nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud. Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud. Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need? Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi.
1. Foucault "Diskursuse kord" 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Keeld väljendub eseme tabu, situatsiooni, traditsiooni rituaali ja kõneleva subjekti õigusena ehk kõigest, igas olukorras ja igaüks ei tohi vabalt rääkida. Seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes, sest mõlemad proovivad diskursuse kaudu või selle abil võimu haarata. Diskursus ise on nende tahte objekt, mille nimel võideldakse, see on kahes rollis korraga nii vahend, mida inimesed enda kätte ihkavad kui ka selle sama protsessi vahendaja. 2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus Väljajäetus toimib kahe asja vastandusel, üks valitud diskursus jäetakse ühiskonna tähtsamate süsteemide ringlusest välja, sest see on kas vähetähtsam, tõepõhjata või
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid".
meditsiinilise normi maski alllihtsalt süvendas. Teaduslikkusest seal parem ei räägitagi, kuid isegi elementaarset ratsionaalsust kohtab nendes nii vähe, et need asetuvad teadmiste ajaloos täiesti omaette kohale. Meditsiini erinevuses tuleb näha midagi enamat kui pelgalt teaduse ebavõrdset progressi või ratsionaalsuse ebaühtlast taset. Esimene on osa määratust teadmistahtest, mis on olnud läänemaailma teadus- liku diskursuse aluseks, teine aga tuleneb kangekaelsest tahtest mitte teada. Vaieldamatult oli 19. sajandi õpetlaste seksuaalsust käsitlev diskursus üdini naiivne, kuid peale selle pigistati silmad teatud küsimuste suhtes süstemaatiliselt kinni. pideva diskursusele ja tõe väljaütlemisele õhutamise taustal hakkavad toimima salgamismehhanismid: näiteks Chareot' zest, millega ta katkestas avaliku läbivaatuse niipea, kui jutt kaldus liiga ilmselt "sellele".
Modernism eeldas võimu ja tõe vastuolu: "Tõde on vaba vaimu auhind" ... "nende privileeg, kellel on õnnestunud end vabastada" (modernistlik vaim uskus, et teab tõde ja on seeläbi vaba). 19. sajandil kujunes välja tõereziim: loodusteadus (kehtib siiani). Iga tõereziim väljendab ühiskonnas domineerivat repressioonitüüpi. Tõde on otseselt seotud võimuga."Tõetahe" võrdub Nietzsche võimutahtega. Nüüdisühiskonnas on "tõereziim" peamine diskursuse kontrolliprotseduur. (Palmaru, K. I) Max Weberil oli 3 võimutüüpi. Traditsiooniline võim põhineb tavauskumusel alati kehtinud traditsioonide puutumatusse. Suhe valitseja ja administratsiooni vahel. Karismaatiline võim pühendub juhi erilistele isiksuse omadustele ja selle isiku esindatud võimule (nt diktatuurid). Afektuaalne seotus juhiga. Ratsionaal-legaalne võim põhineb uskumusel seadusliku korra legaalsusesse ning võimulolevate isikute õigusesse valitseda
DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b) TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD – DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused. ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob
(ten Have 1990)Vestlust uurides ei uuri vestlusanalüütik mitte ainult keelt vaid ,keelt mis on seatud mingi sotsiaalses maailmas toimuva tegevuse teenistusse.(Drew 2006:114.) Ajalugu Esialgu keskenduti interaktsiooni verbaalsetele aspektidele,siis vähehaaval uurimute haare laienes:hakati huvi tundma vestlejate kõne kattumise,kuuldava hingamise ja intonatsiooni vastu.Peagi ilmusid uurimusse nüoilmete ja interaktsiooni mittevokaalsed ilminguteuurimused. diskursuse analüüs Diskursuse ingliskeelne vaste (discourse)sisus rõhutatakse suhtlemist ja vestlemist. Sünonüümina kasutataksemõistet argumentanalüsis(väiteanalüüs) On nagu vestlusanalüüski kvalitatiivsete andmete analüüsi vorm,mis on välja kasvanud huvist keelekasutuse uurimise vastu.On teoreetiline raamistik mis hõlmab mitmesuguseid rõhuasetusi ja metoodilisi rakendusi.On empirismi mõjutustega analüüs,mis toetub siin -ja- nüüd- sündmuste uurimisele ning on lähedane sugulane vestlusanalüüsile
Pikka aega on vähe uuritud poliitilist retoorikat ja kui, siis kõrvaltööna, poliitteadlaste poolt, kes on huvitatud keelest ja lingvistide ja retoorikute poolt, kes on huvitatud poliitikast. Tagajärjeks on lingvistika, retoorika ja poliitteaduste uuringute sagedane amatöörlikkus nende arengus ja teooriakasutuses, metodoloogias ja meetodites. Oma töös püüan näidata, et puudujääke selles vallas saab parandada poliitlingvistilise lähenemisega ühendades retoorika, kriitilise diskursuse analüüsi ja poliitteaduste kontseptsioonid. Mis on poliitiline retoorika? Poliitilise retoorika analüüsis on esimene küsimus, mida poliitiline retoorika tähendab. Vastata saab kahes järgus- esiteks selgitades retoorika tähendust , teiseks selgitades sõna 'poliitiline' tähendust. Retoorika on ladina keelest pärinev- ars bene dicendi et scribendi- s.t. praktiline kunst hästi rääkida ja kirjutada, ja teooria , kuidas olla kõneosav
b. Kuidas selgitad mõisteid sotsiaalne sidusus , sotsiaalne kaasatus ja funktsionaalne kirjaoskus? Sotsiaalne sidusus on see kui kõik erinevad ühiskonna grupid on kaasatud ja suudavad oma vahel suhelda. Sotsiaalne kaasatus on erinevate ühiskonna gruppide kaasamine otsuste tegemisse. Funkstionaalne kirjaoskus on see, et sa saad aru mida on öelda tahetud. c. Selgita oma sõnadega võimalikult lihtsalt, mis on diskursus ja diskursuse analüüs, diskursuseroll. Diskursus on tekst, mis on vastavalt olukorrale seatud ehk diskursus on on viis, kuidas millestki räägidakse. Milline on ühes või teises olukorras õige keelekasutus ja käitumine. Diskursuse analüüs aitab leida tekstist peidetud sõnumit või varjatud motiive. Diskursuseroll on maailma vaatamine erinevatest vaatenurkadest. d. Kuidas saad aru mõistest tõerežiim?
Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab valim? - selle all mõistetakse üldkogumi kohta kättesaadavat mõõteinformatsiooni, s.o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel Mida tähendab juhuslik valim? Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? vastustele paned numbrid (näiteks jah ... 1-10) Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit. Diskursuseanalüüs on keeleteaduses ja kultuuriuuringuis kasutatav meetod või meetodite kogum diskursuse uurimiseks. Mida tähendab sisuanalüüs? Milline probleem võib tekkida kui kasutada ühes töös süstematiseeritult nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset uurimismeetodit? Nende võrdlemine on raske ja väärtusi on lihtne segi ajada. Mis on selle lahendus? -
Michel Foucault 1926-1984 Michel Foucault [mis'ell fuk'oo] (15. oktoober 1926 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti oma seksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Foucault õppis filosoofiat ning psühholoogiat pariisis, filosoofia doktorikraadi omandas ta 1961.a. 1950-1953 a. oli ta kommunistliku partei liige. 1952-1960 a. õpetas ta Lille'I, Uppsala, Varssavi ja Hamburgi ülikoolides, 70ndatel õpetas USA's. Tegeles psühhiaatria, meditsiini, vanglasüsteemi ning inimese seksuaalsuse uurimisega. Hilisemas elus oli ka poliitaktivist. 1984 suri AIDS'I tagajärjel. Looming
Saateks Soolise ebavõrdsus Eestis ei ole sotsiaalne probleem, vaid makrotasandi sotsiaalse probleemi, nimelt seksismi, tagajärg. Just seetõttu, et personaalsel tasandil ei tajuta soolist ebavõrdsust, teeb soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise isiklikult raskeks. Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus. Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist zanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03.02) on ääretult huvitav avamaks inimeste arusaamisi, mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad. 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST
Teadus ja religioon Teadus ja religioon on paljude meelest kokkusobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud diskursuse kohaselt ei tohiks korralikul ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva nihestunud maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste jumalavallatust targutamisest selliste Kuradi käsilaste tegelikuks eesmärgiks on külvata südamesse kahtlusi, mis viimaks lahutavad
küsimuste ja meetodite vastu. Et vastata sotsiaalsele murele massimeedia mõju kohta poliitikale ja valitsusele, on poliitilise kommunikatsiooni uurimused eelistanud küsimusi praeguse, mitte ajaloolise ainese kohta. Hoolimata selgest ajaloo ignoreerimisest töötatakse antud valdkonnas ajalooliste narratiividega nn kasutatava minevikuga. Ajalooline narratiiv seab terminid, mille abil me räägime minevikust, ning läbi selle diskursuse määrab viisi, kuidas me näeme olevikku. Herbst, Peters ja Schudson: Ajalugu pole tõhus: enamike poliitilise kommunikatsiooni uuringute eelduseks on, et ajalugu on kui paratamatu teerada minevikust olevikku. Taibates antud teeraja põhiprotsesse, on võimalik ignoreerida ajaloosündmuste detaile. Herbsti, Petersi ja Schudsoni jaoks pole aga ajaloolistes muutustes midagi paratamatut. Nende sõnul on ajalugu ajaperioodide vältel läbistatav ning konflikti poolt rõhutatud
See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus me omandame elamise harjumuse enne kui omandame mõtlemise harjumuse. Heidegger Inimene on Dasein. Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam tunnusmärk. 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Filosoofia on praktika, kus luuakse tekste ja vastatakse sõnaliselt. Filosoofia on kultuuri ja ajaloolise diskursuse sõlteline. Väljaspool seda filosoofial kandvust ei ole ning see ei anna üldkehtivat tõde inimloomuse kohta. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast küsimustega, mis ei ole eluliselt olulised ning mis ei eksisteeri (on filosoofide enda välja mõeldud). On ju selge, mida tuleb eluga peale hakata, on ikkagi targemat teha.
