Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus; kooskõla kehtiva õigusega; proportsionaalsus; kaalutlusvigade puudumine; õiguse üldpõhimõtete järgmine; Õiguslik alus: milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse); kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise; kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4
Seadusandlus Euroopa Liidus Otsustusprintsiibid EL - i tasandil otsuste vastuvütmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Pädevus • DiskretsioonSubsidiaarsus ja proportsionaalsus • Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning milline on pädevuse iseloom, s.t kas ainu- või jagatud pädevus
KAASUSE LAHENDAMISE KONTROLLSKEEM 1. Selgitada, miks see juhtum jääb avaliku korra kaitsealasse? Millise korrakaitseorganina politsei tegutseb, millised on pädevus ja volitused? 2. Analüüsida meetme kohaldamise õiguspärasust - järgida eesmärgipärasust, proportsionaalsust, otstarbekust, minimaalsust. (Eesmärk ohu ennetamine, väljaselgitamine, korrarikkumise kõrvaldamine; proportsionaalsus vähemintensiivsemast intensiivsemale meetmele, hinnates erinevaid ohu kategooriaid; otstarbekus kas valitud meede toob kaasa eesmärgi täitmise; minimaalsus kas tegemist on kõige vähem isiku (põhi)õigusi riivava meetmega (nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik). 3. Võrrelda õiguste riiveid. 4. Selgitada meetme kohaldamise protsessi. 5. Selgitada meetme kohaldamise dokumenteerimist. 1. Korrakaitseõigus jaguneb:
See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala järele iseloomustab ummikseisu, milleni kulturism on jõudnud ka meesvõistlejate poole peal. Sisuliselt on tegemist lihasmassipiiranguga kulturismiga, kus võistleja maksimumkaal on seatud sõltuvusse pikkusest. Loogiliselt omandab lihaste reljeefsus ning eriti kehaehituse proportsionaalsus ja esteetika suurema kaalu. Kohustuslikud poosid on samad, mis kulturismis. Lisaks sooritatakse veel vabaseisud. Nõuded ja hindamiskriteeriumid vabakavale on analoogilised kulturismile. FITNESS Fitness on esimene kulturismist väljakasvanud ala, mis esialgu haaras vaid naissportlasi. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse aastast 1996. Fitnessis tuleb lisaks kehaehituse demonstreerimisele,
Säte-predpisanije TÕLGENDAMINE-keeleline,ajalooline,esmärgipärane,süstemaatiline. PRINTSIIPIDE OLEMUS,ROHKUS,HIERARHIA,ÕIGUSLIK SIDUVUS. PS prgh.10 1)demokraatia 2)õigusriik 3)sotsialriik 4)inimväärikus MUUD- 1)Rahvusriik 2)Unitaarriik 3)Vabariik(res publica ja freistaat) ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTE ÕIGUS ON KUNINGAS! ÕIGUSRIIK vs SEADUSRIIK ALLAPRINTSIIBID- 1) võimu seaduslik teostamine 2) )võimude lahusus 3) Õiguskindlus 4) Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus 5) Hea halduse põhimõte 6) Riigivõimu kohtulik kontroll RIIGIÕIGUS 15.01.13 1)Vangivalvurite seaduslike õiguste rikkumine 2)Endised kürged riigiamtnikud kohtu all 3)nukuteater rikud väidetaavalt autoriõigusi On inimeste õigused rikkutud. VÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE VÕIMUDE LAHUSUS · PERSONAALNE(EI SAA OLLA ÜHE AJAL KOHTUNIK JA MINISTER VÕI
......4 1.1 Haldusmenetluse eesmärk..................................................................................................4 2. Haldusmenetluse põhimõtted..................................................................................................5 2.1 Proportsionaalsus põhimõte...............................................................................................5 2.2 Seaduslikkuse põhimõte 5 2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte.................................................................................................6 2.4 Vormivabadus ja eesmärgipärasus....................................................................................6
