PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
tahaks ju mõne väikse vea pärast surra. 2. Kuidas Sa seletaksid põhimõtet "hammas hamba, silm silma vastu"? Millise hinnangu Sa sellele annaksid? Kokkuvõtlikult ütleski iga seadus sama: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui üks mees lööb teisel hamba välja, siis tehakse selle lööjaga sama. See on üsna õiglane, kuigi ka julm. Ma arvan, et see hoidis inimesi veidi tagasi, pani mõtlema, et kas see tegu on ikka vajalik. 3. Kas selline õiguskord oleks ka tänapäeval mõeldav ja õiglane? Põhjenda oma arvamust. Selline õiguskord ei oleks küll mõeldav (meie valitsus ei võtaks iial seda isegi mõttesse), aga ma arvan, et see oleks õiglasem kui meie praegune õiguskord. Meie ühiskonnas on liiga palju kuritegevust ning minu arvates oleks selline kord veidi parem. Meie praegused seadused küll kohustavad kurjategijaid vangis istuma, trahvi maksma jne, kuid minu meelest ei ole see piisav. Samas oleks "hammas hamba,
õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 22.12.2011 vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012)? Tegelikult on igas arenenud ühiskonnas suur hulk erinevaid eluvaldkondi reguleerivaid õigusnorme. Õigusnormid grupeeruvad süstematiseeritult moodustades üheskoos õiguskorra. Õigus – õigussugukond – õigusperekond – õiguskord – õigusvaldkond – õigusharu – õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal
Õiguskord peab tuginema ühiskonnas tunnustatud väärtustel ja avalikku võimu tuleb teostada täpses vastavuses seadustega, välistades riikliku omavoli isikute üle. Eraõiguslike suhete arengus luuakse eeldused, et kõik isikud on võrdselt kaitstud, majandussuhete aluseks on isikute vaba kokkulepe ja õiguskord tagab ning väärtustab ausa ettevõtluse arengu. Eesti õigusvaldkonnad on üldiselt hästi reguleeritud. Riigi ja kodanikuühiskonna toimimiseks vajalikud õigusaktid on olemas ja enamasti ka Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Nüüd peab hoolikalt jälgima, et riik ei hakkaks pärssima kodanike võimet vabalt oma elu korraldada, s.t ei sekkuks oma võimuga sinna, kus kodanikud saavad oma huvid ja õigused temata suurepäraselt rahuldatud
Ius non scriptum, Ius scriptum Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. Cicero- kirjapandu kujul omandab õiguse sellise tähenduse , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Lus scriptum- tõeline õigus. See on formaalselt määratletud ja lähtud riigist kui institutsioonist.
Ülikoolid saavutasid tähtsa koha õigussüsteemis kuna nende poolt antavad baasteadmised võimaldasid kohtutel eeldada, et jurist valdab vähemalt minimaalsel tasemel kohtusaalis vajaminevast treminoloogiast ja metoodikast. Case studist saadud analüüsivõime tagas ka selle, et praktikud ja kohtunikud suutsid püsida ühel lainel vaatamata sellele, et nende eesmärgid kohtusaalis ei olnud alati samasse kategooriasse kuuluvad. 7. Aasia lepitumenetluse tähtsus Aasia õiguskord paneb üksikisikule kohustuse arvestatada teistega ning vajadusel jätta oma huvid tahaplaanile. Tänu sellele on lähenemine vaidluste lahendamisele oma olemuselt erinev läänelikust õigussüsteemist. Kui common law ja kontinentaalsüsteemis on arusaam, et vaidluste lahendamine peab olema kooskõlas paika pandud reegelitega, mis on õigussüsteemi lahutamatu osa ja annab seeläbi subjektidele rollid vaidluste lahendamisel, siis aasia õigussüsteemis pööratakse tähelepanu
Rekonstrueerimisel muutetakse kasutust. 3. Majandus kava koostamine on millise kompleksi tegevus. Haldustegevus 4. Millisesse kompleksi kuuluvad lammutus tööd? Remonditööd. 5. Milline on haldus ja hooldus kulude omavaheline suhe? Tavaliselt on halduskulude maht 2 suurem. 6. Mille pooles erinevad füüsiline ja juuriidiline isik? Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Juuriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. 7. Mida iseloomustab energia märgis? Iseloomustab konkreetse maja energiakulusi, kui palju kuulub hoone kütmiseks. 8. Miks veemõõtjad valetavad? Veemõõtja täpsus sõltub mõõtjat läbiva veevoolu kiirusest.
