kaotas vabaduse staatuse ja muutus orjaks); 34. capitis deminutio minor/ media- õigusvõime keskmine piiramine Roomas (isik kaotas kodakondsuse staatuse, kuid säilitas vabaduse staatuse); 35. capitis deminutio minima- õigusvõime väikseim piiramine Roomas (isiku perekondliku seisundi muutus); 36. actio- hagi/kaebus 37. actio in rem - tegevus; 38. actio in personam- tegevus isiku suhtes; 39. legis actiones- tegevused; 40. legis actio per sacramentum- salategevus; 41. legis actio per iudicis postulationem - kohtuniku otsuse nõudmine ; 42. legis actio per condictionem- hagid, mille eesmärgiks oli peakoha saamine; 43. legis actio per manus iniectionem- asjahagi käe pealepaneku teel; 44. legis actio per pignoris capionem- pandi anastus; 45. Res communes onium- esemed, mida on loodus määranud kõigile (nt õhk); 46. res universitatis- ülikool; 47. res nullius- mitte kellelegi kuuluvad asjad;
Institutsioonide näitel" 2002, lk.5 5 Religioosse Rooma eraõiguse perioodil on ainsaks nö legisaktsiooniline protsess. Oma nimetuse on ta saanud sellest, et protsessis nõutakse õigust erinavat liiki hagide abil ühed neist on mõeldud kohtuotsuse saamiseks, teised täitemenetluse jaoks10. Käesoleva protsessi nimi legis actio tuleneb vormelitest, mida nimetati leges. Legisaktsiooniline protsess oli kasutamiseks ainult Rooma kodanikele, kuna see kuulus ius civile hulka.11 Rooma kodanikuks sai: 1) sündimisega Rooma kodanike abielust 2) esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena 3) Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega 4) Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega 5) Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele või tervetele kogukondadele12
Corpus iuris civilis III codex iustiniaus o Koodeks C. Cod. CI. CJ o Esimene versioon koostati a 529, uus 534 o 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite korraldused(constitutiones) pikemad jaotatud § Coprus iuris cilis IV osa novellae o Novellisd, Nov. o 556 o Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi(novae legis Institusiooniline süsteem: o Saanud alguse gaiuse ints. st o Eraõigus jaguneb- isikuteks, asjadeks, hagideks o Personae- isikute, isikute seotud õigus o Res- asjad- asjade omandamise alusel o Actiones- hagid- õiguste kaitse Pandektiline süs o Nimetus CIC2. Osa pealkirjast digesta seu pandectae o Sisu ajaloolise koolkonna poolt(gustav hugo, georg heise) o Üldosa+ eriosa
Mos maiorum, XII tahvli seadused, Reguleeris peregriinide ja dediticii leges ja nende kommentaarid, suhteid plebistsiidid jm Preetori ediktid Formaalsed, pidulikud tehingud Vormivabad tehingud 2. Ius civile vs ius honorarium Range, formaalne õigus (nt Bona fides argumendina mancipatio, legis actiones) Preetori ediktid Tavaõigus, seadused jm Formulaarprotsessi loomine Vormivabad tehingud (nt emptio- venditio) 3. Ius publicum vs ius privatum Riigiõigus (Kauabandusõigus) Karistusõigus Finantsõigus Eraõigus Sakraalõigus Isikul on: 1
circumvenio-c.venis-c.venire-c.veni-c.ventum-mber piirama debeo-debes-debere-debui-debitum-kohustatud olema dico-dicis-dicere-dixi-dictum-tlema do-das-dare-dedi-datum-andma duco-ducis-ducere-duxi-ductum-juhtima eo-is-ire-ii-itum-minema facio-facis-facere-feci-factum-tegema fero-fers-ferre-tuli-latum-kandma fugio-fugis-fugere-fugi-fugitum-pgenema habeo-habes-habere-habui-habitum-omama invenio-invenis-invenire-inveni-inventum-leidma iubeo-iubes-iubere-iussi-iussum-kskima lego-legis-legere-legi-lectum-lugema libero-liberas-liberare-liberavi-liberatum-vabastama mitto-mittis-mittere-misi-missum-saatma occupo-occupas-occupare-occupavi-occupatum-hivama paro-paras-parare-paravi-paratum-valmistama pono-ponis-ponere-posui-positum-paigutama pugno-pugnas-pugnare-pugnavi-pugnatum-vitlema puto-putas-putare-putavi-putatum-arvama recipio-recipis-recipere-recepi-receptum-vtma relinquo-relinquis-relinquere-reliqui-relictum-maha jtma scribo-scribis-scribe-scripsi-scritum-kirjutama
abl carmine carminibus Febris, is f - palavik sing plur Nom febris febres Gen febris febr-i- um Dat febri febribus Acc febr-i-m febres Abl febr-i febribus III PÖÖRDKOND coniugatio tertia · Tunnuseks on lühike sidevokaal e, mis liitub konsonandile või u-le Lego, legi, lectum, ere lugema Mina loen lego meie loeme - legimus Sina loed legis teie loete - legitis Tema loeb legit nemad loevad - legunt Exercitationes KÄÄNA! Lex, legis f seadus Canis, is m koer Nomen, is n nimi PÖÖRA! Scribo, ere 3 kirjutama Vivo, ere 3 - elama IV käändkond declinatio quarta · Us- lõpulised m sõnad ja u- lõpulised n sõnad; gen. Sing. Lõpp on us, tüve lõppvokaal - u Iussus, us m käsk, korraldus, otsus sing. Plur