põhiõiguse piiramiseks. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused-PS paragrahv näeb ette konkreetsed eesmärgid, mille huvides võib põhiõiguseid piirata. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused-põhiõigust võib seadusega piirata, PS jätab piirangu lubatavad eesmärgid täpsustamata, seega põhiõiguse piiramine võib toimuda mistahes lubatud eesmärgil. Lisaks selle tuleb arvesse võtta proportsionaalsus põhimõtet PS 11. Põhiõiguste rikkumine- ebaseaduslik põhiõiguse piiramine e. Piirang ei ole kooskõlas PS-ega või kehtiva õigusega. Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsus e. Mõõdupõrasus valitud vahend peab alati vastama eesmärgile, see eeldab erinevate väärtuste kaalumist. Põhiõiguse või vabaduse piiramise põhjuseks võib olla mõni teine sama kaaluga õigusväärtus nt. Teiste isikute põhiõigused ja vabadused. Põhiseaduslikuse järelvalve e
funktsioonile. Mida tuleb arvestada(3) ? 1) ruumide, masside, pindade proprtsioone ja vahekordi 2)üksikosade ja tervikute harmooniat, sümmetriat ja asümmetriat 3) valguse mõju Jaguneb(3)? Sakraalarhitektuur(kirikud, kloostrid, kabelid) Profaanarhitektuur (ilmalik- lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (tehakse: graniit, marmor, puit, plastmass) Pisiplastika
Joonis 11. Canterbury katedraal Inglismaal Gooti stiilile iseloomulikud tervakaared, tugikaared, külglööviaknad. Samuti külgedel tugipiilar ja nende tippus fiaalid. 8 1.11 Renessans Iseloomulik on antiikkultuuri taaselustamine, hakati taas kasutama sambaid kaaristuid. Tähtsal kohal on proportsionaalsus. Keskel tihtipeale kuppel. Sarnasus basiilikatega. Joonis 12. Redentore kirik, Itaalias 1.12 Barokk ja rokokoo Barokki iseloomustab suursugune loss. Samuti selle ümbruses aetsev aeg.
.......................................................................................................... 3 1. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...................................................................... 4 2. Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................... 5 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine......................................................................... 5 2.2. Proportsionaalsus ja selle rakendamine................................................................. 5 2.3. Kaalutlusõigus ja selle rakendamine...................................................................... 7 2.4. Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus. Nende rakendamine..................... 9 2.5. Uurimispõhimõte ja selle rakendamine................................................................ 10
ISESEISEV TÖÖ 1 Võrdle omavahel Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuurikunsti. MESOPOTAAMIA EGIPTUS Kasutatud Välismaa kivi, savi Liivakivi, kivi, marmor materjalid: Reljeefi, Ümaramreljeef, vähe kujusid Kasutati madalreljeefi ja rohkem kujusid ümarplastika kasutamine. Mis domineerib? Milliseid skulptuure Savitahvleid reljeefidega ja Vaaraode kujud, valitsejad, savikujukesi,pitsatsilinder,kivi sfinksid, hauakambrid jne on leitud? sambad Kus kasutati Ehitistel, vabafiguurid, Templid, hauakambrid, kivisammastel, lossiväravate ehitistel, arhitektuur skulptuure? juures “valvuritena” Kompositsiooni Tavaliselt valitseja kõrgemal Ühendati inimese ja mõne ku...
suunad: põhimõte. Itaali marinism, Luules hinnati puhtaid lamburiluule riime. Hispaania luule, draama Saksamaa aristokraatlik suund, rahvalik suund Inglismaa - intellektuaalsus Arhitektuur Arhitektuur Arhitektuur Massiivne Proportsionaalsus Lihtsus Monumentaalne Kuldlõike reegel Rangus Küllastunud Kirikud, palazzod Reeglipärasus kaunistused Suurejoonelisus Põhiehitisteks kirikud, Ampiirstiil, George'i lossikompleksid stiil, Aleksandri stiil,
Keskkonnaõiguse kordamisküsimused Üldist ja mõisted 1. Keskkonnaõiguse lähtealused, koht õigussüsteemis ja eesmärgid EESMÄRK keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund; keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. 2. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted – a. Keskkonnahäiring Keskkonnahäiring on ebasoodne, vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese elule, tervisele, varale ja kultuuripärandile, sh ebasoodus keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. b. keskkonnari...
