkame sisestama 100 µl E.coli kompetentsed Rakud, kuhu sisestame plasmiidi rakud(TOP10), kompetentsuse aste 107 kokku Steriilne tardsööde LB Kus peal oma rakke kasvatame 200ml 200 µl Ampitsilliini vesilahus 100mg/ml Selektsioonimarker
Mitu ng tuleb võtta inserti, et see oleks ekvivalentne plasmiidiga (arvesse tuleb võtta nende 5-kordset pikkuste erinevust)? Mitu ng tuleks inserti võtta, kui ligeermisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi? Ekvivalentne kogus oleks 20 ng (1000bp*100ng/5000bp). Tegelikkuses peaks võtma 3x rohkem ehk 60 ng. 4 Töö nr 2: Ligeeritud produktide transformeerimine E.coli rakkudesse. Lähteained: Ligeeritud genoomne DNA (6 l). TE, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2. E.coli DH5 alfa kompetentsed rakud (valmistamist vaata lisast) Steriilne LB (lysogeny broth) sööde (koostis 1 liitri lahuse kohta , 10 g trüptooni, 5 g pärmi ekstrakti ja 5 g NaCl) agar Ampitsilliini (Amp) vesilahus, 100 mg/ml IPTG (isopropüültio-beta-D-galaktosiid), 0,5 M vesilahus X-gal (5-bromo-4-kloro-3-indolüül-beta-D-galaktosiid), 20 mg/ml
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, er...
helidest koosnev kõlakompleks. Konsonants- kahe või enama ühise osaheliga kõlasobivus, mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna. Kromaatiline helirida- tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Libreto- ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Liturgia- religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus. Live-elektroonika- muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Multimeedia- teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos Partituur- muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida.
keskkonda, heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte kooseksisteerimisest. R. Barthes - „Autori surm“ (1968): tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, ta kogub ühele väljale kokku kõik, millest kirjutatu koosneb. J. Kristeva - intertekstuaalsus on märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduse transformeerimine. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes
pikkuste erinevust)? Mitu ng tuleks inserti võtta, kui ligeermisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi? On vaja võtta 20 ng inserti, et see oleks ekvimolaarne plasmiidiga. Tuleb võtta 60 ng inserti ,kui ligeerimisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi. Insert- see fragment, mida kloonitakse. 3 Töö nr 2: Ligeeritud produktide transformeerimine E.coli rakkudesse. Lähteained: Ligeeritud genoomne DNA (6 l). TE, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2. E.coli DH5 alfa kompetentsed rakud (valmistamist vaata lisast) Steriilne LB (lysogeny broth) sööde (koostis 1 liitri lahuse kohta , 10 g trüptooni, 5 g pärmi ekstrakti ja 5 g NaCl) agar Ampitsilliini (Amp) vesilahus, 100 mg/ml IPTG (isopropüültio-beta-D-galaktosiid), 0,5 M vesilahus X-gal (5-bromo-4-kloro-3-indolüül-beta-D-galaktosiid), 20 mg/ml
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
andmekaeve; - kombinatoorika; - indeksite genereerimine; - esitusele suunatud. o Keerukusest lähtuv lihtsad; - keerulised; -komplekspäringud o Geomeetrilistest primitiividest lähtuv punkt; - joon; - pind; - kompleks o Ruumialgebra Raster; - Vektor o Päringud andmebaasist o Päringud kaardil o Statistiliste pindade analüüs o Topoloogiline analüüs (paiknemissuhted) o Klassifitseerimine o Transformeerimine (koordinaatsüsteemide vahelised teisendused) o Komplekssed ülesanded o Autorid, kes on liigitanud päringuid: Chrisman, Aronoff, Tomlin Loeng 7 Andmekvaliteet, andmebaaside struktuur GIS andmebaasi kvaliteeti mõjutavad parameetrid: o Asukohatäpsus näitab, kui täpselt on objektide asukoht salvestatud Mõjutab admete kogumise tehnoloogia ja töötluse kvaliteet, mida andmetele rakendatakse.
Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 1. Majandusteooria metoodika ja optimaalne tarbimisplaan Ülesanne 1.1. Kauba A turu-uuringute tulemusena saadi järgmised andmed kauba hinna ja koguse kohta ceteris paribus (ostjate valmidus osta vastava hinna korral kaupa teatud koguses): Hind 100 50 10 1 Kogus 1 2 10 100 Millist üldist seaduspära märkate? Mida kõrgem on hind, seda väiksem ostetud kogus. Kui uuringu läbiviijad märgivad, et andmed on saadud ceteris paribus, siis millised asjaolud ei ole majanduses muutunud? Tarbijate hulk ja/või sissetulek, raha ostujõud, kauba kvaliteet, tarbijate maitse-eelistused, (veel midagi?). Oletagem, et sama seos kummagi kauba hinna ja nõutava koguse vahel valitseb kõigi mittenegatiivsete (mida see tähendab?) hinda...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum YTM0012 MOLEKULAARBIOLOOGIA PRAKTIKUM Pipeteerimine Automaatpipetiga pipeteerimise põhitõed Pipeteerimisel on kõige olulisem võtta õige suurusega pipett Pipeteeritav vedelik peab olema homogeenne. Seintelt ja korgi küljest tuleks tilgad ja kondensaat põhja fuugida Enne pipeteeritavasse lahusesse viimist vajuta kolb esimese astmeni alla. Pipeti tühjenemiseks on vaja vajutada kolb teise astmeni. Viskoosse lahuse pipeteerimine Vajalikud materjalid: pesuvahendi kontsentraat, vesi, pipetid koos otsikutega, falcon tuub, aukudega plaadike Töö käik: 1. Kasutades 1 ml pipetti tegin 15-ml falconisse 5,5ml 30% homogeenset pesuvahendilahus...
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transpor...
keskkonda, heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte kooseksisteerimisest. R. Barthes - ,,Autori surm" (1968): tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, ta kogub ühele väljale kokku kõik, millest kirjutatu koosneb. J. Kristeva - intertekstuaalsus on märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduse transformeerimine. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes.
Ühine/kollektiivne elu (laagrid). Korrastatud ja kontrollitud elu, kindel graafik ja reziim. Kaaslased versus personal, teie vahel tekib selline erinevate arusaamade kokkupõrget. Tüüpilisemad näited sõjavägi, internaatkoolid, lastekodud, vaimuhaiglad. Mille poolest erineb totaalse institutsiooni teooria distsiplinaarse teooriast? Goffmani sõnul seotud isikuga ja Foucaulti sõnul tehnikaga. 1. Milline protsess võimaldab Max Weberi kohaselt bürokraatia arengut? 1. Transformeerimine 2. Sotsialiseerimine 3. Sublimeerimine 4. Ratsionaliseerimine * 2. Institutsioon tähendab eelkõige 1. teatud norme ja väärtusi, mis annavad ideid miks ja kuidas on võimalik juhtida inimtegevust * 2. inimesi, kes töötavad koos alludes teatud normidele ja väärtustele 3. nii norme, väärtusi kui koos töötavad inimesi 3. Kes on distsiplinaarse ühiskonna teooria autor?
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
3. Sümbol – märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe (oleme kokku leppinud, et mida miski tähendab) Kood – nö võti märkide lugemiseks (midagi, mida me oleme omandanud juba lapsest saati) • sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., Kultuur/subkultuur – keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid • saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda • saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda • teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt • saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda • peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid
1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle o...
tuuakse valja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on vaga vahe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on ules ehitatud kululiikide, teine funktsioonide jargi. Ka muutuse aruanne, mis seletab ettevõtte finantspositsiooni muutust teatud perioodis. Kasumiaruanne on muutuse aruanne, mis seletab ettevõtte finantspositsiooni muutust teatud perioodis. Oluliseks etapiks aruannete vaheliste seoste kindlakstegemisel on tekkepõhise kasumiaruande transformeerimine kassapõhiseks. Rahavoogude aruanne naitab reaalset raha liikumist. Rahavoo aruande kaudu saab hinnata ettevõtte võimet genereerida raha tulevastel perioodidel. Raha on ettevõttes pidevas liikumises. Raha laekumiste ja valjamaksete vahet nimetatakse netorahavooks, mis on sisuliselt rahavoo aruande vastus ja naitab aruandeperioodil rahakonto muutust. Kui sissemaksed on suuremad kui valjamaksed, siis on netorahavoog positiivne, vastasel juhul negatiivne ehk rahakonto saldo vahenes.
4. Äritegevuses suunatakse kogu tähelepanu ettevõtte kasumit mõjutavate tegurite kindlakstegemisele, hindamisele ja oskuslikule juhtimisele. 5. Kogu äritegevus peab lähtuma olemasolevate ja potentsiaalsete klientide vajadustest ja soovidest. 6. Kogu äritegevus seisneb klientide vajaduste ja soovide rahuldamises. 7. Äritegevuse aluseks on pidev kommunikatsioon (suhtlemine) müüja ja ostja vahel. 8. Äritegevuse peamiseks eesmärgiks on tarbijate ostujõu transformeerimine (teisendamine) konkreetse kauba piisavaks turunõudluseks ning viimase rahuldamine selliselt, et realiseeruksid firma eesmärgid, nende seas ka soovitud kasum. 9. Äritegevus hõlmab kahte valdkonda: 1) turustuskeskkonna hoolikat jälgimist ja klientide vajaduste määratlemist; 2) firma efektiivse tegevuse planeerimist ja teostamist. 10. Äritegevus on protsess, milles: 1) määratletakse kliendi vajadused; 2) seostatakse
Popkult. elamisviis. Massikult. Probleem kuidas käitutakse töölisklassidega.m Tänap. Pole see teema, on lihtrahvas. p.k. massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel...
