Superficial - pealiskaudne Irresponsible - vastutustundetu Restless rahutu indecisive- kõhklev, ebakindel, otsustusvõimetu shallow- pealiskaudne aloof- endassesulgunud gullible- kergeusklik, lihtsameelne Contrary-vastandlik Perverse- paheline, jonnakas Unpredictable- Ettearvamatu. Unemotional-mitte emotsionaalne Rigid- kangekaelne, jäik Grudging- kade, ihne Pessimistic- pessimistlik Dull- tuim, igav, nüri Interfering- oma nina teiste asjadesse toppiv, sekkuv Lazy- laisk Dogmatic- dogmaatiline Cold- külm, kalk exaggerative-liialdav fickle- püsimatu weak-willed - tahtetu, iseloomult nõrk vague- ebamäärane, selgusetu to be easily led- kergesti eksitav Tactless- taktitundetu Kiddish- lapsik detached- eraklik, erapooletu rebellious- mässumeelne Intractable - allumatu, juhtimatu, tõrges Erratic - ettearvamatu, mittenõustuv, tujukas quick-tempered - äkilise iseloomuga boastful - hooplev foolhardy hulljulge, uisapäisa daredevil - uljaspea impatient - kannatamatu
28) piibel usutõe peamine allikas, püharaamat 29) inkvisitsioon katoliku kiriku ketserlusevastane organ 30) ,,kolmas Rooma" - Moskva 31) mitra - kõrge kolmnurkne paavsti peakate 32) tiaara - ilmaliku võimu tunnus, kõrge kalliskividega kaunistatud kroon 3. Isikuid: 1) Apostel Peetrus - Kristus määras ta oma maiseks asemikuks ja seetõttu oli ta I paavst 2) Augustinus - filosoof, varakeskaja kirikuisa; dogmaatiline õpetus 3) Thomas Aquinost - kõrgkeskaja filosoof 4) Gregorius Suur - pani aluse kiriku ja kloostri korrale; paavst, kes taotles kontrolli ka ilmaliku võimu üle - 6.saj. 5) Gregorius VII - paavstiks 11.saj; tema võim oli ülimuslik ja talle kuulus ka ilmalik võim; reformid 6) Martin Luther - 1517 reformatsiooni algataja Saksamaal 7) Benedictus XVI - praegune paavst, sakslane 8) Andres Põder - EELuteriKiriku peapiiskop 2010 4
et on ühesuguseid asju, et on asju, aineid, osasid, et asi on see, mis ta näib olevat, et meie tahe on vaba, et see, mis on hea minule, on ka iseenesest hea. Tunnetusteooria Nietzschel on objektivismi kritiseerimiseks ka tunnetus-teoreetilisi põhjendusi. Selle taustaks on Nietzsche vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele Nietzsche kirjutab, et „kõige halvem, kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses”. Rääkida hingest ja hüvest nii, nagu Planton neist rääkis, tähendab tõe keeramist pea peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist. Tunneturteooria Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka Kanti skeemidest ei piisa.
lausa keskaja lõpuni, et kunagisele hiilgusele järgi jõuda. Väga kaalukat põhjust arvata, et keskaeg oli mahajäänud, annab vaimse ja ilmaliku võimu koondumine paavstide kätte ehk sisuliselt kogu Kesk-Euroopa kontrolli all hoidmine kirikute poolt. Ere näide sellele on Euroopat raputanud ristisõjad, milles „paavsti käeviipel“ astuti verisesse sõtta eesmärgiga panna rahvad vägisi uskuma seda, mida usuvad ka nemad. Ühiskond oli dogmaatiline ning inimestel, kes isegi üritasid oma avastusi propageerida, mis läksid vastuollu piibliga, pidid kokku puutuma rahva suure umbusuga ning inkvisitsiooniga, sest alates XII sajandist arendati välja tohutul hulgal piinariistu, mis pidid avalikku korda ja piiblipõhist elu tagama. Oleks õige järeldada, et inimeste omateadvus jäigi püsima madalal tasemel kogu ajastu vältel, mis omakorda lõppes XV sajandil alanud nõiajahiga, kestes pea kaks sajandit ja nõudes tohutul hulgal süütute
Viimane on kirjutanud filosoofia koolkindadest nii: "...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline." Paraku ei osutunud filosoofiline skepsis antiikajal kuigi populaarseks. See ei vähenda aga tema ajaloolist tähendust: just skepsis on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodide otsimisel, võrreldes iga tardumuse ja dogmatismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilitismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilise
ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Seal, kus Hegel nägi ajaloos vaid vaimu eneseväljenduse lugu, näeb Marx ajaloos vaid tootlike jõudude ja tootmissuhete arengu lugu. Kõigisse tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.) Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega Ta väidab, et: materiaalne maailm kujundab inimese teadvust;