ühiskond oli Sinu meelest VanaBabüloonia riik kuningas Hammurapi ajal? Ühiskond pidi päris kuulekas olema, sest reeglid oli väga hästi paika pandud. Ühiskond pidi valitsejaga rahul olema. 2. Kuidas Sa seletaksid põhimõtet "hammas hamba, silm silma vastu"? Millise hinnangu Sa sellele annaksid? See tähendab, et kui sina midagi halba tegid tehakse sulle karistuseks sama. Ma arvan, et see on üpris mõttetu karistusviis, kuna nii võib töövõimetuks jääda. 3. Kas selline õiguskord oleks ka tänapäeval mõeldav ja õiglane? Põhjenda oma arvamust. Ei oleks, sest tänapäeva inimesed pole harjunud suurte füüsiliste karistustega ja inimesed kes on valesti süüdi mõistetud kaotaksid oma jäsemed. Väga palju inimesi saaks surma ja arstid ei julgeks enda abi pakkuda kartes midagi valesti teha. See oleks mõeldav vaid siis kui kuritegu oli tahtlikult korda saadetud.
moodust. Euroopa ühenduse nurgakivi. 3. EÜ sekundaarse õiguse moodustavad EÜ primaarse õiguse alusel vastu võetud õiguasaktid, milleks on määrus, direktiiv ja otsus. 4. Primaarsed õigusaktid on kohustuslikud kõikidele liikmesriikidele. 5. Soovitused ei ole õigusaktid, nad väljendavad arvamust on soovitusliku iseloomuga ja ei ole juriidiliselt siduvad. Arvamused ei ole õigusaktid on soovitusliku iseloomuga. Acquis Communautaire- EL-s kehtiv õiguskord. Terminit kasutatakse EL kõikide õigusaktide üldnimetajana. Kõik liidu liikmesriikide siduvate ühiste õiguste ja kohustuste kogum.
Riigi ülesanne oli elu korraldamine teatud maa-alal. Kehtestati seadused, selleks et jälgida seaduste täitmist tuli panna tööle riigiametnikud, kes kontrollivad seaduste täitmist. Riik pidi tagama korra, turvalisuse ja kaitsma ka välisvaenlaste eest. Riik peab tagama ka turvalisuse. Riigi turvalisuse tagab ametnikkond (politsei, sõjavägi jne). Sellel ajal tegeles haridusega kirik, eelkõige perekond. Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku effektiivsuse kõrvale seatakse heaoluriigis alati sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õigus: vanaduspension (selle kindlustab riik), haigusrahad, töötu abiraha kindlustusväljamaksed. Lastetoetus, invaliitsuspension, toimetulekutoetus toetusrahad riigi eelarvest. Kokku on need kõik väljamaksed. Raviteenused, munitsipaal elamud, haridus teenused. Kõik kokku
Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ...
Kui Ateena kodanikud oli keskendunud rohkem vaimutööle ja staatusele ühiskonnas, oli Sparta sõjaväeline linn, õpetades igat poissi juba noorelt saamaks sõduriks. Igaühel on eri arvamusi selle kohta, mis on parem, kuid usun, Ateena oleks linn minu jaoks. Sealne elu oli elamiseks palju lihtsam, ei tulnud tegeleda päevast päeva sõjaliste harjutustega, vaid sai tegeleda vaimutöö ning ühiskondliku kommunikatsiooniga. Seal on palju omadusi, mis Spartal puuduvad, samuti on Ateena õiguskord õiglasem, eriti naiste osas.Ateena inimesed, õigemini mehed olid veendunud, et nende päev peab mööduma kindla graafiku alusel. Hommikul külastati tuttavaid, aeti nendega arukat ateenlasejuttu ja mindi edasi, tegelema kehaliste harjutuste või otsiti sobiv koht, kus süüa. Vahel külastati ka mitmekesi mõnda sõpra, korraldati seal asjakohane pidusööming, peale seda mindi koju. Naiste ülesandeks oli olla enamik ajast kodus, valvata lapsi ning hoolitseda kodu eest.
