Studieren in Deutschland- Vor- und Nachteile Universitäten und Fachhochschulen DEUTSCHLAND ESTLAND 394 Hochschulen 24 Hochschulen 104 Universitäten 6 öffentlich-rechtliche Hochschulen 6 Pädagogische Hochschulen 7 Staatliche Fachhochschulen 14 Theologische 5 Privatuniversitäten Hochschulen 6 Privat- 51 Kunsthochschulen Fachhochschulen 189 Fachhochschulen 30 Verwaltungs- Quelle: wikipedia fachhochschulen Was denken die ausländischen Studenten über Deutschland und Deutschen? POSITIV NEGATIV Leute sind offen und Leute sind sehr freundlich reserviert und unfreundlich Multikulturalitä...
Soome keel on arenenud Hme ja Karjala himumurdest ning hilisemasteesti keelelelhedasest Edela-Soome murdest.Kirjakeelelepani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim silinud soomekeelne trkiteos,aabits"Abckiria" (1543). Soome keelt rgitakse peamiseltSoomes. Soome keelt rkivad vhemused onRootsis,Norras,VenemaalningEestis. Mnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elabRootsis. KaAmeerika hendriikidesningAustraaliason soome immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias. Arvatakse, etlnemeresoome keeledarenesidsoomeugri algkeelest, millestsaami keeleraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On videtud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: phja-, luna- ja idamurre. Soomethestikphinebladina thestikulja selle saksa ning rootsi tiendustel. Soome thestikus on 28 (+3) thte: A,B,C,D,E,F,G...
Tänapäeva ühiskonnas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas olla edukas. Ma olen nõus väitega , et edukas inimene peab mitmeid võõrkeeli teadma. Arvan, et võõrkeelte oskus annab võimaluse edukas olla ning elus oma teed leida. Inimesed, kes valdavad mitmeid keeli, võivad mitmesugustel erialadel töötada: tõlgina, õpetajana, giidina, kirjanikuna või lihtsalt sekretärina. Nendel on võimalus töötada nii oma riigis kui ka välismaal, sest koos keeleõppega õpivad nad ka teiste riikide kuulturi ja traditsioone. Minu meelest ei saa tänapäevane edukas inimene ilma võõrkeeleoskuseta elada. Kõik mõjukad inimesed näiteks poliitikud või rikkamad ärimehed suhtlevad tavaliselt kolmes-neljas keeles. Nende töö eeldab erinevate inimestega suhtlemist ja partneritele meeldib, kui nendega nende emakeeles räägitakse. Võõrkeelte oskamine teeb kindlasti ka lihtsalt rõõmu. Tore on lugeda kuulsa...
Lots of people believe that English is only foreign language what is need to be learned. I strongly agree with this view for a number of reasons. First of all, nowadays English is the most widely spoken and undrestood language in the business world. International companys and other organsations uses English as their communication language. What is more, when students would like to go studying abroad then English is necessery and sufficient. Usually the studies are in English and being on abroad usually you can speak in English. Furthermore, travelling in foreign country is not a problem when you can speak and undrestand a little bit English. Being in tourist region like somewhere in USA, England or other you can communicate everybody in English. All in all, I believe that English is one of the most important...
ÜLESANNE 1) My goalis to finish school with good marks. 2) Everybody was surprised because Ann performed so confidently. 3) Expeditions are a good oppurtunity to meet people with similar interests. 4) My sister has done a lot of voluntary work at our youth club. 5) Do you fancy going to a football match? 6) Parents should pass on their experience to the next generation. 7) Mary decided to challange herself and take part in the swimming competition. 2. ÜLESANNE ( sample answers ) 1) Would you like to go swimming tonight? Yes, i'd love to. What time shall we go? 2) Do you fancy going to the theatre on Saturday? Sorry, I'm afraid i can't. I'm looking after my little sister. 3) Do you want to play basketball this afternoon? Thanks for asking me, but I'm studying for my history test. 3. ÜLESANNE 1) Tina and Ann do aerobics, but James doesn't. 2) None of them has/ have won an award. 3) All of them can speak a foreig...