Miks kirjutatakse üks sõna just nii nagu on tema kirjapilt. Miks ei võiks tõlgendada liiklusmärke erinevalt? Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses
ja vaev? White'i arvates on nendel toimingutel rituaalne funktsioon, mis peab andma tunnistust ajaloolase heausksusest ja meenutama midagi tõsiteadusliku protseduuri taolist. Viimaseks küsib Chartier: kas pole ajaloo kirjutamise eesmärgiks tuvastada, kuidas ajaloolased kasutavad igal konkreetsel ajalooperioodil uurimistehnikaid ja kriitikaprotseduure, mis tagavad, olgugi ebavõrdsel määral, nende diskursuse "aususe" ja "objektiivsuse"? White'i sõnul võivad erinevad ajaloolased anda ühe ja sama nähtuse kohta radikaalselt erinevaid, et mitte öelda antiteetilisi, kuid ometi võrdselt veenvaid seletusi, ilma et nad seejuures moonutaksid "fakte" või rikuksid ühtki tõendusmaterjali käsitlemise kohta kehtivat reeglit. Ja see võimldas tal näha mineviku suurte ajaloolaste väärtust, ilma neid reastamata tänapäeva
sellest tulenevalt erinevad arvamused ka selles osas, milliste eriteadmistega spetsialisti (psühhiaater; psühholoog) on õiguslike probleemide lahendamisel vaja ekspertidena kaasata. Juriidilises kontekstis seostub psüühikahäiretega ohtlikkuse mõiste. Ei ole selget seisukohta, millistele kriteeriumidele peab inimese psüühiline seisund ja/või käitumine vastama, et oleks alus hinnata seda ohtlikuks. Samuti ei ole selge, kas see otsus tuleb langetada juriidilise või kliinilise diskursuse raames. Kliinilises kontekstis nähakse isiku potentsiaali ohtlikuks käitumiseks toimetulematuse ühe võimaliku avaldumisvormina. Psüühikahäirete olemuse ja põhjuste mõistmiseks on vaja psüühilist seisundit hinnata häirunud ja säilunud funktsioonide kogumina 6. Ohtlikkuse mõiste psühholoogilises ja õiguslikus kontekstis. Määratluste "sundravi" ja "tahtest olenematu ravi" tähendus. Juriidilises kontekstis seostub psüühikahäiretega ohtlikkuse mõiste. Ei ole
Samas võib juhtuda, et valimisse satub liialt ühe vanusega, ühest soost vm tunnuste poolest sarnaseid respondente. Mida tähendab vastastikune seos ( ) ning millist tüüpi seoseid eristatakse? Mida tähendab hüpotees? Hüpotees teooriast tuletatud muutujatevahelisi seoseid kirjeldav eriline väide. Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? Kodeerimine tähendab vastuste viimist ühisele alusele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse analüüsi keskseks terminiks on "diskursus", mille sisu täpsem piiritlemine sõltub alati konkreetsest teoreetilisest distsipliinist või lähenemisviisist. kriitiline diskursuseanalüüs on tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning tekstidesse sissekodeeritud eelistatavat tõlgendust kriitiline diskursuseanalüüs kui kvalitatiivne süvaanalüüsi meetod on aeganõudvam ning võimaldab käsitleda vaid piiratud hulgal tekste.
