Kaits e väe auas tme d Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Jõgeva NK ja KT Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele - väeosa ülem - sõduritele Jõgeva NK ja KT Auastmed jagunevad maaväe, õhuväe (samased maaväe auastmetega) ja mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits ...
2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. o Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis,
Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad . Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist . Valdavalt pärinevad sugurakud kahel vanemorganismilt . Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga
2) Eeldus v=c Järeldus: Liikuv mass on lõpmatult suur. Sellise kiirusega liikuda ei saa. Valguskiirusega liikuda ei saa ükski keha mis omab seisumassi. 3) Eeldus v=c m0=0 m = Valguskiirusega saavad liikuda ainult need kehad, mille seisumass on 0. Energia ja massi ekvivalentsus e samasus Klassikalises füüsikas on mass ja energia iseseisvad füüsikalised suurused. Relatiivsusteoorias on mass ja energia samased suurused e samased. Erinevus on konstandis c2. E= m * c2 E keha koguenergia m keha mass c valguskiirus Seisuenergia seisva keha energia E0 = m0 * c2 m0 = 1kg = 10-3 kg E0= 10-3 * 9 * 1016= 9 * 1013 J Järeldused: 1) Keha mass võib muutuda 100%-liselt energiaks. Selline energia vabaneb tuumareaktsioonides. 2)Igasugune energia omab massi vastavalt valemile 3)Kui muutub keha energia, siis peab muutuma ka tema mass. Keha koguenergia all mõeldakse keha seisuenergia ja teiste energialiikide summat
rõngaskromosoomi. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paiknevad rakuorganellid tütarrakkude vahel. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt samased lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Enne jagunemist rakk toitub, rakuorganellide arvukus suureneb ning bakter varustab end ATP ja teiste makroergiliste ühenditega. Soodsatel tingimustel paljunevad bakterid ülikiiresti (iga 20-30 minuti järel). Nii võib lühikese aja, st ööpäeva jooksul ühest bakterist saada 16,5 miljonit uut bakterit
tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. 1) Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. 2) Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. 3) Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad.
Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta üritab mõista nendevahelist seost. Decartes on veendunud, et hing on püsiv ja keha alaline. Ta toob fakte kehast mis on eraldanud vaimust, kuid jätab puutumatta vaimu kui eraldi olevuse. Rene jõuab arusaamisele, et ka vaim võib eksida ja, et kehi tajutakse ainult intellektiga mitte meeltega või kujutlusvõimega. Descartes üritab lahti mõtestada vaimuga seotuid tajumusi. Ta avastab, et asjad on ideedega samased. Ta usub sellesse mida me mõtleme kuid samas ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. "Et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks"- minuarust on see mõttekäik väär. Sest kui me vaatleme asju kaugelt binokliga on need asjad oma õige kujuga. Asi on nägemuse teravuses. Lõpul jõuab ta järeldusele, et keha on vaimust täiesti erinev ja vaimu mõjutab ainult üks kehaosa- üksnes aju
Valgusünteesi konspekt. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule, mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Molkulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkue sedasupärasusi molekulaarsel tasemel, Selle teadusharu saavutused võimaldavad mõista, kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi asemel. Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuudades peamisel kolmele univesaalsele protsessile : 1. dna sünteesile ehk replikatsioonile, 2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja 3. valgu sünteesile ehk translatsiooni...
LEKSIKAALSED SUHTED. Sünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. (julge-vapper- karmatu-vahva) Grammatilised sünonüümid leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid. (kibedamaitselised, kibeda maitsega, maitselt poolest kibedad) Täissünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest samased sõnad, mida saab üksteisega asendada, mistahes kontekstis. (kolmapäeav-kesknädal, maikelluke-piibeleht) Osasünonüümid nende puhul hõlmab tähenduslik sarnasus või lähedus ainult osatähendusest. (kõva kange, kojamehed) Kontekstuaalsed sünonüümid ühes kindlas kontekstis või kõneolukorras kasutatavad võrdtähenduslikud sõnad, väljendid. (tööandaja-andja) Tänapäeva eesti keele sõnavara TABUSÕNAD JA EUFEMISMID.
Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakteri eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse Toime bakterhaigustele: Laia toimespektriga antibiootikumid hävitavad mitut liiki baktereid, kitsa toimespektriga aga ainult üht või mõnda bakteriliiki. Kõrvaltoimed-võivad mõjutada ka neid baktereid, kes kehas alati elavad ja kasulikud on. 7. Bakterite paljunemine: Toimub mittesuguliselt pooldumise teel. Tekib kaks tütarrakku, mis on geneetiliselt samased. Bakterid võivad jaguneda väga kiiresti. Populatsiooni kasvu faasid: 1)Bakterid kohanevad keskkonnaga ja paljunemine on aeglane 2)Arvukus kasvab kiiresti ja peaaegu kõik bakterid poolduvad 3)Arvukus püsib stabiilne 4)Surmafaas, kus toit saab täiesti otsa ja arvukus hakkab vähenema 8. Viiruste kasutamine biotehnoloogias??? Geeniteraapia-haiguse ravi siirdamise või muutmise teel. Viirused geeniteraapias: Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb
Okra Foto: Wikipedia Viliköögiviljade hulka arvatava troopilise päritoluga soojanõudliku okra kasvatamine meie kliimas võib kõne alla tulla vaid köetavas kasvuhoones. Nimi ja ajalugu. Okra, ehk botaanilise nimega söödav muskushibisk (Abelmoscus esculentus, sün Hibiscus esculentus) kuulub kassinaeriliste sugukonda. Mõnedes maades (näiteks Bulgaarias, Kreekas, Venemaal) tuntakse ka baamia, mõnedes (Prantsusmaal, Hispaanias, Madalmaades) gombo nime all. On üks vanemaid köögivilju, mille jäljed toiduks tarvitamise kohta Egiptuses ulatuvad II aastatuhandesse eKr. Pärinevat arvatakse olevat Ida-Aafrika kiltmaalt. Egiptuses ja Etioopias kasvab see metsikult praegusel ajalgi. Tänapäeval on okra laialt levinud ja armastatud köögivili eelkõige Aafrikas (eriti Keenias), aga samuti Indias, Tais ja üldse troopilises Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning Põhja- Ameerika lõunaosas. Euroopas viljeldakse seda ulatuslikuma...
1. oma nahka turule viima 4.tal on häda käes 2. ei püsi pudeliski paigal 6.ära rikkuma 3. nagu õlitatud välk 1.end ohtu seadma 4. tal on vesi ahjus 8.korralikumaks muutuma 5. tal on vesi suus 7.ebaõnnestuma 6. vussi ajama 5.ta vaikib 7. liiva jooksma 9.ühesugused halvad mõlemad 8. meelt parandama 10.väga samased 9. võta üks ja viska teist 3.väga kiiresti 10. nagu ühe vitsaga löödud 2.on väga elav, püsimatu В 1. tal on kana kitkuda 7.ei ole raske 2. vorst vorsti vastu 4.suures ohus olema 3. ei aita ei ussi- ega püssirohi 6.suurte pingutustega 4. juuksekarva otsas rippuma 9.tal on taipu, mõistust 5. juuksekarva lõhki ajama 10
pakendil on märge säilitusainete mittesisaldumise kohta, siis tegelikult pole see põhjendatud -- puuvilja- ja marjamahlale ei tohi tootja neid kunagi lisada.Mahl saadakse kontsentreeritud mahlast, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett. Vajadusel taastatakse tootel lõhn, maitse ning lisatakse viljaliha ja puuviljarakud, mis on töötlemisel eraldatud samast või sama liiki mahlast.Toote märgistamise ja koostise osas kehtivad mahlaga samased nõuded. Erandiks on toote nimetus, millele lisatakse sõnad ,,-mahl kontsentreeritud mahlast", näiteks ,,õunamahl kontsentreeritud mahlast". Rammusam nektar ja lahjem mahlajook Nektar erineb mahladest eelkõige väiksema mahlasisalduse poolest. Mahla ja/või püree sisaldus nektaris on vastavalt puuviljaliigile keskmiselt 25-50%. Selle kogus sõltub puuvilja happesusest. Toodet müüakse nektari nime all ja selle puhul kehtivad nõuded sarnaselt
geneetiline analüüs, kehakaalu ohjeldamise geneetiline test), ei nõustu ma väitega, et geenid ei mõjuta meie kehakaalu. Minu kehakaalu testi tulemused ei osutunud suureks üllatuseks (nt keskmisest suurem risk muutuda ülekaaluliseks rasva- ja süsivesikute rikka toidu korral, treeningu käigus on rasvade põletamise efektiivsus keskmine ja kaalulangus tagasihoidlik). Olen juba ammu täheldanud, et peegelpilt ei küündi just unelmate ligi, kuigi mu toitumisharjumused on samased oma saledate sõbrannadega. Teiseks oluliseks faktoriks on elustiil. Enesele omaseid toitumisharjumusi ning vähest füüsilist aktiivsust ei saa geneetika taha peita. Kui ikka üks mitmesaja kilone inimene tuleks ja ütleks: ,,Asi on geenides!" mõistab iga loll, et nii see tegelikult ei ole (v.a mõnd kaalutõusu tekitava haiguse korral). Meid ümbritsev infoajastu soodustab madalat kehalist aktiivsust
Mõtted ja tunded ei tarvitse üldse meie käitumises avalduda. Me võime oma tundeid ka varjata. Mõned ei oska üldse oma tundeid käitumuslikult väljendada (pimedad). 7 • On võimalik imiteerida migit käitumist, samas ei leia üldse aset mentaalsed seisundid (näiteks tunded). Inimene muigab, samas sisemiselt ei leia midagi naljakat. Samasusteooria e. identsusteooria Vaimsed protsessid on samased, identsed füsioloogilste e. aju protsessidega. Ei ole olemas midagi mittemateriaalset, kõik on vaid mateeria.. maailmas pole midagi, mida ei saaks seletada, kirjeldada teaduse abil. Vastuväide samasusteooriale: omadusdualism. • Ajuseisunditel on ka vaimseid omadusi. Vaimsed protsessid ei ole samased aju neurofüsioloogiliste protsessidega. Vaim ei ole objekt ega asi, vaid vaimul on vaid omadused (vaimsed omadused) ja need on mittefüüsilised.