Olen tulnud siia, et rääkida teile võõrkeelte õppimise tähtsusest. Probleem seisneb selles, et paljud inimesed, ei mõista miks on neil vaja õppida teisi keeli peale oma emakeele. On olemas emakeel ja teised, ülejäänud keeled. Nagu on öelnud ka saksa kirjanik ja loodusteadlane Johann Wolfgang von Goethe: ,,Kes ei tunne ühtegi võõrkeelt, ei tunne ka oma emakeelt." Mida rohkem me võõrkeeli oskame, seda rikkamad me oleme. Nende vajalikkuses ei ole mõtet kahelda tänapäevases maailmas, kus kõik piirid on valla ja maailma ühest otsast teise liikumine ei ole enam mingi probleem. Seega on üks võimalustest, et tuleviku maailmas läbi lüüa, õppida keeli ning mida rohkem, seda parem. Keelte õppimise peab olema kannatust. Mida rohkem keeli omandad, seda lihtsam on sul tulevikus...
: - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine, analiseerimisoskuse ja suhtlemisoskuse arenemine 3. Kasvatuseesmärgid: Iseseisv...
Kui keelekeskkonda ei ole, tuleb see klassis luua. Üks võimalus on keeletunni läbiviimine õpitavas keeles. Sama oluline on õppija keeleoskuse tasemele vastavate tekstide lugemine. Teine võimalus õpitava keelega kokkupuudet suurendada on teatud ainete või aineosade õpetamine selles keeles. Keelte erinev raskus Esimene võõrkeel on õppijale oluliselt raskem, pärast esimese võõrkeele omandamist hakkavad aga toimima teistsugused protsessid ja uurimused näitavad, et eri võõrkeelte omandamise kiirus võib erineda mitu korda. Üheks võõrkeele lihtsuse või keerukuse näitajaks on õpitava keele kaugus õppija emakeelest. Raske võõrkeele omandamine seotud motivatsiooniga: kui inimene ka mingit muud võõrkeelt hästi oskab, saab ta aru, et inglise keelt on samuti vaja, aga see, kellel...
: ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust...
Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles. Kohalikus omavalitsuses võib kasutada selle vähemusrahvuse keelt kokkuleppel. Raamatupidamine peab olema eesti keeles. Pealiskirjad peavad olema eestikeelsed. Ametnikud peavad valdama eesti keelt. Iga kodanik võib pöörduda eesti keeles selle ameti poole, kus asjaajamiskeeleks on võõrkeel . Vaestelastekohtute asjaajamine peab toimuma eesti keeles, kuid kohtu poole võib pöörduda ka emakeeles. Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse asjaajamiskeeleks on vastava vähemusrahvuse keel. Kohtuistungitel võib kasutada ka vähemusrahvuste keelt, kui kohtunik seda kelt valdab või tal on olemas tõlk. Ei kehti, kui vähemusrahvuslane on kellegi teise esindaja. Kohtuistungi tulemused ja kuulutused avaldatakse eesti keeles....
aastate keskel. Koolis käidi koolivormiga, tavalisi riideid ei tohtinud koolis kanda. Mõnes mõttes see oli hea. Kõik olid võrdsed omavahel ning keegi ei norinud ühe või teise inimese riietuse pärast. Klassides oli umbes kolmkümmend õpilast või rohkem, nagu meilgi. Eks õpilasi oli ka tol ajal igasuguseid, kuid koolivägivald ei olnud eriti probleem. Tunniplaanid olid umbes samasugused nagu praegugi, kuid suur erinevus seisnes selles, et esimene võõrkeel oli vene keel, mida õpetati esimesest-teisest klassist. Inglise keelt õpiti kuuendast klassist. Tol ajal oli vene keele oskus üsnagi tähtis. Aga kooliprogramm, võrreldes tänapäevasega, oli tunduvalt lihtsam ning eksamid olid jaotatud terve koolielu jooksul teisiti. Tähtsamateks spordialadeks võib pidada kergejõustikku ja suusatamist. Palju klassivälist tegevust oli seotud pioneerindusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et õppima pidi nii nõukogude ajal kui peab praegugi...
Tartu Ülikooliga teevad koostööd ning pakuvad igakülgset tuge Riigikohus, Justiitsministeerium, Eesti Advokatuur, Riigiprokuratuur, Notarite Koda, Õiguskantsleri kantseleid ning ka juristide ühendused nagu näiteks Eesti Akadeemiline Õigusteaduste Selts, Eesti Juristide Liit ja Eesti Kohtunike Ühing. Selleks, et astuda Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppele on vaja sooritada järgmised riigieksamid (sulgudes on osakaal): ajalugu (33,3 %), emakeele kirjand (33,3 %), võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel) (33,3 %). Üliõpilaskandidaadi punktisumma arvutatakse järgnevalt: vastuvõtutingimuse tulemus korrutatakse vastava protsentuaalse osakaaluga, mitme vastuvõtutingimuse korral korrutised liidetakse ning summa jagatakse 100-ga. Kui lõplik punktisumma ületab lävendit või on sellega võrdne, siis on üliõpilaskandidaat ülikooli vastu võetud. Riigieelarvelise õppekoha lävend on 92,0 ning riigieelarvevälise õppekoha lävend 60,0...