õpilane selle juures ei jää pealtvaatajaks ja kuulajaks, vaid peab ise tegelikult, aktiivselt otsima teadmisi, uuesti üles leidma osalt tõsiasju, mis teadus kokku kogus omal pikal arenemisteel. Koolitöö edendaks siis kõige rohkem vaatlemist, katsumist, üldistamist, võrdlemist, otsimist ja kõige tegevuse väljendamist suusõnal, kirjalikult ja jooniste abil. Koolis õpitakse tööviise, meetodeid, koolis kasvatatakse isetegevusele, vaimsele iseseisvusele. Dogmaatiline õpetusviisi puhul iga õpilase samm pidi käima ettekirjutuste, enamasti keelavate järele: ära valeta, ole sõnakuulelik, ära suitseta, ole korralik jne. Käisi mõtte järgi kasvataja, kes aga püüaks evolutsiooniliselt lapse kõlbelist ilma laiendada ja sü- vendada, ei tohi kõlbelisi, eetilisi dogmasid, mis lapsele tihti täiesti arusaamatu ja isegi tema hingeeluga vastuolus, ette ütelda, vaid luua niisugune seltskondlik keskkond, kaasõpilaste
alusel - Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine - Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine - Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine - Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak - Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). Ettevõtte formaalsed e. kõrgemad eesmärgid - tootlikkus - majanduslikkus - kasum - kapitalirentaablus
5 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA Nietzschel on objektivismi kritiseerimiseks ka tunnetus-teoreetilisi põhjendusi. Selle taustaks on Nietzsche vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. Selle idee piirjooned visandatakse teoses ,,Teispool head ja kurja" sissejuhatuses, kus Nietzsche kirjutab, et ,,kõige halvem, kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses". Rääkida hingest ja hüvest nii, nagu Planton neist rääkis, tähendab tõe keeramist pea peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist. Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja
nõuandev, kiitev / kritiseeriv, käskiv, keelav. 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) 1. Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine. 2. Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine. 3. Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon. 4. Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus. 5. Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak. 6. Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutr, suhtumine. 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik- madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil. Agressiivne- ründav, oma soovid esiplaanil. Ennastkehtestav- vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esiletoov stiil, enesekehtestamine on kunst. 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine 1
· Vaga vesi, sügav põhi · Käbi ei kuku kännust kaugele · Kus suitsu, seal tuld 2. Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 3. Konflikti lahendamise stiilid Konflikt huvide äärmuslik kokkupõrge; Konflikt tajutud eesmärkide mittevastavus Ennast läbi Koostöö Sundimine suruv Kompromiss Allaandev Vältimine Kohanemine Koostöö Koostöö vältimine
· Vaga vesi, sügav põhi · Käbi ei kuku kännust kaugele · Kus suitsu, seal tuld 2. Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 3. Konflikti lahendamise stiilid Konflikt huvide äärmuslik kokkupõrge; Konflikt tajutud eesmärkide mittevastavus Ennast läbi Sundimine Koostöö suruv Kompromiss Allaandev Vältimine Kohanemine Koostöö vältimine Koostöö
keiserlikku perekonda pääsemist. Hiljem kuulas ta ka Chaironeia Sextuse, Junius Rusticuse, Claudius Maximuse ja Cinna Catuluse loenguid. Need kõik olid stoikud. 140ndate aastate keskpaigaks oli Marcus retoorikast tüdienud ja pöördus filosoofoa poole. KOKKUVÕTE Kui platonism on dünaamiline, uute tõdede aldis, siis staatiline stoiklus rahuldub vanade tõdede kaitsmisega. Tegu on skolastikaga, mille õpetus on dogmaatiline, autoritaarne, vastandudes nõnda Platoni dialoogidele omasele vabale hingele. Stoikud räägivad pea alati nagu prohvetid, kes kuulutavad jumala tõde, seda kahtluse alla seadmata ning põhjendamata. Kui Platoni järgi on teadmine ainult tõeliste filosoofide pärusmaa, siis stoikud võtavad sofistidest eeskuju ja jätavad teadmise kõigile, ka neile, kes sellest teadlikud ei ole. Ka stoitsism leiab Roomas suurt kõlapinda, sobides oma õpetusega kogu maailmas
18. SAJANDI KIRJANDUS VALGUSTUS 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Sellel ajajärgul tugevnes kodanlus, absolutismi toetav aadel sunniti loobuma mõnestki privileegist, dogmaatiline kirikuõpetus hakkab kaotama oma mõjujõudu. Inglismaal toimus kodanlik pööre kõige varem: 16401660 toimunud Inglise kodanlik revolutsioon kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783).