kuuluvad asjad; Obligationes ex delicto õigusrikkumisest tulenevad kohustused; obligationes quasi ex contractu nagu lepingurikkumisest tulenevad kohustused 3. Ex officio ametikohustuste tõttu /ameti tõttu; Curriculum Vitae elulookirjeldus, eluloo kulgemine; Summa summarum (pl.) kõik kokku, summade summa; Ad notam teadmiseks; Exempli causa (e.c) Exempli gratia (e.g.) näiteks 4. Vis legis seaduse jõud; Ratio legis seaduse mõte, seaduse eesmärk; Ius belli ac pacis sõja ja rahu õigus; De iure juriidiliselt, õiguslikult; De facto faktiliselt, tegelikult; Crimina extra ordinem erakorralisele menetlusele kuuluvad; In corpore täies koosseisus, kõik koos; Ex tempore ettevalmistamatult, otsekohe; Ius est ars boni et aequi õigus on teadus heast ja õiglasest; Corpus delicti kuritöö koosseis; Locus delicti
Ius civile: Roma kodanike õigus Mos maiorum (tavaõigus), XII tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm Formaalsed, pidulikud tehingud Ius gentium: Kehtib kõigi Rooma riig elanike / inimeste suhtes Reguleeris peregriinide ja dediticii suhteid Preetori ediktid Vormivabad tehingud 2) Ius civile vs Ius honorarium Ius civile: Range, formaalne õigus (nt mancipatio, legis actiones) Tavaõigus, seadused jm Ius honorarium: Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio) Bona fides argumendina Preetori ediktid Formulaarprotsessi loomine 3) Ius publikum vs Ius privatum Ius publikum: Riigiõigus Karistusõigus Finantsõigus Sakraaõigus Ius privatum: Eraõigus, st tsiviilõigus kitsamas tähenduses, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja
I pöördkond II pöördkond III pöördkond IV pöördkond (e-tüvelised) (e+konsonant/ u) (i-tüvelised) Mina Amo-armastan Sedeo-istun Lego, capio Venio Sina Amas Sedes Legis, capis Venis Tema Amat Sedet Legit, capit Venit Meie Amamus Sedemus Legimus, capimus Venimus Teie Amatis Sedetis Legitis, capitis Venitis Nemad Amant Sedent Legunt, capiunt veniunt
res nec manicipi-mittemantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja -tooted, raha, metsloomad) 2. codex accepti-sissetulekute raamat; codex expensi-kulude(väljaminekute) raamat 3. servitutes personarum – isikute servituudid; servitutes praediorum - maatükkide servituudid 4. beneficium competentiae-suutesoodustus; beneficium inventarii-inventari soodustus; beneficium separationis-eraldamise soodustus 5. legis actio per iudicis arbitrive postulationem-seaduse hagi vahekohtuniku(kohtuniku) nõudmise kaudu; legis actio per manus iniestionem-seaduse hagi võimu peale panemise kaudu 6. ius suffragii-hääleõigus; ius honorum- magistraadiks kandideerimise õigus; õigus olla riigiametnik, õigus esindada riiki; ius commercii – kauplemisõigus; ius connubii – abielu õigus 7. donatio propter nuptias – pulmakingitus (mehelt naisele); donatio ante nuptias –
9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Surnud inimest ärgu maetagu ega põletagu linnas, ütleb seadus- XII tahvli seadus. 10. Praetor urbanus duo lictores apud se habeto. - (Rooma) linna kohtunik (preetor) peab omama/pidagu enda juures kahte liktorit (auvahti) 11. Agere. Cavere. Respondere. – Hagema. Nõustama. Vastama 12. Caput habere. Caput non habere. – Õigusvõimeline olema/õigusvõimet omama. Õigusvõimeline mitte olema(õigusvõimet mitteomama 13. Legis virtus est imperare, vetare, permittere, punire. – Seaduse võim/täiuslikkus on: käskida, keelata, lubada, karistada./-mine 14. Scire leges non est verba earum tenere, sed vim ac potestatem. – Seaduste tundmine ei tähenda nende sõnade meelespidamist jõu ja võimuga. Seaduse tundmine ei tähenda sõnade teadmist, vaid nende tähenduse ja eesmärgi mõistmist. /seaduse ja jõu (mõtte) meelespidamist. 15. Neminem laedere
Õigusallikad on mõnikord jagatud 3 rühma: Tugevasti kohustavad (sunduslikud) kohustuslikkus tugevad mõttes tähendab seda, et õigusallika kõrvalejätmisele järgneb seaduse rakendajale sanktsioon, st karistus ametialal tehtud vea eest. Õigusallika kasutamine on seega sunduslik. Seadused. Nõrgalt kohustavad selle arvestamata jätmist ei loeta eksimuseks ja sellele ei järgne sanktsioone. Õigusallikad, mis kuuluvad sellesse rühma, on seadusandja mõte (ratio legis) ja kohtuotsused. Lubatud õigusallikad nende kasutamiseks ei ole kirjutatud õiguslikke juhendeid ja nende puhul ei rakendata tehnilist normi. Välja arvatud eespool loetletud allikad, kuuluvad kõik ülejäänud lubatud õigusallikate hulka: võrdleva õiguse ja õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudetns), väärtused ja väärtushinnangud (moraal) ja teleoloogised argumendid (reaalsed argumendid).