Ilmselt on see seotud vande ja tõotusega, mida tähistas sõna iurare. Eesti keeles sirgejoonelisus, sisaldab kõiki neid termineid ja viitab ka millelegi õigele. Eesti keeles on õigus traditsiooniline, millegi parema , sirgejoonelisema tähendus.Õigus on see, mis on tõde ja tõde on see, mis on õigus. Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents. Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiglus ja headus ei ole samased katekooriad. Samas sisaldab õigus endas nii headust kui õiglust. Õigus ei ole reeglite mehaaniliine käsitlus, vaid seisneb huvid ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. Celsuse tänapäeva käsitlus: õigus on teadus heast ja õiglasest. Õigusteaduses on kesksel kohal hea ja kurja probleem , tegemist on sügavalt eetilise teadusega.Õigus on kui muinasjutt, alati eksisteerib mingi kurja ja hea probleem. I. Tammelo- Tung õigluse poole on omane meile kõigile
Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest üle astumisega, sageli ka valu ja füüsilise kahjustuse tekitamisega. Nii füüsilise kui seksuaalse väärkohtlemise puhul on erinevad autorid viidanud samastele momentidele selles suhtes, millistes perekondades toimub väärkohtlemine või milliseid vanemad kasutavad oma laste suhtes füüsilist või seksuaalset vägivalda. Samased on ka füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise tagajärjed lastele2. Lähtudes lapse väärkohtlemise käsitlusest laias tähenduses, võib välja tuua selle mõiste baaselemendid: - tahtlik kahju või kahjuliku tagajärje tekitamine lapsele (füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses plaanis); - ahistaja tegevuse aktiivsuse aste (aktiivne, passiivne); - suhte iseloom (osapoolte sõltuvusest täieliku sõltumatuseni);
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitise tuleohutuse nõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5 Tulemüür,tule levik naaberehitistele, evakuatsioon.........................6 Hädaväljapääs, evakuatsioonitee.....................................................7 Evakuatsioonitee............................................................................8,9 2 Sissejuhatus: Selle referaadi teemaks on Ehitise tuleohutus nõuded, referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud e...
Teiste sõnadega, ise suitsukonisid kunagi ei kao loodusest. 4 Suitsetamise mõju inimeste tervisele Looduses leidub nikotiini vaid tubakataimes. Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajusse 7 sekundiga peale esimest suitsumahvi. Algajatel suitsetajatel tekib sageli nikotiinimürgistus, mis avaldub iiveldustunde ja oksendamisega. Samased mürgistusnähud võivad tekkida ka neil, kes liiga intensiivselt ja suures koguses suitsetavad. Nikotiin alandab nahatemperatuuri ning vähendab vereringet jäsemetes. Nikotiin hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet, mistõttu suitsetamine transportvahendi juhtimisel on kõrgenenud riski allikas. Nikotiini peamiseks omaduseks on aga narkootilistele ainetele iseloomuliku sõltuvuse tekitamine, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hilisemal suitsetamisest loobumisel
kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral Üle kahekorruselise hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1, d0-klassile. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda. Evakuatsioonitee pikkus määratakse evakuatsiooniala kõige kaugemast punktist kuni evakuatsioonipääsuni lühimat liikumiskõlblikku teed mööda, kusjuures juhul, kui erinevad evakuatsiooniteed kahe erineva evakuatsioonipääsuni on osaliselt samased, siis arvestatakse ühise osa pikkust kahekordselt. Evakuatsioonitee pikkuseks on · üldjuhul ühe evakuatsioonipääsu korral kuni 30 meetrit; · kahe evakuatsioonipääsu korral kuni 45 meetrit. · Evakuatsioonitee mõõtmed Evakuatsioonitee laius on · üldjuhul vähemalt 1200 mm; · kuni kahekorruselises elamus vähemalt 900 mm.
