Riigivalitsemise vormid: 1-Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. Riigivalitsemise viisid: 1. parlamentaarne demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik- ühtne riik-keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: 1- Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. parlamentaarne Riigivalitsemise viisid: 1. demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik-ühtne riik- keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik*
Ühiskonnaõpetus Riik ja Riigivõim Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-ala ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. 3 riiki defineerivat tunnust: Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum. Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Lepinguteooria: 1
avaldumisvorme. Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on öelnud: ,,võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine." Kuidas toimib võim tänapäeva ühiskonnas? Võim on ühiskonda kuulunud selle algusest peale, sest mõeldamatu on ühiskond, mida üldse ei suunata ega reguleerita. Tänapäeval võib suures laastus tuua välja kaks võimu valdkonda. Üheks suurimaks on kindlasti riigivõim. Vanasti võimu teostamisel tugineti tollal autoriteedile ja traditsioonidele, erilisi võimuasutusi, palgalisi ametnikke ja kirjalikke seadusi veel polnud. Mida enam võim arenes, seda rohkem hakkas võim vajama asutusi, mille kaudu valitseda, ja inimesi, kelle abil valitseda. Lühidalt, võim vajas riiki. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes
rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised.
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
5500 aastat tagasi Lähis-Idas. Alates 19. sajandist loetakse riigi olulisteks tunnusteks Rahvast Territooriumi ( ka veealad, mis jäävad riigi piiridesse) Avalikku suveräänset võimu (suveräänsus ehk iseseisvus) Peale maismaa kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse. Territooriumi osadeks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk enklaavid Kellele laieneb riigivõim? Riigivõim laieneb nii kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodune töö- Kuidas riik tekkis, erinevad teooriad. Riigivõimu korraldamise viis väljendub riigivalitsemise vormis (vabariik, monarhia) ja riigi halduslikust korraldusest (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon) VABARIIKLIK RIIGIVALITSEMISE VORM Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariiklik riigivalitsemine jaguneb 1
1)Riigivõim-on nii riigivalitsemise vorm,kui ka riigi haldusliku korralduse vorm.Tunnused:1)territoorium2)rahvas3)täiesti iseseisev e.suveräänne riigivõim.2)Riigi tekke teooriad:1)lepinguteooria-kõik inimesed on sünnilt võrdsed,riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3.Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja
Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikud riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti. 2. raskused majanduses: diktaatorid lubasid võimule tulles riigi majanduslikku järje paranemist 3. Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1. Demokraatia puhul riigivõim kuulus rahvale, diktatuuri puhul oli riigivõim koondunud ühe isiku( diktaatori) või väikese grupi kätte 2. Diktatuuri puhul on ajakirjandus rangelt kontrollitud, kuid demokraatia puhul on ajakirjandus vaba.
majanduspoliitilised) realiseerimiseks; liikmesriigid on säilitanud suveräänsuse. eelneb tavaliselt föderaalriigi moodustamisele. (nt Šveits, EL) poliitiline režiim - riigivõimu iseloom; iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud režiimid tänapäeval diktatuur ja demokraatia. Demokraatia - liberaalne riik, mis vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele; kõrgeima võim kandjaks rahvas, kes tesotab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ja austab inim- ja kodanikuõigusi. Võib öelda, et see on: vähemusega arvestav enamuse võim. Abraham Lincoln: "Government of the people, by the people, for the people, shall not perish from the Earth." Diktatuur - jaguneb autoritaarne ja totalitaarne Autoritaarne riik - isiku v institutsiooni ebademokraatlk valitsemine; inim- ja kodanikuõiguste piirangud, mis lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest; tänapäeva maailmas sageli ajutise iseloomuga
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) K...