tekstil või suhtlusaktil, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti. > autonoomse indiviidi müüdi õõnestamine, näidates, kuidas meedia avaldab mõju sotsiaalsetele suhetele. > emantsipatoorne püüd äratada kultuuritööstuse kütkes olevad inimesed, paljastada manipuleerivad võtted. marksistlik suund on metodoloogiliselt nõrk: suurem osa teooriatest on ilma empiirilise katteta. tegu on ideoloogilise ideoloogiakriitilise käsitlusega, mis on üsna dogmaatiline. klassikaline marksism on liigselt deterministlik ja reduktsionistlik (materialism), inimtegevusele ja initsiatiivile on selles jäetud liiga vähe ruumi. marksistlik mõiste ,,valeteadvus" eeldab, et eksisteerib vahendamisest ,,puhas" või ,,moonutamata" reaalsus. Eeldus, et massimeedia ja kultuur laiemalt toodavad valeteadvust, ei jäta ruumi alternatiivseteks tõlgendusteks auditooriumi poolt, erinevateks meedia ja kultuuri kasutamisviisideks, indiviidi aktiivsus puudub täiesti.
Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine
tunnetav funktsioon (järelduste tegemine) feeling objektile väärtuse andmine, meeldib - ei meeldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused Näiteks. aistav f. (inimene), mõtlev f. (võõras), tunnetav f. (veetlev), intuitiivne f. (kestvad suhted) domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon IV Isiksuse tüübid Ekstravertne orientatsioon: Mõtlemise f. Elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav f tõrjutud. Tunnetav f. Emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Järelduste tegemine sisetunde järgi. Muutlik. Kreatiivne. Ideede vool. Alateadvus. Aistav f. tõrjutud. Introvertne orientatsioon: Mõtlemise f. Privaatsuse vajadus. Teoreetiline, vaimne, ebapraktiline. Raskused suhetes
tunnetav funktsioon (järelduste tegemine) feeling objektile väärtuse andmine, meeldib - ei meeldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused Näiteks. aistav f. (inimene), mõtlev f. (võõras), tunnetav f. (veetlev), intuitiivne f. (kestvad suhted) domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon IV Isiksuse tüübid Ekstravertne orientatsioon: Mõtlemise f. Elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav f tõrjutud. Tunnetav f. Emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Järelduste tegemine sisetunde järgi. Muutlik. Kreatiivne. Ideede vool. Alateadvus. Aistav f. tõrjutud. Introvertne orientatsioon: Mõtlemise f. Privaatsuse vajadus. Teoreetiline, vaimne, ebapraktiline. Raskused suhetes
maailmas seda, mida seal pole.(inimsugu) 2. Koopaiidol inimene sulgub oma loodud maailma ja tal on oma eriline maailmataju, mis on tingitud tema võimetest ja harjumustest. 3. Turuiidol keele võim mõistuse üle. 4. Teooriaiidol eelarvamused, mis on seotud dogmade või oma ekslike seisukohtadega. Tõetunnetuse aluseks on vabanemine iidolitest. Tunnetusteooria lähtealuseks on tõetunnetamise meetodid(3): 1. ämbliku tunnetus dogmaatiline, ratsionaalsel mõtlemisel põhinev tunnetus, kus kõik üldisemast lähtuvalt lõplikult paikapanduna olemas. Tõde tunnetatakse puhtast teadvusest enesest. 2. sipelga tunnetus äärmiselt empiiriline ja kuna sipelga tegevus ei anna uut kvaliteeti, on see lõputu sihipäratu faktide kuhjamine ja me ei pruugi jõuda mingisuguse kogemuseni. 3. mesilase tunnetus eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi. Ratsionalism Kõiges olemasolevas tuleb kahelda
versus kohtumõistmine; Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine; Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine; Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak; Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida ettevõttes saavutada tahetakse. Ettevõtte formaalsed e
· Kus suitsu, seal tuld Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine 7 Efektiivse tagasiside printsiibid: · Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine · Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine · Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon · Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus · Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak · Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine · Kritiseerimine Kritiseerimise nõuded: · Nelja silma all toimumine · Oma territooriumil · Faktide kirjeldamine (enne peab olema täiesti kindel!) · Kokkuleppele jõudmine · Midagi positiivset lõpuks Konflikti lahendamise stiilid · SUNDIMINE - toimub forsseerimine ja domineerimine - jõu või võimu kasutamine selleks, et teine pool aktsepteeriks olukorda:
Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti õpetamisest kaugemale. Seitsme vaba kunsti aritmeetika, geomeetria, planimeetria, stereomeetria, astronoomia, harmoonia, dialektika õpetamisel õpiti triiviumi aineid grammatikat, dialektikat ja retoorikat. Ainult üksikud jõudsid toomkoolides kvadriiviumini s.o. aritmeetika, muusika, geomeetria ja astronoomia õppimiseni. Mehaaniline ja dogmaatiline õppeviis oli endiselt au sees. Kahjuks ei saa mööda sellest, et tuima päheõppimist tuleb ka tänapäeva koolis ette. Mulle vähemalt tundub, et kui võõrkeele tunnis antakse õpilasel koduseks ülesandeks 50 sõna tuimalt pähe õppida, siis on kasutegur aktiivses keelekasutuses küsitav. Aelius Donatase grammatika sõnasõnaliseks päheõppimiseks kulus suur osa kooliajast. Meenub oma kooliaeg, mil tuli pähe õppida grammatikareegleid nii emakeeles kui ka võõrkeeles.
