WITTGENSTEIN (19-20 sajand, austria filosoof) TEOSED: TSITAADID: ,,Tractatus..." ,,Kui lõvi räägiks, siis ei saaks me aru" ,,Filosoofilised uurimused" ,,Nimetamine on nagu asjadele sildi külge..." ,,Märkusi matemaatiliste aluste kohta" ,,Sõna tähendus on tema kasutus..." FILOSOOFIA OLEMUS: · Millest me ei saa rääkida , sellest tuleb vaikida · Tõsiasjadest me moodustame endale pilte · Keelefilosoofia looja ( näiteks mäng, et sellel on hästi palju erinevaid tähendusi-> jalgpall, arvutimäng... jne) · Maailmal ja keelel on seesama loogiline struktuur : mida me tunnetame seespool. See mis jääb väljaspoole on müstiline ja sellest tuleb vaikida. · Sõnad ei seostu meile vaid ,,mõtte" ja ,,tähendusega" , vaid assotsatsioonidega, mille me neile anname. Tee... ma joon teed... ma kõnnin mö...
Sissejuhatus.......................................... 3 Elu.......................................................... 3 Teosed.................................................... 6 Kirjandust.............................................. 9 Kokkuvõte.............................................. 9 Kasutatud kirjandus............................. 10 2 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega ,,Loogis-filosoofiline traktaat" (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma. Valgustavalt on mõjunud autori loogika käsitlus, mis
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein Jaanika Vichterpal 12.b Ludwig Wittgenstein Sündis 26.aprill 1889 Viinis ning suri 29.aprill 1951 Cambridges Oli Austria päritolu filosoof,kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks.
20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses samal ajal Sigmund Freud, kes pani aluse psühhoanalüüsile, mis on leidnud kasutust nii kirjanduses, kunstis, psühholoogias ja paljudel teistel aladel. Eelteadmised mul Ludwig Wittgensteini kohta puuduvad. 3 Elu Ludwig Wittgenstein sündis 26. aprillil 1889. aastal. Ta sündis perekonda, mis oli üks euroopa rikkaimatest. Tema isa Karl on Austria-Ungari juhtiv raua- ja terasetööstur. Tema vanavanemad olid juudid. Ta oli pere noorim laps ja teda ei peetud eriti andekaks. Ta oskas inglise ja prantsuse keelt. Tal oli neli õde: Hermine, Margaret, Hermine ning neljas, kes suri imikuna ja samuti neli venda: Johannes, Kurt, Rudolf ja Paul. Kolm neist sooritasid enesetapu
Ludwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et ,,ma tean" on loogiline taipamine, mille abil ei saa aga realismi tõestada. Seetõttu tahaks filosoof antud lause reserveerida juhtudeks, kus seda normaalses keelelises
Ludwig Wittgenstein „Tõsikindlusest“ Taust Teose mõjutajaks on George Edward Moore, kelle kirjutise „Terve mõistuse kaitseks“ kogu „mõtisklus“ keerleb, Wittgenstein arutles filosoofiliselt Moore´i öeldu üle, Keskmes olid laused, mida Moore väitis, et ta TEAB olevat tõesed: „siin on üks käsi ja siin teine“, „Maa oli olemas enne minu sündimist“, „Ma ei ole kunagi olnud maapinnast kaugel“. Millest raamat räägib ? Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber (kokku 676 mõtet). Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Andrus Palumäe LUDWIG WITTGENSTEIN LOOGILIS-FILOSOOFILINE TRAKTAAT Referaat Õppetooli juhataja, professor , Peeter Müürsepp Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................... 3 Loogilis-filosoofiline traktaat ......................................................................... 6 Kokkuvõte ................................................................................................
preester jutustas kristliku jutlust, nii nagu see oleks ainutõde. Kurjategijate kurjategija on järelikult filosoof paljud filosoofid olid kasutanud piiblit ja tuginenud sellele, ei ole suudetud uusi väärtusi luua Iga inimene peaks ise endale väärtused looma, preester rääkis enda arust absoluutsest tõest, ja silmakirjalikkus mida kirik väljendas "Püha ajalugu tuleb nimetada nimega, mille ta on ära teeninud see on neetud ajalugu" antikristus kujutletav teose autor LUDVIG WITTGENSTEIN 1889 . 1951 sai koduõpetust õppis 3 aastat 3 aastat Linzi reaalkoolis 1906 hakkas õppima mehaanikainseneriks 1912 siirdus Cambridge ülikooli 1916 saadeti Vene rindele, kus ta sai medali vapruse eest 1918 langes ta itaallaste vangi 1919 vabanes asus tööle algkooliõoetajana 1925 loobus õpetajatööst 1939 nimetati Cambridge ülikooli prodessoriks ja kaitses oma doktorikraadi loogilis - filosoofiline traktaat kirjutas selle Esimese maailmasõja ajal 1966 ilmus eesti keeles
...........................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA..............................................9 1 SOKRATES 1. Väide "Ma tean, et ma midagi ei tea" ei tähenda, et Sokrates end rumalaks pidas. Selle väitega on ta sõnastanud hoopis teadmise arenemiseks ühe vajaliku tingimuse kriitilise suhte iseendasse.