35 in + abl. - (kus?) sees, -s, peal, -l 36 in + acc. - (kuhu?) sisse, -sse, peale, -le; vastu 37 iniustus, a, um - ebaõige, õigusetu; ülekohtune 38 iudex, dicis m. - kohtunik 39 iudicium, ii n. - kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 40 iurisprudentia, ae f. - õigusteadus 41 ius, iuris n. - õigus 1 42 iustus, a, um - õiglane, õige, seaduspärane 43 legitimus, a, um - seaduslik, õiguslik 44 lex, legis f. - seadus 45 liber, era, erum - vaba 46 magistratus, us m. - magistraat, kõrge riigiametnik 47 magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um) - suur, avar, tähtis, võimas 48 mancipatio, onis f. - mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 49 manus, us f. - käsi; võim 50 matrimonium, ii n. - abielu 51 mos, moris m. - komme, tava, harjumus 52 natura, ae f. - loodus, loomus 53 novus, a, um - uus, noor, värske 54 obligatio, onis f
Veteres iurisconsulti - Constitutiones – imperaatori korralduste üldnimetus Edicta – üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule Mandata – instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele Rescripta – üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta Decreta – lahendused üksikute vaidlus-, eriti kohtuasjade puhul Senatusconsulta – senati otsus Ius respondendi – juristide õigus anda protsessi pooltele oma otsuseid nagu imperaatori nimel Legis vicem – seaduse jõud Conditores iuris – seaduse loojad Institutio – tsiviilõiguse printsiibid ühes allikas Instructio – teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga Institutiones – lühikesed süstemaatilised õpikud ehk institutsiooniõpikud Definitiones – juriidiliste instituutide mõisted Commentarii – juriidilise teose tüüp, milles peamiselt kommenteeriti preetori edikte Digesta – kommenteerimisel kasutati ius civile’t ja ius honorarium’i
Sel perioodil võeti vastu ka XII tahvli seadused (451/450 eKr), mille lõid ning mida tõlgendasid pontifeksid. Neid võib pidada juristikutse kui sellise esimesteks esindajateks. Roomas oli keerukas usu- ning preesterkonna süsteem, millel me täpsemalt ei peatu. Neist aga olid just pontifeksid need, kes tegelesid religiooni, eraõiguse ja õigusmõistmisega (teiste õigusküsimuste jaoks olid nt augurid vms). Õigus oli seotud rangete rituaalide ja vorminõuetega. Hagid (legis actiones) pidi vastama täpselt seaduse sõnastusele, muidu kaldusid nad kõrvale seaduses (lex) sätestatud õigusrahu korrast (ius). Kõik, ka magistraadid olid seotud seaduse sõnastusega. Kuueliikmelise pontifekside kolleegiumi üks liige pidi kodanikke nõustama eraõiguses responsum’eid jagades. Need olid tasuta ning ühtlasi arendati sel viisil õigust edasi. Pontifeks-juristide algatatud traditsiooni kujundada õigust
Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel. Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees Arbitri-kohtunikud. Neil oli laiem õiguste maht Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure. Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ] 5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele 1. Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nähtud mõnda teist.
Tekst 9 12) Consensus omnium kõikide nõusolek (või nõusolek kõigile) 1 ; omnium consensu kõikide nõusolekul. 13) Omnis ars naturae imitatio est kogu teadus on looduse jäljendamine. Tekst 14 12) Nemo bis punitur pro eodem delicto mitte kedagi ei karistata kaks korda sama süüteo eest. Tekst 16 6) Fungibilis est res, quae pondere, numero, mensurave constat asendatav on asi, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi.2 22) Quod princeps placuit, legis habet vigorem mida valitseja on otsustanud, omab seaduse jõudu. Tekst 17 3) Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur - mis puutub tsiviilõigusesse, peetakse orje mitte mingiks; 1 Antud sõnapaarid tekitasid segadust. Omnium- peaks tähendama kõigi, kõikide, kuid leidsime ka tekste, kus oli samas käändes see sõna tõlgitud ka kõigile, nt. res communis omnium kõigile ühiselt kuuluv asi - M. Ristikivi magistritöö, 2006, lk. 47
36. imperium, ii n.- käsk; riik, impeerium 37. in + abl.- sees, -s, peal, -l (kus?) 38. in + acc.- sisse, -sse, peale, -le, vastu (kuhu?) 39. iniustus, a, um- ebaõige, õigusetu; ülekohtune 40. iudex, dicis m.- kohtunik; otsustaja 41. iudicium, ii n.- kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 42. iurisconsultus, i m.- jurist, õigusteadlane 43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik 47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libartas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 59
35. honor, oris m.- au, austus; auamet (pl. honores- magistraadid, kõrged riigiametnikud) 36. imperium, ii n.- käsk; riik, impeerium 39. iniustus, a, um- ebaõige, õigusetu; ülekohtune 40. iudex, dicis m.- kohtunik; otsustaja 41. iudicium, ii n.- kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 42. iurisconsultus, i m.- jurist, õigusteadlane 43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik 47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libertas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 60