rajaneb inimesed..rõhk usulisel pöördumisel ja pühendumisel harimisel Organisatsioon Suur bürokraatlik Väikesearvuline karismaatiline grupp Org.juhtimine Toetub hierarhiale Toetub liidri karismale õpetus Sageli dogmaatiline Sageli fundamentalistlik kord lõtv range Suhtumine maailma Jaatav ,kompromissile minev Ükskõikne,võitlev või eitav Sekti mõiste argikeeles on hinnanguline.seetõttu kasutatakse sageli sekti asemel: väikesed usugrupid,äärmuslikud usugrupid vms.relig. sotsioloogilises mõttes pole eestis ühtegi kirikut.sektid tekivad karistmaatilise juhi ümber.sektide kujunemise põhjused:deprivatsioon
R.F Paloutzian, 1996 : 1. uskumus (ideoloogiline) (ideoloogia on maailmakäsitus, mis püüab mingit nähtust näidata sellisena, nagu ideoloogia väljendaja arvab seda olevat; sõnaline) 2. religioosne praktika (ritualistlik; teoline) 3. religioosne tunne (emotsionaalne, kogemuslik) 4. teadmine (intellektuaalne; religioosne tarkus) 5. käitumine (traditsioon, kombed, eetika, moraal) nii ükskikinimese kui suurema inimrühma, koguduse plaanis. Indiviid - rühm. N. Smart : 1. dogmaatiline ja filosoofiline (kindel õpetustesüsteem, religioonifilosoofilised süsteemid) 2. praktiline ja rituaalne (toimingute, riituste läbiviimise pool) 3. kogemuslik ja emotsionaalne (inimene omandab mitte ainult elu jooksul, mitte ainult kasvatuse läbi, vaid see mida ta saab ka eelmiste põlvkondade käest 4. müüdiline ja narratiivne 5. eetline ja legaalne (eetiline kuidas käituda, legaalne kas need käitumisreeglid on ka seadustena fikseeritud) 6
1 Rohked eneseväljendusvõimalused 1 Vajaduse tekitamine iseseisvaks tegutsemiseks Kasvatus on lapsele arenguimpulsse pakkuv tegevus, mille toimel sünnib soov otsida tõtt ja ületada oma praegune seisund. Kasvatusele on ebasoodne: 1 Alandaminev, slvav ja halvustav õhkkond 1 Instrumentaalne suhtumine lapsesse 1 Lapsi koheldakse tehnoloogiate abil ning temas nähakse minmesuguseid "mehhanisme" 1 Hoolimatus lapse arenguvajaduste suhtes 1 Dogmaatiline ja autoritaarne hoiak lapsesse 1 Suutmatus tajuda lapse vajadusi 1 Sund, mõismatus, käsud, keelud 1 Indoktrineeriv keskkond 1 Laspse sunnitud passiivne seisund 1 Peatähelepanu kuulub lapsele sunatud ootustele 1 Lapse võrdlemine ja nende saavutuste pidev mõõtmine 1 Silmakirjalikkus: deklareeritud ja varjatud reeglid Laps tajub end pidevalt vgu tegeva ja puuduliku olendina. Kasvatust nähakse kui võimu ja parandustegevust. GRUPITÖÖ Hea kasvatus:
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10....