tihedus, eelkõige menetlused, mis on seotud vastavate lubade andmisega. Mõjutab samuti õiguskorra selgust ja ülevaatlikkust, on ka majanduslik aspekt- kaasnevad täiendavad kulutused (nt ekspertiisakti koostamine). Eestis see suhteliselt lihtne protsess. Ökonoomsuse printsiip on tagatud ka Põhiseadusega. Nt ettevõtlus-vabadus- seadusandja võib piiranguid teha. Need peavad olema proportsionaalsed, ei tohi olla diskrimineerivad, sobivus, vajalikkus (avaliku huvi kaalutlus) ja mõõdukus (proportsionaalsus kitsamas tähenduses). 2)Õigusliku reguleerimise tabavus- eeldab seda, et oleks tagatud adek-vaatne vahekord õiguslike ettekirjutuste, neist arusaadavuse ja regulatsiooni täpsuse vahel. Täpselt peavad olema määratletud normi adressaadid, õigustatud ja kohustatud isikud ning vastavad õigused ja kohustused. Mida rohkem norm piirab õigusi, seda täpsem ta peab olema nt maksukohus- tusega seoses. Tõlgendamisega tegelevad juristid. Peab püüdlema selle printsiibi realisee-
tervise kaitseks • Kas Eesmärk on hõlmatud PS §-s 26 ettenähtud piirangu tingimustega - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks versus inimeste elu ja tervise kaitse? Proportsionaalsus Eesmärk ? - vt eelmine slaid • Kohane ehk sobilik vahend? • Vajalik ehk hädavajalik ehk parim vahend? • Proportsionaalne eesmärgi suhtes ehk mõõdukas vahend ehk saavutatav kasu peab üles kaaluma võimaliku kahju? JÄRELDUS!! Kas piirang on põhiseaduspärane? Kaalumine põhiõigusriives olenevalt seaduse reservatsiooni astmest Argumendid olenevalt põhiõiguse riive intensiivusest argum endid põhi argum
sõjameeste kaitsja. Teda kujutatakse kiivri ja odaga ja tema sümboliks on öökull. Artemis ehk Diana Ta oli Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna. Teda kujutatakse jahikoera, vibu ja nooltega ja tema loomaks oli emahirv. Aphrodite ehk Venus Ta oli Zeusi tütar ning armastuse- ja ilujumalanna. Ta sündis merevahust ning teda kujutatakse peamiselt peegli ja lilledega. Arhitektuur ja templid Arhitektuuri iseloomustab mõõdukus, proportsionaalsus ja liialduste vältimine. Ehituseks kasutati enamasti marmotit ja kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempelid ehitati tavaliselt platvormile. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Zeusi tempel Suurim ehitis Peloponnesosel. See ehitati 468-456 a. eKr See oli rangelt sümmeetrilise kompositsiooniga. Tempel ühendas arhitektuuri ja skulptuuri. Parthenoni tempel See oli pühendatud linna kaitsejumalannale Athenale.
.......................................................................................................3 1.4 Vormi tajumine........................................................................................................................3 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses............................................................................................4 2.1 Kompositsiooni mõiste, põhilised kujundusvõtted- ja vahendid..............................................4 2.2 Proportsionaalsus ja mastaabilisus.........................................................................................4 2.3 Faktuur(tekstuur).....................................................................................................................4 2.4 Sümmeetria ja tasakaal...........................................................................................................5 2.5 Rütm.....................................................................................................
Rahvaharidus koole vähe, õpetajaid vähe katsed koolikohustuse kehtestamiseks → koolid igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse, ei olnud populaarne Lugemisvara lugeda oskajaid küllaltki palju, õpetati kodus eestik ilmalik kirjandus, maarahva kalender 1731 Ehituskunst Kadrioru loss (barokk), Palmse mõis 1770-ndatel klassitsistlik stiil – Toompea loss, Tartu raekoda, Tartu (range proportsionaalsus, antiiksed kaared ja sambad, detailirohkuse hülgamine), Kivisild, ülikooli hooned
Haldus- riigi ja kohalikomavalitsus ülesannete täitmine Vabariigi valitsuse seadus Haldusmenetlus eesmärgiga hoida ära rikkumised(ennetada) haldusorg. tegevus haldusakti menetlused(erinevad load: relvaluba) toimingu sooritamisel kui on tegemist karistamisega ei ole tegemist enam haldusmenetlusega 1. Õiguste kaitse- peab lähtuma vastavalt seadusele 2. proportsionaalsus- parim viis eesmärgi saamise, leebed. 3. Kaalutlusõigus -on volitatud tegema otsuse, kuid ei tee seda, tooma välja põhjendused, valima meetmed mis toimiksid. Vormivabadus ja eesmärgipärasus menetlus tuleb läbi viia lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. vormivabadus tähendab haldusorgani jaoks võimalust kasutada mistahes shtlemisvormi, kui menetlusosaline suudab sel viisil edastatud teavet vastu võtta. Uurimispõhimõte
Sarnaste vormide kasutamisel peitub ka oht ühetaolisuse tekkeks. Seda aitab vältida valitud motiivide ning vormide varieerimine. Reaalses ruumis on alati olemas mingisugune taust, mis tuleb omakorda sobitada kokku olemasoleva vormiga, saavutamaks harmooniline kooskõla. Taustalise lisanduvad looduslikud nähtused, mis sageli mõjutavad otseselt terve ala kujundust. Maastikujunduslikus kompositsioonis kasutatakse järgnevaid printsiipe: proportsionaalsus ja mastaabilisus, sümmeetria ning tasakaal, rütm, kontrast, domineerivus, maitse, värvus, faktuur, valgus. Spetsiifilise vahendina lisanduvad perspektiiv ning vaated. Proportsionaalsus seostub vormi suuruse ja kujuga. Kompositsooni osad peavad teatud reeglipära jälgides olema omavahel seotud, saavutamaks terviklikku mõju. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Inimene seostab alateadlikult kõiki objekte talle tuntud suurusega. Tänu
Budism: usu levikuga jõuab Jaapanisse ka lillede ohverdamise komme Buddha altarile. Sellest kombest kujunes hiljem jaapani lilleseadekunst ikebana 8. saj. Oli suur mõju budismil maalikunstile. Templitesse maaliti mandala´sid graafiliselt väljendatud Buddha õpetus. Hakatakse kujutama hea ja kurja kooskõlastust Budistliku kaanoni järgi peab skulptuur väljendama 32 tunnsut sisemistest väärtustest ja 80 välist tunnust inimkeha ilu ja täiuslikkuse kohta(kehaosade proportsionaalsus, muskulatuuri, nooruslikkus, talje ümbrus jne. Tänan kuulamast!