liikumine kasutatakse mingi reguleeriva organi ümberpaigutamiseks. Reeglina valmistatakse solenoidseade reguleeriva organiga (klapiga ) ühes korpuses, ühtse detailina. 12.Elektrilised täiturseadmed. Rööpergutusega ehk sunteeritud alalisvoolumootori staatilised ja dünaamilised omadused. Staatilised ja dünaamilised omadused mõlema variandi puhul on samased Alalisvoolumootori dünaamiline omadus, võttes arvesse, et elektrimootori inerts on alati palju väiksem, kui reguleeriva objekti inerts võib lugeda tinglikult, et elektrimootori inerts puudub ja tema rakendustoime on hetkeline.
Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesuguliselt teel. Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele, protistidele, seentele, osale selgrootutest ja paljudele taimdele. Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi. Seejuures on järglased info poolest samased vanemorganismidega. Protistid, seened, vetikad, sammal- ja sõnajalgeosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist. Valdavalt pärinevad sugurakud kahelt vanemorganismilt. Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga. Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus
Jaapan Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mid...
need kõik kokku võtta inertsimomendi tensoriga, mille saab alati viia kujule, kus on vaid kolm sõltumatut liiget: http://en.wikipedia.org/wiki/Moment_of_inertia#Principal _moments_of_inertia. 6. Kas keha pöörlemine muudab tema potentsiaalset energiat? Ei 7. Kuidas tuleb sõuda, kui tahetakse paati kohapeal ümber pöörata? Ühet aeru tõmmata ühte pidi ja samal ajal teist vastassuunas. 8. Kas keha kaal ja raskusjõud on samased mõisted? Ei, üldiselt mitte, ainult siis kui keha liigub ühtlaselt. Keha kaal näitab, kui suurt jõudu avaldab keha pinnale, millel ta paikneb. Kui keha ei liigu Maa radiaalsuunas ühtlaselt, siis erineb keha kaal kehale mõjuvast raskusjõust. Näiteks liikumist alustavas langevas liftis on keha kaal väiksem raskusjõust. 9. Kas vedrukaalu näit oleneb sellest, kus keha kaalutakse, kas Tallinnas või ekvaatoril?
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10 ...
Sõltumata nähtuse vallast, milles õiglustunne ilmneb, on see ürgne tunne, mille kohta öeldakse, et süda ütleb nii. Seda võiks nimetada ka isiklikuks tõetundeks. Õiguse struktuur on lihtsakoeliselt diferentseeritud, samas kui õigluse struktuur on ülikõrgelt diferentseeritud, kuni sinnamaale, et ta hakkab moodustama suuremahulisi, lihtsalt eristatavaid üksusi, näiteks tundeid, kirge. KOKKUVÕTE Õigus ja õiglus ei ole samased mõisted. 8 Õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. See on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid; ühe riigi sunninormide kogumik. Õiglus on aga sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks. Küsimus õiglusest kerkib kahtlemata mitmetes valdkondades
. Võrreldamatute mõistete vahel puuduvad suhted ja seepärast ei ole võimalikud mistahes loogilised menetlused selliste mõistepaaridega ning seega ei ole need loogika huviorbiidis. Edaspidi vaatleme ainult võrreldavaid mõisteid. Võrreldavad mõisted on liigendatud kahte rühma: a) mahult ühendatavad, ja b) mahult ühendamatud. Mahult ühendatavad on mõisted, milliste maht on vähemalt osaliselt kokkulangev, need on samased, ristuvad ja alluvad mõisted. Mahult ühendamatud on mõisted, mille mahus puuduvad kokkulangevad momendid, need on kaasalluvad, vastupidised, vasturääkivad ja korrelatiivsed mõisted. a) Mahult ühendatavad. 1. Samased (identsed) on mõisted, mille puhul ühe mõiste kõik tunnused langevad kokku teise mõiste kõigi tunnustega. A B Näiteks, võtame mõiste- "A" konkreetseks sisuks "Oskar
· Lauljanna, lauljannat, lauljannasse, lauljannade, lauljannasid, lauljannadesse · nna-liitelised sõnad (kasvatajanna, kuninganna, müüjanna, näitlejanna, sõbranna, vürstinna) IV KÄÄNDKOND Astmevahelduseta · 2-silbilised III-vältelised sõnad, v.a vokaalile liitunud ne-, s-liitega sõnad ja seminar- ja akvaarium-tüüpi sõnad. · 2-silbilised III-vältelised sõnad, mille o Nom ja gen on samased nt aasta, haige, mingi, neitsi o 1-silbilise nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt edasiviiv, jääv, keev, kõrb, küps, loeng, pärl o Nom teise silbi vokaal langeb gen välja, lisandub tüvevokaal nt aadel, ansambel, detsember, number o Ains nom lõpul olev s langeb gen alates välja nt haldjas, jõukas, liljas, mustjas, takjas, töökas