KENYA Janek Nõu 12a Sisukord Sissejuhatus Kenya rahvussümbolid Riigilipp ja riigivapp Kultuur Traditsioonid Geograafiline informatsioon Huvitavaid fakte Kenyast Suuremate linnade rahvastus Kenya riigivõim Religioon Kasutatud materjal Sissejuhatus Kenya on riik IdaAafrikas Pealinn on Nairobi Riigi kogupindala on 580,000km2 Riigi populatsioon on 39 miljonit Kenya rahvussümbolid Aafrika lõvi Acacia vihmavarjupuu (21m kõrgune) Orhidee Lillakõhuline keerutaja (elab sahara lähistel) Jamhuri päev (riiklik püha) Riigilipp ja riigivapp Kultuur Riigis räägitakse Inglise ja Swahili keelt Kunst on suureks osaks riigi kultuurist ja samuti ka tootmisest. Massitootluses
võimule pääseda. võitluse korral. 4. Kelle huvides tegutseb õigussüsteem? Rahva huvides. Õigussüsteem Õigussüsteem tegutseb selle tegutseb huvides, et avalik diktaatorliku võim jääks püsima. võimu huvides. 5. Kas riigivõim järgib seadusi? Riigivõim tugineb Seadusi ja Ei, igasugune oma tegevuses konstitutsioone ei kontroll seaduste seadustele. järgita. üle puudub. 6. Kui kaitstud on kodanik riigivõimu Demokraatlikus Kodanikud ei tohi Ei, kodanikul pole omavoli eest? riigis ei tohi kehtivat riigivõimu mingisugust
Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes'i arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. Riigivõim on ühiskondliku lepingu tulemus, sest inimesed mõistsid ilma võimuta käib kõikide sõda kõikide vastu. Julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused, isikuvabadused pole olulised. Religioon väljendab inimeste hirmu ja rumalust, kuid on vajalik korra hoidmiseks. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust.
ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik ei mõjuta turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Samuti peab tagama inimeste loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdsed võimalused võtta osa Eesti arengust, mis tagaks nii meie rahva heaolu, turvalise tuleviku kui ka riigi väärika koha teiste riikide seas. 4. Riigivõim Riik ja selle tunnused: Riik sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tunnused: territoorium maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi. Elanikkond kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.) Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi;
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile...
parlamentaarne (Eesti). Tööjaotus sai alguse linn, siis riik, õigusriigis eristatakse võime seadusandev, täidesaatev ja järelvalve, võimude lahusus täidesaatevvõim (lahendab riigis kõik küsimused), seadusandlikvõim (enim hääli saanud parteid moodustavad valitsuse ja nimetab ametisse kohtu liikmed), kohtuvõim (kontrollib seadusi, mida võtab vastu seadusandlikvõim ja kas täidesaatevvõim on seaduspärane) riigi tunnused maa ala, rahvas, riigivõim, riigi ülesanded kaitsta rahvast välisohtude eest ja hoida sisekorda, luua seadusi ja kontrollida nende täitmist, osutada ühiskondliku abi, tagada haridus ja arstiabi, demokraatia tugisambad rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja
tõusid. (Ford) 3. Infoühiskond - majanduselu põhinemine teadusuuringutele. Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. See tõi kaasa: tööviljakuse kasvu, tootmiskulude vähenemise ja suure tööjõu vabanemise. Tunnused: globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised 10. Riikide loomise teooriad. Lepinguteooria – kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2.orgaaniline teooria riigi tekkimise põhjuseks on samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. 3.vägivallateooria - inimühiskond on jagunenud juba sündides erinevateks hõimudeks ja rassideks. 4. teokraatlik teooria(jumal lõi) 5-maksistlik teooria - riigivõimu tekke põhjus on ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse 11. Uute riikide tekkimise probleemid – Kosovo, Ida-Ukraina (Novorossija),
· kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu
aastatel. Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. See tähendab, et ühiskonna elu ja majandus on reeglitele allutatud. Kui hakata võrdlema demokraatiat ja diktatuuri, siis leiame palju erinevusi. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, rahvas on iseseisev ning riigivõim kuulub rahvale. Diktatuuris on aga kõik vastupidi, nimelt, seal ei ole rahvas iseseisev, võimude lahususe põhimõte puudub ning riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte. Demokraatiat iseloomustab veel ka mitme partei süsteemi, mitu ideoloogiat, vabaajakirjandust ning avaliku võimu. Kuid diktatuuris on jällegi kõik vastupidi, seal on ühe partei süsteem, üks ideoloogia ning võim ei ole avalik.
