.........................191 Äriühingu üldkoosoleku otsus...............................................................................................191 ÕIGUSE ALLIKATE HIERHARHIA..................................................................................192 2 ÜLDIST INFOT SISALDAVAD ALLIKAD, MIS ON KÕIGILE KÄTTESAADAVAD.......194 EESTI.EE EESTI ÕIGUSSÜSTEEMIST............................................................................194 Õiguse allikad..........................................................................................................................194 Õigusaktide liigid kirjeldus....................................................................................................194 Õigusaktide hierarhia........................................................................................................
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina.
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine
õigusnormi koosseisule, kuid see-eest kohaldatakse osundatud koosseisu sellele reguleerimata juhule kui analoogile (sarnasele, lähedasele juhule). Seaduse analoogia tähendab kohaldada teatud juhul reguleerimisel norme, mis reguleerivad analoogilisi, sarnaseid aluseid, juhtusid, korda, õigussuhteid või nähtuis. Õiguse analoogia kohaldamine toimub seadusandluse üldiste põhimõtete kohaselt. 11. Õigusliku argumentatsiooni teooria. Õigusliku tõlgendamise olemus. Argumentatsiooniteeoria ütleb, et on olemas üldine, praktiline diskursus (abstraktne kõne), kus diskuteeritakse kõigi inimestele oluliste küsimuste üle, selle erijuht on juriidiline argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks
Tänapäeva tuntumad suuremad õigusperekonnad on: Romaani – germaani ehk kontinentaalõiguse perekond Anglo – ameerika ehk üldise õiguse (common law) perekond Islami, hinduistlik ja judaistlik õigusperekonnad toetuvad religioossetele põhimõtetele ja normidele. Kaug – Ida õigusperekond ning Aafrika ja Madagaskari õigusperekond (tavad ja traditsioonid). Sotsialistlik õigusperekond (Kuuba, Põhja-Korea, Hiina). kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa. Riigiõigus ( konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes.
IV loeng 24.09.2013 13-17 jaanuar eksamite ajad, algusega 8:15. Õigus on kokkuleppel põhinev käitumise mastaap/etalon. Objektiivse ehk positiivse õiguse ja ülipositiivse õiguse vahekord · Positiivne õigus ehk kehtiv õigus et see kehtiks, peab ta läbima formaalse tee. Eesti on jõuliselt täpsustanud seda formaalset teed ennast. · Sünnib seaduseelnõu loomise protsessis. Hea õigusloome ja normdokument. Räägib sellest, mida on vaja eelnõu koostamisel silmas pidada. · Normaalsetest nõuetest kinnipidamisest ei piisa, et sünniks hea ja õiglane õigus. · Positiivse õiguse kohal hõljub alati ülipositiivne õigus. · Õige õigus on ainult selline, mis on kantud õiguse ideest.
seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähtust kuid ebapiisavalt. Seadusandja ei ole suutnud ettenäha kõiki tüüpilise juhte ühiskonnas. Lünkade ületamiseks kasutatakse analoogiat. -Igas õiguskorras esineb lünkasid. Kahtlemata on kontinentaalse õigussüsteemiga riikides, millede rahvuslike õiguskordade kujunemislugu ulatub rohkem kui 100 aastat tagasi, tunduvalt vähem lünku kui Eesti õiguskorras(õiguskord on noor). Lüngad võivad olla õiguskorras kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad- situatsioon, kus peaks olema lahendus, aga pole 2. Näivad- seadusandja polegi kavatsenud faktilisi asjaolusid lahjendada. Probleemi võib lahendada teiste analoogsete normidega. 3. Väärtuslüngad- seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas on normid ebakvaliteetsed
Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus, haldusõigus (laieneb veel omakorda materiaalne, formaalne,), kriminaalõigus (materiaalne, formaalne), protsessiõigus (laieneb tsiviilprotsessiõigus, kriminaalprotsessiõigus), finatsõigus. b. kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa Õigus laieneb eraõiguseks ja avalikuks õiguseks Eraõigus: Laieneb tsiviilõiguseks mis omakorda tsiviilmenetlusõiguseks (sh tsiviiltäitemenetluseks, asjaõiguseks (laieneb maaõiguseks), võlaõigus (laieneb tööõiguseks), pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Avalik Õigus: Riigiõigus, finantsõigus, haldusõigus (jaguneb omakorda haldusmenetlusõiguseks), Rahvusvaheline
Kõik kommentaarid