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
tõsiasi, et vastavaid printsiipe oli filosoofias juba kaua kasutatud ning nad olid muutunud traditsioonilisteks. Kuid 18. sajand on valgustussajand ja valgustusliikumist iseloomustas üldine traditsioonikriitiline hoiak. Pelk viide millegi traditsioonilisusele ei olnud sellise meelsuse tõttu enam piisavaks õigustuseks, et ükskõik millele oma toetust anda. Õigustatuse küsimused on nüüdsest lahendatavad üksnes “mõistuse kohtulaua ees”. Kant möönab, et eelpool kirjeldatud dogmaatiline hoiak oli omane talle endalegi tema eel- kriitilisel loominguperioodil. Ta tunnistab “Prolegomenas”, et David Hume oli see, kes sai tema äratajaks “dogmaatikauimast”. Seda aga just oma küsimuseasetusega, mitte selle tulemusega, milleni Hume`i arutluskäik jõudis. Sest Hume teeb filosoofia põhimõistete, peamiselt põhjuslikkuse mõiste, analüüsi põhjal järelduse, et metafüüsika kui teaduslik teadmine on inim- tunnetusele kättesaamatu
arenguga. Seetõttu tekib järjes uusi (mingil kindlal hetkel) õiguslikult reguleerimata sotsiaalseid suhteid. Nii tuleb pidevalt vastu võtta uusi seadusi, mis on mõnikord nende kehtima hakkamise ajaks juba ajast maha jäänud (Kaugia 2002). Ehk siis võiks meil tekkida küsimus, kas iga asja ikka peab seadusega reguleerima. 3 Kui nüüd vaadelda õiguskorda, siis seda saab teha kolmest aspektist lähtuvalt: 1. Dogmaatiline - on võimalik uurida normatiivset korrektsust, seda, kas õigusaktid ning õigusotsuste tegemise meetodid ning tehnika on õiguspärased; 2. Filosoofiline - on võimalik uurida õigusaktide õiglust, seda, kas need vastavad inimeste õiglustundele, nende väärtustele ja õiguskujutlustele; 3. Sotsioloogiline on võimalik uurida, kas seadused ka toimivad. Mind huvitab eelkõige see viimane. Kokkuvõtvalt võib siis vast esitada küsimuse, kas Eesti
raamidega. III. 1.6. Süsteemi küsimusest 7 Pawlovski järgi on Sel normatiivne, parandamis- ja planeerimisfn. Normatiivne fn – Se rakendaja on Sega seotud tehniliselt, dogmaatiliselt ja Õlikult. Tehniline seotus tähendab seda, et kõik Õe rakendajad, sidudes end Sega, tagavad võrdse kohtlemise. Dogmaatiline seos tähendab seda, et objektiivne Õ konstrueerub alati teatud doktriinidest lähtuvalt, teatud dogmaatika on Sesse sisse konstrueeritud ning rakendades saab seda lahti konstrueerida. Õlik seos tähendab seda, et S on töövahendiks. Parandamise ehk väärtustamise fn – jutt on normide õigest sisust ning faktilisest võrdsusest, aga ka normide objektiivsest sobivusest. Õe rakendaja ei saa end siduda isikliku arusaamaga asjade seisust
märgil. Ehnatoni reformide aluseks oli tema poolt loodud ainujumala Atoni kultus, mis omandas riigiideoloogia staatuse. Seda propageeris ja juurutas selleks loo- dud Atoni preesterkond. Atoni kultus samastus riigi tasemel vaarao Ehnatoni isikukultusega. Atoni ja vaarao auks toimetati avalikke riitusi, millest võtsid osa suured rahvahulgad. Etnotsentrismist antud ajastul küll rääkida ei saa. Egiptlastele oli üldse võõras dogmaatiline ksenofoobia, eriti avarad võimalu- sed avanesid võõramaalastele Uue riigi perioodil (Stadnikov 1998: 23), Ehnaton jutlustas aga koguni kõikide inimeste samaväärsust Atoni ees. Atoni õpetuse levitamisega laskis vaarao tegelda süstemaatiliselt. Informatsiooni ja ajaloo tsenseerimise poolt räägivad sammud, mis võeti ette selleks, et Amoni ja min- gil määral teiste kultus unustusse vajuks. Järelikult vastab Ehnatoni kaasus,
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 2. teema: puhta matemaatika võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 6-13 ja lk. 46-55) Probleemsituatsioon. Puhas matemaatika on üldise ja paratamatu kehtivusega teadmine, seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks vajab seletamist ka see, kuidas saab matemaatika kui aprioorne teadmine siiski leida loodus- teadustes edukat rakendamist empiiriliste loodusnähtuste kirjeldamiseks? Newtoni füüsika on reaalselt olemasolev, empiirilist rakendust omav teadus ja ühtlas...
Iga argument argumentatsiooniketis peab võimaldama otsustuse taandamist väärtusotsustusele. Subsumeerimine on alles viimane aste. 1.6.Süsteemi küsimusest Pawlovski järgi on seadusel normatiivne, parandamis- ja planeerimisfunktsioon. Normatiivne funktsioon – seaduse rakendaja on seadusega seotud tehniliselt, dogmaatiliselt ja õiguslikult. Tehniline seotus tähendab seda, et kõik õiguse rakendajad, sidudes end seadusega, tagavad võrdse kohtlemise. Dogmaatiline seos tähendab seda, et objektiivne õigus konstrueerub alati teatud doktriinidest lähtuvalt, teatud dogmaatika on seadusesse sisse konstrueeritud ning rakendades saab seda lahti konstrueerida. Õiguslik seos tähendab seda, et seadus on töövahendiks. Parandamise ehk väärtustamise funktsioon – jutt on normide õigest sisust ning faktilisest võrdsusest, aga ka normide objektiivsest sobivusest. Õiguse rakendaja ei saa end siduda isikliku arusaamaga asjade seisust.
