valmis taluma tundetuks. mõningaid Need on ebamugavusi süstemaatilise ning tegema tundetuks pidevaid muutmise ravi jõupingutusi osad. pika aja Kognitiivne jooksul. käitumise ravi Hüpnoteraapia (CBT) võib t koos olla kasulik. neuroloogilise Kognitiivne keelelis- käitumise ravi programmeeri võimaldab misega võib patsiendil samuti saada aru kasutada, et negatiivse aidata
ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes.
põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes.
põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige
kultuure. Üha rohkem inimesi liigub ühest riigist teise, otsimaks endale sobivamaid elamis-ja töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et on hea, kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri, kuna see muudab kogu elu mitmekesisemaks (Valdmaa, 2002). Sageli saabutakse aga võõrustajamaale koos peredega. See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist. Tänaseni on Eesti koolidesse toonud erinevaid kultuure endise Nõukogude Liidu liikmesriikide rahvaste järeltulijad (venelased, ukrainlased jne.), kuid kaugel pole aeg, mil klassiruumides võib kohata Euroopa Liidu erinevatest liikmesriikidest tulnud lapsi. Vastavalt
individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha. Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis-kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid. Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. Psühhoanalüütiselt saab uurida nii kirjanikku, lugejat kui ka teksti. 1. Kirjanik kui looja Küsimused, mis üldse kirjandust kirjutatakse? Psühhoanalüütikud tegelesid selle küsimusega, samuti ka loomeprotsessi uurimisega
See aga ei pruugi olla sama adekvaatne, sest tegelikkuses ei toetuta vaid õpitule ja raamatutarkustele. Kuna mina, kui tulevane tavakooliõpetaja puutun arvatavasti kokku rohkem õpilastega, kellel on õpiraskused või mingitel muudel põhjustel raskusi õpikeskkonnaga kohanemisel, siis ei puuduta oma oma essees puudega laste erivajadusi ja minu toimetulekut nendega. Hariduslike erivajadustega õpilane on ka õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, keelelis-kultuuriline taust, või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine, mis põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Kui kujutan, et olen juba õpetaja ja mul tuleb tegemist teha 24-36 õpilasega, kes kõik tulevad erineva taustaga perekonnast, neil on erinevad kultuurilised ja keelelised taustad, siis arvan, et kõige raskem on ära tunda last, kellel on hariduslikud erivajadused
õpetada laps: helisid eristama sõnu mõistma kuulama 17. Düslaalia/müofunktsionaalse puude tunnuseks on raskesti hääldatava hääliku ärajätmine sõnas hääliku moonutatud hääldus hääliku kestuse ja kõrgus muutused sõnade hääldamisel häälduslikult keerulise hääliku asendamine lihtsamaga 18. Milline kõneloome tasand on kahjustatud alaalia korral? kõne realiseerimise tasandil kõnemotoorika tasandil mõtte hargnemise tasandil keelelis-sümboolne tasand 19. Milliste häälikute hääldamise ajal ei ole vajalik neeluluku sulgus? S V L M N 20. Milline väide ei ole tõene? Kuulmispuudega inimese kõne kvaliteet: ei sõltu kuulmispuude avastamise ajast sõltub lapsevanema pühendumisest lapse kõne arendamisse sõltub lapse arengu tasemest ei sõltu kuulmispuude astmest ei sõltu lapse kehakaalust 21. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõnes esineda: häälehäireid
ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2. Metaeetika - ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis- loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e. hea käitumise kohta Milline käitumine on moraalselt õige (hea) ja milline väär (halb): Mida peab tegema? Normatiivse eetika keskne küsimus – mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: • teleoloogilised • deontoloogilised
• Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei tohiks“ väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on („on“ ja „ei ole“), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet.
· Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on (,,on" ja ,,ei ole"), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet.