- Antud kaasuse tegevus leiab aset printsipaadi või dominaadi perioodil (27 eKr - 565 pKr) - Pudentilla omab vara (nt orjatar Cara ja meesori) → varalahusus on tavaline sine manu abielu puhul - Sine manu abielus jäi naine juriidiliselt seotuks oma perekonnaga, oli iseseisev isik (persona sui iuris) omaenda valitseva varaga → Pudentilla ei ole mehe võimu all SÜÜDISTUSED APULEIUSE VASTU APULEIUS PIDAS ALUSETULT EROST KINNI D. 48.5.26 Capite quinto legis iuliae ita cavetur, ut viro adulterum in uxore sua deprehensum, quem aut nolit aut non liceat occidere, retinere horas diurnas nocturnasque continuas non plus quam viginti testandae eius rei causa sine fraude sua iure liceat. Julian’i seaduse viiendas osas on kirjas järgmiselt: “Kui abikaasa on tabanud abielurikkuja oma naisega ja kas ei suuda või ei õnnestu teda tappa, võib ta teda mitte kauem kui 20 järjestiku tundi ööpäevas kinni
ratifitseerimisseadusi on ligukaudu 800. Sellest tulenevalt oli ka adressaatide hulk suur. Üldjuhul sätestab Põhiseadus, et kui seaduses ei sätestata seaduse jõustumise päeva, siis jõustub seadus PS § 108 korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Kui seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast soovitakse teha erandit, siis tuleb seaduse jõustumise teistsugune tähtpäev sätestada seaduses eneses nagu seda on tehtud ka käesolevas eelnõus §9. Vacatio legis ehk ajavahemik, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele, on seotud õiguskindlusega. Riigikohus on märkinud 14 ,et õiguskindluse põhimõte (PS § 10) nõuab muu hulgas, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saavad uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Riik ei tohi uusi regulatsioone kehtestada n-ö üleöö. PS §108 sätestatust lühema vacatio 14 RKPJKo 02.12
ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. 22. Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine? Selgita! Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilist tõlgendamist on nimetatud veel: õigusteaduslikuks, teleoloogiliseks. Loogilise tõlgenduse eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi (ratio legis) väljaselgitamine. Kui näiteks ilmneb, et kaks käsku on teineteisega täiesti vastuolulised ja mõlemaid üheaegselt täita on võimatu, siis tuleb loogiliselt järeldada, et hilisem käsk annulleerib varasema. Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet: 1) lihtsa ehk analüütilise 2) ning keerulise ehk sünteetilise tõlgenduse vahel Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) süstemaatiline 2) ajalooline
tuleb reguleerida seadustega • Seaduse ülimuslikkuse printsiip – haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega • Seadusliku aluse printsiip – haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus Õiguskindluse põhimõte • Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha • Õigusselgus • Õigusrahu • Vacatio legis • Õiguspärase ootuse põhimõte • Tagasiulatuva jõu keeld • Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte • Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus - Institutsionaalne võimude lahusus - Personaalne võimude lahusus • Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad
riik hereditas, atis f. pärand heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f. servituut uxor, oris f. (abielu) naine, abikaasa lex, legis f. seadus merx, mercis f. kaup, asi urbs, urbis f. linn; Rooma causa, ae f. põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess culpa, ae f. süü, hooletus cura, ae f. hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve familia, ae f. pere, perekond, kodakondsed (kaasa arvatud orjad) hypotheca, ae f. pant, hüpoteek infamia, ae f autus, häbi(stus) iniuria, ae f
2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. 4.3.2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilist tõlgendamist on nimetatud veel: õigusteaduslikuks, teleoloogiliseks. Loogilise tõlgenduse eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi (ratio legis) väljaselgitamine. Kui näiteks ilmneb, et kaks käsku on teineteisega täiesti vastuolulised ja mõlemaid üheaegselt täita on võimatu, siis tuleb loogiliselt järeldada, et hilisem käsk annulleerib varasema. Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet: 1) lihtsa ehk analüütilise 2) ning keerulise ehk sünteetilise tõlgenduse vahel Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) süstemaatiline 2) ajalooline
On inimeste õigused rikkutud. VÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE VÕIMUDE LAHUSUS · PERSONAALNE(EI SAA OLLA ÜHE AJAL KOHTUNIK JA MINISTER VÕI PROKUROOR PEAB VALIMA)Nt veel ei saa olla parlamendi liige ehk minister · fUNKTSIOONALNE ÕIGUSKINDLUSTUS ALAPRINTSIIBID 1)Tagasiulatuva jõu keeld 2)Õiguspärase ootuse põhimõte(usalduse kaitse) 3) Õigusselgus(on õigus seadusega tutvuda) 4) Õigusrahu 5) Vacatio Legis(period) 6)Avaldamiskohu stus PROPORTSIONAALSUS JA KAALUTLUSÕIGUS 1) KAALUTLUSÕIGUS JA MÄÄRTLEMATA ÕIGUSMÕOISTE vs ÕIGUSKINDLUS? 2) PROPORTSIONAALSUS o Eesmärk o Sobiv(sobivad kõik vahendid mis viivad esmärgini) o Vajalik(vähem koormaks eesmärgini) o Mõõdupärane HEA HALDUSE PÕHIMÕTE 1)Ps prgh 14,EL PÕHIÕIGUSTE HARTA art 41,EROOPA OMBUDSMANI KOODEKS 2)AVATUD SISUGA 3)AMETNIKE MOORAAL 4)EELKÕIGE SUUNAVIIT
Senati otsused kujutasid endast imperaatori ettepanekute vormistamist. Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse. Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid. Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb: Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga.