puudusest teavitamiseks- analoogia) - Mis on tavapärane teatamise aeg tüüplepingutes( ETÜ 7 päeva), võib vaadata poolte varasemat praktikat. Riigikohus on öelnud, et 1/10 nõude aegumisest( see teeb 3,6 kuud) !! Nõudeõiguse võib kaotada võlausaldaja vastuolulise käitumise korral. Siin jäi mulje B-le , et leppetrahvi ei nõutqa. Vastuolu hea usu põhimõttega. =00= Kui muu ei aita, alati mõelda leppetrahvi vähendamise nõudele.VÕS § 162 - proportsionaalsus( 50% lepingu kogusummast on palju) - Välja tuua ebaõiglus, et ei saanud tööga alustada, kuigi oli valmis - Kas tellijal ikka tekkis kahju?Töö sai valmis, võeti vastu- kahju ju pole. e) Kas on olemastasaarvestus? VÕS § 197 Peavad olema vastastikused nõuded. VÕS § 198 vorminõuet ei sätesta. Siin on: B esitas arve ja A leppetrahvi nõude.
Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine...........................7 3. KOHTU PRAKTIKA..........................................................9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine.................................10 KOKKUVÕTE....................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................12 2 SISSEJUHATUS
· vabalt, avatult: eksponeeritavale ei suunata otseselt tähelepanu · poolsuletult:eksponeeritav on vaadeldav teatud kohtadest või teatud ulatuses · isoleeritult: eksponeeritav on vaadeldav vaid lokaalselt · seotult: eksponeeritav on osa suuremast kogumist Joonis 1. Vormide eksponeerimine. A-lähivaates, B-kaugvaates, C-vabalt, D-poolsuletult, E- isoleeritult, F-seotult. Proportsioonid ja mastaap Proportsionaalsus on kunstis üheks võtmeküsimuseks. Kõrvutiasetsevad vormid, mille mõõtmed alluvad teatud seaduspärale, mõjuvad proportsionaalselt. Kompositsiooni osad peavad olema omavahel teatud reeglipära jälgides seotud, et saavutada terviklikku mõju. Tuntuimaks seaduspäraks on nn kuldlõikeline proportsioon. See proportsionaalsus on hästi tajutav ilmselt sellepärast, et see väljendub paljudes looduslikes objektides sh inimese kehas. Kuldlõikelisel proportsioonil on vormi
Tavaõigus on justkui kirjutamata õigus. Tänapäeval kirjutatakse varasemat tavaõigust ümber lepingutesse. See ei tähenda, et tavaõigus on väljasurev, arhailine allikas, sest uut tavaõigust tuleb pidevalt juurde. Õiguse üldprintsiibid aitavad lahendada näiteks olukordi, kus lepingud ja tavaõigus vaikivad või annavad vastuolulisi tulemusi. Selliseid printsiibid on omased õigusele kui sellisele, näiteks proportsionaalsus. Teised tulenevad konkreetsetest õigusharudest, näiteks kehtiv leping on täitmiseks kohustuslik või avameri on vaba kasutamiseks kõikidele riikidele. Samuti lähtutakse mitmetest loogilistest printsiipidest, näiteks hilisem samasisuline leping trumpab varasema üle. De facto tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud. de jure on mõiste, mis vastandub väljendile de facto.