oma nägemusele. Nietzsche on 20. sajandi Euroopa mõtlemist oluliselt mõjutanud. Ta kritiseerib silmakirjalikkust, mistõttu pidi kristlus hakkama end korrigeerima. Kristlus muutus indiviidikesksemaks. Nietzsche inspireeris ka natse, sataniste jt, ent ta ise ei kuulunud nende hulka. Arvas, et ei ole olemas ühte tõde ega terviknägemust. 4. PILET KREEKA LOODUSFILOSOOFIA JA ARHEE KÜSIMUS L. WITTGENSTEIN Arhee on asjade algus. Esimest korda kasutas seda mõistet Joonia koolkond. Loodusfilosoofia põhiprobleemiks kujuneb maailma ühtsuse ning loodusnähtuste mitmekesisuse vastuolu. Filosoofid soovisid leida algainet seda, millest kujunes terviklik, keeruline loodus. Thales ütleb, et arheeks on vesi, sest seda on lihtne ruumi ümber paigutada. Anaximandros leiab, et arhee asub väljaspool meie kogemust. Selleks on apeiron e mateeria ilma igasuguste meeleliste omadusteta. Apeiron on maailma
V: kristluse ja demokraatia hävitamine 18. Mis on Nietzche arvates hävitanud Saksa vaimukuse? V: luterlus, õlu ja Wagneri ooperid 19. Kus oli Nietzche arvates tugev valitsus ilma ,,parlamentaarse totruseta", mistõttu temast võib saada Euroopa valitseja? V: Venemaa 20. Millised 2 poliitikut armastasid kasutatada Nietzche mõistet ,,võimutahe" oma propagandas? V: Mussolini ja Hitler Ludwig Wittgenstein (1889-1951) 1. Kus ja millal Wittgenstein sündis? V: 19. sajandil Viinis 2. Kes oli Wittgensteini isa ametilt? V: rikas tööstur 3. Millised kaks heliloojat käisid Wittgensteinil kodus? V: Brahms ja Mahler 4. Kus Wittgenstein õppis masinaehitust? V: Berliini Tehnikakõrgkoolis 5. Milline filosoof andis Wittgensteinile tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga? V: Bertrand Russel 6. Millises ülikoolis Wittgenstein õppis? V: Cambridge'i ülikoolis ja Trinity College'is 7. Millisel maal elas Wittgenstein üksilduses
26. oktoobril 1946 leidis aset Popperi legendaarne kohtumine Ludwig Wittgensteiniga. Cambridge'is tegutsev Moral Sciences Club kutsus Popperi esinema. Popper valis oma ettekande teemaks "Kas on olemas filosoofilised probleemid?". Popper valis selle teema meelega, sest ta tahtis esitada väljakutse Wittgensteini seisukohale, et filosoofilised probleemid on pseudoprobleemid, mis tulenevad keele vääritimõistmisest. Ettekande ajal King's College'is Richard Braithwaite'i ruumides istus Wittgenstein kamina juures ning mängis roobiga. Ta lükkas Popperi poolt näiteks toodud filosoofilised probleemid kõrvale, väites, et ühegi näite puhul pole tegemist tõelise filosoofilise probleemiga. Popperi jutustuse järgi kasutas ta roopi mõnikord dirigendikepina, et oma väidetele suuremat kaalu anda. Edasi jutustab Popper, et kui Wittgenstein ütles: "Tooge näide moraalireeglist!", vastas ta: "Mitte ähvardada külalislektoreid roobiga." Selle peale olevat
keelte seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse analüüsiks ehk keeleanalüüsiks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht. Ta enda peahuvi filosoofias oli aga matemaatika aluste probleem. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale (nn logitsism). Selle tõestuses ilmnes Russelli paradoks, mis pani Frege logitsismist loobuma. Ludwig Wittgenstein. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on
1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus 1975 Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (esimene "läpakas"), 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. võrrandite lahendamiseks. 1976 - Apple Computer(Jobs, Wozniak), vi 1889-1951Ludwig Wittgenstein 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979) 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid 1978 VAX11/780 , inteli 8086 1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti? 1979 Motorola 68000, USENET
Filosoofia ei tohi mingil viisil sekkuda tegelikku keelekasutusse, lõpuks võib ta seda ainult kirjeldada. Filosoofia lihtsalt asetab kõik meie ette ning ei seleta ega tuleta midagi. Ta jätab kõik nagu on. Wittgenstein, Filosoofilised uurimused 124a, 126a, 124c. Filosoofid on maailma mitmeti tõlgitsenud, kuid asi seisneb selles, et seda muuta. Marx, Saksa ideoloogia, Teesid Feuerbachi kohta, 11.
