1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid.
Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping) Täiendatud subordinatsiooni teoora- Alluvuse suhe, allutakse avaliku võimu kandjale.(politsei, kohtud, kohalik omavalitsus) Eraõigus- subjektid on võrdsed Avalik õigus-on alluvus suhe, allutakse avaliku võimu kandjale Tsiviilõigus Eraõigus(jaguneb 3ks): 1) Tsiviilõigus *võlaõigus, *asjaõigus(piiratud asjaõigused-omanik pidi taluma teiste vajadusi(kasutusõigus, hoonestusõigus)),* perekonnaõigus(abielu, vanemate- laste vahelised suhted), *pärimisõigus(vara üleminek isiku surma puhul) 2) Äriõigus tegeleb äriühingutega, nende tegutsemisega(mida juhatus teeb,mida teeb nõukogu jne) 3) Majandusõigus kindlustusõigus, pangandusõigus
kodifitseeritud · Anglo-Ameerika ehk common law süsteem ei tunnista AÕ ja EÕ; pole kodifitseeritud; kohtupretsedendid · Skandinaavia õigussüsteem AÕ ja EÕ, ent eraõigus pole kodifitseeritud Õigusnormid jagunevad siseriikliku süsteemi alusel: · Avaliku õiguse normideks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused · Eraõiguse normideks tsiviilõigus (on pm eraõiguse tuum, jaguneb omakorda üldosaks, asjaõiguseks, pärimisõiguseks, võlaõiguseks ja perekonnaõiguseks), kaubandusõigus ehk äriõigus, rahvusvaheline eraõigus (sisaldab nn kollisiooninorme näitab, millise riigi seadust tuleb kohaldada, kui tegemist nn välismaise elemendiga) 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus Tsiviilõigus on selliste õigusnormide kogum, mis reguleerivad eelkõige varalisi suhteid
ja selle kliendi ning krediidiasutuste vahel. Laiem mõiste Laiem mõiste hõlmab ka avalikõigusliku normistikku kui pangandusõiguse osa ning sellest tulenevalt on pangandusõigus õigusharu, mis reguleerib faktilisi suhteid krediidiasutuse ja selle kliendi, erinevate krediidiasutuste ning krediidiasutuse ja täidesaatva riigivõimu teostavate riigiasutuste ( nt riiklik järelvalve) vahel. Tsiviilõiguse üldosa Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile. Tsiviilõigus on eraõiguse üks kõige kesksem ja mahukam osa. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on eelkõige tsiviilõigusnormide kogum. Et mõista, mida need normid endast kujutavad, tuleks kõigepealt vaadelda tsiviilõiguse süsteemi. Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem 2) pandektiline süsteem
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus
1 ÕIGUSHARUD Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka
mis on eraõigus - eraõigus on õigusharu, milles subjektide vahel esineb subordinatsioonisuhe tsiviilõigus mõiste - tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse põhimõttel positiivne õigus vs objektiivne õigus - positiivse õiguse õigusnormid kehtivad, objektiivne õigus ei pruugi olla kehtiv subj vs objekt. õigus - objektiivne õigus ei pruugi kehtida konkreetsele subjektile toiming, mis ei ole tehing - autoriõiguste tekkimine juriidiline fakt, mis ei ole sündmus - tapmine isik vs õigussuhte subjekt - ei ole erinevust ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus
Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. (Riik saab kaebuse ning hakkab asja uurima ise isiklikult nt kuriteo puhul. Eraisik ei pea olema ise aktiivne) Eraõigus harud : tsiviilõigus; äriõigus; väärtpaberiõigus; pangandus- ja finantsõigus; konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus; intellektuaalse omandi õigus Õigusaktid – õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja koondatakse süsteemselt kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti e õigusakti. Õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud : põhiseadused, seadus, määrused Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. tsiviilõiguse normid jaotatakse
Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses.
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi,
TSÜS eksam 25.01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa.
Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja,kaitsja,eestkõneleja.apellatsioonikaebus-Iastme otsuse edasikaeba II kohtusse,et asi uuesti läbi arutletakse.kassatsioonikaebus-Iikohtuotsuse edasikaebamine Riigikohtusse. Eesti kohtusüsteem on arenenud rooma õigusel.läänemaailmas anglosaksi õigus.erinev on see et nad Panevad mõtte ja tunde järgi kohtupretsedendi.tulevikus on eeskujuks.raskemad süüteod- vandemehed-12 Õigusvaldkonnad avalik(inimene-riik) ja eraõigus(inim-inim)mahukaim aru tsiviilõigus- asjaõigus,võlaõigus Eesti alused paika pandud 1992.eesti kohtusüsteem on kolme astmeline maa linna ja halduskohtud.M ja L Tsiviil ja kriminalõiguslike asju. L kolmes suuremas linnas M igas maakonnas.halduskohtud kaitsevad eraisi Omavoli eest.kohtud jagunevad kohtuasjad ehk kaasused,krimi tsiv.krim- kuritegu,prokurör,advokat.tsiv 2 isi Vahel vaidlus.kohtuS teise astme moodustuvad ringkonnakohtud.ül vaadata I astme kohtu otsuseid.viiman KA riigikohus,tartus.loakogu
Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel
kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline? Avaliku õiguse ja eraõiguse piiritlemisest sõltub vaidluste lahendamise kohtualluvus ning see, millise menetluse liigiga on tegemist. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku alusel halduskohtus maksuhalduri tegevuse peale; tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel linna- või maakohtus üürivõla nõudes
poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu President võib saata seaduse riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks Seaduseliigid:Põhiseadus, Põhiseaduslikud seadused, Seadused, Seadlused, Määrused, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid ÕIGUSAKTID: õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi ERAÕIGUS:Majandusõigus,Kaubandusõigus,Tsiviilõigus AVALIK ÕIGUS:Riigiõigus,Rahvusvaheline õigus,Konstitutsiooniõigus,Kirikuõigus,Haldusõigus ÕIGUSSÜSTEEM:õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest.Eesti kuulub mandri-euroopa õigussüsteemi Indrek Teder-Eesti Vabariigi õiguskantsler on lasteombudsman, kelle ülesanne on laste õiguste kaitse ja edendamine
seaduses kirjas, pole lubatud pildistada) Kas mina võin teha kursusekaaslasega lepingu, et mina teen tema eest referaadi. Vastuse saame põhimõtetest – lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega. Eraõiguse jagunemisele ei ole antud kindlat liigitust Eraõiguse kolmik liigitus: 1. Tsiviilõigus a. Võlaõigus – lepingud, obligatsioon (tekivad 4 alusel, rooma eraõiguse alusel), kahju hüvitamine Obligationes ex contractu (lepingust) Obligationes quasi ex contractu (nagu lepingust) Obligationes ex maleficio ehk ex delicto (pahateost) Obligationes quasi ex maleficio ehk quasi ex delicto (nagu pahateost) b
täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus perekonnaõigus kriminaalõigus pärimisõigus kohtu- ja protsessiõigus kaubandus- ja majandusõigus finantsõigus ühinguõigus sotsiaalõigus väärtpaberiõigus
Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Avalik õigus- hooldusõigus, finantsõigus, riigiõigus, kriminaalne õigus. (kriminaalasi: vargus, rööv, mõrv, seksuaalkuritegu, küberkuritegu) EESTI KOHTUSÜSTEEM Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus
Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efekti...