Samas autori nimi võimaldab paigutada tema teosed teatud rühmadesse. Igal autoril on oma väljakujunenud loomise käekiri ja üleüldiselt ühe autori teosed kuuluvad valdavalt samasse gruppi (kui mõni teoses oluliselt erineb, hakkatakse kahtlema selle kuuluvuses). Ehk siis autori nimi on nagu kaubamärk. Pärisnime peamiseks ülesandeks on identifitseerida ja individualiseerida. Ja isegi kui autoril on võetud varjunimi jääb nime funktsioon samaks. Autori nimi pole lihtsalt diskursuse element, seda ei saa asendada asesõnaga. Kui teos on juba avaldatud mingi autori nimega, siis see on absoluutne tõde. Teos elab peale autori surma edasi. Ja ikka selle sama autori nimega. Tuleb ette selliseid olukordi, kui autori panus kunsti (olgu ta siis mistahes— kirjateos, kunst, film) ületab teose tähtsust. Näiteks autor on loonud uue žanri, mida paljud on hakkanud järgima. Või siis on ta oma teosega tekitanud sellise
kommenteerimine,klikkimine, laikimine. P.S: kommentaar on kaalukam kui laikimine MÖÖDUNUD AEG Postituse loomisest möödunud aeg KUIDAS FACEBOOK TÖÖTAB? MUUDATUSED Esikohal on informatiivsed postitused Algoritm teeb sõbrad ja perekonna prioriteediks Roheline tee Facebook Live'le Eelistatakse hääletuid videoid MILLEKS SEE KÕIK? KUVANDI LOOMINE LEHE JA AVALIKU DISKURSUSE LOOMINE POSTITUSTE LIITMINE-SIDUMINE EESMÄRGID INIMESTE ARUSAAMADE MÕJUTAMINE SÜNDMUSTE JA TEEMADE KOHTA SISUPLANEERIMINE Video Pildid Tekst Esitlused Kasutajate loodud sisu Jagamine KÕIGE PAREMAVAD BRÄNDI SAADIKUD ON LOJAALSED KLIENDID JA OMA TÖÖTAJAD! SISUPLANEERIMINE Ära ole akadeemiline. Erialane zargoon ja
Hans von Risbieteriga (kes lubas abiellumise korral kloostrile anda kultuuripärandi) ning kangelaslikust Gabrielist kujuneb tema päästja, mistõttu hakkab neid jahtima klooster. ,,Viimne reliikvia" omab olulist tähtsust meie kultuuriruumis. Tema hea jälgitavus ja lihtne süzee on muutnud ta rahva seas populaarseks mõjutades iga eestlast, kes seda filmi on näinud. Ilmar Raag on öelnud: ,,Eestlaste identiteedi diskursuse kohaselt me oleme "mässavate talupoegade" järeltulijad." Gabrieli tegelaskuju seda kajastabki.
* fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust Tekst koos kõikide keeleväliste (psühholoogiliste, kultuuriliste jne) seostega; laiemas tähenduses: kindlapiiriline tekstiloome valdkond. Barthes' diskursuse vaatlemine: *vaatleme keelt tegevuses, kasutatuna kõneleva subjekti poolt. kasutatav, kasutatud keel.
inimloomusest. Uue paradigmaga uuringud võtavad ökoloogiliselt valiidsema info saamiseks kasutusele meetodid nagu aruannete ja episoodide analüüs ning osalusuuringud. Mina-käsitused on sotsiaalpsühholoogias põhimõttelise tähtsusega. Globaliseerumise tulemusena on esile kerkinud ka mitmeid väljakutseid läänelikele individualistlikele vaadetele mina kohta. 2. Vestlemine ja suhtlemine Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad olulise panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt nii, et annab lugeda nö ,,ridade vahelt". Omistuste teooria tegeleb põhjendustega, mida inimesed ühe või teise asja seletuseks esitavad. Koosvarieeruvuse teooria käsitleb seda, kuidas situatsiooni sellised omadused nagu järjekindlus, üksmeel ja eristatavus võivad omistusi mõjutada. Sotsiaalpsühholoogia alused 3
tulevikku. - PÄRISNIMED Pärisnimed on märgid, millel on laiendklass selle osutatava jaoks. Indiviididele, keda märgitakse mingi pärisnimega, ei omistata ühtki omadust, v.a fakt, et nad sellele nimele reageerivad. Nimetused on samastajateks kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid ja deskriptorid. - SÜMPTOMID Semiootikas vaadeldakse sümptomeid haiguse märkidena. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui see kuulub kliinilise diskursuse konteksti. Sümptom ei pea viitama haigusele, ka tervisest pakataval inimesel on sümptomid. Sümptomite eripäraks on see, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi jaoks erinevad. - SEMIOOSIS Semioosis ehk semioos on märgiprotsess. Peirce'i järgi on semioos triaadne protsess, potentsiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Sebeoki järgi on semioos samane eluprotsessiga. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