Kunsti kestvuse saladus. On inimesi, kes näevad kunsti üksnes da Vinci loomingus, mõni näeb seda mööda taevalaotust hõljuvates pilvedes või juhuslikus värviplekis töömehe teksadel. Kunst on läbinisti tunnetuslik. Austria filosoof Ludvig Wittgenstein on öelnud: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda. Tolleaegsed inimesed uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil ,,päris" loomaga sama
4. Relativism (ld relativus "suhteline") 4.1. Sissejuhatuseks Relativism millegi suhtelisust rõhutav õpetus või seisukoht. Relativism väidab, et: a) inimeste käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid on hinnatav konkreetsest kontekstist lähtuvalt; b) üks seisukoht ei saa olla teistega võrreldes priviligeeritud. 2 Mõned esindajad: Paul Karl Feyerabend Ludwig Wittgenstein Peter Winch Thomas Kuhn Richard Rorty Michel Foucault Jacques Derrida http://assets.cambridge.org/052135/8779/cover/0521358779.gif 3 4.2. Üldiseloomustus 4.2.1. Relativismi tekkeloost Esimesena sõnastas relativismi sofist Protagoras (u 480410 eKr), kes arvas, et inimene on kõikide asjade mõõt. Seda võib mõista nõnda, et millisena
Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel! Kimbatus ja Matemaatikas, loogikas, grammatikas, heraldikas, males. abitus: kust/kuidas otsida vastuseid? Vastuse saame kasutades aksioome, reegleid jms "Filosoofilise probleemi vorm on: ,,Ma ei orienteeru."" Ludwig Wittgenstein (2005) IV. FILOSOOFIA VALDKONNAD A. Teoreetiline filosoofia Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia kr vaatlus, uurimine valdkondi st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid: NB! Filosoofia valdkonnad pole ajas muutumatud kastid! Suures plaanis võime jaotada: 1) epistemoloogia
1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the first practical stored-program computer, at Cambridge University.1950 ERA 1101(I kommerts
kõnetamisvõime. Mõistus vajab tõendamist ja seetõttu ei lepi ta just kergesti sellega, et Jumal võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita. Või ehk siis nõnda, et küll me ta kunagi füüsikas Suure Ühendteooria abil kuskilt mateeria sügavustest välja sikutame ja siis on ta demüstifitseeritud ja armetu nagu moosivarguselt tabatud kratt. Paraku on nii nagu keelerelativismi kuulutanud Wittgenstein märkis, et keel kui märgisüsteem on piiratud väljendusvõimsusega. Mingit märgisüsteemi maailma mõtestamiseks kasutades peame arvestama, et selle abil kujutame me ainult osalist ja nähtumuslikku tahku Tõe arvamatust olemusest. Siit lähtudes võime me ju naeruvääristada ka religioosseid arusaamu Jumalast, mis pakuvad varuväljapääsu mõistuse kitsikusest, lootusetusest sündinud viskumist hingekuristikku. Selliseid inimesi on sageli peetud nõrkadeks, sest nad ei suutvat leppida
Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism
On ka leitud, et analüütilisel filosoofial on seetõttu vähe öelda lugejatele, kes otsivad vastust elu mõtte ja muudele taolistele probleemidele. Teisest küljest on analüütilises filosoofias saavutatud ranguse tõttu võimalik mõtestatum arutelu ja vähendatud möödarääkimise võimalust.Analüütiline filosoofia kui traditsioon Analüütilise filosoofia traditsioonile panid alguse Gottlob Frege, Bertrand Russell, George Edward Moore ja Ludwig Wittgenstein 20. sajandi alguses. Selles traditsioonis töötavad filosoofid püüavad enamjaolt selgitada filosoofilisi probleeme analüüsi abil ja loogilise rangusega, kasutades analüütilist filosoofiat kui meetodit. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat.
varem. On ka leitud, et analüütilisel filosoofial on seetõttu vähe öelda lugejatele, kes otsivad vastust elu mõtte ja muudele taolistele probleemidele. Teisest küljest on analüütilises filosoofias saavutatud ranguse tõttu võimalik mõtestatum arutelu ja vähendatud möödarääkimise võimalust. Analüütiline filosoofia kui traditsioon Analüütilise filosoofia traditsioonile panid alguse Gottlob Frege, Bertrand Russell, George Edward Moore ja Ludwig Wittgenstein. Selles traditsioonis töötavad filosoofid püüavad enamjaolt selgitada filosoofilisi probleeme analüüsi abil ja loogilise rangusega, kasutades analüütilist filosoofiat kui meetodit. Gottlob Frege oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. LUDWIG WITTGENSTEIN. Ludwig Wittgenstein filosoof, kes huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest..