Õiguse alused Õiguse olemus ja kriminaalseadus Juriidilised faktid on sündmus ning tegu. Isiku käitumine võib olla nii õiguspärane (kui käitumine pole õigusega reguleeritud) kui ka õigusvastane (juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud vastutusvõimeline isik). Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule
II Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldine õigus (USA, GBR). Siin ei tunta selliset avaliku ja eraõiguse liigitust. Siin ei püüta õigust väga süstematiseerida. Õigusnormid ei erine Mandri- Euroopa õigussüsteemi õigusnormidest, lihtsalt süstemaatika ja liigendus on teine. III Skandinaavia süsteem see on midagi vahepealset. On mõjutatud nii Inglise kui ka Saksa õigusest. Seal räägitakse nii era- kui ka avalikust ning ka tsiviilõigusest, kuid siin ei ole tsiviilõigus kodifitseeritud. Kriteeriumid avaliku ja eraõiguse liigitamiseks, normide liigitamist: 1) huviteooria avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist; eraõigus on see, mis puuduttab üksikisiku kasu. 2) Subjektiteooria avalikus õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, siin on riik oma olemuselt üle. Avalikule õigusele on iseloomulikud alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja
Kolm õiguse süsteemi: 1. Anglo Ameerika süsteem 2. Mandri Euroopa süsteem (kontinentaal) 3. Islami riikide õigussüsteem Tekkimise puhul aluseks ajalooline areng. Esimene tekkis Suurbritannias. Teien sündis mandril. Võeti kasutusele Vana-Rooma õigus. Õigusaktid on kindlas jõuvahekorras ja kirjalikud. Anglo Ameerika üldine õ-mõistmine toimub läbi üksikute pretsedentide, kaasuste alusel. Seal on vandemehed. Eraõigus 1. Tsiviilõigus 1. võlaõigus 2. asjaõigus 1 3. perekonnaõigus 4. pärimisõigus 2. Kaubandus- ja majandusõigus 1. ühinguõigus 2. väärtpaberiõigus 3. pangandusõigus 4. autoriõigus 5. konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus
Eraõiguse reguleerib üksikisikute ja üksikisiku ning avaliku võimu vahelisi suhteid. Üldosaks on tsiviilõigus, mis korraldab üldiseid õigussuhteid isikute vahel. T/õ pm. on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. T/õst isel. lepinguvabadus ehk ,,kõik mis ei ole keelatud on lubatud". Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul. avalikku haldust teostavate org.de
sõidukite vargus vehicle theft süüalune - Prisoner in the dock süüdi tunnistama - Pleaded guilty süüdimõistetu - Offender süüdistaja - Councel for the prosecution süüdistama - Charged süüdistama kuriteos - Accused of a crime süüdlane - Guilty party süütu kuni süüdimõistmiseni - Innocent until proven guilty tavaõigus - Common law tingimisi vabastamine - Probation tsiviil/eraõigus - Civil law/private law tsiviiljuhtumid - Civil cases tsiviilõigus - Civil law tunnistaja - Witness tõend, tunnistus, tunnistaja, tõendusmaterjal the evidence tõsiseid/tänavakuritegevusi sihi alla võtma target serious crime / street crime tõsisemad õigusrikkumised - Grave offences tööõigus - Labour law uksehoidja - Usher uurimist läbi viima carry out an investigation vabastama süüdistusest - Discharges the accused vabastama vandekohtust - Excused from jury service vahi all hoidma - Remand the person in custody valve a burglar alarm
2) Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. (riigikohus võib kuulutada kehtetuks põhiseadusele mittevastava akti ja nõuda selle ümbertegemist) 3) Erinevate võiminstitutsioonide või -tasandite tasakaalustamine. 4) Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Õiguste harud: Õigus jaguneb Era-ja avalikuks õiguseks. Eraõigus jaguneb: Majandusõiguseks, tsiviilõiguseks,kaubandusõiguseks Tsiviilõigus jaguneb: võlaõiguseks,asjaõiguseks,perekonnaõiguseks,tööõiguseks Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheliseks õiguseks ,riigiõiguseks,konstitusiooniõiguseks, kirikuõiguseks, haldusõiguseks, kriminaalõiguseks,finantsõiguseks,protsessiõiguseks.
reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide
Valitsus · Mis roll on valitsusel võimude lahususe tingimustes. Teostab kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu välispoliitikat ja sisepoliitikat. · Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Valitsuse seab ametisse rahva poolt valitud Riigikogu. · Valitsuse struktuur. Koosneb 15 ministrist. Valitsust juhib peaminister. Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, ...
ebaõiglane, rõhub ja piirab inimest, seda pead Berlin majanduslikuks rõhumiseks. Ühiskonnas üldiselt levib mitmeid moodi arusaamasid. Seadused võivad olla eesmärgiga piirata inimesi või kaitsta. Harva võetakse seaduste loomist kui lihtsalt ühiskonna reguleerivaid abivahendeid. Kui kõigil kehtiks vaid enda loodud vabaduse ja õiguste piirid, satuks need kindlasti konflikti ,,naabriga". Selle ennetamiseks ongi loodud ühtsed ettekirjutised nagu näiteks tsiviilõigus või kasvõi liikluseeskiri. Kõik vaid selleks, et ehitada mingigi kesktee kõikide vabaduste tarvis.