Charles Naudin katsed ogaõuntega. Formuleeris selgelt hübriidide I põlvkonna ühetaolisuse reegli. Greogor Mendel katsed hernestega. Sõnastas ühetaolisuse ja lahknemisseaduse. Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutusele võtt. Diskreetsete ja püsivate pärilikkustegurite avastamine. (Ühetaolisuse seadus ristates kahte homosügootset isendit on esimese järglaspõlvkonna järglased geneetiliselt samased. Lahknemisseadus erinevate heterosügootide ristamisel tekib järglaspõlvkonnas tunnuste lahknemine genotüübiliselt ja fenotüübiliselt kindla seaduspära alusel). Francis Galton biomeetrilise geneetika, inimesegeneetika ja eugeneetika looja. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja, kaksikute ja sõrmejälgede meetodi looja. Hugo de Vries eitas gemmulate teket kogu kehas. Tunnuseid määravad pangeenid asetsevad inaktiivsena tuumas. August Weisman omandatud tunnused ei pärandu
Konkurents - Konkurents ja koostöö - Turustruktuur Konkurents ja koostöö Spordisõbrad maksavad piletite eest sageli kõrget hinda ja isegi reisivad kaugele maale oma lemmikute võistlusi vaatama. Kel pole reisimine võimalik, võib jätta oma töö või õppimise, et elada kaasa tippspordi tähtsündmustele meediakanali vahendusel. Õnnestumise korral on vaimustus üleüldine ja sellest saadav positiivne emotsioon aitab oma toimetamistega paremini hakkama saada. Üks populaarseim spordiala maailmas on jalgpall ning selles mängus on lisaks ägedale võistlusele oluline pallurite koordinatsioon ja koostöö. Meeskonnas sõltub tulemus kõigi – mängijate, treenerite, arstide, massööride jt – panusest ning harvad pole juhtumid, kus ametlikus reitingus nõrgem alistab endast palju tugevama. Võistlus muudab sportlaste pingutused erutavaks elamuseks ning innustab andma endast parima. Majanduses toimuv sarnaneb spordiga, kus konkurentsivõime sõltub paljuski ko...
mille tulemusena moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paiknevad rakuorganellid tütarrakkude vahel. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt samased lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Enne jagunemist rakk toitub, rakuorganellide arvukus suureneb ning bakter varustab end ATP ja teiste makroergiliste ühenditega. Bakterite tähtsus Paljud bakterid elavad saprobiontidena, mis tähendab seda, et nad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Siin täidavad bakterid kõigi elusolendite seisukohalt elulise
Siit järeldubki, et kujutlemiseks on vaja mingit erilist vaimupingutust ja see näitab selget erinevust kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. Descartes märkas, et aistitud ideed olid palju elavamad ja väljendusrikkamad, kui need, mida ta teadlikult ja kaalutletult mõtles. Ta hakkas arvama, et need tulevad mingitest teistest asjadest, mitte temast enesest ning lõpuks tuli tal pähe, et asjad on ideedega samased. Ta otsustas ka, et keha, mida nimetab enda omaks, kuulub täielikult tema juurde ja ta ei saaks ennast sellest lahutada. Kõiki apetiite ja afekte tundis ta kehas ja keha jaoks. Põhjenduseks, miks inimesed haaravad toidu järele, kui tunnevad näpistust kõhus või tahavad juua, kui kurk on kuiv, tõi ta selle, et loodus on meid niimoodi õpetanud. Descartes hakkas aga hiljem oma meeltes kahtlema kogemuste põhjal. Välised meeled
mm, kusjuures trepiaste ei tohi olla kitsam kui 150 mm. (8) Trepil peab olema tagatud ohutu liikumine, kusjuures enama kui kolme astmega trepil peab olema trepikäsipuu. Evakuatsioonitee pikkus (1) Evakuatsioonitee pikkus määratakse evakuatsiooniala kõige kaugemast punktist kuni evakuatsioonipääsuni lühimat liikumiskõlblikku teed mööda, kusjuures juhul, kui erinevad evakuatsiooniteed kahe erineva evakuatsioonipääsuni on osaliselt samased, siis arvestatakse ühise osa pikkust kahekordselt. (2) Erandina arvestatakse lõikes 1 nimetatud lühimat liikumiskõlblikku teed ruumi uksest juhul, kui uks avaneb vähemalt EI 30 nõudele vastava konstruktsiooniga koridori. (3) Nõuded ruumi pindalale ja evakuatsioonitee pikkusele on toodud lisades 8 ja 9. (4) Majutushoonetes ning ravi- ja hooldusasutustes on evakuatsioonitee pikkuseks kuni 30 meetrit, hoolimata evakuatsioonipääsude arvust, kusjuures