· 4.juuli 1776 13 riiki kuulutavad end Ameerikas iseseisvateks riikideks Iseseisvussõda · Inglaste armee: suure, parema relvastuse ja väljaõppega · Ameeriklaste armee: väiksem, kehvema relvastuse ja väljaõppega, vabatahtlikud · http://google.ee Ameerika Ühendriikide loomine · 1787.a põhiseaduse väljatöötamine · Riigi nimi: Ameerika Ühendriigid (United States of America USA) · Võimu jagunemine osariikide (majandus, õiguskord, koolihariduse andmine) ja föderaalvõimu (riigi rahandus, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubandus)vahel Lipp õiglus vaprus Esialgsel lipul puhtus 13 tähte, nüüd 50. Triipude arv endiselt13. Thomas Jefferson · Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaks oli Thomas Jefferson http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Aa_jefferson_subj_e.jpg
• 4.juuli 1776 – 13 riiki kuulutavad end Ameerikas iseseisvateks riikideks Iseseisvussõda • Inglaste armee: suure, parema relvastuse ja väljaõppega • Ameeriklaste armee: väiksem, kehvema relvastuse ja väljaõppega, vabatahtlikud • http://google.ee Ameerika Ühendriikide loomine • 1787.a põhiseaduse väljatöötamine • Riigi nimi: Ameerika Ühendriigid (United States of America – USA) • Võimu jagunemine osariikide (majandus, õiguskord, koolihariduse andmine) ja föderaalvõimu (riigi rahandus, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubandus)vahel Lipp õiglus vaprus Esialgsel lipul puhtus 13 tähte, nüüd 50. Triipude arv endiselt13. Thomas Jefferson • Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaks oli Thomas Jefferson http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Aa_jefferson_subj_e.jpg
nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. 7. Õiguskorra normatiivsus tähendab, et on olemas mingisugune etalon, määr, või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Õigus kas lubab, keelab või kohustab. 8. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra. II. Konstitutsioonilised seadused III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus. IV. Lihtseadus. Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. V. Seadlus. See on seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil
kuuluma lääs, Portugalile ida. Ka nüüd ei sõlmitud mitte lepingut, vaid paavst oli pigem annetaja. Mõlemad ilmalikud valitsejad tuletasid oma valitsuse paavstilt ja seega Jumalalt. Umbes sajand hiljem tekkisid Põhja-Euroopas Madalmaade ja Inglismaa näol jõud, kes ei tunnistanud Hispaania ja Portugali maailmavalitsemist ega paavsti võimutaotlusi. Avastuste ajastul saadi esmalt hakkama keskaja õigusega ning veel oli kirikuõigus universaalne õhtumaine õiguskord. Ülemeremaade avastamise tagajärjel tekkis õhtumaisele õigusmaastikule palju valgeid laike, mis tuli täita juriidilise uudisloominguga. Meresõitjate avastused põhjustasid ja nõudsid avastusi ka juristidelt. Nii tekkiski Euroopa rahvusvaheline õigus. Toimus üleminek kristlikult maailmaõiguselt rahvusvahelisele õigusele. Riigid hakkasid reguleerima õigusasju oma võimutäiusega, kirikut vahendajana vajamata. Kui 1493. aasta
Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siseriiklikust õigusest need sätted, mis on vastuolus vahetult kohaldatava õigusega. EÜ asutamislepinguga loodi uus õiguskord Liikmesriigid delegeerisid ühendustele osa oma suveräänsusest. Hilisemate siseriikliku õiguse normide kohta ei kehti põhimõte lex pesterior derogat priori. Liikmesriikide kohustused ei sõltu hilisema õiguse suvast. EÜ asutamislepingu artikkel 249, mille kohaselt on määrused liikmesriikidele tervikuna siduvad ning vahetult kohaldatavad. Euroopa Liidu õiguse ülimlikkuse tingimusteks on;
ja võimete arvesse võtmist. · Õiglane on: Kohelda igaüht lähtuvalt tema isikupärastest omadustest. Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus · Tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. · Idee kohaselt peab õiguskord olema kujutatud selliselt, et inimesel on võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õigus peab olema selge, kuid kindel & ühetähenduslik · Õigus on kindel, kui selle realiseerimine on riigi poolt reaalselt tagatud. · Õigust tagavad riigi institutsioonid (kohus jms) · Õiguse kindlus sõltub sellest, kui kaua on võimalik üht vaidlust tõstatada või kedagi kohtu alla anda.
