● Keemiaalased terminid, majandusalased terminid, muusikaalased terminid jne. ● Terminoloogias uuritakse sõnu, mida üldkeeles tavaliselt ei kasutata ● Riiklik programm „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)” Oskuskeeled ● Oskuskeelt kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel ● Oskuskeele tekst on üldkeelsest teksist sageli keerulisema lauseehitusega Eesti keele oskuskeelekorraldus Eesmärk: ● ajakohane eesti oskuskeel ning eri valdkondi võimalikult ühtlaselt kattev oskussõnavara ● 2017- 50 000 eestikeelset oskussõna ühtses terminiandmebaasis ● terminikomisjonid, mis tegutsevad enamasti eriala- ja keelespetsialistide koostöös Kasutatud allikad http://www.eki.ee/keelenoukogu/strateegia.html https://et.wikipedia.org/wiki/Terminoloogia http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/keel_kui_suhtlusvahend/oskuskeel.htm l https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_keele_arengukava.pdf http://www.eki
EESTI KEELE ALLKEELED Diana Tammets 10.R MIS ON ALLKEEL? · Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel 1)Funktsionaalsed 2)Piirkondlikud 3)Sotsiaalsed TÄHTSAMAD EESTI KEELE ALLKEELED · kirjakeel · ajakirjanduske · släng el · suuline keel · oskuskeel · kirjaliku · murdekeel vestluse keel · ilukirjanduske el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis · Kirjakeele norm OSKUSKEEL · Seotud erialade ja nende mõistestikega · Kujundatakse teadlikult · Lähtub kirjakeele normist · Tekstid ülesehituselt keskmisest keerukamad SUULINE KEEL · Vaba ja loomulik keelekuju
Oskussõnavara arendavad terminikomisjonid ja nende ühtlane võrk, terminisõnastikud, terminoloogide koolitus ja väljaõpe, terminiloomet toetav IT-keskkond, Eesti Terminoloogia Ühing, ERÜ, EKI terminoloogiatöö. Mis on terminoloogia? - Ontoloogiline kitsas tähendus oskussõnavara - Ontoloogiline lai tähendus oskuskeel - Gnoseoloogiline kitsas tähendus oskussõnaõpetus - Gnoseoloogiline lai tähendus oskuskeeleõpetus Mis ja milline on termin? · Mõiste tähistus, mida võib väljendada sõna, sõnaühendi, fraasiga · Element eriala märgisituatsioonis, kus suhtluses osalevad kas inimesed (spetsialistid), esemed (temaatiline alus) või terminid ja mõisted (mõtlemise põhiüksused). · Oskuskeelend, mis on väljendatud sõna, sõnaühendi või liitsõnakomponendina
P2.OG.03.080. ARVESTUS (meil) 7.-8. mai 2012 NIMI: STATS I 1. Nimetage juristide sotsiolekti (rühmakeele) liike. Juristide sotsiolekti liikideks on õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng 2. Milline grammatiline alus on juristide slängil? Juristide slängi grammatiline alus tuleneb igapäevakeele üldistest joontest. 3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline.
osakaal meie sõnavaras pidevalt. President Toomas Hendrik Ilves on olnud aktiivne mahitama inimesi välja mõtlema uusi sõnu. 2010. aasta sõnavõistluse ehk sõnause võitis "taristu", mille asemel kasutati seni mõistet "infrastruktuur". Paarile sõnale eestipärase vaste otsimisest aga ei piisa, et peatada massiivset võõrsõnade sissetungi. Inimühiskond ja tehnoloogia arenevad lihtsalt liiga kiiresti, et keel suudaks nendega kaasas käia. Oskuskeel põhineb peaaegu eksklusiivselt võõrsõnadel. Probleemi süvendab läänelik elulaad, mille kohustuslikuks elemendiks on kõige inglispärase propageerimine. Võõrkeelsed poesildid, reklaamid ja sloganid ehk lööklaused aitavad meil muganduda inglise keelega ja meelitada turiste, kuid seetõttu jäävad kodused terminid võõraks ja ebamugavaks. Paljud vaatavad tulevikku teatava ebakindlusega ning kahtlustavad, kas eesti keelel on seal kohta.