Tuntakse põhjalikult õiguse valdkondi(era-ja avalik) Nende valdkondade sisemist struktuuri Süsteemide osade funktsionaalseid seoseid. Kuid samahästi peab tundma õiguse printsiipe endid. Kui uus seadus lahendab juba eelmises seaduses reguleeritud sama küsimuse teisiti, siis aitab objektiiv-teoloogiline tõlgendus probleemi lahendada.Tuleb leida vastus küsimusele, mis on uue seaduse mõte-ratio legis. Põhiseadusest tulenevate õiguseetiliste printsiipide tähtsus ja tähendus Need on nn põhiseaduskonformse tõlgenduse kriteeriumiteks. Kontinentaalses õigussüsteemis on üldtunnustatud nende printsiipide arvestamine ka tavaliste õigustloovate aktide tõlgendamisel. Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine. Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana. Kontinentaalses õigussüsteemis
faktiküsimuse lahendamist. Juriidilise küsimuse lahendamise juurde saab jurist asuda alles siis, kui ta on leidnud vastuse küsimusele: mis tegelikult juhtus? Subsumeerimise reegleid järgides jõuab jurist ühe kindla osani õiguskorrast, mille sobivuse üle tal antud kaasust silmas pidades tuleb otsustada. Isegi lünga või vastuolu esinemisel jõutakse pärast nende ületamist grammatilise tõlgendamiseni. Õigusest sisuliseks arusaamiseks tuleb ratio legis endale selgeks teha. See saab toimuda ilmselt toetudes eelkõige seaduse tekstile. Oskuskeele raskused on seotud homonüümiaga, polüseemiaga, sünonüümiaga ja paronüümiaga; loogiline. Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Tegemist on mõttelise protsessiga, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid. Üheks levinuimaks võtteks on
koristada ipse venena bibas ise mürgitab joogi Ad moltos annos vivat Fortuna fortes adiuvat õnn saabub aidates Per asper ad astra suure tööga jõuame tähtedeni ubi dubium ibi libertas kui on küsimusi, siis on vabadus Verus amicus amore more ore re cognoscitur sõpradeks saadakse läbi armastuse, erinevuste, kõne ja tegude Non ut edam vivo, sed ut vivam edo ära söö, et elada, ela, et süüa Nemo saltat sobrius keegi ei tantsi kainelt Scire legis non hoc est verba earum tenere, sed vim ac potestatem Nupcie sunt maris et femini et consorsium omnes vitae, divine et humani communicatio iuris summum ius, summa iniura vandest kõrgemal, kõrgeim vigastus Libertas quae sera tamen vabadus, kuigi hilja Et sic magna pugna extincta est suur lahing oli lõppenud tempus est ludendi aeg mängida VENI,VIDI,VICI tulin, nägin, võitsin Qui desiderat pacem, preparat bellum Magno sum olen suur
Dominaat (ladina k. dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476. aastal. Kui printsipaati on peetud "liberaalseks monarhiaks", siis dominaadi perioodi on peetud absoluutseks monarhiaks. Nimetus tuleneb sõnadest dominus et deus (isand ja jumal), millega sellel ajal pöörduti keisri poole. Dominaadi tähenduses kasutatakse ka mõistet "hilisantiik". Legis actio eesti keeles on seaduse hagi Formulaarprotsess muudatused legislatsioonilises protsessis said vajalikuks kui Rooma muutus a graarriigist kaubandusriigiks (u III saj. eKr) cognitio ectra ordinem edictum perpetuum konstitutsioon (hilisrooma mõistes) kodifikatsioon teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Koodeks seaduste kogumik CIC on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal
I Eesnimesid tavatseti kirjutada lühendatult. II Sugukonna nimel oli alati ius lõpp. III hüüd või lisanimi viitas algselt selle kandja iseloomulikule omadusele, päritolule või ametile. Laste adopteerimine oli tähtis pärandamise puhul, kui ei olnud meessoost lapsi vms, et vara edasi pärandada. Naiste nimed: Tullia Cicero Julia Caesar ( lapsed: Julia maior, Julia minor, Julia terita...) Nimedega ühildumine: Tuleb vaadata nimisõna sugu. Lex, legis f. Lex Julia Juliuse seadus 1) Julius Julius, a, um: lex Julia Juliuse seadus 2) Aelius Aelianus (m), Aliana (f), Alianum (n) Ius, iuris n. ius Alianum Aliuse õigus Horatius (rooma), Horace (ingl.), Horaz (saksa), Topaezei (vene). Nom. Marcus Tullius Cicero Marcus, i m. II subst. Tullius, ii m. II subst. Cicero, onis m. III subst. Gen. Marci Tullii Ciceronis Markus Tullius Cicero Dat. Marco Tullio Ciceroni M. T. Cicero-le Acc
seadusloome menetluse jooksul käibemaksu vähendamisele suunatud maksuskeemide kasutamist, mille vastu võitlemiseks on muutmise seadus ette nähtud Usalduse kaitse – maksumaksja usaldus avaliku võimu tegevuse ja nende seisukohtade vastu (nt mereteenistuse näide; eelotsus; korduva revisjoni keeld) Õigusselguse põhimõte – maksuseadus peab olema selge ja konkreetne, piisav vacatio legis jne 26. Maksude kehtestamisel tuleks arvestada vähekindlustatud isikute vajadusega. Fiskaalne eesmärk asendub sotsiaalpoliitilise eesmärgiga (nt teatud kaupadel väiksemad maksumäärad jne). Maksustamine ei tohi ohustada isiku füüsilist eksistentsi ega kaasa tuua sotsiaalset ebaõiglust. 27. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