ennetada töötuse tekkimist, nt luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega passiivne: valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt maksab töötu abiraha Tööturuteenused Eestis- töövahendus, karjääri nõustamine, tööturu koolitus, tööpraktika, avalik töö, palgatoetus Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis Eestis Juriidiline isik- eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime Brutopalk- väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist Netopalk- palk pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamisi, see laekub töötaja pangaarvele Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta Deebetkäive- kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Kreeditkäive- teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa
normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„etalonid“. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemide puhul väga olulised. Oluline on ka süsteemi organiseerituse ehk korrastatuse tase. Sinna jõudmisele eelneb areng. Oluline on, et süsteem oleks organiseeritud, sest siis seda vähem saab teha mõjutada väljaspoolt. Õigussüsteem ei saa olla rangelt aksiomaatiline süsteem. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui suhteliselt hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Sotsiaalsed normid on korra loomise vahendid inimkäitumises. Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee-me lähtume kirjutatud õigusest, õiguslausetest ja normidest. Vastandina on avatud süsteem ehk case law.
vaesem rahvas eeslinnadesse. Linnahooned olid algul puidust, mis tähendas kestvat tuleohtu.Eriti laastavad oli suuremates linnades. Keskaegne välimus on ajaloolistest linnadest kõige paremini jälgitav jällegi Tallinnas, kus on säilinud tänavavõrk. Tallinna linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitseüsteeme kogu Põhja- Euroopas. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Kehtestati erinevates linnades Lüübeki linnaõigus, Riia õigus ja pooskopiõigus. Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad. Raeliikmete arv oli linnades erinev, muutudes ka vastavalt linna kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad. Raeliikme seisus oli eluaegne. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine.
USA tekkimine Pt 14 1000, 1492? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-Ameerika koloniseerimine Click to edit Master text styles Second level Seikluseotsijad Third level Usulise tagakiusamise eest Fourth level põgenejad Fifth level puritaanid (1620 "Mayflower") hugenotid katoliiklased (Maryland) kveekerid (Pennsylvania) mormoonid jne Majanduslikel põhjustel väljarändajad Väljasaadetud Orjad Aafrikast (1619) Kokkupõrked indiaanlastega Maad ei müüda Inglismaa asumaana Click to edit Master text styles Second level Third level 1775. a 2 milj valget asunikku, ...