ee/dict/qs2006/ · M. Erelt "Lause õigekeelsus" Tartu 2007 Iseseisev töö arvestuseks: · Lugeda iseseisvalt ptk. 1-5 ja 9-10. Kontrolltöös on kindlasti vähemalt üks küsimus iseseisvalt läbitöötatud materjali kohta. Nt: 1) Hea tarbeteksti tunnused. Mis on selgus/konkreetsus/tihedus, kuidas seda saavutada? Näiteid. 2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste akadeemia, uudiste agentuur · 2-silbiline - lastekodu, lasteorganisatsioon, meeltesegadus, keeltekool, nõudepesija · trad.- hingedepäev, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanematekogu ! soovitav loengute sari loengusari, pisikukandja, veosekäive, autohooldus
Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat" 2002 Tiiu Erelt ,,Eesti keelekorraldus" Ilmumas Raimo Raagi raamat eesti keelekorraldusest 19. -21. sajandil. Oskuskeelekorraldus: Tiiu Erelt ,,Eesti oskuskeel" 1982, ,,Terminiõpetus" 2007 Arvi Tavast arvutiterminoloogia, oskuskeele teooria Oskussõnastikud, ülevaated Keeles ja Kirjanduses 5 aasta kaupa. ,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu Arnold Kask, Lembit Vaba, Huno Rätsep: sõnavara ja grammatika ajalugu, ühtse eesti keele kujunemine. Tiit-Rein Viitso ,,Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks" 1990. Paul Alvre: käänete, mitmusetüüpide, abisõnade jms kujunemine Kristiina Ross: piiblitõlked
järgmiste punktidega: 1) töö vastavus teemale; 2) töö vastavus eesmärgile; 3) töö teema aktuaalsus, originaalsus ja praktilisus; 4) töö peatükkide sisukus; 5) järelduste põhjendatus; 6) ettepanekute originaalsus, konkreetsus, vastavus uurimusele, realistlikkus, rakendatavus; 7) kirjanduse ja muude allikmaterjalide piisavus, tänapäevasus, asjakohasus ning usaldusväärsus; 8) töö struktuuri loogilisus; 9) kasutatud oskuskeel, stiil; 10) vormistuse ja viidete korrektsus; 11) tabelite, jooniste ja muude illustreerivate materjalide piisavus, otstarbekus ja korrektsus; 12) tehtud töö vastavus nõutud töö hulgale. Juba töö kirjutamisel tasub arvestada hindamisel arvesse võetavate punktidega. Kui retsensent hindab tööd negatiivselt, otsustab töö kaitsmisele lubamise töö juhendaja. Kokku peaks uurimistöö kaitsmine kestma kuni 10 minutit. Kui kõik protokolli kantud
aluseks on aktide endi iseloom, sõnade, lausete koha väärtus (arusaamise ringstruktuur). Keel pole samas mitte ainult õigustloovate aktide kirjalik vorm, vaid näiteks ka kohtuniku tegevuse resultaat subsumeerimisel (paigutades elulisi asjaolusid õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla, toimub igapäevaelu transformeerimine “seaduse keelde”, s.o. väljendamine õiguskeeles). “Õiguskeel” pole eriline süsteemne allkeel, vaid oskuskeel, kus erivahendiks on vaid spetsiifiline sõnavara – terminid. Kogu ülejäänud atribuutika õiguskeeles on sisuliselt ühiskeel. Oluline on, et ühiskeele sõnade tähendust võib oskuskeeliti kitsendada, täpsustada, piltlikustada, kuid teda ei tohiks avardada ega muuta. Seega juriidilise hermeneutika esemeks pole ei abstraktne faktiline koosseis ega elulised asjaolud, vaid nende keele abil kirja pandud kirjeldused. Nii õigusnorm kui otsustamist vajav kaasus on õiguse
Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Võimu keel: asutus suhtleb kodanikuga. – Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 3, 168. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Sissejuhatus teksiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; Kerge, Krista 2005. Nominalisatsioon ja nominaalstiil. – Oma Keel 2, 38-39; Kuhhi, Merike 2006. Eesti ametikeel. Tallinn: AS Kirjastus Ilo; Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Liin, Krista, Kadri Muischnek, Kaili Müürisepp, Kadri Vider. Eesti keel digiajastul. – Valge raamatu sari, 11. Tartu: Springer; Sooman, Heigo 2014. Ilus selge ametikeel. – Keel ja Kirjandus 2, 136. 23 Võrgumaterjalid Ametniku, töötaja ja füüsilisest ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded. (2014). Riigi Teataja. - RT I, 28.06.2014,82
Iga hinna eest ei pea seadus olema lihtne ja arusaadav, sellele on oma hind (siis kannatab täpsus). Õigusakti keelel pole lokaalset/erialaselt piiratud keeleühiskonda, mistõttu seadus ei tohi olla õigusteaduse oskuskeeles. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õigusteksti üldarusaadavuse tagatisena taotletakse kolme komponendi eristamist ning iga komponendi asjakohast käsitlemist: Seaduskeel = õigusteaduse oskuskeel + üldkeel + reguleeritavate alade oskuskeel 2. Struktureeriv õigusõpetus Moodsa keelefilosoofia ja formaal-loogika areng on viinud uue, loogikareegleid järgiva normi- ja struktuuriteooria ülesehitamiseks, mille aluseks on uusimate probleemide keelefilosoofilised uurimused (struktureeriv õigusõpetus). Struktureerivat õigusõpetust kutsustakse ka Mülleri koolkonnaks. Struktureeriv õigusõpetus on
Olulisemad keelehooldekirjutised on kogutud kogumikku ,,Keelenõuanne soovitab". Oskuskeelekorraldus-esimene eesti keele oskuskeelekomisjon alustas tööd 1908, see oli matemaatikaterminite töörühm. Ka oskuskeelekorralduses on kaks poolt-nii teoreetiline kui praktiline. Kolmekümnendad ja seitsmekümnendad olid oskuskeele tippaeg. Algselt vajati uut terminoloogiat, et võidelda venestumise vastu, 90ndatel vajati terminoloogiat, et kaasas käia teadusega. 1982 Tiiu Erelti ,,Eesti oskuskeel". Sama raamatu täiendus on ,,Terminiõpetus" 2007. Termineid saadakse tuletades, liitmisel, sõnale uue tähenduse andmisel, tehiskeelendi loomisel, laenamise jne. Oskuskeeltel on tänapäeva maailmas suur roll ja nad on väga kogu aeg tekib uusi teadusvaldkondi ja käibesse tuleb uusi mõisteid ja mõistevälju. Nimekorraldus- nimekorralduses on väga suur roll rahvusvahelisel koostööl ja juriidilistel aspektidel, sest nimed ületavad kergesti riigipiire
rühma: tavasõnad, tuletised, liitsõnad. Sõnad võivad oskuskeelest üldkeelde liikuda. Juhuslikult moodustunud sõnad on uued, varem kasutamata liitsõnad, mis järgivad sõnade liitmise põhireegleid ja on kontekstis läbinähtavad. Juhuslike sõnad, uusmoodustiste ja leksikaliseerunud sõnade vahel puudub selge piir. Paljud juhuslikud sõnad on hetkelised, osad võivad muutuda terminiteks, mõned kinnistuvad lekseemideks. On mitmeid keelekasutuse valdkondi - erikeel, oskuskeel, allkeel. Oma terminoloogiaga keeled, mis ei kuulu üldsõnavarasse. 43. Leksikograafia. Sõnaraamat on tavaliselt tähestiku järjekorras esitatud lekseemide loend ninde klssifikatsiooni, definitsioonide, kirjelduste ja näidetega. Üks lekseem ja selle juurde kuuluv info moodustab sõnaartikli. Suur ükskeelne sõnaraamar on keele standrdiseerimise üks põhilisi vahendeid. SEMANTIKA 44. Semantika uurimisobjekt. Tähenduse mõiste. Semantika e tähendusõpetus