eluliselt oluline info) ja amügdala (ohuhindamine) Lõhnataju - Töötab koos maitsemeelega aga ei ole reegel, et kui puudub lõhnataju siis puudub ka maitsemeel. - Närvirakke tekib juurde Lõhnameele närviteed - Haistesibul koosneb paludest kihtidest analoogselt reetinaga - Teised meeled saadavad retseptoritelt signaali primaarsesse töötlusalasse alati läbi taalamuse, lõhnasignaal läheb taalamusse alles pärast primaarset töötlust. - Taju - Sensoorse info transformeerimine närvisüsteemis terviklikuks meeleliseks kujundiks - Kontekst, emotsionaalsed seisundid, kogemused, tähelepanu jen - Sama sensoorne stimulatsioon täiesti erinevaks kogemuseks erneval ajal - Illusioonid - Sünteesia e mitmiktaju – ühe sensoorse tee stimuleerimine viib automaatse, mittetahtliku elamuseni teises sensoorses või tunnetuslikus modaalsuses nt künntega tahvli kraapimine - Sensoorne sünergia Sensoorne sünergia: valuvärav selgroos
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad.......................................................
adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb" (125). Interteksuaalsuse mõiste J. Kristeval ja H. Bloomil. Intertekstuaalsus: Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine (H. Krull 31). Intertekstuaalne ruum:"Luule tähistatav viitab teistele diskursiivsetele tähistatavatele, nii et luule lausungis saavad loetavaks paljud teised diskursused. Nõnda luuakse luule tähistatava ümber keerukas tekstuaalne ruum, mille elemendid on hõlpsasti rakendatavad konkreetses luuletekstis. Nimetame seda edaspidi intertekstuaalseks ruumiks" (J. Kristeva. Poesie et negativite. Semeiotike. Editions du Seuil, Pariis. 1969, 194)
adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb” (125). Interteksuaalsuse mõiste J. Kristeval ja H. Bloomil. Intertekstuaalsus: Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine (H. Krull 31). Intertekstuaalne ruum:“Luule tähistatav viitab teistele diskursiivsetele tähistatavatele, nii et luule lausungis saavad loetavaks paljud teised diskursused. Nõnda luuakse luule tähistatava ümber keerukas tekstuaalne ruum, mille elemendid on hõlpsasti rakendatavad konkreetses luuletekstis. Nimetame seda edaspidi intertekstuaalseks ruumiks“ (J. Kristeva. Poesie et negativite. – Semeiotike. Editions du Seuil, Pariis. 1969, 194)
lokaliseeritavad. Genoteksti tasand. Öelda, et keel on praktika, tähendabki mõista, kuidas semiootika surve all nihestub sümboolika ja temaga koos ka tähendus. Et ärgitada tähenduse suhtes heterogeenset semiootikat nihestama seda sümboolset tähendust, mida subjekt on harjunud pidama omaks, peab kõneleva subjekti diskursus saama tõuke mõne "teise" diskursuselt. Intertekstuaalsus. Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine. Krull. Luule tähistatav viitab teistele diskursiivsetele tähistatavatele, nii et luule lausungis saavad loetavaks paljud teised diskursused. Nõnda luuakse luule tähistatava ümber keerukas tekstuaalne ruum, mille elemendid on hõlpsasti rakendatavad konkreetses luuletekstis. Nimetame seda edaspidi intertekstuaalseks ruumiks. (Poésie et négativité, 1969) Interteksti kontseptsioon lähtub Bahtini dialoogilisusest. Terminit kirjeldab Semeiotiké. 1969
Mõju on paratamatu, midagi orginaalset pole võimalik luua (R.Barthes ,,Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid. On teiste lähenemisviisidega võrreldes kõige avatum, paindlikum. 38.Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne) Julia Kristeva tekst kui märgisüsteemide võrk, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Ehk märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduse transformeerimine. M.Bahtin kultuuris esinevas zanrid on polüfoonilised (mitmehäälsed), sisaldavad erinevaid hääli, stiile, viiteid ja väiteid, mille allikas ei ole kõneleja. R.Barthes test koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodiseerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, ... vaid lugeja. H