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust-kuningas ei pidanud kellegile aru andma b) riigivalitsemises- riigivõim oli jagamatu, kujunesid ametkonnad c) sõjaväekorralduses-palgaarmeealaline armee, tekkisid akadeemiad d) majanduses-kujuneb merkantetistlik majandus e) kultuuris- tekib riigikeel, klassitsismreeglid pandi paika Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. kaubandus-rohkem müüa, kui osta. Väärismetallid näitasid rikkust, mitte raha. Pandi tollid peale, toodeti ise kaupu.
seadusele. NON REX EST LEX, SED LEX EST REX- mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusriigi idee on üpriski vana. Teoses on kirjeldatud , et õigusriigi lätete juures seisab õigusjumalanna. Tema ühes käes on õigusemõistmise kaalud ja teises mõõk ning side silmadel. Sellega on tahetud öelda , et jumalanna poolt kaitstav õiguskord on võrdselt ja kehtiv kõigi suhtes. Kõik on seaduse ees võrdsed. Riigivorm on sõltuvuses sellest, kuidas on organiseeritud riigivõim. Antiikmaailmast pärineb idee sellisest ühiskondliku elu riiklikust korraldusest, mis vastab ka kaasaegsetele ettekujutlustele riigikorrast. Õiglaseks ehk õiglusele vastavaks loeti ühiskondlikku korraldust, kus õigus, mis tänu avaliku võimu toetusele muutub üldkohustuslikuks seaduseks ning avalik võim , mis on õiguse poolt korrastatud ja piiratud on õigusele vastav riigivõim. Lisaks antud peatükis oli räägitud Aristotelese mõttest, et igas konstitutsioonis on kolm osa.
REFERAAT Demokraatlik valitsemine SISSEJUHATUS: Demokraatia on tulnud sõnast demos (Kreeka keel) ja sõnasõnalt tähendab rahvavõimu, kuigi reeglina on see tegelikult rahva osalemine poliitikas. Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa jt riigid. Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu ...
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab
SOTSIAALNE LIIKUVUS Sotsiaalne mobiilsus- ehk sotsiaalne liikuvus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele Horisontaalne sotsiaalne liikuvus- liikumine sarnaneb positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel Vertikaalne sotsiaalne erinevus- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel 1.3 ühiskonnamudel Agraarne ühiskonnakord- põllumajanduslik ühiskond Postindustriaalne- tööstusühiskond 1.4 riik ja riigivõim Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga Õigusriik- seaduste ülemlikkusel põhinevat võimukorraldust, ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigi valitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes Sotsiaalne õigusriik- riik peab tagama selle et sotsiaalsed ülesanded oleks täidetud Vabsid- vabadussõdalased
2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem. Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon:
too välja neli avaliku sektori 4)kontroll võimude tegevuse üle tunnust 5)arvestatakse vähemuse õigusi 1)riik on alati seotud võimu teostamisega 10.kas teie arvates on tänane 2)riik omab kontrolli kindla Eesti demokraatia või ikka territooriumi üle siirdeühiskond. Põhjenda. 3)riigi otsused vormistatakse Minu arvates on Eesti demokraatlik kirjalike õigusnormidena ning need riik, sest riigivõim põhineb on kõigile siduvad põhiseadusel ja meil on olemas 4)riigi institutsioonid on avalikud- kontroll võimude tegevuse üle. nad vastutavad kollektiivselt otsuste Eestis ei ole minu arust säilinud tegemise ja elluviimise eest ainsatki diktaatorlikku tunnust seega saame Eestit pidada demokraatlikuks 14. too välja erasektori ühiskonnaks mitte põhijooned siirdeühiskonnaks
2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem. Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon:
uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon, aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud) mõisate tagastamise järel
Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, ...