konstrueerida taju, kujutlusvõime või suhtluse mõistmisega. Sellised mõttemudelid on seotud arhitektide mudelitega ja füüsikute diagrammidega moel, et nende struktuur on samane selle situatsiooni struktuurile, mida nad esindavad. Erinevalt näiteks loogiliste vormide struktuuridest, mida kasutatakse ametlikes arutluskäikude teooriates. Selle konkreetse näite puhul on nad kui ,,pildid" ,,pildis" nagu kirjeldas filosoof Ludwig Wittgenstein aastal 1922. Mõttemudelite alused Mõttemudelid põhinevad väikesel hulgal iseenesestki mõistetavatel eeldustel, eristamaks neid teistest psüholoogias kasutusel olevatest kujunditest. Iga mõttemudel on võimalus. Üks mõttemudel esindab ühte võimalust, kinni püüdmaks seda, mis on tavaline erinevatele viisidele, milles võimalus võib esineda. Mõttemudel on esitatud mälupildina, mis tähendab, et iga mudel on vastavuses kõikide osadega, mida see esindab. Mõttemudelid põhinevad
sajandil. Mõistagi oli keelefilosoofia tavaliselt pelga vahendina temast endast sõltumatu moodustatud ideede väljendamiseks. Hermaneutika asus rajama teoreetilist vundamenti humanitaarteadusele. Hermaneutika on mõistmisõpetus. Filosoofilise vormi andis sellele romantismiaegne mõtleja Friedrich Schleiermacher. Loogiline positivism Loogilise positivismi sihiks oli konstrueerida loomuliku keele ähmasust ja vastuolulisest vaba täpne teaduskeel. Rajajaks mingil määral Ludwig Wittgenstein. Selle manifestiks sai varase Wittgensteini geniaalne teos ,,Loogilins-filosoofiline traktaat" Analüütiline filosoofia Analüütiline filosoofia püüdles loodusteadlike väidete täpsuse ja ranguse ideaali poole. Teadusfilosoofia Teadus nimelt püüab formuleerida seadusi, teiste sõnadega, üldisi väiteid, mis peavad piaka kõigil juhtumitel, kus antud seadus rakendab. Karl Popperi peatoes ,, Uurimise loogika". ÜHISKOND Lääne markism
Locke, Hume korduvad tajuimpulsid ehk ideed. Locke sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Dewey sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei ole muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda. Sõnal ei ole seost asja olemusega. Wittgenstein sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Humbolt keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Nii palju kui on erinevaid ühiskondi erinevate keeltega on ka erinevaid kultuuri maailmaid. Sapir ja Wholf me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile
Kasutab väga sageli transformatsiooni võtet. Sümfoonilisele poeemile on veel iseloomulik monotematism põhineb ühel teemal, mis tähendab, et kõik teemad on tuletatud ühest teemast, teos on temaatiliselt ühtne. Liszt oli esimene, kes kirjutas sümfoonilisi poeeme tung ühendada muusikat ja poeesiat. Sümfooniline poeem "Prelüüdid" (1848 Weimar) Pealkirja "Prelüüdid" lisas Liszt teosele hiljem. Pealkirja idee andis Lisztile vürstinna Wittgenstein, kes oli lugenud samanimelist Lamartine'i luuletust. Luuletuse sisu seisneb selles, et inimese elu on rida prelüüde tundmatule laulule, mille esimese noodi annab surm. Orkestri koosseis on kahene (va flööt, tromboon ja tuuba, mida on vastavalt romantilisele orkestrikäsitlusele kolm). Lisatud on harf. Sümfoonilise poeemi "Prelüüdid" vormil on kaks tõlgendust: 1) sonaadivorm 2) vaba vorm (vahelduvad kontrastsed lõigud)
Peab lugema just suuri, kanoonilisi tekste, ,,suurte mõtlejate" rida Kontekstuaalne meetod-cambridge'i koolkond alat. 1960ndatest(quentin skinner jt). 2 olulist aspekti: autori intentsioon e kavatsus- mitte mida autor ütleb, vaid MIKS? Peame tundma ka ajaloolist konteksti, teadma keda kritiseerib, keda ülistab. Peame tundma ka keelelisi konventsioone ja mida mõisted tollal üldse tähendasid. Mõjutatud ,,lingvistilisest pöördest"- (ideedeajaloo kulg)Ludwig Wittgenstein-keel kui mänguasjade kogumine, sõnad v mõisted pole lihtsalt asjade fiks nimed, vaid me mängime nendega mingite kindlate reeglite järgi, aga samal ajal nende tähendust muutes vastavalt mängu reeglitele ja oma vajadustele. John Austin- ,,kõneaktide" teooria, rääkimine on alati ka tegutsemine. Eristas 2 põhilist funkts: lokutiivne e asjade nimetamine, illokutiivne e ütlemisega kaasneb alati tegu.(nt abielludes ,,te olete nüüd mees ja nine" ongi paari pandud)