Seega keel on esimene ja oluline eeldus Õe kehtimise jaoks. Seega on Õ keele alusel kehtiv Õreeglite-normide süsteem. Iga teksti tõlgendamine algab sõnade mõtte tõlgendamisega, Ükskõik millise tõlgendamisviisiga tegu poleks, on tegemist mitte üksikute sõnade tõlgendamisega, vaid terviku tõlgendamisega (laused, normatiivsed aktid jne.). Keel pole samas mitte ainult Õtloovate aktide kirjalik vorm, vaid näiteks ka kohtuniku tegevuse resultaat subsumeerimisel. Oskuskeel pole eriline süsteemne allkeel, selle erivahendiks on ainult tema sõnavara spetsiifiline osa, terminid. Semantiline interpretatsioon – kuna tekstide tõlgendamine on nende tähenduse interpreteerimine, otsitaksegi abi keeleteaduslikelt ja keelefilosoofilistelt tähendusteooriatelt. Õtekstid on keele kirjalikud väljendused, mida on võimalik seletada reeglite-mõistete abil. Erialakirjanduses kirjeldatakse kahte põhimõtteliselt võimalliku lähtekohta:
Alates 1997. aastast on Cabré aga Viini koolkonda kritiseerinud, esitades selle asemele oma kommunikatiivse terminoloogia teooria (TCT, Teoría Comunicativa de la Terminología). TCT põhiseisukohad on järgmised (Cabré 1999a). • TCT ei pea terminoloogiat omaette distsipliiniks, vaid üritab seda vaadelda nn keele makroteooria kontekstis, mis peaks katma lingvistilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed aspektid. • Suhtleja teadvuses ei ole oskuskeel selgelt eristatud üldkeelest. Terminid kuuluvad üldkeele leksikasse ja on üldjuhul tavali- sed leksikaüksused; terminina käituvad nad ainult juhul, kui pragmaatika- ja kommunikatsiooniparameetrid seda lubavad. • Termin ei kuulu ühelegi erialale, vaid teda võidakse kasutada paljudel aladel, kusjuures igal erialal ja igas kasutussituatsioonis võib tal olla erinev tähendus (termini mitmetahulisus). Tuleb
see vastandub informaalsele või dialektilisele loogikale. Semantiline kolmnurk Rääkida saab nii füüsilise maailma objektidest, mõtlemisse kuuluvatest objektidest (nt mõistetest) kui ka sõnadest, kusjuures see loetelu pole ammendav. Tuleb vahet teha keele tavaehk argikasutuse ja keele ekspertkasutuse vahel. Argikasutaja tugineb naiivsele maailmapildile (folk theory) ja Kasutab sõnu, järgides mingi sotsiaalse rühma tavasid. Ekspertkasutaja keel on oskuskeel, mis püüdleb mitmemõttelisuse vältimisele ning taotleb suuremat täpsust ja selgust, Kasutades oskussõnu ning ranget defineerimist ja liigitamist. Väljaspool erialakonteksti on keele ekspertkasutaja jätkuvalt argikasutaja rollis. Loogika kursusel püüame omandada keele oskuskasutust loogika kontekstis. Traditsioonilises loogikas tuleb alustada mõisteõpetusest. Verbaalloogilise ehk mõistelise mõtlemise üks baasoperatsioone on abstraheerimine.
vastandub informaalsele või dialektilisele loogikale. Semantiline kolmnurk Rääkida saab nii füüsilise maailma objektidest, mõtlemisse kuuluvatest objektidest (nt mõistetest) kui ka sõnadest, kusjuures see loetelu pole ammendav. Tuleb vahet teha keele tava- ehk argikasutuse ja keele ekspertkasutuse vahel. Argikasutaja tugineb naiivsele maailmapildile (folk theory) ja Kasutab sõnu, järgides mingi sotsiaalse rühma tavasid. Ekspertkasutaja keel on oskuskeel, mis püüdleb mitmemõttelisuse vältimisele ning taotleb suuremat täpsust ja selgust, Kasutades oskussõnu ning ranget defineerimist ja liigitamist. Väljaspool erialakonteksti on keele ekspertkasutaja jätkuvalt argikasutaja rollis. Loogika kursusel püüame omandada keele oskuskasutust loogika kontekstis. Traditsioonilises loogikas tuleb alustada mõisteõpetusest. Verbaalloogilise ehk mõistelise mõtlemise üks baasoperatsioone on abstraheerimine.
annaabi.ee 