2. Kui oluline selle konflikti sisu sulle on? 3. Kui oluline see suhe sulle on? 4. Kas olete konflikti astumiseks sobivas seisundis? 5. Kui tugev on partner ja kui kaua võib konflikt kesta? 6 2.1 Konflikti lahendamise viisid Kaks dimensiooni: keskendumine suhetele ja keskendumine isiklikele eesmärkidele. 1. Võit-kaotus stiil Keskendutakse isiklikele huvidele. Käitumisstiil on agressiivne, dogmaatiline, paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega,
harimisel pühendumisel organisatsioon Suur, bürokraatlik Väikesearvuline karismaatiline grupp organisatsiooni juhtimine Toetub hierarhiale Toetub liidri karismale suhtumine maailma Jaatav, kompromissile minev Ükskõikne, võitlev või eitav õpetus Sageli dogmaatiline Sageli fundamentalistlik kord Lõtv Range Table 1: Ernst Troeltsch (Max Weberi järgi) Kirik: väljaspool kirikut pole lunastust. Sekt: kirikus pole lunastust. Sekt argikeeles väga negatiivse tähendusega sõna, seepärast on religioonisotsioloogias sekti asemel sageli tarvitusel väljendid väikesed usugrupid, äärmuslikud usuliikumised, religioossed vähemused jne. Kiriku teoloogiline määratlus on teine kui sotsioloogiline
siirderiitused, kalendririitused, demineeruvad riitused, ohverdamisriitused, pühitsemis- ja needmisriitused. 20. Ladina keeles on traditsiooniline ohvri toomine ,,do utdes" ma annan et sa annaksid. 21. Ohvri põhiliigid on anniohver, lepitusohver, konviiriohver ja kommuuniohver. 22. Teoloogia usuteadus, ilmutuses sisalduvate usuliste tõdede mõistuspärane teaduslik ja süstemaatiline käsitlemine. 23. Teloogia liigid on naturaalne teoloogia, dogmaatiline teoloogia, müstiline teoloogia ja interdistsiplinaarne teoloogia. 1 24. Max Müller (1823-1900) võrdleva keeleteaduse professor. Avaldas ,,Rigveda" inglise keelese tõlke kuues tõlkes. Kirjutas ka ,,Comparative mythology". 25. Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) antropoloogia isa. ,,Primitve Culture". 26. William James (1842-1910) pragmatismi esindaja. ,,Principles of Psychology". 27
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
Meie igapäevaelu haakub paremini keskajaga. 10 uuskeskaja tüüpi Umberto Eco järgi: 1) keskaeg kui ettekääne - keskaeg kui mütoloogiline lava, kuhu asetatakse kaasaegsed tegelased, eesmärk mõista läbi kauge aja paremini kaasaega. 2) keskaeg kui irooniline taaskülastus 3) keskaeg kui barbaarne aeg - vaba, ürgne ja tume, toores 4) romantismi keskaeg - muinasjutuline, ulmeline 5) philosophia perennis´e keskaeg - formaalne, dogmaatiline ja loogiline filosoofia, strukturalism 6) rahvuslike identiteetide keskaeg 7) dekadentluse keskaeg 8) filoloogilise rekonstruktsiooni keskaeg - annaalide koolkond jt 9) traditsiooni või okultistliku filosoofia keskeg 10) lõpu ootuse keskaeg. 14). … (KÜSIMUS: Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.) Uusasja filosoofiaks nimetatakse aega, kui hakati vastanduma keskaja skolastikale ja keskenduti
4) klassivõitlus laieneb rahvusvahelisele tasandile kui revolutsiooniline tööliskond ja koloniaalsete ja poolkoloniaalsete maade rõhutud proletariaat sõlmivad liidu. Stalinism: Sotsialismi ehitamine uuel maal, mis vastandub Trotski õpetusele. Sotsialistliku majanduse ülesehitamine omal jõul, ilma arenenud riikide abita. Revolutsioon ülalt, mida teostatakse järkjärguliste muudatuste teel riigivõimu initsiatiivil käsikäes vahetu altpoolt tuleva toetusega. Marksismi-leninismi dogmaatiline lihtsustamine Vene patriotismi kultiveerimine. Õhutatakse armastust NSVL-i kui "töörahva kodumaa" vastu. "Suure vene vennasrahva" juhtimisel ühtne "rahvastepere". Natsionalismi ideoloogiline õigustamine. Keelest saab vene rahva ajaloolise järjepidavuse ning tema "loova rolli" sümbol sotsialistliku nõukogude riigi rajamisel. Üldmõttes maailmarevolutsiooni teostamine kommunistlike parteide juhtimisel kõikides riikides. 1919 – 1935 7 Kominterni kongressi