Ajalooline tõlgendamisviis. Ajaloolise (nimetatud ka subjektiiv-teleoloogiliseks, geneetiliseks) tõlgendamise näol on tegemist teleoloogilise ehk tahtetõlgendamisega ning selle ülesanne on selgitada välja ajaloolise seadusandja eesmärgid teatud küsimuse konkreetsel viisil reguleerimiseks ja tema ettekujutus normist selle loomisel. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendusviis. käigus tõlgendaja küsib seaduse objektiivse eesmärgi järele (tugineb maksiimile ratio legis est anima legis 'seaduse mõte on seaduse hing). Grammatiline tõlgendusviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest. Räägitakse ka sõnakohasest tõlgendamisest. Sõnakohase tõlgendamise kohaselt ei tohi tõlgendada nii, et mingi osa sellest jääb tarbetuks või tähtsusetuks. Grammatiline tõlgendusviis arvestab niisiis erilist sätestamise ökonoomia põhimõtet ükski seadusteksti element pole tähtsusetu. Samuti ei tohi seadustekstis olevatele teatud väljenditele erinevates seostes
48 Deliktivõime - Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 49 Teo ja sündmuse vahe – Teod on muutused, mis toimuvad inimese tahtel, (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Sündmused on aga muutused, mis toimuvad sõltumata inimese tahtest (tulekahju, inimese loomulik surm, üleujutus). 51. Vacatio legis – aeg selle vahel, kui seadus võetakse vastu ja kuni see võtab seadusliku toime (Vahemikku seaduse vastuvõtmise, avaldamise ja jõustumise vahel tähistatakse kirjanduses enamasti ladinakeelse väljendiga vacatio legis) 52. Õigusloome ja hea õigusloome tava – • Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. • Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
48 Deliktivõime - Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 49 Teo ja sündmuse vahe Teod on muutused, mis toimuvad inimese tahtel, (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Sündmused on aga muutused, mis toimuvad sõltumata inimese tahtest (tulekahju, inimese loomulik surm, üleujutus). 51. Vacatio legis aeg selle vahel, kui seadus võetakse vastu ja kuni see võtab seadusliku toime (Vahemikku seaduse vastuvõtmise, avaldamise ja jõustumise vahel tähistatakse kirjanduses enamasti ladinakeelse väljendiga vacatio legis) 52. Õigusloome ja hea õigusloome tava · Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. · Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
28. Ajalooline tõlgendamisviis Ajaloolise (nimetatud ka subjektiiv-teleoloogiliseks, geneetiliseks) tõlgendamise näol on tegemist teleoloogilise ehk tahtetõlgendamisega ning selle ülesanne on selgitada välja ajaloolise seadusandja eesmärgid teatud küsimuse konkreetsel viisil reguleerimiseks ja tema ettekujutus normist selle loomisel. 29. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis käigus tõlgendaja küsib seaduse objektiivse eesmärgi järele (tugineb maksiimile ratio legis est anima legis 'seaduse mõte on seaduse hing). 30. Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia) Räägitakse ka sõnakohasest tõlgendamisest. Sõnakohase tõlgendamise kohaselt ei tohi tõlgendada nii, et mingi osa sellest jääb tarbetuks või tähtsusetuks. Grammatiline tõlgendusviis arvestab niisiis erilist sätestamise ökonoomia põhimõtet – ükski seadusteksti element pole tähtsusetu
professionaalne. Terviseökonoomika ning tervishoiukorraldus on olulised igas riigis ning Euroopa Liidus on iga riigi ülesanne tagada oma elanikele võrdne ja hästi toimiv tervishoiusüsteem. Uuendused ja muutused peavad alati olema suunas, mis võtab arvesse ühiskonna nõudmisi ja vajadusi. 14 Viidatud allikad 1. Alben, M. 2013. Eestis töötus madalam Euroopa keskmisest- Raamatupidaja (Äripäeva lisa). 14.02.201 2. Amos, M. Põhiseaduse §28 ratio legis. Riigi kohustuste ulatus igaühe tervise kaitsel. 2013 [http://www.eestiarst.ee/static/files/089/pohiseaduse__28_ratio_legis._riigi_kohustu ste_ulatus_igayhe_tervise_kaitsel.pdf] 09.04.2013 3. Basics of Health Economics. 2013 [http://einstitute.worldbank.org/ei/course/basics- health-economics] 7.04.2013 4. Bishop, M. 2004. Essential Economics. USA: Bloomberg Press 5. Eesti alustab e-tervise süsteemi katsetamist.2008. Eli Lilles. [http://www.digilugu