sotsiaalsete oskuste õpe Psüühilise seisundi hindamine on olulisel kohal ka tsiviilmenetluses (teovõime piiramine; otsusevõime hindamine). Juriidilises kontekstis seostub psüühikahäiretega ohtlikkuse mõiste. Ei ole selget seisukohta, millistele kriteeriumidele peab inimese psüühiline seisund ja/või käitumine vastama, et oleks alus hinnata seda ohtlikuks. Samuti ei ole selge, kas see otsus tuleb langetada juriidilise või kliinilise diskursuse raames. Kliinilises kontekstis nähakse isiku potentsiaali ohtlikuks käitumiseks toimetulematuse ühe võimaliku avaldumisvormina. Inimese tahtest olenematult võidakse talle kohaldada psühhiaatrilist ravi või hooldust/järelvalvet lähtudes Karistusseadustikust (sundravi), Psühhiaatrilise abi seadusest (tahtest olenematu ravi) või Sotsiaalhoolekande seadusest (nõusolekuta hooldamine hoolekandeasutuses). Õiguslikus kontekstis
korraldamisega ühiskonnas, vaid ka seda, kuidas nad mõistavad oma kohta universumis ja suhteid teiste inimestega, maagilise realismi arendaja Foucault, Michel mõjukas prantsuse filosoof, tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti omaseksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Essee "Mis on autor?"Foucault näitab, et meie poolt tavaliselt iseenesestmõistetavaks peetud autori kui millegi ajatu ning mittetaandamatu mõiste on hoopis diskursuse 'funktsioon', mis on läbi ajaloo muutunud. Näiteks kui enne renessanssi oli teksti omistamine teatud autorile teaduses tähtsam kui kirjanduses, siis humanismi ja kapitalismi ajastul oli see vastupidi. Frazer, James - inglise etnoloog
Vastandlikkuse teine tüüp - antonüümia e skalaarne vastandus. Nende dentonatsioonid on omadused, mida on igal konkreetsel juhul rohkem või vähem, saab moodustada võrdlusastmeid. 49. Substantiivide ja verbide grammatilisi kategooriaid. Entiteetide loomulikest om-st on tendents grammatikaliseeruda muutekategooriateks nt järgmistel: Definiitsus - tähendab vastava NP referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses ja on oluline diskursuse referentide mõistmise ja liigitamise seisukohalt. Piiritletus - piiritletus puudutab eelkõige ainesõnade ainsuslikke vorme, kuid ilmneb ka loendavate substantiivide mitmuse vormides. Arvsõnade kasutamisel ainesõnadega on piirangud (nt kolm liiva). Elusus - see väljendub mingil viisil peaaegu kõigis keeltes. Kategooriad võib jagada erinevalt (nt mõned peavad kuud elusaks). Inimene/mitteinimene
See tungiliste energiate ülekanne, mis organiseerib, st loob ja sisustab teksti sees ja teksti kaudu teatava subjektieelse ruumi, milles subjekt veel ei ole lõhestatud sümboolne üksus nagu fenotekstis - milles veel ei toimi sotsiaalsus, subjekti/objekti vaheline eristus; GT loob ja sisustab ruumi, kus subjekt on alles tekkimas. Fenotekst - valmis, hierarhiliselt organiseeritud, struktureeritud semiootiline produkt, millel on püsiv tähendus. Reaalselt eksisteerivad keelefraasid, erinevad diskursuse tüübid, igasugused sõnalised teosed, mis väljendavad teatud subjektiivset intentsiooni ja täidavad instrumentaalset funktsiooni: nende ülesandeks on vahetult mõjutada kommunikatsioonipartnerit. Struktuurne semiootika tegeleb fenotekstide poolt moodustatud süsteemide formaliseerimise, klassifitseerimise jmt.* Semiootika/sümboolika Kaks tähistavuse (signifiance) modaalsust. Tähistamisprotsess kätkeb kahe mooduse vastuolu.
informatsiooni, tajuda teist inimest ja võtta temalt vastu informatsiooni. Suhtlemisoskuste põhjaks on usaldus. Usaldus inimeste ja maailma vastu saab alguse juba imikuna. Laps, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, keda jäetakse tihti üksi on sageli suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta ei ole suhtlemist. Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad suure panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt, nii et annab lugeda ,,ridade vahelt". Liigutuste põhjal saab jälgiv inimene aru, kas inimene on valmis suhtlemiseks. Tähelepanu tuleb pöörata: distantsile inimeste vahel pilkkontakti olemasolule hääle tugevusele zestidele ja muudele kehaliigutustele 4 2. Suhtlemistõkked Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist ja sellest aru saamist,
tendentse diskursiivseis kordades. Diskursiivse korra mõiste tähistab Fairclough' i kohaselt struktureeritud diskursiivsete praktikate terviklikkust institutsioonis või ühiskonnas ning nende praktikate vahelisi seoseid. Fairclough' i, kes seostab lingvistilist analüüsi sotsiaalse analüüsiga, peetakse sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüsi suuna peaesindajaks (Volt, 1997) Norman Fairclough (1995) keskendub oma diskursusekäsitluses diskursuse mõiste kahele põhitähendusele: diskursus kui sotsiaalne tegevust ja interaktsioon, inimestevaheline suhtlemine reaalsetes sotsiaalsetes situatsioonides; diskursus kui tegelik sotsiaalne konstruktsioon, teadmiste vorm. Selle käsitluse järgi nähakse diskursust samaaegselt nii: sotsiaalselt looduna (socially constituted); kui ka sotsiaalselt loovana (socially constitutive) 10
adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Barthes' diskursuse vaatlemine: *vaatleme keelt tegevuses, kasutatuna kõneleva subjekti poolt. kasutatav, kasutatud keel. *diskursuse maht: diskursusena võime vaadelda igasugust lausungit, mis ületab mahult fraasi ja omab tähendustervikut. peab leidma analüüsiviisi, millega oskaksime omavahel tekstielementidena suhestada ka fraasist suuremaid osi. *D = keele kasutamine, sõnalise käitumise viis – selline, mis surub ennast kõnelejale peale (vrd „Autori surm“ - natuke sarnane paatos)
meeskirjanike teosed. Kui aga tahame rõhutada erinevust, luues näiteks naiskirjandusest oma erilise valdkonna vältimaks meheliku maailma väärtusi, on oht luua eriline naiste geto, kust naiste hääl ei kostu kaugemale kui enne." (Rojola, 148) Prantsuse feministlikud teooriad püüavad väljuda sellest ummikust omal kombel. Nad rõhutavad küll erinevust, kuid samas püüavad muuta erinevuse mõistet ennast. Feministliku diskursuse järgi varjub ratsionaalse ja autonoomse mina- käsitluse taga tegelikult mehe kui (üld)inimlikkuse esindaja paradigma. Küsimus erinevusest ei taandu bioloogiliseks erinevuseks, vaid samavõrra on oluline, kuidas seda erinevust taasluuakse kultuurilisel tasandil. Nii seostub seksuaalse erinevuse mõiste küsimusega erinevusest keeles, subjektiviteedis ja identiteedis. Luce Irigaray ja sugudevahelise erinevuse filosoofia L
esinevaid kindlat sorti sõnu, lauseid, lõike jms. ja tehakse sellest järeldusi teksti autori hoiakute kohta sellesse, millest ta kirjutab. 2) Kvalitatiivne analüüs andmeid analüüsitakse vähem rangete mitte- matemaatiliste meetodite abil. Kvalitatiivseid meetodeid süüdistatakse tihti subjektiivsuses, kuna nende meetoditega saadud tulemused sõltuvad kriitikute arvates uurija suvast. Mõned kvalitatiivsed meetodid: - Diskursuseanalüüs. Meetod teksti (diskursuse) peidetud tähenduse väljaselgitamiseks, nö. ridade vahelt lugemiseks. - Semiootiline analüüs. Tekstide, piltide jms. tõlgendamine. 5. Järelduste tegemine. Kõige lõpuks peab uurija oma tulemustest ka mingid üldisemad järeldused tegema; ütlema milline on tema tulemuste üldisem tähendus teaduse jaoks, milline võiks olla nende rakenduslik väärtus ja mida peaks tulevikus uurima.
erinevaid katseid ja uuringuid, nt. Bourneville, Iconographie de la Salpetriere, lk 110 jj. Charot` loengud. Samuti tuuakse välja, et seksuaalsuse teema on olnud läbi ajaloo kõrgkeskpunktis- ta oli teaduslike, meditsiiniliste, religioossete ja eetiliste diskursuste üheks kõige olulisemaks teemaks. Samuti ei seondunud seks mitte pelgalt tunde ja naudinguga, seaduse ja keelamisega vaid tõe ja valega. Seksist sai teadmiste objekt. Foucault toob välja ka viis tunnustatud diskursuse teaduslikku meetodi, millega mõjutatakse inimkonda ja pannakse siis sellest (seksist/ seksuaalsusest) rääkima, tehes nende kaudu ka analüüse/ katseid/ kogutakse andmeid: 1. ,,Rääkimapanemise" kliinilise kodifitseerimine 2. Üldine ja kõikjaleulatuv kausaalne postulaad 3. Seksuaalsusele loomuomane latentsuse printsiip 4. Tõlgendamismeetod 5. Ülestunnistuse avaldusest meditsiiniline nähtus Kõigi nende viie tunnuste põhjal, kogu see kontseptsioon viitab sellele, et inimene ise
põlvnemist; ka teadus inimesest kui ühiskondlikult olevusest, kultuurikandjast. autori surm teksti tuleb lugeda autorist hoolimata, autor on pelgalt see, kes kirjutab. Pärast teose sündi ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. (Barthes'i ja Foucault'i järgi) Lugeja sünni hinnaks on Autori surm (Barthes 2002: 125) Bedeutung see, mida keel laseb meil haarata; tähendus. Lause ,,osutus". Birminghami koolkond Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; põhisuunaks diskursuse analüüs. cultural studies ehk kultuuriuuringud, ka kultuuriteooria ing k nimetus. Dasein - ennast reflekteeriv olemine dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine determinism arusaam, et miski ei toimu ilma põhjuseta. Kõik, mis toimub on määratud ära piiratud arv põhjustega; kui põhjused teada võib sündmust ette ennustada. diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milline ütluste organiseeritud kogum
Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest. Nad ei välista ajaloolist perspektiivi, kirjanduse enda ajaugu; kirjanduslike tehnikate ja võtete evolutsioon. 7. Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem diskursuse analüüs (Roland Barthes, Tzvetan Todorov, Gerard Genette, Seymor Chatman jt). Osa neist viib edasi tekstikeskset formaalset lähenemist, lisades sinna omapoolseid täiendusi (nagu lingvostilistika või diskursuse analüüs), unustades tihti tekstiterviku ja süvenedes taas detailsesse keele ja stiili mikroanalüüsi. Teine osa, nagu strukturalism ja semiootika, liiguvad aga tekstist eemale, üldisemate, abstraktsemate koosluste (žanride, märgisüsteemide jms) poole. Ja ei tegele
- Eelotsustus, uurimisülesanne, tõdemus - Võib olla kaasas ka nõue vastata uurimisülesandele - Asukoht ei ole määrav, kuid järeldusotsustuses peaks ta asuma 9. Mis on vastuargument? Tooge näiteid argumentidest argumentide vastu. Mõneti erinev on vastuargumendi otstarve. Jutt vastuargumendist tähendab, et sellele eelneb mingi kritiseeritav väide või argument või muu diskursus. Otsustav ehk radikaalne vastuargument on sihitud kritiseeritava väite või diskursuse täielikule ümberlükkamisele ehk kummutamisele. Mõõdukas vastuargument on suunatud kahtluse või küsimuse tekitamisele. Küsimus või kahtluseavaldus iseenesest mõistagi ei ole vastuargumendid: vastuargument – olemaks argument– peab samuti vastama kõigile argumendi tarvilikele tingimustele. Kuid vastuargumendis lisandub tavalisele veenmise otstarbele kritiseerimise otstarve. Otstarve on kinnitava, positiivse veenmise suhtes „miinusmärgiga“ – negatiivne veenmine, sest on
arvude keeles (lihtne statistika: loendamine, protsendid, keskmine, suhtarvud; keerulisem statistika: korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs) *KORRELATSIOON näitab seost kahe muutuja vahel. Näidatakse nt kahe teljega, võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.Korrelatsioon ei saa olla kunagi väiksem kui -1 või suurem kui +1 !! Kvalitatiivsed meetodid andmete analüüs vähem rangete ja mittematemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs nö peidetud tähenduse leidmine. Diskursus kirjalik, suuline või pildiline tekst. Semiootiline analüüs sümbolite analüüs. Semiootika teadus märkidest ja tähendustest. Järelduste tegemine Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus? Mida tasub edaspidi uurida? Teadusliku uuringu eetika
tõusma. Need sündmused on tekitanud piisavalt kõlapinda, et võiks ilmsiks tulla õpetajate kui sotsiaalse grupi käsitlus meedias praegusel ajal. Õpetajate väärtuste ja identiteedi esitamist meedias on võimalik vaadelda nii ajakirjanike, teiste gruppide, sealhulgas poliitikute ja teiste teenistujate kui ka pedagoogide enda seisukohalt. Ajakirjanike seisukohti õpetajate suhtes on mitmeid. Kõige levinum on vaatenurk, kust õpetajaid nähakse kui ohvreid, vähemalt selle diskursuse kontekstis. 1. oktoobri Postimehes esitab värvikalt oma arvamuse ajakirjanik Priit Pullerits artiklis pealkirjaga ,,Priit Pullerits: säh, sente kah!": ,,Endises vääringus 8290 krooni on kõik, mis on heade mõtete ja ülikoolilinnas oma töö eest väärt inimene, kes õpetab riigieksamitulemuste põhjal Eesti esikümnesse kuuluvas Miina Härma gümnaasiumis, koolis, kuhu teiste seas on oma lapsed toonud ka peaminister Andrus Ansip ja haridusminister Jaak Aaviksoo; inimene,
* teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Morris. Süntaktika SEOTUD MÄRKIDEGA! Käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Oluline märkide kombinerimiseks. Märgisüsteemi täielik kirjeldus. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik
aasta publikatsioonis välja planeedi piirid: kui suurt kliimamuutust, maailmamere happelisust, keemilist reostust, bioloogilise mitmekesisuse kadu, osoonikihi lagunemist, mageveekasutust, lämmastiku ja fosfori tsükli, maakasutuse ja atmosfääri aerosoolisisalduse muutusi meie planeet välja kannatab. Selgus, et liikide väljasuremise, kliimamuutuse ning lämmastikutsükli häirete koha pealt oleme Maa taluvuspiiri juba ületanud, mitme teise näitaja osas üsna piiri lähedal. Selle diskursuse valguses võib juhtuda, et Inimeste Ajastu jääb erakordselt lühikeseks. Keegi ei tea, kui kaua võib inimkond ühte või teist planeedi piiri rikkuda, enne kui see meile saatuslikuks saab, kuid geoloogilisest vaatepunktist ei ole see kuigi oluline: ka positiivse stsenaariumi puhul, kui inimesed võtavad end kokku ja enne planeeti õhku ei lase, suudame järgmise jääaja tulekut edasi lükata vaid paarituhande aasta võrra, mis on geoloogilisel ajaskaalal märkamatu suurus