Kui soolisuse erinevuse feminism üritab ümber mõtestada mõistete "naiselik" ja "mehelik" sisu. Postmodernses feminismis puudub ühtse muutumatu tähenduse mõiste, mistõttu väidetakse, et pole olemas ühtset muutumatut identiteeti. Kõik sotsiaalsed kategooriad on keeleliselt konstrueeritud ja muudetavad, aga samas ikkagi sõltuvuses heteroseksuaalsust normatiivseks seadvatest raamidest. Identiteet, mida me tajume stabiilsena, on ainult keelelis-kehaliste väljenduste ja esituste kogum, mille taga pole nendele esitlustele soolist alusidentiteeti. Selle väitega kritiseerib Judith Butler, kes oli üks postmodernse feminismi esindajatest, omal ajal erakordselt olulist eristust sotsiaalse soo (gender) ja bioloogilise soo (sex) vahel, näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning et see ei sõltu sünnipäraselt kaasa antud ja kehaliselt tingitud "olemusest" (E. Annus 2009: 803-804). Siit jõuame tagasi
kõne omandamisele. Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on normaalse kuulmise ja nürmuse piiriks 15-20 dB ning nürmuse ja kurtuse piiriks 70-80 dB. Absoluutset kurtust esineb harva, enamikul on siiski säilinud reaktsioon tugevale helile. Sotsiaalse lähenemise puhul on aga kriteeriumiks inimese enda hinnang. Oluline on see, kelleks inimene ise ennast peab, kellena identifitseerib. Siin käsitletakse kuulmispuudega inimesi keelelis-kultuurilise vähemusrühmana. Oluline on kurtide oma keele viipekeele olemasolu. (http://www.ead.ee/) Kurtuse põhjused: Kuni 60% juhtudest (30-60% kõikidest neurosensoorse kurtuse juhtudest) jääb kurtuse põhjus teadmatuks (1991, Inglismaa). Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud: Kaasasündinud: pärilikkus (5%) nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised. sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus. Omandatud:
ametniku ja kontrollijana. Sotsialtöö meetodid: Kliendikeskse jaotuse puhul on põhimeetodid enamasti jaotatud kolme gruppi: töö üksikisikuga (kliendisuhe ühe konkreetse isikuga, näiteks vägivalla ohvriks langenud laps või koduta inimene); töö grupiga (kliendisuhe on mingi grupiga, kelleks võib olla pere või mingi muu ühise tunnusega grupp, näiteks alaealised sõltlased); töö kogukonnaga (kliendiks on teatud terviklik kogukond, näiteks keelelis-kultuurilisel- või territoriaalsel alusel). Sotsiaaltöö praktikas võib ühest meetodist väga kiiresti välja kasvada nii teine kui kolmas ning tulemusena võidakse suhteliselt piiratud grupi inimestega töötamisel kasutada samaaegselt kõiki kolme meetodit korraga (Paavel 2004). Juhtumi jõudes sotsiaaltöötajani, alustab ta küll tööd üksikisikuga (poiss), aga paratamatult jõuab üsna kohe ka grupitööni (pere)
võrreldes kaks korda enam. Mida väiksem ettevõte, seda vähem peetakse koolitust vajalikuks. Kahju, et mikroettevõtted tunnetavad koolitusvajadust keskmisest vähem: see pidurdab nende üleminekut suuremate ettevõtete gruppi. (Eesti VKEde arengusuundumused: 28) Probleeme nähakse harva järgnevas: toodete sertifitseerimine, eetilised barjäärid, kuritegevus, infrastruktuur, uued tooted, kvaliteedinõuete täitmine, keelelis kultuurilised barjäärid, tööruumide ebasobivus. Enamikel juhtumitel on tegemist probleemidega, mille lahendus sõltub ettevõtjast ja tema personalist. Sagedamini nähakse probleeme valdkondades, mida ettevõtjad ei suuda ise mõjutada. Ettevõtlusorganisatsioonide töö tulemusena teatud muudatused siiski leiavad aset. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27) Tähelepanuta ei saa jätta ka potentsiaalseid ettevõtjaid. Eesti elanike ettevõtlikkuse
Alates neljandast sajandist eKr. nimetasid kreeklased Itaaliaks Suur-Kreekat. Apennini poolsaart või selle osi nimetati ka Hesperiaks (Õhtumaaks), Oinotriaks ja Ausoniaks. Kreeklastelt ülevõetud nime «Itaalia» hakkasid roomlased arvatavasti juba III sajandi esimesel poolel eKr kasutama kogu nende valduses oleva poolsaare kohta. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna-Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid. Rooma sünd kuulub aega, mil paljud Vana-Idamaa riigid olid eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid (täpsemalt: Egiptus, Sumer ja Elam rohkem, kui kaks, Kreeta
Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia
2) Kontinentaal-Euroopa õigussüteem; Tõlgendamismeetodid: 3) nn vahegrupp (Skandinaavia maad). 1) keelelis- grammatiline Era ja avalikuõiguse eristamine: 2) süstemaatiline 1) Huviteooria 3) teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv
Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ühistegevust. Sõprus jaguneb kolmeks kahel eri viisil: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: 1.Kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. ari).2.Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt
või uurida ka seda, mis on nähtamatu ja-või mida ei ole toimunud? Politoloog Politoloog ei ole poliitik samamoodi nagu poliitikateadus ei ole poliitika teostamine (praktiline poliitika). Nagu igal teiselgi teadusharul, on politoloogia põhieesmärgiks eelkõige teadmised uuritavast nähtusest. Kui politoloog toetab eksperdina teatud konkreetset maailmavaadet (nt on liberaal ja toetab Reformierakonda, on keelelis-etnilistes küsimustes avatum ja toetab Keskerakonda), siis sellise olukorra vooruseks on, et politoloog on kontaktis reaalse elu ja poliitikaga ning lähtub poliitika mõtestamisel ka veendumustest ja normidest, mitte ainult teaduslikust meetodist. Ajakirjandus ja ühiskond. Eriti ERR. Mõisteid: Ajakirjandus - meedia osa, kus aus faktipõhisus, kriitiline ja analüütiline lähenemine, loominguline lähenemine, toimetamine Meedia - kommunikatsioonivahendavja kujundav laiem keskkond ERR
individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A.Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis- kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid. Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. 1. Kirjanik kui looja Küsimused, mis üldse kirjandust kirjutatakse? Psühhoanalüütikud tegelesid selle küsimusega, samuti ka loomeprotsessi uurimisega Nad lähtusid esmajoones loomeprotsessi takistustest ja erinevatest häiretest, mille tõttu kunstnikud sattusid analüütiku juurde.
eritletavate analüütiliste konstruktsioonide (nt diskursuste, tõlgendusrepertuaaride vms) süstemaatilise, võrdleva, uurija tehnilise tööna teostatud detailsele analüüsile toetuva, kuid töös üldistatud kujul ja näidetega varustatud kirjeldamise ning argumenteeritud tõlgendamise kaudu. Märksõnad Diskursiivne kord (ka kujul diskursuse kord või diskursikord ) diskursuste kogum institutsioonis või ühiskonnas; ühiskondlik-poliitiline kord, vaadatuna läbi diskursiivse ehk keelelis-kommunikatiivse prisma. Diskursus tekst kontekstis; keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid; ütluste ja keelekasutusviiside organiseeritud kogum. Diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis; teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine. Diskursuse struktuurid teksti/diskursuse omadused, aspektid, detailid (nt grammatilised
on traagilise peamiseks zanriks tragöödia. KOOMILINE siia kuuluvad need naljakad nähtused elust, kirjandusest ja kunstist, mis tekitavad ühiskondliku kõlapinnaga naeru. Seega ei ole kõik, mida peetakse naljakaks, veel koomiline. Koomiline ja naljakas ei ole sünonüümid. Koomiline on esteetiline nähtus, selle juured peituvad ühiskondlikes suhetes. Koomiline on peamiselt tegelikkuse reaalselt olemasolevate vastuolude ja kontrastide peegeldus. Koomilise väljendusvahendid ja keelelis-stilistilised võtted on väga mitmekesised. Põhilisteks avaldusvormideks on humoristlik, satiiriline ( terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil ) , groteskne ( kujutusviis, mis põimib koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku, osutades nõnda inimloomuses ja maailma elus kätkevale kohutavatele deformatsioonide võimalusele),
Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest (väärtusjurisprudents) · Tõlgendamisteooriad: 1) intentio auctoris ehk subjektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seadusandja tahtest 2) intentio operis ehk objektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seaduse mõttest. 3) intentio lectoris - lähtub seaduse tõlgendaja poolt antavast tähendusest. · Tõlgendamismeetodid: 1) keelelis- grammatiline (lähtub sõnastuse ja sõnade mõttest ja tähendusest) 2) süstemaatiline (lähtub põhiseaduslikust väärtuskorrast) 3) teleoloogiline ehk seaduse objektiivsest eesmärgist lähtuv 4) ajalooline TSÜS § 3 tõlgendamisel juhindutakse seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. · Õiguse edasiarendamine Peamiseks meetodiks on analoogia (TsÜS § 4). Eristada võib seaduse ja õiguse analoogiat.