3) juriidilise isiku õigusvõime peab olema kooskõlas vastava põhiõiguse olemusega. Paragrahvi 9 lg 2 õiguslik tagajärg on, et põhiõigusvõime laieneb konkreetsel juhul juriidilisele isikule. 5.1. PS ei ütle sõnaselgelt, mida tähendab „juriidiline isik”. Tegemist on seaduse tasandi mõistega, millel on õiguskeeles väljakujunenud tähendus. Juriidiline isik on abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime. Siiski ei kattu PS mõistekasutus seaduse mõistekasutusega. Erinevus PS ja seaduse juriidilise isiku mõistete vahel seisneb nõutava õigusvõime ulatuses. Kui seaduse tasandil on juriidilise isikuga tegu alles nn täisõigusvõime esinemisel, siis PS lävi on madalam: juriidiline isik § 9 lg 2 tähenduses on ka osalise õigusvõimega moodustis. 5.1.1
Määrus Kohalik omavalitsus · Õigusnormi koht on õiguseallikas. · Õiguseallikatest leiame õigusest. 1. PÕHISEADUS kõige kõrgemal kohal õigusallikate hierarhias. · Kõik normid peavad olema kantud ülipositiivsest ehk loomuõigusest. · On midagi loomulikku, mis meile kuulub, mida ei saa seadusega võtta. · Riigikohus on ka konstitutsioonikohus. · Eesti õiguskord kasutab õiguse allika tähenduses õigustloovat akti paragrahv 139 sätestab selle. · Seadus sisaldab alati õigusnormi. · Kõik teised ei pruugi õigusnormi sisaldada. 2. KONSTITUTSIOONILISED SEADUSED vastuvõetavad riigikoguliikmete häälteenamusega. · Presidendi valimine · Valitsuse seadus · Kodakondsusseadus · Eesti Panda seadus jne. 3. RAHVUSVAHELINE TAVAÕIGUS on PS tulenevalt meie korra lahutamatu osa. 4
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: ...
25000 a. tagasi Aasiast Amerikase tulid indianlased. Neid oli kuskil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega, kasvatasid tubakat. Mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofor Calumbus 1492 aastal avastas Ameerikat. Uue riigi sisse hakkasid paljud inimesed sisse tulla. Uute asukate hulka oli kaupmehi, talupojad, käsitöölisi ja olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne. Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest. 17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad, aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kuts...
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasidki Lääne-Euroopa riigid tegelema ka sotsiaal majanduslike probleemidega. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Ta pakub teenuseid (nt. haridus ja tervishoid), millest turg pole huvitatud, ning pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske. Heaoluriik täidab niisii lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust, sekkudes aktiivselt majandusse, jagades maksupoliitike abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ning perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust. Esimene neist avaldub nimetuses ülekandeühiskond, mida heaoluriigi kohta ka vahel kasutatakse. Ressursse, eeskätt
Õigusnormi ülesanne (kontinentaalses õigussüsteemis) on anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel inimesed minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda. Õigus on inimese tegevuse ja headuse kujundaja siiski ainult juhul, kui inimene võib mõistlikult eeldada, et see, mis õigusena kehtib, viiakse ka tegelikkuses ellu. Õiguskindluse idee kohaselt peab õiguskord olema kujundatud selliselt, et inimesel on võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigusnormi loogiline struktuur on samasugune nagu igal käitumisreeglil: KUI ……….. (I), SIIS ………… (II), VASTUPIDISEL JUHUL ………… (III). Struktuuri alusel liigitatakse õigusnormid täielikeks ja spetsialiseeritud õigusnormideks.
o On ohtlik loodusele ning keskkonnale Heaoluriik 19. sajandi lõpuks oli Lääne Euroopas toimunud 2 põhjapanevat ühiskonnamuutust: 1. tööstusrevolutsioon oli teinud valitsevaks vabrikutöö 2. kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, mille tingisid kodanlikud revolutsioonid Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab lisaks riigi funktsioonidele( õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Demokraatia levik Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: 1. konkurents 2. hääleõigus 3. kodanikuõigused Demokraatia tunnusjooned: kodanikuvabaduse tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