· Halduse kandjad: · riik; · avalik-õiguslikud korporatsioonid; · avalik-õiguslikud asutused; · avalik-õiguslikud sihtasutused; · osalise õigusvõimega haldusüksused; · eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Haldusmenetluse põhimõtted: · Seaduslikkus Täidesaatva riigivõimu teostamisel eristatakse põhiõigusi piiravat haldust ja soodustavat haldust. · Proportsionaalsus riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu; abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. · Kaalutlusõigus otsustusdiskretsiooni (kas tegutseda); valikudiskretsiooni (kuidas tegutseda); kaalutlusvead. · Vormivabadus haldusaktid vormistatakse reeglina kirjalikult;
teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud. • Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes põhiseaduse keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles. Tutvu hea halduse põhiõiguse tausta ning EL vastava kohtupraktika ülevaatega! Tutvu EL liikmesriikide hea halduse põhimõtete võrdleva analüüsiga Euroopa ombudsmani käitumisjuhis 2001 • Miinimum: seaduslikkus, mittediskrimineerimine, proportsionaalsus • Täiendavalt: – kohustus olla teenindamisele orienteeritud – kohustus selgitada asjassepuutuvale isikule haldusmenetluse asjaolusid – teavitada isikuid neid puudutavast otsusest – kohustus pidada registreid – kohustus dokumenteerida haldusprotsesse Tutvu Euroopa hea halduse tava eeskirjaga (eestikeelne) Hea haldus Eestis • Riigikohtu praktika 90.aastate algusest: – Õiguskindlus – Tagasiulatuva mõju keeld
7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine 11 10 Keskkonnaalased õigused 12 11 Keskkonnameetmete proportsionaalsus 13 12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng 14 13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16
muutmata kujul võetud ka märtsis 2000 jõustunud uude Soome põhiseadusesse (§ 21). Sätte sõnastamisel lähtuti Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklist 6, mis nõuab asja õiglase arutamise tagamist. Ent ehkki hea haldus on nüüd seaduses fikseeritud kohustus, pole siiski selge, mis täpselt selle alla kuulub. Head haldust on mõistetud nii menetlusele viitavana kui ka sisulist tähendust omavana, seostades seda selliste põhimõtetega nagu võrdsus, objektiivsus, proportsionaalsus (Kuusikko 2001: 455). Muidugi peab arvestama, et Eesti õiguses täidab ombudsmanni ülesandeid õiguskantsler ja tema ainukeseks ülesandeks ei saagi olla jälgida vaid hea halduse tava, kuigi ta teeb ka seda. Soomes ja Rootsis võib parlamendi ombudsman algatada rikkumise toimepannud ametniku vastu menetluse. Kuna nõuandmiskohustuse täitmata jätmisel pole tavaliselt tegu raske rikkumisega, piirdub ombudsman üldjuhul märkuse tegemisega. Austraalias, Iirimaal, Norras ja Taanis on
tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele ja õigesti tõlgendama normi abstraktset teokoosseisu ning teostama õiguspärase subsumeerimise. 2) kogu seaduse eesmärk ja mõte - on seotud seaduse eesmärgi ja mõttega, ei tohi järgida seadusest mittetulenevaid eesmärke. 3) põhiseadusest tulenev õiguslik kontroll (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus, proportsionaalsus) - põhiseaduslikud väärtused. Kui diskreditsiooni teostamisel tekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse, tuleb arvestda järgmisi põhiseaduslikke abinõusid: a) põhiõiguse ulatus b) konkreetselt käsitletava põhiõiguse piiratavus c) vastandlike huvide ja õiguste kaalumine d) piiride ületamsie keeld Diskreditsiooni piiride kindlaksmääramisel on oluline teha vahet
Kaasuse tekstis ei ole piisavalt informatsiooni ning ei ole võimalik hinnata kas haldusakt oli selge, üheselt mõistetav ja põhjendatud vastavalt HMS §-le 55 lg 1, HMS §-le 56. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt ei ole formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus 1. Õiguslikuks aluseks ehk volitusnormiks on X vallavalitsuse määruse nr.37 § 3 lg 15 p 1 kooskõlas § 2 lg 1 p 2 ja 7. 2. Proportsionaalsus: HMS § 3 lg-st 2 tuleneb, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Proportsionaalsuse põhimõte järgi võib isiku õigus ja vabadusi piirata üksnes siis, kui see on äärmiselt vajalik. Antud juhul X Vallavalitsus seadis eesmärgiks seda, et võlgnikud maksaksid oma võlgnevused välja. Seega teguviis võiks olla sobiv eesmärgi saavutamiseks. Kuid aga teguviis on