huvidega, ja teistpidi--et käsitlus ei tingiks kvaasi- ja pseudovajaduste haaramist seletusmudelisse.Tuntuim vajaduste käsitlus on A. Maslowi motivatsiooniteooria. Mõnede arvates Maslow siiski vaid nimetab vajadusi, tegelikult rääkides inimtegevuse ajenditest (impulssidest). Motivatsiooniteooria osutab vajadustele üksnes siis, kui impulsi tekitaja ja vajaduse objekt kokku langevad.Paraku on lihtne näidata, et paljudel juhtudel ei ole ajend ja vajadus samased. Lisaks sellele ei rajane Maslowi "vajaduste Mario Rosentau 95 hierarhia" vajaduse teoreetiliselemõistele, pigem on tegemist üldistatud empiirilise loendiga. See ei esita vajaduste selget tüpoloogiat.Õ Neil kaalutlusil jätame Maslowi käsitluse siin tähelepanuta. Garrett omsoni Vajadused ning Len Doyal'i ja Ian Gough'i Inimvajaduse teooria (Doyal ja Gough ÕÉÉÕ) on vajaduste uuematest käsitlustest ühed põhjalikumad
Rahvasaadikud tegutsevad oma ametialal iseseisvalt, oma parema äratundmise järgi 6. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 7. Opositsioon on dem. loomulik osa 8. Demokraatlikud vabadused. 9. Sõltumatu kohtuvõim 17.Õigusriigi käsitlus? Eesmärk on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Riigivõimu rakendatakse õigusriigis põhimõttel, et õigus ja seadus on samased. Tunnused: · Kirjutatud põhiseadus, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid · Garanteeritud kodanikuõigused · Ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite kaudu vaid kollektiivselt, luues vajaliku ja vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi · Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevõimule · Riikliku administratiiv- ja kohtuvõimu tuginemine seadusele
kooskõlas. *Epifenomenalism: vaimusündmused on epifenomenid, nad ei põhjusta teisi sündmusi, vaid on üksnes ise põhjustatud füüsiliste sündmuste poolt. *Põhjuslik argument: 1)vaimusündmustel on füüsikalised tagajärjed, 2)igal füüsikalisel tagajärjel on piisav füüsikaline põhjus(füüsilise maailma põhjuslik suletus), 3)vaimsete põhjuste füüsilised tagajärjed ei ole alati ülemääratud erinevate põhjuste poolt. Järeldus: vaimusündmused peavad olema samased füüsikaliste põhjuslike sündmustega. Materialism – (füsikalism), seisukoht, mille järgi kogu reaalsus on materiaalne/füüsikaline. Ka vaimunähtused on materiaalsed. Materialistlikud käsitlused: biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Biheiviorism: vaim pole muud kui käitumine. Biheiviorism jaguneb metodoloogiliseks ja analüütiliseks. metodoloogiline biheiviorism - psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava
Õppekavas ettenähtud juhtudel võib arvestus olla ka hindeline (H). ·3.2. Arvestuse sooritamise võimalus tuleb üliõpilastele tagada auditoorse töö perioodil. Kui õppeaines toimub arvestustöö, siis peab selle sooritamiseks olema ette nähtud vähemalt kolm aega ja üliõpilane võib vajadusel osaleda kõigil kordadel. Õppesemestri lõpupäevaks arvestust mittesooritanud üliõpilastele märgitakse hindamislehele M "mittearvestatud". Hindelise arvestuse sooritamise tähtajad on samased eksami sooritamise tähtaegadega. ·3.3. Praktiliste ja arvutustööde arvestamine toimub üldjuhul semestri jooksul hinnatud üksikülesannete kokkuvõttena. Sellisel juhul õppejõud fikseerib hindamislehel õpisoorituse semestri viimasel nädalal. Üliõpilase kohalviibimine pole vajalik. ·3.4. Puuduliku semestritöö korral võib viimasel auditoorse õppetöö nädalal korraldada täiendava arvestustöö või üliõpilase küsitluse. See
6. Poliitiline reklaam (kampaaniad) 7. Poliitiline administreerimine (Spetsiifiliste normide rakendamine riigiteenistujate poolt) 8. Poliitiline kontroll ( petitsioonid referendumile) Analüütiliste kategooriate valik Poliitlingvistiline lähenemine on enam tegevusele- ja veenmisele orienteeritud kui teised võimalused analüüsida poliitilist retoorikat. Ta loob sidemed erinevate distsipliinide vahel integreerib vaidlusteooriad ja teised samased retoorikakomponendid. Poliitlingvistiliste analüüside kategooriate valik sõltub alati konkreetsest uuritavast teemast ja spetsiifilistest arvandmetest, milliseid on vaja analüüsida.Näiteks rahvuslikku, rassistlikku, antisemiitlikku, seksistlikku ja populistlikku retoorikat võib analüüsida süsteemselt vastates järgnevale 5 küsimusele- 1. Üksikisikud või grupid- kuidas on nad lingvistiliselt konstrueeritud, mis nime all? (nominatsioon, kandidaatide ülesseadmine) 2