B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid näiteks ajaloolised dünastiad. B)karismaatilised liidrid omandavad autoriteedi tänu juhitalendile C)Mõistuslik kaalutlus. Tänapäeva ühiskonnas on võimuteostamisel kasutusel mõlemad meetorid. Võimu teostamiseks riigi abil (asutused ja inimesed, kelle abil valitsetakse), riigivõim, ametnikud, bürokraatia). Riigivõim on ülemuslik teiste võimuliikide suhtes, sellele iseloomulikud monopoolsed tunnused on: A)Ainuõigus: *kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. *koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. *kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. B)Otsused on kohustuslikud kõigile riigiterritooriumil asuvatele isikutele. *Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
Indiviidi vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine. Eestis on 2008 seisuga kodanikuühendusi ligi 30-40 000, nende hõive III sektoris on 5%. 1. Mis viitab Eesti kodanikuühiskonna nõrkusele? 1. Oodatakse, et keegi teine lahendaks probleeme, ei tegeleta ise sellega. Korteriühinguid on väga palju. Aktivist on siin riigis pigem negatiivne, mitte hea inimese staatus, nende mainet ei austata. Ei taheta silma paista ja ollakse passiivsed, juhile järgnemine on sobilik. 2. Kuivõrd riigivõim on huvitatud tugevast kodanikuühiskonnast? 2. Jätavad palju tegutsemisruumi, ei kaasata inimesi piisavalt otsustesse, arvamust ei küsita enne otsuse langetamist. Tuginetakse ainult teadmistele. Ideoloogiad Ideoloogiad Ülim väärtus Riigi roll majandus Sots. nõudmised Parempoolsed Liberalism Indiviidi vabadus Inimeste Vaba turumajandus, Iga elujärg sõltub
laulukooridest ning pidulistest, samuti on kujutatud ka Lydia Koidulat. Ent tegelikult ei teatud, kuidas seda üritust kellegi kolmanda huvides ära kasutati. Näiteks on valminud Adamson-Ericu maal kus sotsialistliku ja rahvuslikuna oli laulupidu võimudele meelepärane ja sobiv moodus korraldada massiüritusi. Ent eestlaste jaoks oli esiplaanil hoopis rahvuslik vaim ja ühtehoidmistunne. 1.4 Kuidas aitasid rahvusliku eneseteadvuse tõusule Eestis kaasa...? riigivõim- Riigivõim pigem üritas asju hoida tavarahvast kaugemal. Nad tegelesid omakasupüüdlikult ning nad ei teinud välja teiste soovidest. Näiteks võib tuua talupoegadelt maade päriseks ostmise eestlastest haritlased- Siinkohal võib näiteks tuua jällegi Merkeli, kes üritas talupoegi pärisorjusest vabastada(tegeles sellega) ning ta lootis, et nende elu muutub paremaks ent mitte siis, kui nende seisus samale tasemele jääb. Ta eesmärk oli ühiskondlike olude muutumine, ent
oma, isegi laste ja vanurite eest hoolitseb. 4. Mis on ühishüve? (materiaalne ja mittemateriaalne) Ühishüve jaguneb majanduslikuks ja mittemajanduslikuks. Mittemajanduslik ühishüve on haridussüsteem, tervisehoid, julgeolek ja kohtusüsteem (esmatasane) Majandlik on turg, tänav, park, avalikud kohad, avalik televisioon ja raadio. 5. Anarhia Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualismi propageerimine. Riigivõim ja ühe ühiskonnaliikme võim teise üle on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele. 6. Inimvajaduste hierarhia (püramiid) ENESETOETUSVAJADUS Isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine TUNNUSTUSVAJADUS Vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silis teatav staatus
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president
pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: · Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. · Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. · Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.