Efektiivsus, exceli tabeliutega asjade arvutamine. Raha järgi otsustatkse. Formaalne keegi lööb templit, teistmoodi ei osata. Loovat mõtlemist aina vähem. Loodusele hävitav kliima muutumine 1947 valgustusaeg sünnitab kriitilise ... kui pessimism siis tuleb ka valgustus. Vähehaaval kriitika väheneb ja tuleb mingi kriitiline suund aga mingi aja pärast on õige ainuõige (ntks paremäärmuslus), seega muutuvad uued põhimõtted omakorda müüdiks. Valgustusideest, tuleb dogmaatiline hoiakute kompleks (ntks NSVL) Kriitiline nüristub muutub absoluutseks tõeks diktatuur (Saksamaa ja NSVL). Sama on radikaalsete valgustusideedega, mis võivad viia revlutsiooninni mis võib muututda samuti diktatuuriks. Modernistid Thomas Hobbes (05.04.1588 4.12.1679): Leviathan ja kõigi sõda kõigi vastu miks neid riike üldse vaja on? Kas on vaja EL'i, riigieelne periood on kõikide sõda kõikide vastu. Riik hoiab korras süsteemi, arhailistes süsteemis oli tugevama
- Toob Prantsuse sotsioloogia Briti antropoloogiasse. - Liikus palju ringi, õpetas eri kohtades (Cape Town, Sydney, Tonga kuningriik, Chicago). Viimaks naasis Oxfordi. Suri Inglismaal 1955.a., jättes maha tohutu mõju kohalikele osakondadele. Põlgas difusionismi ja evolutsionismi ja ajaloolisi lähenemisi. Noorena tuntud kui 'Anarchy-Brown' tema kire tõttu vene anarhisti Pyotr Kropotkini tõttu. RB oli (nagu Malinowskigi) väidetavalt kinnismõtteline, egoistlik, dogmaatiline ja pretendeeris üliinimese positsioonile. Mõtles kohalike kohta lugusid välja, aga need luiskelood ei jõudnud siiski kunagi tema publikatsioonidesse. Kirjeldas esimesena sellist suguluse aspekti nagu 'naljatlev suhe'. Kui Malinowski lahkub, võtab RB sisuliselt üle Briti sotsiaalantropoloogia juhi koha Oxfordis. 'Peame mõistma kusagil toimuvat selle laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis.
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See rä...
Teadus on loogiliselt korraldatud, praktikas kontrollitud, tõestatav ning pidevalt arenev mõistete süsteem looduse ja ühiskonna kui nähtuste ning nende tunnetuse seaduspärasustest inimese poolt. 15 Teadusliku tunnetuse protsessis kasutatakse teaduse üldmeetodeid ning metodoloogiat. Õigusteaduses on abiks spetsiifilised meetodid ning metodoloogia. Õigusteaduse klassikalised põhimeetodid on filosoofiline, dogmaatiline, ajalooline ning loogiline. Kuna õiguse tõlgendamise (õiguse tegelikust sisust arusaamise) viisid ning võtted on grammatiline, loogiline, süstemaatiline ning ajalooline (vt teema V), siis kasutame selgitustes seonduvalt nende mõisteaparaati. Teaduses levinud üldise käsitluse kohaselt kui ka formaalloogikas on mõiste (ld: notio) mõtlemise vorm, mis peegeldab terviklikena mistahes nähtusi neile eriomaste tunnuste kaudu
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
tulemusi.18. Saj lõpuks olid kinnisvaratehingud ja maa kasutamine laenu tagatisena tekitanud üldise segaduse- ei olnudkindlaid registreid. Preisimaal alustati reforme, mis olid suunatud usaldatavate kinnisvararegistrite loomisele, et oleksid määratudomandiõigus ja hüpoteegisuhted. Töö kesti 10 aastat, andis head tulemused ja selline süsteem võeti üle kaEuroopa maades, ka põhjamaades. Perekonnaõigus 18.saj oli patriarhaalne, iseloomulik kiriku religioosne- dogmaatiline vaade abielule ja perekonnale.Valgustusliikumine esitas mehe- naise vahelise võrdsuse nõude, tsiviilõigus ei tohi abielus näha religioossetinstitutsiooni vaid kodanlikku kokkulepet. See oli juba arvestatud Allgemeines Preussiches Landrecht `is- võidilahku minna ka kokkuleppel.Inglismaal- veel 1857 abieluasjad kiriklike kohtute kompetensis, siis loodi abielulahutuste jaoks spetsiaalnekohus, 1873 ühendati High Court`iga. A võidi lahutada abielu rikkumise, julmuse, abikaasa