Ryle jaoks on eeldus, et kogu mentaalse mõistestiku deklaratiivsel kasutusel on mingi fakte või nende esinemist kirjeldav ülesanne, kategooriavea tegemine. (Ryle 1949) Erinevalt loogiliste positivistide biheiviorismist ei nõua Ryle'i versioon mentaalse mõistestiku füsikalistlikku redutseerimist, piisab inimkäitumise tavakeelsest kirjeldusest. Tugevad biheivioristlikud sümpaatiad olid ka Wittgensteinil, kellel see seondus privaatkeele argumendiga. Oma "Filosoofilistes uurimustes" (Wittgenstein 1953) väidab ta, et mentaalset laadi terminite kasutamise episteemiline kriteerium ei saa olla privaatne. Introspektiivselt ligipääsetavad sisemised seisundid peavad olema seotud avalikult vaadeldava käitumisega. Biheiviorism mõjutas kasvatusteadust ja koolisüsteemi, eriti USA-s, tänu sellele, et suutis luua selged ja täpsed kasvatuses kasutatavad reeglid. Kasvatuses kasutatakse loogikat- inimene on valge leht, kasvatus määrab kõik.
Russell oli ilmselt esimene, kes rääkis „loogilis-analüütilisest meetodist“. Wittgensteini mõju on olnud analüütilisele liikumisele otsustava tähendusega. Küsimus on aga selles, kas teda võib pidada „analüütiliseks filosoofiks“, kuna Wittgensteini hilisfilosoofiat võib pidada võõraks, vaenulikuks tüüpilisele analüütilis-filosoofiale. Tractatuse põhiprobleem: kuidas on keel võimalik? Vastuseks on Wittgensteini pilditeooria. Wittgenstein oli vahepeal kadunud, siis naasis Cambridge. Tal oli uus teooria, mille aga Russell maha tegi. Russelli meelest on loogika filosoofia jaoks tähtis. Analüütilise filosoofia teiseks haruks on „teadusfilosoofia“. Selle juured ulatuvad Russelli, loogiliste positivistide ja noore Wittgensteini – ja üle nende filosoofia vanemate teadusliku suunitlustega traditsioonideni. On veel „pragmaatiline pööre“ ehk siis analüütilise liikumise osa. Selle juured on pragmatismis ja
Selle asemel et ajada taga kunsti sügavamat loomust, tulevat hoopis küsida, missugune mõiste on "kunst" ja kuidas seda mõistet kasutatakse. Neowittgensteiniaanlik esteetika kuulutas, et kunsti ei saa üldse defineerida, sest tegemist on avatud mõistega. Inspiratsiooniallikaks oli siin Wittgensteini arutlus Filosoofilistes uurimustes, et ei saa eeldada, et ühe entiteedi kõigil eksemplaridel, mille kohta me tarvitame sama nime, peaks tegelikult olema mingeid ühiseid omadusi. Wittgenstein toob näiteks selle, kuidas tarvitatakse sõna "mäng". Ta väidab, et pole võimalik leida selliseid omadusi, mis iseloomustaksid kõiki mänge -- pallimänge, lauamänge, võitlusmänge, kaardimänge. Wittgenstein soovitab oletamise asemel, et neil mängudel peab olema midagi ühist, lihtsalt vaadata, kas neil tegelikult on midagi ühist. Ta väidab, et neid erinevaid mänge vaadates ei näe me midagi, mis oleks
vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell, ``Sissejuhatus matemaatilisse filosoofiasse''. Kui loogika oleks olemas isegi juhul, kui maailma ei oleks, siis kuidas saab loogika olemas olla olukorras, kus maailm on olemas? L.Wittgenstein, ``Tractatus Logico-Philosophicus''. 1 Loogika aine Esimene küsimus, mis meil esitada tuleb, on küsimus loogika ainest. Mis asi on loogika, ja mida loogikateadus uurib? Sageli jaotatakse loogika aine mitmesse eraldiseisvasse gruppi - matemaatiline loogika, filosoofiline loogika, dialektiline loogika jne. Meie raamat käsitleb peamiselt matemaatilist ehk formaalset loogikat, mis on kaasaja loogikateaduse tuum ja enimarenenud osa
Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik". Võrdles kultuuri elus organismiga. Tsivilisatsioonil on ka oma eluiga. Toynbee, Arnold inglise ajaloolane. Kirj mahuka teose ,,Uurimus ajaloost", kus püüdis kõiki ajaloo sündmusi selgitada tsivilisatsiooniteooriaga. Weber, Max saksa sotsioloog ja majandusteadlane. Võttis kasutusele sõna ,,legitiimsus". Samuti peetakse üheks sotsioloogia loojaks. Whorf, Benjamin Lee ameerika keeleteadlane. Põhiliselt uuris pärisameeriklaste keeli. Wittgenstein, Ludwig austria filosoof; huvitus tähendusest ja keele piiridest. Peetakse 20. sajandi tähtsamaiks filosoofiks. Suur mõju loogilisele positivismile, analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. B. antropoloogia teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist; ka teadus inimesest kui ühiskondlikult olevusest, kultuurikandjast. autori surm teksti tuleb lugeda autorist hoolimata, autor on pelgalt see, kes kirjutab. Pärast
aluselsõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Tuletamisreeglite süsteem Semantika- on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Vannevar Bush1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. Võrrandite Ludwig Wittgenstein- Analüütilise filosoofia juhtkuju 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Zuse arvuti-mehhaaniline programmeeritav arvuti 1941-1944 Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti 1939-1944 Howard Aiken- IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1947 William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen- transistorid
süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Turundus: kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. Kommunikatsioon (lihtne määratlus): protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid..... Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965 Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005 Semiootika – teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. Märk – on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja. Tähistaja/tähistatav – reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord.
süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Turundus: kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. Kommunikatsioon (lihtne määratlus): protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid..... Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965 Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005 Semiootika teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. Märk on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja. Tähistaja/tähistatav reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon teatud märgi nö esmane/audentne tähendus: see, mis on nähtav
reduktsionismi ja teleoloogilisi mõisted nagu näiteks valgustusajastu ja marksism . Tehnoloogilise arenguga valdkondades nagu side , meedia ja infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J. Baudrillard: simulaakrumid ja hüperreaalsus. - Esimeseks implosiooniks peab Baudrillard 1968 aasta filosoofia tudengite mässu Prantsusmaal. Lõhutud on klassikaline saatjasaaja vahekord, kuna meedia pole enam vahendaja, vaid sündmuste looja. Simulatsiooni simulaakrum,
" · Demokritos: sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. · Sofistid: sõnad on konventsioonid ratsionalism ja empiris. · (platon, Aristoteles, Thomas Aquinas): · essentia, asja olemus · Uusaegne empirism: korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed" · John Locke: Sõna on...sekundaarne sisetahu, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid tajuimpulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Pragmatism ja Wittgenstein · John Dewey, Human Nature and Conduct, 1922 · sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt · ("Laua idee ei ole midagi muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda.") · Ludwig Wittgenstein, Philosophische Untersuchungen, 1953 · sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus keelerelatiivsuse hüpotees · Wilhelm von Humboldt, 1820
sotsiaalsed võrgustikud, Chomsky I- ja E-keel (sisemine ja välimine), klassierinevused, vanusegrupid, sugu, domineerimine, allumine, viisakus, poliitiline korrektsus jne; rajaja William Labov Orwelli Newspeak ja Oldspeak: eemalda sünonüümid ja antonüümid, kõik tähenduse varjundid, jäta lihtsad dihhotoomiad: mõnu ja valu, õnnelikkus ja kurbus, heamõte ja kurimõte; sõnad lihtsad ja rütmilised; eesmärk tagada täielik mõttekontroll Ludwig Joseph Johann Wittgenstein oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest; eristab selle, mida saab keeleliselt väljendada ja selle, mida saab ainult näidata 20. Kõneaktide teooria Kõneakt e kõnetegu (speech act); John Searle, Austin