keskpunktis; Kuu, Päike ja planeedid tiirlevad ümber selle) 3. Usuti seda, mida silmaga nähti Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal Bütsants · Bütsants on kunagi lagunenud Rooma (ida osa) · Põhjused, miks ida osa alles jäi: 1. Parem geograafiline asukoht 2. Võtsid ära sillapead (head ründekohad) 3. Oskasid merel sõdida 4. Surmanuhtlus reetjatele (need kes reetsid meresõidu saladusi) 5. Tugev riigivõim Lääne Euroopa SARNASUSED Bütsants 1) Sai ristisõdadest kasu · piiramatu võimuga 1) sai ristisõdadest kahju 2) Talupoeg orjad · koolis õpetati samu 2) vabad talupojad 3) Senat- täidesaatev asju 3) senat- nõuandja võim 4) kelleegiumid
3. Usuti seda, mida silmaga nähti – Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal Bütsants • Bütsants on kunagi lagunenud Rooma (ida osa) • Põhjused, miks ida osa alles jäi: 1. Parem geograafiline asukoht 2. Võtsid ära sillapead (head ründekohad) 3. Oskasid merel sõdida 4. Surmanuhtlus reetjatele (need kes reetsid meresõidu saladusi) 5. Tugev riigivõim Lääne – Euroopa SARNASUSED Bütsants 1) Sai ristisõdadest kasu • piiramatu võimuga 1) sai ristisõdadest kahju 2) Talupoeg orjad • koolis õpetati samu 2) vabad talupojad 3) Senat- täidesaatev asju 3) senat- nõuandja võim 4) kelleegiumid
Seitse põhiseaduslikku institutsiooni Eestis 1. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seda juhib esimees Ene Ergma. 2. Eesti riigipea on president Toomas Hendrik Ilves. 3. Täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele. Seda juhib peaminister Andrus Ansip. 4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib
NATSIONAALSOTSIALIST LIK SAKSAMAA RIIGIVÕIM • Tekkis Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ning esimeheks sai Adolf Hitler • Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks • Loodi võimas armee- Wermacht • toetati Francot Hispaania kodusõjas • Sõber Itaalia ja Jaapaniga • Saksamaa tahtis oma territooriume tagasi saada MAJANDUS • Eesmärgiks oli tõsta riigi sõjalist võimsust • Riik võttis pankuri...
ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad). Mittemajanduslik ühishüve- efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament
Monarhia valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus. Otsene demokraatia rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal. Esindusdemokraatia inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ning usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ja otsuseid langetama
Avalik ja erasektor Riigi tunnused · Riik on alati seotud võimu teostamisega. · Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud. Riigiasutused · Kohus · Keskpank · Seadusandlik võim - parlament · Täidesaatev võim valitsus · Järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid Riigiasutuste tunnused · Kindel sisemine struktuur ja hierarhia. · Moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks.
Demokraatia traditsioonide nõrkus (Saksamaa,Venemaa, Itaalia) Sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USA-sse Kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa) Raskustest ülesaamiseks toetati nn. karmikäelist valitsemist Diktatuuri tunnused: · Võimude lahususe põhimõte puudub · Rahvas ei ole iseseisev · Ühe partei süsteem · Riigivõim on koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte · Üks ideoloogia · Range kontroll ajakirjanduse üle · Juhikultus · Võim ei ole avalik ega kontrollitav · Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu · Trüki- ja sõnavabadus puudub
-raha olemasolu (sai osta masinaid, töötajatele palka maksta) -turg kauba jaoks (kaubavahetus, inimesed ostsid) -konkurents (kõik hakkasid kvaliteeti parandama jne) Tagajärjed -industriaalühiskonna tekkimine -rahvastiku kasv -linnastumine -põllumajanduse areng -transpordi areng (rong, laev) - migratsioon -hariduse, kultuuri areng Poliitilised ideoloogiad Konservatism- 19. sajand, järskude uuenduste vastu, aadel, kirik, vaimulikud, muutused teeb kuningas, reforme teeb riigivõim, kirik on megatähtis Liberalism- vastukaaluks, kodanikud kes tahtsin võimule, vabadus, võrdsus, usuvabadus Sotialism- et võrdsust tuua, kolmas seisus, võrdsed õigused, usu vastu, pole klasse Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakkumine vahekorra tulemusena Ideoloogia- kogum ideid mis juhivad inimeste poliitilist tegutsemist