4. PS- Põhiseadus Siseriikliku püramiidi sisu a)Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa (§3) kus PS on kõige kõrgemal. b)konstitutsioonilised seadused (§104) c)seadused; seadus (§65; 109) d)määrused (§87; 94) e) KOV määrused- kohalik omavalitsus (§154) Õigusnormide maailm vajab korrastamist, süstematiseerimist. Mandri Euroopas on see olnud kodifitseerimine. 19. saj tekkis rahvuslik õiguskord. Mandri Euroopas toimus 19. saj. väga intensiivne õigusnormide loomine. Eesti siseriiklik õigus Õigust loov akt- koht kust me leiame õigusnormi. Ülipositiivne õigus seisab piltlikult iga õiguskorra kohal. Eelkõige märguanne avalikule õigusele. Kõrgeimal kohal eesti püramiidis on põhiseadus. 30.09.2014 ÕIGUSNORM Õigusnorm kui süsteemi osa I mitteamorfsus- terviklikkus Iga norm peab leidma õiguskorras oma kõige õigema koha. Üldisem tähistus korra loomiseks
inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis". - Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset väärtuskogumit, mille kehtimise aluseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue. 1. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse erinevus? Selgita! Positiivne õigus on kehtiv õiguskord, millelt oodatakse, et see oleks õiglane ja hea. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Positiivse õiguse kohal nö kõrgub ülipositiivne õigus. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. Seega peab positiivne kehtiv õigus olema kantud loomuõigusest, mida keegi
politsei, õigusorganid)-kohtusüsteem Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normed Euroopa liidu õigusaktid 8. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on
www.riigikohus.ee – põhiseadusliku järekollegiumi ja üldkogu lahendid www.digar.ee / www.bie.nlib.ee – juriidiline kirjandus www.juridica.ee www.just.ee/10716 -PS juriidilise ekspertiisi lõpparuanne www.curia.eu – Euroopa kohtu otsused www.eurlex.europa.eu §2 Eesti Vabariik Teooriad riigi mõistest: 1) I. Kant- Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all 2) G. Jellinek- 3 elemendi õpetus: territoorium, rahvas ja võim 3) Riik kui juriidiline isik 4) H. Kelsen- Riik on õiguskord 5) H. Heller- Riik on otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraselt korraldatud tegutsemisüksus st riik on masinavärk, mis tagab otsuste sündimised 6) K. Schmitt- Riik kui korravõim 7) Ühiskondlik leping- riik on ühiskondliku teooriaga konstrueeritud üksus Riigi mõisted Riik on mitmetähenduslik mõiste vastavalt kontekstile. 1. Empiiriline mõiste e kolme elemendi õpetus- territoorium (oma Maa pinnast, mis on
ÕIGUSKORD JA KORRAKAITSE 1. KAASUS kohutuasi 2. ADVOKAAT- kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid ...
loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Era- ja avalik õigus Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama. Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast: 1. Huviteooria, mis on vanim liigitamise põhimõte 2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord. Õiguskord on kehtiva õiguse kogum, mis korraldab konkreetse poliitilise ühiku elu; õigussüsteemist tulenev ühtne õiguslikult tagatud kord. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: õiguskorra vertikaalne struktuur liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust. Seadused on kõrgemal kui seadlused ja määrused. Tuleta meelde rahvusliku õiguskorra püramiid.
Saksa õigussüsteemil. · Common law põhineb pretsedentidel · Islami õigus · Aafrika konstitutsioon kultuuride segu Uurimistöö: küsimused esitab õppejõud, mina valin akti ja allikad. Oh yeah! Vajab eeltööd. põhiprobleemid: · Õiguse eelistused ja mõiste · õiguse allikad · õiguse normid · riik, konstitutsioon · õiguskord ja selle struktuur · õigussuhted · õiguse realiseerimine · õiguse rakendamine · õigusteadus ja selle õppimine (õp 227-245) Maailma õiguskultuurid 9. september 2008. a. 8:13 Islami õigus "Allah akhbar" ("Allah võidab") Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale: Teoloogia õpetab, mida uskuda Püha seadus õpetab, kuidas käituda.