olemasolu. Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga: Fa = m g = ρ V g, kus ρ on vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala ja g vaba langemise kiirendus (9,8 m/s2). Archimedese jõud on raskusjõule vastassuunaline. 8. Kas keha kaal ja raskusjõud on samased mõisted? Ei, raskusjõud ja kaal ei ole samased mõisted. Keha raskusjõud mõjub alati, kaal aga mõjutab keha alust või riputuseset (st teisi kehi). Raskusjõud ja kaal on võrdsed, kui keha ei liigu või liigub ühtlaselt. Kui keha liigub kiirendusega (olgu siis kiirenev või aeglustuv) on keha kaal raskusjõust erinev, sest kiirenduse korral keha kaal muutub, raskusjõud mitte. 9. Kui λ= 0,002 m ja T= 0,05 ms, milline on siis laine levimiskiirus? Andmed: λ= 0,002 m (lainepikkus) T= 0,05 ms (laineperioop)
Olgu piirkonda V alt piirava pinna võrrand z=1(x,y) ja ülalt piirava pinna võrrand z= 2(x,y). Vaatleme kolmikintegraali IV üle piirkonna V kolme muutuja funktsioonist z=f(x,y,z), mis on defineeritud ja pidev piirkonnas V. Olgu piirkond D, s.o. piirkonna V projektsioon xy-tasandil, piiratud joontega y=1(x), y=2(x), x=a, x=b, siis funktsiooni z=f(x,y,z) kolmikintegraal üle piirkonna V defineeritakse järgmiselt: Kolmikintegraali omadused on samased kaksikintegraali vastavate omadustega. Funktsiooni z=f(x,y,z) kolmekordne integraal üle regulaarse piirkonna V võrdub kolmikintegraaliga üle sama piirkonna, s.t. . Keha ruumala arvutamine kolmekordse integraali abil. Kui integraalialune funktsioon d(x,y,z)=1, siis kolmekordse integraal üle piirkonna V väljendab piirkonna V ruumala: 7
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla...
Inimese käitumine on terviknähtus, seepärast ei saa agressiivsustki käsitleda lahus muust käitumisest või sotsiaalsest arengust. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning et tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Agressiivsusest rääkimiseks tuleb kõigepealt seletada mõisteid. Mõisted agressioon ja agressiivsus ei ole samased. Agressioon, nii nagu psühhoanalüütikud on seda kasutanud, ei ole toiming, vaid tähendab inimeses peituvat jõudu, energiat. See on instinkt, käitumise motiiv, põhjus. Agressiooniga ei kaasne negatiivseid nähtusi, see ei ole hälve. Agressioon on iseenesest neutraalne energia ja see, kuidas ta inimese käitumist mõjutab, oleneb muust arengust. Psüühiliselt tasakaalukas inimene rakendab oma agressiooni ühiskonnale vastuvõetaval viisil.
moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paiknevad rakuorganellid tütarrakkude vahel. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt samased lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Enne jagunemist rakk toitub, rakuorganellide arvukus suureneb ning bakter varustab end ATP ja teiste makroergiliste ühenditega. Mikroobiraku genoom: Pro- ja eukarüootse raku DNA molekuli struktuur on ühesugune. Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust ringjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
füüsiliselt võimatule objektile) Jaotus võib sõltub mõnikord jaotaja maailmapildist (vt sõna ʻjumalʼ näide Kasaku konspektis lk 18 üleval). sisu alusel: ! ühitatavad terminid – terminid, mille mahtudes on ühiseid elemente ! ühitamatud – terminid, mille mahtudes puuduvad ühised elemendid 4. ÜHENDATAVAD JA ÜHENDAMATUD TERMINID. TERMINI MAHTUDE VAHELISED SUHTED. ühitatavad – terminid, mille mahtudes on ühiseid elemente – samased (täisnurkne rööpkülik, ristkülik) – ristuvad (üliõpilane, muusik) – subordinaarsed (okaspuu, mänd) ühitamatud ! – terminid, mille mahtudes puuduvad ühised elemendid – kaasalluvad (mänd ja kask, kõik on puud; on ka lehis ja tamm) – kontraarsed (huvitav raamat ja igav r., kõik on raamatud; on ka vahepealsed)
Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb plastmassist ja alumiiniumist, siis on ka temal vaimuseisundid. Aga siis ei saa olla vaimuseisundite tüübid samased ajuseisundite tüüpidega. Identiteedi relatsioon on üks-ühele, aga vaimuseisund füüsilisele seisundile on üks- mitmele, siis identiteedi teooria peab vale olema. Küsimused Daniel Dennetti teksti “Tõelised uskujad: intentsionaalne strateegia ning miks see töötab” kohta (Tähtaeg 20.11.14) 1. Mille poolest erineb Dennetti järgi inimolend kõnepuldist? [Intentsionaalne hoiak=seisukoha võtmine)].