Positiivne tootmise laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu vähenemine. Konstantne- tootmiskulud jäävad muutumtuks, sõltumata tootmise laienemisest. 17.Kirjelda mastaabiefekti erinevust mastaabisäästu ja mitmekülgsussäästu puhul (increasing returns to scale vs economies of scope). Mastaabisäästu puhul hoidakse kokku kulud ning üritatakse vähendada tooteühiku hinda. Seeläbi suurendataks tulusid. Siin on oluline proportsionaalsus. Tulud peavad kasvama proportsionaalselt kulude vähendamisele.Mitmekülgsussäästu puhul rakendatakse samad tootmis- ja turustamismehhanismid erinevatele toodetele ning seeläbi vähendatakse kulusid. Proportsionaalsus ei ole oluline. 18.Analüüsi mastaabiefekti (economies of scale) erinevust erinevate majandusvaldkondade puhul ja selle muutumist ajas. Põllumajanduses on mastaabisääst pigem negatiivne, kuna ressurss piiratud, v.a. tegevustes, kus tehnoloogiline komponent kõrge
*Keskkonnaõigus: väldib keskonnakahjude tekkimist 27.Selgita humanitaarõiguse mõistet, eesmärki ja keskseid põhimõtteid. Humanitaarõigus e. sõjapidamise reeglid on loodud relvakonflikti jaoks. Põhimõtted: *Sõjaline vajadus, mis lubab jõudu kasutada vajaliku sõjalise eesmärgi saavutamiseks. * Humaansus: keelab põhjustada vigastusi ja kannatusi, mis ei ole vajalikud sõjalise eesmärgi saavutamiseks. *Vahetegemine: tuleb eristada tsiviilisikuid ja võitlejaid. *Proportsionaalsus eeldab: kaalutslus kas saadev sõjalin eelis õigustab tsiviilkahju. Eesmärk-et reeglid kehtiksid mõlemale poolele. 28.Nimeta relvakonflikti puudutavaid reegleid, mille eesmärgiks on piirata hävingut ja kannatusi. * On keelatud kasutada taktikat ja relvi mille eesmärk on põhjustada õigustamatuid kannatusi. *Keelatud kasutada relvi mis ei tee vahet tsiviilisikutel ja võitlejatel. * On keelatud tappa,vigastada või vangistuda pettuse teel. *Keelatud on käsk armu ei anta. 29
· Võitlus kus ilu võidab inetuse Korrapära kaos Arhitektuur valgus pimedus · Templid - eeskujuks megaron · ehitusmaterjal: puu, savi, kivi, marmor turvalisus ohtlikkus · mõõdukus, liialduste vältimine, selgus täisulikkus Midagi liigset/ puudu proportsionaalsus. · Templi tunnused: ristküliku kujuline põhiplaan, akendeta ruum (naos) mida übritsesid sambad, sambad (2x+1) · Zeusi kuju (12,5 m) Olümpias - kujur Pheidias · Krüselefantiintehnika - kuju puust südamik kaeti elevandilust plaadikestega ja riietus ning relvad kuldplaadiga · Efesos - jõukate kreeklaste riik Väike-Aasia rannikul · Amfiteatrid - looduskaunid kohad (Delfi, Dionysos) · Artemise Tempel efesose, alus 109 x 55m · Ateena Akropol · Dionysose teater - Kreeka vanim
Haldusorgan on haldusõiguses keskne. On seadusega või seaduse alusel avaliku halduse ülesandeid täitev asutus, kogu või isik. Haldusorgani olulisimaks tunnuseks on tema pädevus. Avaliku võimu kandjad on riik, KOV, aval. õig, jur. isikud (ERR) Haldustoimingud § 106. - Tegevus, mis ei ole seaduste väljaandmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes Haldusmenetluse põhimõtted 1) seaduslikkuse nõue 2) proportsionaalsus (on seotud mõõdupärasusega) mõõdupärasuse hindamine toimub järgnevalt - abinõu sobivusega (kiiruse piiramiseks nt. lamav politsei) - abinõu vajalikkus (kodanikku tuleb võimalikult vähe koormata. Kas toiming on hädavajalik, kas on ressursse?) 3) kaalutlusõiguse põhimõte (kaaludes põhjendatud huve,otsused peavad kooskõlas olema temale antud volitustega) 4) Vormivabadus ja eesmärgipärasus 5) uurimispõhimõte KODUTÖÖREFERAAT
Suletud kataloog võib ühel hetkel pärssida Eesti riikluse arengut. Selline arusaam lõi võimaluse konstrueerida töörühmal põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloog, kuhu aluspõhimõtetena kuuluksid: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Artikli lisa-analüüs: A) Artikli autoriks on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, kes on avaldanud üle 70 teadustrükise, seega teda võib nimetada autoriteediks antud teemal. B) Artikkel on ilmunud pool-akadeemilises allikas ehk ajkirjas Riigikogu Toimetised (RiTo),mis on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav ajakiri. Artiklid selles ajakirjas on eelretsenseeritavad kahe valdkonnaeksperdi poolt.