hakkasid vastu, kuna neil oli halb varustus ja puudus väljaõpe. Poola aeg · Lõuna Eestis · 28. november 1561 ( Riia peapiiskopkonna ja Ordu alad Poolale) kuni 1629 ( Altmargi vaherahu) Alistumisleping · Sigismund 2 Augusti privileegid : ( Kinnitati samal päeval alistumislepinguga): Privileegidega said aadlid õigused: - Usuvabadus - Ainuõigus kohalikele riigiametitele - Endine õiguskord - Avardas lääniõigust Vastureformatsioon Ühiskondlik protsess, mille käigus katoliku kirik püüab taastada luteri kirikule kaotatud positsiooni. -1583. a. asutatakse Tartus gümn. ja tõlkide seminar. (Senini kõrgeim haridusasutus.) Ignatus Layola 1540. a. Jesuiitide ordu rajaja. Rahvastik Poola ja Rootsi ajal: Rahvaarv 250-300 000 120-140 000 350-400 000 170-180000 Aasta 1558. a. 1620. a. 1695. a
HETIIDID & PÄRSIA IMPEERIUM · Satraabid pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse Hetiitide kronoloogiline ülevaade · Alamatelt nõuti, et nad tunnistaksid kuningat ja maksasid makse · Kujunes tugev riik 1700 a eKr, pealinnaks Hattusa. Alistasid Väike- · Igas piirkonnas jäi muidu kehtima iga ühe õiguskord Aasia. Vallutusretked Süüria ja Mesopotaamia suunas. · Tähelepanu pöörati ühendusteedele · 1595 a eKr rüüstasid Babüloni ja tegid lõpu Vana-Babüloonia · Suur Kuningatee Sandesist Susani. riigile Religioon · 13. saj eKr sõditi Süürias ja Palestiinas. Egiptuses sõlmiti Ramses · Varasem usk oli sarnane India usuga
Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolon...
või liitriik. Iseseisvussõda 1776 1783 iseseisvussõda. Miks sõda puhkeb? Sõja puhkemise põhjus oli see, et Inglismaa ei olnud nõus loobuma kolooniataest Põhja-Ameerikas. Ameerikalste liitlased olid Madalmaad ja Prantsusmaa 1783 sõlmiti Versailles rahuleping, eissmene suurem võit 1777. Aastal. Uus riik USA 1789 uus põhiseadus. Seaduse kirjutamisel võttis föderalistlik suund osariikide võimupädevus oli majandus, õiguskord, kooliharidus. Keskvõimm födreallvõim tegeleb riigi rahanduse, kaitse välispoliitika ja maailmakupade kümnistega Uus osariik tekib siis kui mingil territooriumil elab vähemalt 60 000 meest. 1789 valiti esimene president G.Washington, kes kujundas oskuslikult valitsusstruktuuri. Ta rajas ka uue pealinna Washingtoni, et mitte eelistada ühtegi osariiki 10. Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni eelõhtu
Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul. Monarhia valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias.
Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kujunemise võib jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Õigus eksisteeris varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad (eelajalugu). Õiguse ja õigusmõistmise tunnusjooned juba sugukondliku korra ajal. Ajaloost on tuntud veritasu kui kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu
Järelikult ei ole õige eeldada, et tal ei ole õigust nõuda kurjategija elu selleks, et tagada õiguskord (ibid). Kas surmanuhtlus suudab kuritegusid ära hoida, kas ja milline on tema ennetav mõju ning millest tuleneb surmanuhtluse põhjendatus karistusliigina? See toetub karistusteooriale, mis tänapäevasel kujul lähtub Kanti ja Hegeli filosoofiast pärit tasumisideest. Iga karistus peab vastama kuriteo raskusele, sest ainult sellise karistusega on võimalik taastada kuriteoga rikutud õiguskord. Tapmisele vastab ja on seega õiglane karistus surmanuhtlus. Absoluutse karistusteooria järgi ei pea karistusel olema enam mingit täiendavat ega ärahoidvat eesmärki (Sootak 1996: 14). 1.1.1 Surmanuhtluse vastuargumendid Inimõiguste ülddeklaratsiooni 3. artikkel ütleb, et ,,kõigil on õigus elule". Õigust elule peetakse tihtipeale kõige tähtsamaks ja kõige põhilisemaks õiguseks, millest teatud mõttes tulenevad kõik teised inimõigused