öeldakse, et mõiste on samane iseendaga. Näited: Tõene võib olla mõte, mis a) vastab tegelikkusele, b) on maksimaalselt evidentne (usaldusväärne). Esimesel juhtumil rõhutatakse mõtte objektiivsust ja mõiste kuulub gnoseoloogiasse (tunnetusteooriasse), teisel juhtumil on tegemist konventsionaalselt tõlgendatava mõtte tõeväärtuse rõhutamisega, mis loogika terminoloogias on nimetatud tõeväärtuse positiivseks kvaliteediks. Mõisted on samased kui ühe määratlus langeb kokku teise mõiste määratlusega. Mõistele "tõene mõte" on esitatud kaks erinevat määratlust, mis võib tekitada küsimust arutlemiseks: kas on selles näites kaks erinevat mõistet või on üks mõiste kahe erineva tähendusega. Vastus saab olla üks mõisteid on kaks, kuid nende kahe mõiste sõnaline kandja on üksainus. Selle mittemõistmisest või väärtõlgendusest on tekkinud sofismid (V saj. e.m.a.)
! ! füüsiliselt võimatule objektile) Jaotus võib sõltub mõnikord jaotaja maailmapildist (vt sõna jumal näide Kasaku konspektis lk 18 üleval). sisu alusel: ! ühitatavad terminid terminid, mille mahtudes on ühiseid elemente ! ühitamatud terminid, mille mahtudes puuduvad ühised elemendid 4. ÜHENDATAVAD JA ÜHENDAMATUD TERMINID. TERMINI MAHTUDE VAHELISED SUHTED. ühitatavad terminid, mille mahtudes on ühiseid elemente samased (täisnurkne rööpkülik, ristkülik) ristuvad (üliõpilane, muusik) subordinaarsed (okaspuu, mänd) ühitamatud ! terminid, mille mahtudes puuduvad ühised elemendid kaasalluvad (mänd ja kask, kõik on puud; on ka lehis ja tamm) kontraarsed (huvitav raamat ja igav r., kõik on raamatud; on ka vahepealsed)
REÕ sätteid, v.a. renvoi ja välisriigi siseriiklikku õigust, kuid forum (riik A) ise tunnustab ühekordset renvoi`d, siis on võimalik, et lõplikult kohaldub: 1. esmase viidatud riigi (riigi B) siseriiklik õigus kui viidatud riigi B sama õigussuhet reguleeriva kollisiooninormi pide määratleb, et õigussuhet reguleerib samuti riigi B õigus (st nii riigi A kui riigi B kollisiooninormid on samased, nt viitavad mõlemad pidemed lex patriae`le); 2. forumi (riigi A) siseriiklik õigusakt a) kui viidatud riigi B sama õigussuhet reguleeriva kollisiooninormi pide viitab tagasi forumi õigusele (st nii riigi A kui riigi B kollisiooninormide pidemed erinevad, nt üks viitab lex patriae`le ja teine lex domicilii`le) s.o tagasisaate tunnustamine; b) kui viidatud riigi B sama õigussuhet reguleeriva kollisiooninormi pide viitab edasi
selgepiirilisemad kui ükski neist ideedest, mida ma välja mõtlesin teadlikult ja kaalutletult mediteerides või mida märkasin olevat vermitud mu mällu, siis näis võimatu, et nad võiksid tulla minust enesest; ja seetõttu jäi üle, et nad tulevad mingitest teistest asjadest. Ja kuna minu teadmine nende asjade kohta tuli nendestsamadest ideedest, ei saanud mulle pähe tulla midagi muud. kui et asjad on ideedega samased. Ja kuna ma tuletasin endale ka meelde, et kasutasin meeli enne kui mõistust, ja kuna ma nägin, et mu enda välja mõeldud ideed ei ole nii reljeefsed kui need, mida aistisin, ja et ma enamasti panin [1653] nad kokku viimaste osadest, siis jõudsin kergesti veendumusele, et mu mõistuses [in intellectu] ei ole üldse midagi, mida enne poleks olnud mu aistinguis. Ja otsustasin mõneti põhjendatult, et see keha, mida nimetasin teatava spetsiifilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