seetõttu on teaduslik tõde sõltumatu praktikast, praktika eesmärgid pärinevad alati tahtest · R aksepteerib Dewey't, aga kritiseerib ameerika pragmatismi, Rousseau'd, Kanti, Hegelit, Marxi, Schopenhauerit, Nietzschet etc. R on sümpaatsed Locke ja Hume · Tema mammutteos "Lääne filosoofia ajalugu" esitab põhjaliku ülevaate filosoofia ajaloost · R oli veendunud ateist ja patsifist, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade leviku vastu WITTGENSTEIN · Ludwig Wittgenstein (1889-1951) oli Austrias sündinud juudi filosoof üks viiest vennast, kolm sooritasid enesetapu, üks kaotas sõjas parema käe kuulus pianist, kirjutati töid ainult vasakule käele. W oli Russelli õpilane Cambridge'is. W on keelefilosoofia looja · "Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida". See W väide ütleb ta filosoofiast palju. W järgi saab rääkida tõsiasjadest, - tõsiasjadest me moodustame endale pilte
silmas “primaarselt” 2)lause on tõene, sest kui Prantusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla ■ järeldus: on olemas tõesed väited, millel puudub empiirline tähtsus ■ analüütiline filosoofia kasvab välja, kui ta analüüsib terve mõistuse vahenditega teaduskeelt ■ loogikaseadused kehtivad, teaduslik tõde on sõltumata praktikast, praktika eesmärgid tulenevad alati tahtest 15.LUDWIG WITTGENSTEIN- australane (1889-1951) ■ keelefilosoofia looja ■ “Millest me ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida”- saab rääkida tõsiasjadest, tõsiasjadest me moodustame pilte ja nendel piltidel on tegelikkusega midagi ühist ■ öelda, et miski on nii ja nii, saab ainult siis, kui see on tõene ■ maailmal ja keelel on üks ja sama loogiline struktuur, kuid me saame tunnetada maailma
sajandi keskne filosoofia, rajajatest. Russell, Whitehead ja enne neid Gottlob Frege esindasid nn. loogilist positivismi; nad uskusid, et kogu matemaatika on taandatav loogikale. Analüütiline filosoofia -- filosoofilistes arutlustes on peamisteks vahenditeks matemaatiline ja matemaatilis-loogiline analüüs. Russell arvas, et filosoofia peab rajanema matemaatilistel tõestustel. On saanud Nobeli kirjanduspreemia oma esseistika eest. LUDWIG WITTGENSTEIN (18891951) Alustas oma filosoofilist tegevust Austrias. Põhiteos on "Loogilis-filosoofiline traktaat", mis lõpeb sõnadega "Millest pole midagi ütelda, sellest peab vait olema". Lingvistilise filosoofia rajaja. Lingvistika -- keele teadus. Lingvistiline filosoofia -- keel sisaldab erinevaid filosoofiaid. Kui uurida grammatilisi struktuure, võib leida erinevaid tõdesid. Inimene on selline nagu ta räägib. Inimestevahelised arusaamatused tulenevad erinevatest keeltest. (Keel =
Nende oletatavate omaduste erilaadsel staatusel on pikk ja auväärne traditsioon. Ma arvan, et see oli Einstein, kes meile kunagi teatavaks tegi, et teadus ei suuda meile paljastada supi maitset. Kas nii tark mees võis eksida? Jah, kui arvata, et ta püüdis meile meelde tuletada kvaale, mis jäävad meie vaimu subjektiivses pühamus objektiivse teaduse eest igavesti varjatuks. Selliseid asju ei ole. Nii ütles üks teine tark mees Wittgenstein (1958, eriti lk 91-100). Tegelikult ütles ta nii: Asjal karbis ei ole üldse kohta keelemängus; isegi mitte miskina; sest karp võiks isegi tühi olla. Ei, asjaga karbis saab "läbi jagada"; ta tühistub, mis iganes ta ka on (lk 100). ja jätkas siis põiklevalt: "See ei ole miski, aga ka mittemiski mitte! Järelduseks oli ainult, et selleks, mille kohta midagi öelda ei saa, kõlbab mittemiski sama hästi kui miski" (lk 102). Nii Einsteini kui
kapitali pärast. Kultuurituumikut raha ei huvita, periferiat aga küll. Kuulsad tema kunstimuuseumi publiku uuringud, intervjuud inimestega. Inimesed märkavad erinevaid asju. Vähese haridusega inimesed vaatavad, mis on pildi peal kujutatud. Teised kihid teevad juba vahet vooludel jne. Abitus on üksikisiku omapära, mis on kujunemiskäigus omaseks saanud. Institutsionaalne kunstiteooria: vajalikud ja piisavad tunnused ära määrata, definitsioon peab seda suutma. Wittgenstein: avatud mõiste – ei saa defineerida, sest nähtus on pidevas muutumises. Ei ole võimalik tuua mängu vältimatuid ja piisavaid tunnuseid. Kõikidel mängudel ei ole ühiseid tunnuseid. Mandelbaum: kunsiteosete piire peaks tõmabama funktsiooni järgi Austin: teda huvitas ütluste ja praktika vahekord, sellised ütlused, millel on praktiline tagajärg. On palju ütlusi, millel on isegi füüsilisi tagajärgi. Nt sõjaväe käsud, kus käske täidetakse. Ütlusel on materiaalseid