Riigiorganite süsteemiks nimetatakse kindlaksmääratud kujul korrastatud, juriidiliselt vormistatud ja alluvusliku astmestatusega korraldatud võimu struktuuride instituute, mille kaudu ja abil teostatakse ühiskonna riiklikku juhtimist. 10. Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine. Ühiskonnaelu reguleerivateks organiteks on keskvõimude ministeeriumid ja ametkonnad, mis teostavad ühiskonna ja riigielu juhtimist kindlaks määratud valdkondades. 11. Riigi õiguskord. Riigi õigusnormide kogum, mis jaguneb süsteemideks ja õigusperekondadeks. 12. Õiguskorra funktsioonid. 1.sisemise rahu kindlustamine, mis hõlmab: a) konfliktide ennetamist ja b) konfliktide lahendamist; 2. vabaduse kindlustamine, mis hõlmab a) kaitset teiste sekkumise eest isikuvabadusse, b)kaitset riigi sekkumise eest ja c) vabaduse realiseerimise garanteerimist; 3. õigusliku võrdsuse tagamine; 4. sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustuse tagamine; 5
liikmete üle oli väike. (konföderatsioon oli mannetu väliskaubanduse ja välispoliitika asjus). 1787.a kolooniate esindused (Konstitutsiooniline Konvent) koostasid põhiseaduse, mis tagaks ühtse välispoliitika. Eesmärgiks oli luua tugev kohalik võim. Föderatsiooni kompententsi kuulusid välispoliitika, riigikaitse, väliskaubanduse, raha- ja postiteenistuse korraldamine ja nende ülalpidamiseks vajalik maksustamine. Osariikide kompententsi jäid majandus, õiguskord, kooliharides. (Teksti kirjutas James Madison). Esimeseks presidendiks valiti 1789 G. Washington. Viidi ellu Montesquieu võimude lahususe printsiip. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosnes Saadikutekojast (valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist (igast osariigist 2 senaatorit). President on riigipea ja täitevvõimu juht, juhib valitsust, mis ei vastuta parlamendi ees. Presidenti ei saa tagandada ilma kohtuliku süüdistuseta. Kongressi
Põhja-Atlandi lepingu sätteid. Lepingu üks tähtsamaid punkte ütleb, et rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu käsitletakse kui rünnakut kogu NATO vastu ning sõjalise konflikti korral sekkuvad kõik NATO riigid. vabadus Vastavalt Põhja-Atlandi lepingule on NATO põhieesmärk kaitsta oma liikmesriikide vabadust ja julgeolekut poliitiliste ja sõjaliste vahenditega. julgeolek NATO seisab liikmete ühiste väärtushinnangute eest nagu demokraatia, iga isiku vabadus, õiguskord ja konfliktide rahumeelne lahendamine ning propageerib neid väärtusi euro-atlantilises piirkonnas. transatlantiline ühtsus allianss kehastab transatlantilist ühtsust, millega Põhja-Ameerika ja Euroopa julgeolek on jäädavalt seotud. Liit seisab kõigi liikmesriikide ühiste huvide kaitseks tehtud jõupingutuste eest. Washingtoni leping Washingtoni leping, ka Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil
vajadus.Klassikalisel ühenduse institutsioonidele on küll antud suveräännsed volitused ,kuid vaid piiratud valdkondades ja nad ei saa oma pädevust ise suurendada.Sarnasus rahvusvahelise organisatsiooniga on selles ,et ta loodi lepingutega ,mis jõustusid rahvusvahelise õiguse järgi.Borchardt kasutab "supranatsionaalsuse" mõistet.See on mõeldud osutamiseks ühendusele kui assotsiatsioonile ,millel on sõltumatu võim,oma suveräännsed õigused ja liikmesriikidest sõltumatu õiguskord ,millele nii liikmesriigid kui nende kodanikud peavad alluma ühenduse võimkonda kuuluvates küsimustes. 2. Kirjelda Euroopa Kohtu otsuse Van Gend & Loos ja Costa v ENEL mõju Euroopa Ühenduse õiguskorrale. Costa vs. ENEL kaasuses tegi kohus kaks tähtsat tähelepanekut: 1)liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suveräännsed õigused üle nende poolt loodud ühendusele.Nad ei saa seda protsessi hilisemate, ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