Generaalstaadid: ülesanded, koosseis- muutuste ja maksude kinnitamine, tähtsate otsuste vastuvõtmine. 300 aadlikku, 300 vaimulikku ja 600 kolmanda seisuse esindajat. Karolingide renessanss- Rooma kultuuri taaselustamine, eesmärk saavutada Antiik- Rooma tase-teadmised ja oskused. Majandusliku tähtsusega, suur kloostrite tähtsus, hakati tootma kohalike münte, põllutööriistad. Absolutismi tunnused: riigivõim jagamatu, valitseja on võimu saanud jumalalt ja ei pea rahvale aru andma, pürgimine ühtsuse poole. Merkatelism- majanduspoliitika. Eesmärgiks suurendada rahvuslikust. Inimeste ja ja kodanike õiguste deklaratsioon. Rikkus tulenes väärismetallide rohkusest. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 : Põhjused : valgustusideede levik, Ameerika iseseisvussõja mõju, kriis majanduses, poldud rahul riigi juhtimisega
Ettevõtete juhid said õiguse tootmis-ja haldusküsimusi ainuisikuliselt lahendada. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Kodanikuvabadused kaotati. Asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Üks natsionaalsots. Õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine. Abiellumine juutidega keelati(võõras tõug). Jälgiti et kurjategijad jms lapsi ei saaks, aga terved ja tugevad rohkem saaks. Sellise sorteerimise võttis riigivõim enda peale.Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. Seega võttis riigivõim endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Natside propaganda väitis, et kõik tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad on juutide meelevallas ja et nad sepitsevad kommunistidega vandenõud ja tahavad Saksamaa võõrriikidele maha müüa. 1935. jõustus mitu seadust, mis piirasid juutide poliitilisi-ja kodanikuõigusi. Suur osa saksa
47.Ameerika kodusõda Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei Abraham Lincoln 1861-1865 16.president tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka USA enne kodusõda , 31 osariiki läänes polnud veel hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse osariike riigivõim, kinnitas paavst Probleem orjanduses, lõunaosariikides levinud, 1802 Napoleon eluaegne konsu l viidi läbi põhjaosariigid ei tahtnud, et see leviks ka läänes rahvahääletus; sai määrata järglase asutatavatesse osariikidesse 1804 Prantsusmaa keisririik senat kuulutas Põhjaosariigid olid edukad tööstuses, Lõunaosariigid Napoleoni keisriks
muutuma maailma valitsejaks. · Natsionaalsotsialistide eesmärk oli nn. uue korra loomine,mis tähendas · demokraatia · kommunismi, · juutluse kõrvaldamist Natsionalistlik õpetus · Rassisilise puhtuse tagamine. · Abiellumine võõra tõu esindajatega keelati. · Vaimuhaige ja kurjategija ei tohtinud saada lapsi. · Selleeest pidid tervetel naistel lapsi rohkem sündima. · Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. · Riigivõim sai endale õiguse sekkuda õiguse inimeste ellu. Diktatuur · Loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. · Need pidid üles näitama täielikku ustavust juhile. · Kui pruunsärklastel relvad ära võeti muutus tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon SS . · Algselt oli SS asutatud Hitleri ihukaitseväena. · SSle allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Juutidest
Maadeavastused Põhjused: Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Vajadus idamaiste vürtside, kalliskivide ja siidi järele. Kullajanu. Seiklusjanu. Eeldused: Tugev ja stabiilne riigivõim. Pikaajalised meresõidukogemused. Soodne geograafiline asend. Täpsemad mõõteriistad. Uus laevatüüp- karavell. Head geograafilised teadmised. Tulemused: Inimeste silmaringi avardumine. Uued mereteed ja maa-alad. Uued kultuurid (mais, tubakas, kartul, tomat) ja loomad (kalkun). Uued haigused (süüfilis). Pärismaalaste kultuuri hävinemine. Uuendused majanduselus: Uute kaubateede tekkimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