Analüütiline on väide, mis on tõene tänu teda moodustavate sõnade tähendusele. Predikaat on moodustatud subjekti omaduste analüüsi teel. Põhinevad tähendustel. Peeter on inimene. Sünteetilised on väited, mille predikaat väljendab tunnust, mis ei ole tingimata seotud subjektiga ja on tõene vaid tänu situatsioonile. Põhinevad faktidel. Peeter on haige. Analüütilise filosoofia esindajad: 1) Fenomenalistlik analüüs: varane Viini ring Schlick ja varane Wittgenstein. 2) Füsikalistlik: Carnap, viini ring, 3) Pragmaatiline: USA, Ramsey, Quaine 4) Tavakeele analüüs/lingv. Filosoofia: põhil. Inglismaal.Stroson, J Austin, hiline Wittgenstein Analüütiline filosoofia Loogiline positivism (FU) (LFT) Kuulutas kogu eelneva Suhtumine Nägi pseudoprobleemide spekulatiivse F
Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise. Wittgensteini ,,Loogilis-Filosoofiline traktaat" seletab kõik ära: kõik, mis maailm on (tõsiasjade, mitte asjade kogum). Maailm koosneb faktidest, fakt on teguasi. Peegeldused Maailma ühed seisundid võivad peegelduda teisest; psüühika; keel; millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Wittgenstein lõi analüütilise filosoofia (4=4). Kõik muu on see, mis ei mahu analüütilise filosoofia alla. Tema arvates on need pisiasjad, millest ei saa rääkida (armastus, ilu, headus jm need on pseudoprobleemid). Wittgenstein kirjutas teose nö tagurpidi: keelest psüühika; psüühikast peegeldused jne. Quine jätkab teatud mõttes sama problemaatikat. Wittgenstein loob keelemängud. Quine arvestab nendega. Signifikatiivne semantika on üks keelemäng, nagu ka tõlkimine
Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise. Wittgensteini ,,Loogilis-Filosoofiline traktaat" seletab kõik ära: kõik, mis maailm on (tõsiasjade, mitte asjade kogum). Maailm koosneb faktidest, fakt on teguasi. Peegeldused Maailma ühed seisundid võivad peegelduda teisest; psüühika; keel; millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Wittgenstein lõi analüütilise filosoofia (4=4). Kõik muu on see, mis ei mahu analüütilise filosoofia alla. Tema arvates on need pisiasjad, millest ei saa rääkida (armastus, ilu, headus jm need on pseudoprobleemid). Wittgenstein kirjutas teose nö tagurpidi: keelest psüühika; psüühikast peegeldused jne. Quine jätkab teatud mõttes sama problemaatikat. Wittgenstein loob keelemängud. Quine arvestab nendega. Signifikatiivne semantika on üks keelemäng, nagu ka tõlkimine.
Ema poolt hispaanlane (bask), seetõttu armastas hisp. rütme ja meloodiaid: "Hispaania rapsoodia" 1908 , ooper "Hispaania tund" 1911, "Bolero" 1928. "Bolero" mõeldud algselt lavateostena (ballet). Võrreldes Debussyga on Ravel selgema meloodia, rütmi ja vormiga. Tema orkestri- käsitlust iseloomustab erakordne värviküllus. Tähtsaim lavateos on ballett "Daphnis ja Chloe" 1912. Olles ise silmapaistev pianist kirjutas 2 klaverikontserti 1931, üks neist vasakule käele. Teose tellis Paul Wittgenstein, kes kaotas sõjas parema käe. Ekspressionism sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Mahleri ja R.Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga.
" Karl Marx (1818-1883) Sündis Trieris ja suri Londonis. Isa oli advokaat. Abiellus parun Westphalenina tütre Jennyga. ( Pidid kaua ootama, et parun annaks oma nõusoleku, kuna Marx oli vaene mees) Kommunistliku Partei Manifest 1848 Kõigi maade töölised ühinege! Engels toetas Marxi rahaliselt. ,,Ajalugu kordab end korra tragöödiana ja siis farsina." ,,Kelle käes on raha, selle käes on võim." Kui raha ei ole, siis tuleb see võimuga võtta. Ludwig Wittgenstein (1889-1951) 1889 sündis Hitler ja tehti valmis Eiffeli torn. Sündis Austrias, Viinis, Suri Cambridges vähki Isa oli rikas tööstur. Külas käisid 2 heliloojat. Brahms ja Mahler Õppis Berliini Tehnikakõrgkoolis masinaehitust. Bernand Russell andis talle tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga. Õppis Cambridge Ülikoolis, Trinity Kolledzis. Ta elas 1936-1937 aastal üksilduses Norras, kuna ta oli jutt ja Hitler kiusas neid. Ta töötas ka algkooliõpetajana Austrias.
annaabi.ee 