ja muid keeli 4,3% elanikkonnast. Läti üks nõrkus on seotud rahvastikuga. Moodustavad ju lätlased kui enamusrahvus Läti elanikest vaid ligikaudu 59 protsenti. Paraku pole ka teised rahvused ühtlaselt hajutatud ning nende hulgas domineerivad venelased, kes moodustavad elanikkonnast ligikaudu kolmandiku ehk 29 protsenti (vt. Lisa 2). Kui aga arvestada, et valdav osa endistest Nõukogude Liidu vennasvabariikidest Lätisse saabunud elanikest on venestunud, läbib see üsna ohtlik keelelis-kultuuriline eraldusjoon Läti ühiskonda palju rohkem keskelt kui eelpool toodud numbritest paista võis. Ühel pool seisavad lätlased ja teisel vene keelt kõnelev segu. Perspektiivis on tunda siiski pinge leevenemist ja seda lätlaste kasuks. Mängib siin rolli kas või fakt, et Läti on juba üle kümne aasta iseseisev riik ning sealne arengutase on kiirem kui näiteks Vene Föderatsioonis. (Integration... 2007)
Tähistamisprotsess kätkeb kahe mooduse vastuolu. Sümboolika hõlmab keeles kõike seda, mis kuulub märgi alla (nominatsioon, süntaks, signifikatsioon, denotatsioon) - esmalt "objekti", seejärel teadusliku "tõe" puhul. Fenoteksti tasand tekstiteoorias. Semiootika. Kronoloogiliselt eelneb märgile, süntaksile, denotatsioonile ja signifikatsioonile, sünkrooniliselt ristub nendega. Ajutine liigendus, mitteväljenduslik rütm. Keelelis-rütmiline. Ei ole võimalik hinnata semiootika tähendust -- tal pole tähistamiskõlbulikke üksusi, mis oleks lokaliseeritavad. Genoteksti tasand. Öelda, et keel on praktika, tähendabki mõista, kuidas semiootika surve all nihestub sümboolika ja temaga koos ka tähendus. Et ärgitada tähenduse suhtes heterogeenset semiootikat nihestama seda sümboolset tähendust, mida subjekt on harjunud pidama omaks, peab kõneleva subjekti diskursus saama tõuke mõne "teise" diskursuselt.
2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See räägib sellest, et õigsus on tagatud siis, kui on järgitud teatud protseduure - normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see norm on saadud teatud protseduure järgides. Diskursuse reeglid formuleerivad sh üldised õiguspärasuse nõuded: - mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Diskursuse piirid saab sisustada läbi reaalse ja ideaalse diskursuse. Reaalne diskursus - kindlaksmääratud aeg, määratud osavõtjate arv, piiratud võimekus rollivahetuseks. Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses (reaalses diskursuses) on piiratud aeg,
sõltub sellest, kas see on saadud teatud kindlaid protseduure järgides. Protseduur on argumentatsiooni protseduur. Diskursust kui protseduuri saab juba määratleda protseduurireeglite süsteemi abil. Reeglid räägivad ratsionaalse, praktilise argumentatsiooni tingimustest. Ühes nende reeglitega formuleeritakse ka ratsionaalsuse nõuded, mis kehtivad diskursuse teooriast sõltumatult. Nendeks reegliteks on mittevastuolulisus, universaalsus eelduste mõttes, keelelis-mõisteline selgus, empiiriline tõesus, tagajärgede kaalutluse ja rollivahetuste silmaspidamine ning moraalsete veendumuste analüüs. See on selline monoloogi tase. On ka teine, mittemonoloogiline tase. Selle tase on diskursuse erapooletus. Erapooletuse reegliteks on: igaüks, kes soovib, peaks saama osaleda, igaüks tohib küsimuse püstitada ja ükski osavõtja ei saa olla takistatud väljast või seest poolt diskursuse sunniga. Need reeglid tõstavad üles võrdusese ideed.
õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursus on praktilise õiguspärasuse (õigsuse) või tõe protseduuriline teooria. See räägib sellest, et õigsus on tagatud siis, kui on järgitud teatud protseduure. Diskursuse reeglid formuleerivad sh üldised õiguspärasuse nõuded: - mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis
annaabi.ee 