2.kriisiolukord 3.situatsioon esmakordselt 4.teiselt rühmalt ülevõtmine Õigusvälised Õigusnormid -vajalikkus -realiseerimine -kohustuslikkus Õiguses käsitletakse 3 sorti norme • Tava normid • Kõlbluse/moraali normid- mida me hindame, mida mitte.Põhineb väärtushinnangutel. • Õigusnormid Õigusallikad Õigusakt – corpus nuris civitis (tsiviilõigus) Asjad/isikud Kehtivõigusallikad: • Seadus- seadus on seaduse vormis ja seadusega sätestatud korras RIIGIKOGU RAHVAHÖÖLETUSEL: 1)PS 28.06.1992 2)PS RS 28.06.1992 3)PS TS 14.09.2003 PS 104 paragraf põhiseaduslikud- ja konstitutsiooni seadus (vaja 51 poolthäält) Lihtseaus – ei saa muuta põhiseaduslikku seadust. Seaduskord – 10dal päeval jõustub pärast R? Avaldumist Raammsedus- annab kogu tsiviilõigusele raami
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in ...
Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt: Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, äriseadustik,) Tsiviilprotsessiõigus - reguleerib kohtu organite ja protsessi osalist etegevust kodanike õiguste kaitsmisel ja kodanike vaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessi normid
hiljem asendati eelmistest eeskuju võttes Eesti NSV koodeksitega 28juuni 1992 a võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus, millest lähtudes algas uute oma riigi seaduste väljatöötamine. ÕIGUSE JAGUNEMINE. 2 haru: 1) eraõigus-reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) avalik õigus- reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik, samtui suhet erinevate avaliku võimu kanjdate vahel Eraõigus: - kaubandusõigus - tsiviilõigus : 1) võlaõigus 2) asjaõigus 3) perekonnaõigus 4) tööõigus Avalik õigus: - Rahvusvaheline õigus - Riigiõigus -Finantsõigus -Haldusõigus -Protsessiõigus -Kriminaalõigus ÕIGUSE ALLIKAD · õiguslikud tavad( peaminister erakonna esimees) · Leping-vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel · Kohtulahendid e pretsedendid · Juristide arvamused · Õigustloovad aktid ÕIGUSSUHE õigussuhete sisu ja objekt:
välisallikast. · Kriminaalõigus reguleerimise objekt ja ese on ühiskonnaohtlikud teod (tegevus või tegevusetus), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras. · Menetlusõigused tsiviilmenetlus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlus Eraõigus: · Rahvusvaheline eraõigus määrab ühe riigi siseselt, millise riigi õigust kohaldatakse juhul, kui õigussuhtes on välismaine element. · Tsiviilõigus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel · Äriõigus reguleerib kõike äriühingutega seonduvat · Intellektuaalse omandi õigus õigus inimese loometöö tulemustele · Tööõigus õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