professionaalne. Terviseökonoomika ning tervishoiukorraldus on olulised igas riigis ning Euroopa Liidus on iga riigi ülesanne tagada oma elanikele võrdne ja hästi toimiv tervishoiusüsteem. Uuendused ja muutused peavad alati olema suunas, mis võtab arvesse ühiskonna nõudmisi ja vajadusi. 14 Viidatud allikad 1. Alben, M. 2013. Eestis töötus madalam Euroopa keskmisest- Raamatupidaja (Äripäeva lisa). 14.02.201 2. Amos, M. Põhiseaduse §28 ratio legis. Riigi kohustuste ulatus igaühe tervise kaitsel. 2013 [http://www.eestiarst.ee/static/files/089/pohiseaduse__28_ratio_legis._riigi_kohustu ste_ulatus_igayhe_tervise_kaitsel.pdf] 09.04.2013 3. Basics of Health Economics. 2013 [http://einstitute.worldbank.org/ei/course/basics- health-economics] 7.04.2013 4. Bishop, M. 2004. Essential Economics. USA: Bloomberg Press 5. Eesti alustab e-tervise süsteemi katsetamist.2008. Eli Lilles. [http://www.digilugu
Naistel eraldi eesnimesid polnud. Kasutati perekonnanime naissoost vormi (Julia, Tullia). Kui oli kaks naist, siis olid Julia Minor ja Julia Maior. Kui naisi oli veel rohkem, hakati neid nummerdama. Marcus, i m. (II dekl) Tullius, a, um (I-II adj) Cicero, onis m. (III dekl) Nom Marcus Tullius Cicero Gen Marci Tullii Ciceronis Dat Marco Tullio Ciceroni Acc Marcum Tullium Ciceronem Abl Marco Tullio Cicerone Voc Marce Tullie Cicero Julius, a, um (m, f, n) Lex, legis, f (seadus) Lex Julia (Juliuse seadus) (Caesar, Augustus) ASESÕNAD (PRONOMINA) · Isikulised asesõnad (Pronomina personalia) · Enesekohased asesõnad (Pronomen reflexivum) · Näitavad asesõnad (Pronomina demnstrativa) viitavad millelegi/kellelegi Hic, haec, hoc see, see siin Is, ea, id see, tema Idem, eadem, idem (is, ea, id + dem) seesama Ille, illa, illud too, see seal 1
varasema suhtes; Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali – hilisem sama õigusjõuga üldakt ei tühista, kui teisiti ei ole sätestatud, varasemat erinorme evivat üldakti. Tugevalt kohustavad õiguse allikad – seadused, maa tavad, järgneb sanktsioon, sunduslikud; Nõrgalt kohustavad õiguse allikad – ei järgne sanktsioone, kohtulahendid, seaduseandja mõte; Lubatud allikad – võrdlev õigus, õiguse üldpõhimõtted, väärtused ja hinnangud Abrogatio legis expressa – seaduse avalik tühistamine, riigikohtu poolt Abrogatio legis tacita – seaduse vaikimisi tühistamine, hilisema sama või kõrgema õigusjõuga õigustloova akti kehtestamisel. lex posterior derogat legi priori (hilisem seadus muutab varasema seaduse, kuid mitte alati, kehtivad ka teised 2 põhimõtet De lege ferenda – väljaantava seaduse järgi Interne haldusakt – reguleerivad konkreetsete asutuste seesmist tegevust
Praktikas pöörduti tagasi hellenistliku aja põhimõtete juurde kodifitseerimise põhimõtete realiseerimine. Keiser Theodosius II - Codex Theodisianus. Keiser Justinianuse ajal sündis Corpus iuris civilis. Saali frankide õigus Lex Salica. Tegemist seaduskoguga, mis sai prantsuse õiguse allikaks uuematesse väljaannetesse lülitati üleriiklikud seadused ehk kapitulaarid. Saksamaa õiguse lätted on peidus alemannide õiguses 7. saj lõpust ja 8. saj (Pactus Legis Alamannorum ja Lex Alamannorum). Õiguse allikae kujunemisloo sisuline aspekt inimene kuulus õiguse sfääri selle järgi, kellena ta sündis või siis arvestati nende abielu. Roomlased rooma ja germaanlasi germaani õiguse alusel. Keskajal lokaa- ehk partikulaarõigus 13. saj hakati kokku koguma selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaal tuntuim õiguse allikas Sachsenspiegel, Austrias Schwabenspiegel, Prantsusmaal Les Etablissements de St
Ajalooline ajalooline tõlgendamine ehk subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Eesmärk on välja selgitada, milline on olnud ajaloolise seadusandja idee. Annab tõlgendajale teavet, mis ideed on sätted ajas ja ruumis kandnud. Üks kõige raskem tõlgendamise viise. 4. Objektiiv-teleoloogiline seadusandja tahte teada saamine .Ei huvita ajalooline, vaid kehtiva õiguse ratio legis. Kaks tõlgendamiskriteeriumit: · Reguleeritud eluvaldkonna struktuur. Peab tundma tegelikkust, mida ta korrastada tahab. · Väljaspool reguleerimist ennast,kuid sellega seotud õiguse printsiibid(tuleb tunda). Õiguse tõlgendamise tänapäevane kataloog, kus on koos mõlemad: literaalsed süstemaatilised
Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Praegu on kõigis maailma õigussüsteemides mandri-euroopa või angloameerika mõju. 1. Kontinentaal-euroopa õigussüsteem (seadusõigus) Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared Kontinentaal-euroopa lahendiloogika: Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest (PS § 152 lg 2) Anglo-ameerika õigussüsteem (common law) Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid.