See on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal. Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel (praegu regionaalkeel). Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa (endise Saksamaa kesk- ja lõunaosa) murdeil, selle tähtsaimaid arendajaid oli Martin Luther. Saksa keel on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel Euroopas. Samas on Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel mõjustanud ka eesti keele sõnavara ja lauseehitust. Saksamaa lipp oli Saksamaa liidu lipp ning Saksamaa lipp aastatel 1919-1933. 1949-1990 oli ta Lääne-Saksamaa lipp ning alates 1990. aastast taas kogu Saksamaa lipp. Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina ulatub...
1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks....
· Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel , on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama. · Hilise keelekümbluse puhul on kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus suureneb eesti keele ja eesti keeles õpitavate ainete maht. Seitsmendas ja kaheksandas klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%ni õppekavast. Säilib vene keele kui emakeele ja võõrkeele õpe. Keelekümbluse ajalugu...
klassile Kersti Jürgenson Eesti ringhäälingu algusaastad 1.1 Righäälingu tekkimine Eesti ajakirjanduse algus on tihedalt seotud soovi ja vajadusega rahvast harida ja valgustustööd teha. Juba äkamisaegsed ajakirjanikud tegelesid ka rahvavalgustamisega, poliitikaga, haridusega. Ligi sajand pärast trükiajakirjanduse algust sündis Eestis raadioringhääling (RH). Hoolimata sellest, et aeg oli edasi läinud, sarnanes raadio esialgne peamine funktsioon trükiajakirjanduse algaastate omaga. Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse ja kultuuri levitamises eriti neisse piirkondadesse, mis jäid keskustest kaugele. Uued võimalused avaldusidki aegruum mõõtmes lisaks geograafilisele...
Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...
Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatak...
1.5 Suhtlemine ja suhtlemistehnikate valdamine 5.1.6 Loodusteaduste ja keskkonnakaitse alused 5.1.7 Kvaliteedijuhtimise alused 5.1.8 Säästva, jätkusuutliku ja tasakaalustatud arendustöö korraldus 5.1.9 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alused 5.1.10 Arvuti kasutamise oskus (vt IKS Lisa-6) 5.1.11 Keeleoskus (vt IKS Lisa-7) 1) eesti keel - C1 2) 2 võõrkeelt - s.h. üks FEAN-i töökeeltest (inglise, prantsuse või saksa) B1 ja teine võõrkeel A1 5.1.12 Insenerieetika koodeks (vt IKS Lisa-8) 5.2 Põhiteadmised 5.2.1 Alus- ja põhiõppe valdkonnad 1) kõrgem matemaatika 2) füüsika 3) aerodünaamika 4) insenerigraafika 5) arvutiõpetus 6) materjaliõpetus sh lennundus konstruktsioonimaterjalid 7) rakendusmehhaanika 8) elektrotehnika 9) elektroonika alused 10) lennundusmeteoroloogia 11) õhusõiduki ehitus 12) tugevusõpetus 13) hüdro- ja aerodünaamika...
esineb põimlause kõrvallausest des - tegevus on tegemisel ( praegu ) mata - tegevus on tegemata Koma on: tehes mida? tegemata mida? Koma ple: mida tehes? mida tegemata? Terviktekst 1) ajaline järjekord 2)rühmitamine 3)vastandamine(erinevuste põhjal) ja kõrvutamine(sarnasuste puhul) 4) etirlus ehk analüüs ( kirjutaja arvamus, teiste oma ) Analüüsi peab põhjendama + näide. Väide -> tõestus->näide. Kokku- ja lahkukirjutamine 1) täiendav sõna lühenenud-omadussõna ees Nt: võõrkeel - Nt: võõras keel 2)liigisõna(täiendsõna nimetavas käändes) - omadussõna, omastav kääne Nt: laudlina,raudtee,pildiraamat - Nt: valge lina, ema lina 3) täpsustamine Nt: see kassipoeg - selle kassi poeg 4) mitmus - ainsus Nt:raamatute kujundus - raamatukujundus 5) omaette mõiste lasteaed - laste aed lapsepõlv - lapse põlv 6) ühendtegusõna, liitsõnad -mine ja -ja on koos Nt: läbi mõtlema - läbimõtlemine, läbimõtleja 7) -line, -ne...