1. ERAÕIGUSESSE KUULUVAD 2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUVAD Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 1) Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus õiguslik alus kooskõla kehtiva õigusega proportsionaalsus kaalutlusvigade puudumine õiguse üldpõhimõtete järgimine 2) Formaalne õiguspärasus kui akt ei kehtesta uusi norme, tal on õige nimetus, õigust omavad isikud ja kõik vormid on täidetud pädevusnõuded menetlusnõuded vorminõuded ÕIGUSALLIKETE PRIMA FACIE-KOHTUSTUSLIKKUS Õigusallikad on mõnikord jagatud 3 rühma: Tugevasti kohustavad (sunduslikud) kohustuslikkus tugevad mõttes tähendab seda, et
VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS Tasakaal- visuaalse reklaami võtmetunnus Vormiväline tasakaal : erinev suurus, tasakaal ja intensiivsus. Huvitavam, ergutavam, ootamatuim reklaamteade Vormitasakaal: Täiuslik sümmeetria optilise kekskpunkti ümber (väärikas,stabiilne, konservatiivne) ELEMENDID REKLAAMIS: LIIKUMINE – modelli liikumine, kaamerate liikumine, kaadrite järgnevus PROPORTSIONAALSUS JÄRJEPIDEVUS (nt sama formaadi,stiili, logo vms kasutamine) ÜHTSUS/TERVIKLIKKUS SELGUS ISOLATSIOON (NT tühja ruumi kasutus – tühi taust) ERIVÕTTED – (nt reklaam ebatavalises kohas) VÄRV (sinine rahustab, punane erutab jne. Valge – puhtus, Roheline- loodus, Soojad toonid- soojalt maalt pärit inimeste elemendid. Reklaamisobilikkus: Punane – supid, liha, külmutatud toit
ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid 1) riigi tegevusest tulenevad ohud 2) avaliku võimu tegevuse õigustatus: hädaseisund, piinamiskeeld, lennuki allatulistamine Varguse koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi 2. Võõra vallasasja äravõtmine a. võõra valduse murdmine b
Ka haldusõiguse valdkonnas aktsepteeritakse Euroopa õigusruumis üldisi õiguspõhimõtteid. Haldusõiguse printsiibid on haldusõiguse eri valdkondades kehtivate reeglite üldistus, mis on riigiti väljendatud erinevates õigusallikates (nt kodifitseeritud haldusmenetluse seadustikes, eriseadustes, kohtupraktikas). Euroopa õigusruumis on haldusõiguse printsiipidena üldiselt tunnustatud näiteks järgmised põhimõtted: õiguskindlus, õiguspärane ootus, proportsionaalsus, mittediskrimineerimine, õigus olla haldusmenetluses ära kuulatud, õigus menetlusele mõistliku aja jooksul, tulemuslikkus ja tõhusus. Üha enam on mitmed haldusõiguse printsiibid - hea halduse kesksed põhimõtted - leidnud tunnustust ka põhiseaduslike printsiipidena. Hea halduse põhimõtted on otsesõnu kirja pandud ka mitmetesse põhiseadustesse. Näiteks tuleb Soome põhiseaduse § 21 lg 2
seaduslikul viisil. Kui põhiõigusi käsitleda printsiipidena, siis peab seaduseandja vastavat printsiipi kehtestades kaaluma, kas kehtestatud regulatsioon on proportsionaalne ja kooskõlas õiguse muude üldtunnustatud põhimõtetega. Pärast seda, kui põhiseadusliku probleemi täpsustav norm madalama seadusega (nt Relvaseadusega) on legariseeritud, siis saab hakata vaatama, kas kehtestatud regulatsioon on kookõlas õiguse selliste põhimõttetega, nagu nt proportsionaalsus ja võrdne kohtlemine. Paraku on olukord selline, et printsiipide ja reeglite eristamine sõltub eeskätt inimestest, kes õigusemõistmise käigus neid hindavad. II Selle liigituse järgi vastanduvad PS põhiprintsiibid ning printsiibid ja normid Dworkini järgi. Põhiprintsiibid omavad järgmist rolli: 1. nende alusel saab ja tuleb tõlgendada PS printsiipe ja reegleid n-ö Dworkini mõttes. 2. Põhiprintsiipidest tuleb lähtuda PS-st allpool seisvate normide väljatöötamisel