möned teevad seda tegelikult, toimivad intellektuaalidena. iga klass loob oma intellektuaalid. ka pankuritega käib kaasas nende klassi organiseerivate orgaaniliste intellektuaalide ring. see kiht, sektor, on sarnane althusseri ideoloogilise suhtega. võitlus hegemoonia pärast on c jaoks intellektuaalne võitlus. oluline laiendus on kahe cramscile järgnendud mõtleja teos laclau ja mouffe käsitlesid hegemooia mõistet cramsci vaimus edasi ja tõid siia sisse diskursuse mõiste. viitavad müüriladumisele : kaks meest panevad tellised paika, üks paneb neid paika ja teine toob. esimene küsib kindlaid telliseid (kindla diskursuse piirides). keeleline tegevus seob nende füüsilist tegevust. 2 näide : te võite tänaval lüüa ümmargust objekti, mis meenutab jalgpalli. te võite neid liigutusi teha ka jalgpalliplatsil. jalgpall kui mängi ei teki mitte objektist, vaid seda objekti paigutavatest reeglitest
- multidistsiplinaarne hinnang tagab oluliselt adekvaatsema hinnangu psüühikahäire, sellest tingitud toimetulekupiirangute ja paranemispotentsiaali kohta Juriidilises kontekstis seostub psüühikahäiretega ohtlikkuse mõiste. Ei ole selget seisukohta, millistele kriteeriumidele peab inimese psüühiline seisund ja/või käitumine vastama, et oleks alus hinnata seda ohtlikuks. Samuti ei ole selge, kas see otsus tuleb langetada juriidilise või kliinilise diskursuse raames. Kliinilises kontekstis nähakse isiku potentsiaali ohtlikuks käitumiseks toimetulematuse ühe võimaliku avaldumisvormina. Inimese tahtest olenematult võidakse talle kohaldada psühhiaatrilist ravi või hooldust/järelvalvet lähtudes Karistusseadustikust (sundravi), Psühhiaatrilise abi seadusest (tahtest olenematu ravi) või Sotsiaalhoolekande seadusest (nõusolekuta hooldamine hoolekandeasutuses). Õiguslikus kontekstis
Michel Foucault (1926-1984) töödel põhinev teooria. (vt Youtube) Foucault oli Collège de France'i professor, samas vastuolus valitsevate arusaamadega. ,,Iga vangi esimene kohus on püüda põgeneda" (TV-saates). Filosoof, sotsioloog, ajaloolane, psühholoog jne (kaitses Uppsala ülikoolis doktoriväitekirjana uurimust hullumeelsuse ajaloo kohta). Uuris teemasid nagu hullumeelsus, seksuaalsus, kurjategijad, üldse deviantsus. Nende teemade vaheliseks seoseks on arusaam võimu ja diskursuse ühtsusest: deviantsete inimeste määratlemine, teistest eristamine ja normaalsuse piiride kinnitamine on üks võimu kasutamise viis. Selle jaoks on vaja kõneviisi e. diskursust, mis defineeriks ära ,,normaalsuse". Inimest uurivad teadused toodavad seda (nt.psühhiaatria, õigusteadus). Kui normaalsuse piirid on kinnitatud, inimesed ise püüavad nende sees püsida. Nende teadvus on distsiplineeritud => nad ise teostavad võimu enda üle. · Diskursiivne võim
realiseerub. Teksti tähtsaim omadus on tekstuur, mille kõige olulisem komponent on piisav homogeensus ehk koherentsus. Teksti pikkus võib olla ühest sõnast terve raamatuni. Tekst võib olla suuline või kirjalik, monoloogiline või dialoogiline. Argikeeles (infinitiivselt) tähendab tekst tavaliselt kirjalikku üksust, mis on pikem kui lause, nt raamatu peatükk. Nii kasutatakse teksti mõistet tüüpiliselt ka lingvistikas. Diskursus on aga tekst koos kontekstiga. Suulise diskursuse all mõeldakse tavaliselt sellist kahesuunalist suhtlust: Sa ütled sõbrale tere, ta ütleb tere vastu, sa küsid küsimuse, sõber vastab jne. Selline diskursus on üldiselt palju pikem kui lause, kuid võib olla ka ühe lause pikkune või veel lühemgi. LISA: 1970. aastatel tehti katseid kirjutada tekstigrammatikaid tavalise lausesüntaksi, eriti fraasistruktuurigrammatika eeskuju järgides. Need pidid kirjeldama hästi moodustatud tekste ja eristama need halvasti või ebatavaliselt
pidev põhjendatus. Peab olema teada, et järgitud on positiveeritud ja mõjusat Õt, samuti tehakse kohtuotsusega teatavaks, et see Õ ja argumentatsioon, millele on tuginetud, on oma sisult õige. Selle poole püüdleb ka Sandlik kogu, kui kirjutab Sakti menetlemise juurde kuuluvat seletuskirja. Õe topeltloomuse kontseptsioon on tähtis sellepärast, et see on seotud kõikide ainesse valitud probldega. On seotud Õe reaalse ja ideaalse loomusega. Diskurus ja Õe topeltolemus Diskursuse teooria on õigsuse kui ka Õpärasuse, tõe protseduuriline teooria. Normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see on saadud teatud kindlaid protseduure järgides. Protseduur on argumentatsiooni protseduur. Diskursust kui protseduuri saab juba määratleda protseduurireeglite süsteemi abil. Reeglid räägivad ratsionaalse, praktilise argumentatsiooni tingimustest. Ühes nende reeglitega formuleeritakse ka ratsionaalsuse nõuded, mis kehtivad diskursuse teooriast sõltumatult
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad.
annaabi.ee 