Põhieesmärgiks on valmistada ette kriminaalpoliitilisi otsuseid, analüüsi läbiviimine, tulemuste hindamine ehk järelevalve. 2) kriminaalpoliitika ei saa olla ilma kriminaalõiguseta. Kõik, mis riigis toimub selles sfääris, toimub läbi kriminaalõiguse. Kriminaalseadus seletab ja põhjustab selle valdkonna. Miks seda võetakse vastu sellisena? H. Göpperger: kriminaalõiguse reform. Kriminaalpoliitika on teadus kriminaalõiguse reformimisest. Kriminaalõiguse reformi dogmaatiline põhjendamine- karistamine on kuriteo eitamine. Kannatanu afekt- peab leidma rahu, kui riik karistab kuritegejat kuritegevuse eest ning see peab olema range. 3) seob kriminaalpoliitika kriminoloogiaga. Need on väga sarnased teadused. Kriminoloogia - teadus kuritegevusest, on empiiriline teadus, mis püüab olla õiguspoliitiliselt neutraalne. Garapalo 1885. a kasutas esimest korda kriminoloogia mõistet. Lobmraso 1876. a - modernse kriminoloogia lähenemine
Mõistus ei saa iseendale objekte anda; intellektuaalne kaemus, aga saab. Sellise kaemuse andmine inimesele oleks inimese jumalikustamine – väär. Igal võimel on oma kindel funktsioon: nt kujutlusvõime – fantaasiat ei tohi segi ajada aru ja mõistusega. Peab hoidma funktsioone nende legitiimse rakenduse võimes. Mõtlemise distsiplineerimine! Peab endale piire seadma ja tähenduslikust rääkima, mis on seotud piirangutega. Metafüüsika puudus – metafüüsika on olnud dogmaatiline. Tuleb minna edasi ja analüüsida seda, mis toodaks ineteigiiblse maailma ehk mõistus kitsamas tähenduses. Prg. 40. transtsendentaalse peaküsimuse kolmas osa: kuidas on võimalik metafüüsika üldse. Matemaatika ja loodusteaduse arutlus oli metafüüsika pärast ette võetud. Metafüüsika eripära on see, et matemaatika Kanti järgi loob oma objekti ise; see,mida me ise oleme teinud, siis sellest me ka teame. Metafüüsika räägib intelligiiblite objektidest,mis on väljaspool ja ootavad
tunnetav funktsioon (järelduste tegemine), objektile väärtuse andmine, meeldib – ei meldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused. Näit: aistav (inimene), mõtlev funktsioon (võõras), tunnetav (veetlev), intuitiivne (kestvad suhted). Domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon. VI Isiksuse tüübid: Ekstravertne orientatsioon: - Mõtlemise funktsioon – elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav funktsioon on tõrjutud. - Tunnetav funktsioon – emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise funktsioon tõrjutud. - Aistav funktsioon – sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne funktsioon tõrjutud. - Intuitiivne funktsioon – järelduste tegemine sisetunde järgi. Muutlik. Kreatiivne. Ideede vool. Alateadvus
2.2. Kurja seostamine Kolmainuga Nagu nägime, meeldib Jungile paljusid nähtusi, sealhulgas Jumalat vaadelda läbi heegelliku prisma. Tees ja antitees peavad leidma sünteesi. Hea ja Kuri peavad uueks kvaliteediks ühinema Kolmainsuses. ,,Ma ei saa jätta tähelepanu juhtimata huvitavale faktile, et kuigi kristluse keskne sümbol on Kolmainsus, siis teadvustamatuse poolt esitatud vormel on nelisus. Kristlikult ortodoksne vormel ei ole tegelikkuses päris täielik, sest kurja printsiibi dogmaatiline aspekt on Kolmainust puudu ning viib rohkem või vähem raskestimõistetavale omapäi eksistentsile kuradi näol. Siiski paistab, et Kirik ei hülga seesmist seost Kolmainu ja Saatana vahel. Katoliiklik autoriteet väljendab ennast selles küsimuses järgnevalt: ,,Saatana eksistentsi tuleb mõista ainult suhtes Kolmainuga." ,,Igasugune teoloogiline käsitlus kuradist mis ei ole suhestatud Jumala trinitaarse teadvusega on tegeliku olukorra valeks pööramine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