• Vabariigi Valitsus • Eesti Pank • Riigikontroll • Õiguskantsler • Kohus • KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus – Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip); – Õiguse arusaadavus (ennustatavus) – Avaldamiskohustus • Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile) Täidesaatev võim: Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus • Täidesaatva riigivõimu asutused on: – valitsusasutused; – valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumi valitsemisalas, Riigikantselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused on: • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei; • maavalitsused;
Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. 2. §2 Avaliku halduse tunnused 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. 2) Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2
Paratamatult tuleb maastikku kujundades kokku puutuda mitmesuguste looduslike nähtustega, mis mõjutavad kogu kujundamise protsessi. Maastikukujundus sarnaneb paljuski tavaliste kunstidega, näiteks kasutatakse proportsionaalsust ja mastaabilisust, sümmeetriat ning tasakaalu, rütmi, kontrasti, domineerivust, maitset ning mitmeid teisi printsiipe. Siiski mis on ainult maastikuarhitektuuril on perspektiiv ning vaated, millede järgi tehakse kogu projekt. Kunstis on üheks tähtsamaks asjaks proportsionaalsus, mis on seotud vormi suuruse ning kujuga. Vaadeldes erinevaid objekte otsib silm alateadlikult mingisugust seaduspära vormis, mis muudab rohkem arusaadavamateks need elemendid, kus mõõtmed on omavahel teatud seostes. Mastaabilisus iseloomustab aga vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Alateadlikult võrdleb inimene kõiki asju oma kogemuste baasil, võrreldes neid tavaliste igapäevaste objektide suurusega. Näitena võib tuua välja 100 meetri kõrguse maja kõrval kasvava puu,
13.-15.08.1932 I PS muutmise rahvahääletus EI. 10.-12.06.1933 I PS muutmise II rahvahääletus EI. 14.-15.10.1933 vapside rahvaalgatusliku eelnõu rahvahääletus JAH. 23.-25.02.1936 Pätsi rahvahääletus JAH. 03.03.1991 rahvaküsitlus, nö iseseisvusreferendum JAH. 28.06.1992 PS rahvahääletus JAH. 14.09.2003 EL rahvahääletus JAH. V Rahvahääletuse põhimõtted Kas rahvahääletusele kehtivad kõik valimispõhimõtted (§60 lg1)? Vaieldav on hääletuse salajasus ja proportsionaalsus, mille asemel kehtib enamuspõhimõte. VI Rahvahääletuse liigid Eelnõu hääletus Muu riigielu küsimus PS-e muutmine: alternatiiv või eraldiseisev liik. Eraldisesiva kasuks räägib 15.ptk §162, millest järeldub, et 1. ja 15.ptk on kõrgemad teistest. Teiseks argumendiks see, et 15.ptk-s sisaldub peaaegu täielik rahvahääletuse regulatsioon (v.a. §105 lg2). §106 lg1 ei sobi PS-e muutmise konteksti. Neljandaks on stabiilsuse argument §105 lg4, mis ei sobi PS-e muutmise
Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast.
Üldpõhimõtete allikaks on tavad või õiguse üldpõhimõtted ning rahvusvahelised lepingud. 6.Euroopa kohtu roll õiguse tõlgendamisel. Euroopa kohus asub Luxenburgis. Euroopa kohtu ülesanne on nii õiguse tõlgendamine kui ka sanktsioonide määramine, so nn klassikaline kohtumõistmine, mis seisneb õiguslikku olukorda siduvas ja vaidlust välistava kindlakstegemises. Õiguse tõlgendamisel on oluline proportsionaalsus, õiguskindlus ja õigustatud ootuse printsiip. Euroopa kohus on euroopa kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduse järgimise lepingute kohaldamisel. Siseriiklikud kohtud kohaldavad EL õigust, kuid lõpliku tõlgendamise õigus on Euroopa Kohtul. Euroopa kohus on pädev tegema otsuseid hagide kohta, kui puudub instutsiooni pädevus, või toimub oluline menetlusnormide rikkumine, asutamislepingu või selle normi rikkumine. Euroopa Kohtu lahenditest tuleneb, et ühenduse
viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446) korrustevahede märkimiseks, antiikseid motiive Skulptuur:
Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll
annaabi.ee 