värvus ja sellel on neli tunnuse seisundit (1 - valge, 2 - kollane, 3 - sinine, 4 - punane), võime punase värvuse kui tunnuse kodeerida numbritega 3,4. Kui tunnus on varieeruv, saab ka seda kodeerida (näit.: esineb tunnuse seisund 5 või 6; 5 kuni 6; 5 ja 6 samaaegselt; konkreetne tähistusviis sõltub kasutatavast programmist). Saab ka tähistada (- või ? või näit. 999 abil) tunnuse puudumist (näit. tunnust "saba pikkus" sabata loomal), samuti andmete puudumist. 4.3. Tunnuste transformeerimine on sageli vajalik ühe või teise klassi- fitseerimisprogrammi kasutamisel, mis nõuab ainult kvalitatiivsete (või isegi ainult binaarsete), või ainult kvantitatiivsete tunnuste kasutamist. See on puht-tehniline küsimus: näiteks võime värvust kirjeldada kas ordi- neerimata kvalitatiivse tunnusena (sinine; kollane...) või mitme binaarse, kaheastmelise tunnusena (sinine värvus on olemas või puudub; kollane on olemas või puudub...). Ordineeritud kvalitatiivsed tunnused võib transfor-
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
4. Äritegevuses suunatakse kogu tähelepanu ettevõtte kasumit mõjutavate tegurite kindlakstegemisele, hindamisele ja oskuslikule juhtimisele. 5. Kogu äritegevus peab lähtuma olemasolevate ja potentsiaalsete klientide vajadustest ja soovidest. 6. Kogu äritegevus seisneb klientide vajaduste ja soovide rahuldamises. 7. Äritegevuse aluseks on pidev kommunikatsioon (suhtlemine) müüja ja ostja vahel. 8. Äritegevuse peamiseks eesmärgiks on tarbijate ostujõu transformeerimine (teisendamine) konkreetse kauba piisavaks turunõudluseks ning viimase rahuldamine selliselt, et realiseeruksid firma eesmärgid, nende seas ka soovitud kasum. 9. Äritegevus hõlmab kahte valdkonda: 1) turustuskeskkonna hoolikat jälgimist ja klientide vajaduste määratlemist; 2) firma efektiivse tegevuse planeerimist ja teostamist. 10. Äritegevus on protsess, milles: 1) määratletakse kliendi vajadused; 2) seostatakse
Rea maade elektrivõrkude hinnangul on selliseks jaotusvõrgu pingeks 20 kV. Edukalt ka- sutatakse 20 kV pinget Lätis, Soomes, Rootsis ja paljudes teistes Euroopa maades nagu Saksamaal, Prantsusmaal, Kreekas jm. Ajalooliselt on välja kujunenud keerukad ja palju (sealhulgas mittestandard- seid ja perspektiivis mittesoovitavaid standardseid) nimipingeid sisaldavad süsteemid. Enamuses maades ollakse seisukohal, et nimipingete arvu tuleks vähendada, kuna väga mitmekordne transformeerimine pole majanduslikult kasulik. Vastavalt IEC soovitustele ei tohiks trafodega seotud naabervõrkude nimipingete suhe olla väiksem kui 2. Eesti tingimustes võiks need kogemused ja soovitused tähendada üht ülikõrget pinget süsteemivõrgule (363 kV), üht kõrgepinget ülekandevõrgule (110 kV), üht keskpinget (20 kV) jaotusvõrgule ja üht-kaht madalpinget. Keskpinge osas ei ole muidugi kiire üleminek prae- gustelt nimipingetelt majanduslikult reaalne.
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
Pildi pööramiseks liikusime kursoriga kontrollpunktist eemale kuni kursor muutis kuju. Pööramisel Shift klahvi all hoides, haakub see iga 15-kraadi juures. Pildi pööramisel tehakse seda ümber ankru. See on pisike rist pildi keskel, mida saad vabalt tõsta. Liigutame selle näiteks linnu noka ette ja keerame pilti. See osa peaks juba selge olema. Järgmistes peatükkides vaatame, mida ja kuidas Photoshop suudab pilte vastavalt meie vajadustele väänata. Pildi transformeerimine Suuremat kontrolli saad pildi üle kui hoiad all Ctrl klahvi. Haarates samal ajal keskmisest kontrollpunktist liigutad ainult vastavat külge (skew). Nurgast haarates saad muuta iga nurga asukohta eraldi (distort). Hoides all kõiki kolme klahvi Ctrl, Alt ja Shift, saame pilti transformeerida perspektiivis. Kõik need käsud leiad, kui teed pildil parema kliki. Näiteks oleme vaadanud käsku Flip Horisontal, mis viib pikslid peegelpilti. Warp
Arvutis toimub kogutud andmete säilitamine andmekogudes ning erinevate tarkvaraprogrammide kaudu andmete transformeerimine juhtimise jaoks vajalikuks informatsiooniks. Turunduse juhtimise tegevused on kajastud joonise parempoolses osas kolme dimensioonina juhtimise kolm taset (tipp, kesk- ja alamaste),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