Sajandil sai paljude Euroopa riikide seadustiku aluseks. Lõpuks jõudis see isegi Ida-Euroopasse, leides tee isegi Venemaa seadustikku. Codex Iustinianus on tänapäevani mõjukas. 12.tahvli seadus , VanaRooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450 eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum · III tahvel tsiviilprotsessi sätted · III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu (legis actio per manus iniectionem) · IV tahvel sätted isavõimu kohta (patria potestas) · VVI tahvel eestkoste, pärimine, omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio) · VIIVIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted · IXX tahvel ius publicum ja matustega seotud õigusküsimused (ius sacrum) · XIXII tahvel mitmed lisasätted Gaiuse Institutsioonid 451450 eKr. Teosed: · Ad legem XII tabularum · Res cottidianae sive (verba) aurea · Institutiones 4 raamatut
seaduse otstarve. Seaduse eesmärk on see, mida seadusandjad tahtsid nende poolt tehtud normidele omistada. Seaduste loomisel on alati enne eesmärk tehakse seadus seadus saab otstarbe seadust kohaldatakse tulevikus tulenevalt selle otstarbest. Seadusandja eesmärk. Kes on seadusandja? Mis on tema õigusliku tähendusega eesmärk? Hüpoteetiline ja rekonstrueeritud eesmärk. Ajalooline: mittesamaaegne (diakroonne) tõlgendamise ja rakendamisega. Seaduse otstarve (ratio legis). Sünkroonne tõlgendamise ja rakendamisega, diakroonne seaduse loomisega. 45. Kirjeldage R. Dworkini õiguse parima tõlgendamise teooriat. Milline on Dworkini järgi õiguse printsiipide asend õiguse süsteemis? Kohtunike enamiku arvamus oli: seaduse loomise põhilisi kaanoneid on see, et mis on seadusandja kavatsuses, on ka seaduse mõttes, nii nagu oleks see ka seaduse tähes; ja mis on seaduse tähes, ei saa olla selle mõttes, kui seda pole seadusandja kavatsuses
Õiguskindlus „mängu ajal reegleid ei muudeta“ § 10 Üldiselt mõistetakse selle all korrapära ja stabiilsust. Algab sellest, et seadused avaldatakse 1. Seaduste kättesaadavus: Salajase õiguse keeld - seaduste avaldamine (kättesaadavus) § 3 lg 2, § 108. Riigiteataja peab olema reaalselt riigi poolt välja antav ja ametlikult ühiselt äratuntav, piisavalt kättesaadav ning riigikeeles. Vacatio Legis (seadus välja kuulutatud, aga pole veel jõustunud, 10p) (§ 108) Mida ulatuslikum on muudatus, seda pikem peaks olema Vacatio Legis. Vacatio legis ei keela tagasiulatuvat kehtestamist, aga piiridega. Kui on isikut soodustav mõju, siis ok, aga kui vastupidine, siis on vaja põhjendada. Probleem: üldakti salastatus (eelkõige sise- ja kaitseministeeriumit puudutavad määrused) 2. Õigusselgus e määratus § 13 lg 2
kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse. tsiviilprotsess - erahuvide vastu (delicta privata). Normistik, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra. 1. Legisaktsioonilised protsessid Varasem. Oli nõutav, et hageja kasutaks igas spetsiaalses vormelis vastava seaduse (lex) sõnastust. Legisaktsiooniprotsessid kvalifitseeriti menetluse üldise iseloomu alusel. Hageja pidi valima ühe vormi, mis sobis tema nõudega. 1. legis actio per sacramentum - Rakendati asjaõiguses (omandiõiguses) ja võlasumma nõudmises. 2. legis actio per manus iniectionem Rakendati teatud obligatsiooniõiguslike hagide puhul. Selles protsessivormis võis näha a) võlgniku vastutust oma isikuga b) omaabi sugemete säilimine õiguskaitses. 3. legis actio per pignoris capionem Rakendati teatavate nõudmisete puhul, n ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel, sõdurite palganõudmise puhul jne
konteksti, oludesse ja raamistusse, mida varem ei eksisteerinud, kuid mis kujundab neist rahvuslikud või etnilised sümbolid” (Kuutma 2010: 698). Traditsioon: ajalooline taust • Ladina traditio < verb tradere ‘üle andma, edasi andma, edastama’; Germaani keeltesse laenatud 15. saj.; slaavi keeltesse 16.-18. saj. (vrd saksa Überliefereung; vene predanie); • Algne kasutusala omandiõiguse ja religiooni valdkonnas (traditio legis); nn “raamatu-religioonide” pühakiri toetub suulisele traditsioonile; • Reformatsiooniaegne käsitlus: traditsioon kui algse õpetuse moonutus; • Romantismiaegne käsitlus: “õige” traditsioon on rahvapärimuses (mitte kiriku õpetuses) 4 traditsiooni käsitlusviisi • Traditsioon kui o – kommunikatiivne toiming (traditsiooni edasikandumine ja levimine; traditsiooni ümbertöötlused; esitus);
Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem - Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared. Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest Anglo-Ameerika õigussüsteem - Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuasja
annaabi.ee 