õigussubjektidega, eriti sugulus ja õigus . Sugulus on, kui üks isik põlvneb teisets, st nad on sugulased otsejoones, selajuures ülejenad sugulased on vanemad ja nende eellased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ie ole sugulase dotsejoones, on nad sugulased üldjoones. Lapsendatud ja nende alamad sugulased loetakse võrdseks sugulastega. Abikaasa sugulase don teisele abikaasale ja tema sugualstele õiglased, kusjuures õigu ei lõppe abielu lõppemisega. Isiku osalemisel tsiviilõigus suhetes on teatud juhtumitel oluline määrata kindlaks tema elukoht, nt nõude esitamisel, kohustuste täitmisel jne. Isiku elukoht tegeliku elukoha järgi – koht, kusisik alailselt või pemaiselt elab. Tegevuskoht – isiku püsiva või kestva majandus või kutsetegevuse toimumise koht. Ja selle määratlemine omab erilist tähendust võlaõiguses, kus konk. Võlasuhetepuhul ettevõtjaga pole oluliseks isiku elu ja asukoht kuivõrd tema majandus või kutsetegevuse faktilise toimumise koht
üliõpilaskandidaat ülikooli vastu võetud. Riigieelarvelise õppekoha lävend on 92,0 ning riigieelarvevälise õppekoha lävend 60,0. Gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud üliõpilaskandidaadile lisatakse kolm konkursipunkti. Mina soovin astuda 3+2 õppevormi, mis tähendab ka sisseastumiseksamit, mille osakaal on 50%. Sisseastumiseksam toimub augusti lõpus ning koosneb kolmest kaasusülesandest. Ülesanded on järgmistest õigusvaldkondadest: tsiviilõigus (40%), haldusõigus (30%) ning karistusõigus (30%). Teine 50% koosneb eeldusainete keskmisest hindest. (kogu informatsioon on saadud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kodulehelt www.oi.ut.ee) Mis nõuded on sellel ametil? Mida amet endast üldse kujutab? Jurist on sügavate õigusalaste teadmistega isik. Vastavalt Euroopa õigussüsteemi horisontaalsele liigitusele võib jurist olla spetsialiseerunud eraõiguse või avaliku õiguse asjatundjaks
vastuvõtmine(5aastat, eestist 6 liiget, kokku 706 liiget) EL Nõukogu liikmesriikide valitsuste esindus, ÜL: seaduseelnõu arutlus. Euroopa Komisjon EL esindus ja täideviiva võimu esindus, ÜL: algatada seaduseelnõusid, jälgida täitmist. Euroopa kohus Luksemburgis, EL seaduste tõlgendamine, lõplik otsus. Euroopa kontrollikoda luksemburgis - Kontrollida EL eelarvet/raha Eraõigus majandusõigus, kaubandusõigus, tsiviilõigus(võla, asja, perekonna,töö) Avalik õigus rahvusvaheline, riigi ja konstitutsiooni, kiriku, haldus, kriminaal, protsessi, finants. Fraktsioon ehk saadikurühm on erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus. Opositsioon vastasrind, vastuseisjad. Partei või parteide Ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti Erinevatel seisukohtadel. Koalitsioon ühendus, liit. Mitme partei põhjal demokraat-
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
Peale selle võib liikmesriikide kohtute otsustest saada kohtupraktika. Iga ELi liikmesriigi õiguskorra ülevaade koos õiguse allikate, hierarhia, staatuse ja õigusaktide jõustumise tingimustega on esitatud Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidil. Õiguse valdkonnad Tavapäraselt jaguneb liikmesriigi õigus era- ja avalikuks õiguseks. Eraõigus ehk tsiviilõigus on ühiskonna õiguse see osa, mis käsitleb üksikisikute või rühmade suhteid ilma riigi või valitsuse sekkumiseta. Avalik õigus reguleerib suhteid üksikisikute ning riigi, selle organite ja asutuste vahel, samuti viimaste pädevust ja asjaomaseid menetlusi. Üldiselt koosneb avalik õigus riigiõigusest, haldusõigusest ja kriminaalõigusest. Kriminaalõiguse erilist laadi arvestades võib seda pidada ka eraldi õiguse liigiks.
3. meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus. Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus). Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses)
Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 25
2) Juriidiline isik : (ettevõte alates registreerimisest) eraõiguslik AS; OÜ,MTÜ Avalikõiguslik ( riik, KOV) Õigusvõime omab õigusi ja kannab kohustusi. Teovõme iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani. Täielik teovõime / piiratud teovõime (0-18) Deliktivõime alates 14 a. isik kannab vastutust õigusrikkumise eest. ÕIGUSE JAGUNEMINE Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid. (Tsiviilõigus, Tööõigus ) Avalik õigus korraldab suhteid riigi ja isiku vahel (Riigiõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Kriminaalõigus., Rahvusvaheline õigus ) ÕIGUSÜSTEEM ( mandri-euroopa, anglo- ameerika, islam, aafrika jne): Õigusakt kirjalikus vormis õigusnormide kogum Õigusnorm üldise iseloomuga, kohustuslik Õigusharu õigusnormide kogum, iseseisev osa süsteemist, reguleerib rühma üheliigilisi suhteid. ÕIGUSAKT liigitub : ÜLDAKT normatiivakt e
veendumusele jõudis, on tänapäeval oluliselt muutunud. Ka hegliaanlus on võrreldes tollasega oluliselt muutnud oma sisu ja olemust. Savigny kõige olulisemaks panuseks tuleb lugeda Rooma õiguse uue tõlgendamismeetodi rakendamist, mis pani aluse äärmiselt ulatuslikule Rooma õiguse retseptsioonile kaasaja tsiviilõigusele. Nagu ka autor korrektselt välja on toonud, näeme me Savigny ja Rooma õiguse mõjusid veel tänapäevalgi Saksa Tsiviilkoodeksis. Kuna Eesti tsiviilõigus on suures osas loodud Saksa tsiviilõiguse eeskujul, on Savingy pärand küllaltki oluline ka Eesti tsiviilõiguses. Nagu juba eelnevalt mainisime, leiduvad mõned printsiibid lausa otsesest Eesti tsiviilõiguses (nt tehingu abstraktsuse põhimõte TsÜS'is). Seega ei saa Savingy panust tsiviilõiguse arendamisel kindlasti väheseks pidada. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt oli tegemist äärmiselt asjakohase probleemipüstitusega. Kuigi autor läks
Immuniteedid: võrdne saab võrdse üle õigust mõista ainult tema nõusolekul Rahvusvaheline kriminaalõigus Kuriteod Subsidiaarne menetlus Rahvusvahelise õiguse objekt: Asjad": territoorium, meri, kosmos, keskkond Isikutele kuuluvad asjad ja õigused: kultuuriväärtused, autoriõigus "Isikud": sõjavangid, põgenikud, inimene, lapsed "Tehingud": kauplemistingimused, laenud (74-81) Eraõigus tegeleb isikutevaheliste suhete reguleerimisega. Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus, eriosa moodustavad õigusvaldkonnad nagu: rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne. Tsiviilõigus Tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile, moodustades eraõiguse kõige suurema osa. Tsiviilõigus laieneb kõigile isikutele ning tsiviilõigus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. 74. Tsiviilõigus jaguneb: objektiivne tsiviilõigus subjektiivne tsiviilõigus.
Sotsialistlik – Hiina, Kuuba: nüüdseks hakatud juba reegleid kustutama. (NV – asja õigust vähe, eraomand keelatud) 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. - Valdkonnad: avalik õigus – riik versus kodanik. Pole omavahel võrdses suhtes. Eraõigus- erahuvides, koostöö suhe, võrdsed – liisingu andja ja võtja, müüja ja ostja... - Avalik õigus – rahvusvaheline, haldus, kiriku, kriminaal, kohtu, finants, sotsiaal. - Eraõigus – Tsiviilõigus: võla, asja, perekonna, pärimus. Kaubandus-majandus-äriõigus: ühingu, panga, väärtpaberi,autori,konkurentsi. Tööõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. - Ius non scriptum – kirjutamata õigus. Õigus käis hõimkondade tava ja moraalitunde järgi. Nt lindpriide hõimust väljasaatmine. - Ius scriptum – kirjutatud õigus. Riigi poolt kehtestatud. Nt 12 tahvli seadus, Hammurapi koodeks, Vana-Rooma seadus 6. Riigi tunnused. - Avalik võim – erinevad ülesehitused
Hea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4. Mõistlikkuse põhimõte võrdsuse põhimõtted. 5. Spetsiaalsuse põhimõte Tsiviilõiguse süsteemid: 6. Lepingute siduvuse põhimõte 1
Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) Kaubandus-, äriõigus- reguleerib ettevõtluse alustel *Avalik õigus- üheks pooleks on riik (N: kohalik, protesting politsei tegevusele, vallavalitsuse peale jne)
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod: Eraõiguses kehtib – lubatud on see, mis ei ole keelatud. Avalik õigus- lubatud on see, mis on lubatud. Objektiivne õigus Avalik õigus Eraõigus 1) Riigiõigus 1) Tsiviilõigus 2) Haldusõigus -Asjaõigus 3) Maksuõigus -Võlaõigus 4) Karistusõigus -Perekonnaõigus 5)Menetlusõigus -Pärimisõigus Jne 2) Äriõigus
annaabi.ee 
