aluspõhimõttest... Käesolevas artiklis tuleb esmalt vaatluse alla põhiseaduse aluspõhimõtete alane Riigikohtu praktika ning seejärel olulisemad riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused." Liigendatud sisuosa (teooria ja empiiria): "Õiguskirjanduses pakutud kataloogid", "Rait Maruste kataloog", "Heinrich Schneideri kataloog", "Kalle Meruski kataloog", "Uno Lõhmuse kataloog", "Taavi Annuse kataloog", "Robert Alexy kataloog"- Teooria "Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma kataloog"- Teooria "Inimväärikus, demokraatia, õigusriik, sotsiaalriik, rahvusriik"- Empiiriast kõnelev peatükk Kokkuvõte: "Resümee algab lühikese ülevaatega teadustööst ning toob esile peamised tulemused. Vajadusel esitatakse resümees ka olulisemad arvandmed, lisatakse joonis vms. Resümeest jäetakse välja illustratiivsed näited ja viited kirjandusele
ISIKUANDMETE KAITSE AJALUGU Mõningaid privaatsuse tunnustamise ilminguid võib leida juba kaugest ajaloost. Näiteks esines andmekaitse elemente Vana-Kreeka ning Hiina õiguses. Heaks näiteks on siin Hippokratese vanne. Lääneriikides on andmeid samuti kaitstud juba sajandeid. Õigusteadlase R. Alexy hinnangul on isiklike õiguste juured vaieldamatult kristlikus ja antiikõiguses, kuid nende õitseng sai alguse renessansimaailmas. Vanas Kreekas oli rõhk andmete kaitsmisel eelkõige avalikul õigusel (polis) ning erasfäär (oikos), kuhu kuulub otseselt privaatsuse kaitse, oli suhteliselt vähetähtis. Ka Vanas Roomas olid avalikud asjad (res publica) olulisemad eraasjadest (res privatae). Nii jätkus rõhuasetus andmete kaitsmisel veel sajandeid nt
Selle peamine funktsioon on näidata, et põhiõigused ei ole midagi tardunut ja suletut, vaid arenevad ja avatud. Paragrahvil on kahesugune funktsioon. Esiteks sisaldab § 10 argumenti isikute põhiõigusliku kaitse laiendamise kasuks põhiõiguste arenguklauslit. Teiseks sisaldab § 10 küll mitte täielikku, kuid siiski mitut olulist printsiipi loetlevat aluspõhimõtete kataloogi. Aluspõhimõtete loetelusid on õiguskirjanduses üritatud anda mitmeid. Robert Alexy pakutud seitse põhiprintsiipi: inimväärikus (§ 10), vabadus (§ 19 lg 1), võrdsus (§ 12, lg 1), õigusriik (§10), demokraatia (§1 lg 1 ja § 10), sotsiaalriik (§ 10) ja rahvusriik (§1 lg 2). Kõik ülejäänud printsiibid tulenevad neist. Loetletud seitsmest aluspõhimõttest mainib § 10 nelja: inimväärikuse, sotsiaalriigi, demokraatia ja õigusriigi printsiipi. Sotsiaalriigi printsiibist tulenevad kaks põhimõttelise tähendusega järeldust. Esiteks annab
aga keel ebatäpne struktureerimata. Analüütiline filosoofia ei anna kriteeriumi, mille alusel rakendada ja õige lahenduseni jõuda. 4.ARGUMENTATSIOONITEOORIA ütleb, et on olemas üldine, praktiline diskursus, kus diskuteeritakse kõigi inimestele oluliste küsimuste üle, selle erijuht on juriidiline argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama. Robert Alexy. IV TÕLGENDAMISE KOHT (struktuur) 1. Seesmine ja välimine õigustamine (interne ja eksterne) Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel
*43 Hein- rich Schneider nimetas teda oma analüüsis parlamendiasutuseks.*44 Rootsi riigi- ja haldusõiguslane, vä- lisekspert Hans Ragnemalm nimetas Põhiseaduse Assambleel õiguskantslerit ühe-mehe-konstitutsiooni- kohtuks.*45 Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni liikmete osavõtul peetud põhiseaduse 5. aasta- päeva konverentsil nimetas Saksa riigiõiguslane ja õigusfilosoof Robert Alexy õiguskantslerit sisuliselt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu esimeseks instantsiks.*46 Tõepoolest, õiguskantsleril on kõigi kolme võimu tunnuseid. Seadusandjaga seob teda kontrollifunktsioon, mida võib pidada ka üheks seadusandliku võimu funktsiooniks. Valitsuse kui täidesaatva võimu peaga ühendab teda järelevalve haldustegevuse üle. Kohtuvõimuga sarnaneb õiguskantsler sõltumatuse poolest. Siiski ei ole õiguskantsler ühegi traditsiooni- lise võimu osa
PS konformne tõlgendamine- põhiseadusest alama seadusega koos tõlgendamine RV õiguse sõbralik tõlgendamine EL õigusega konformne tõlgendamine Põhiseaduse aluspõhimõtted Ilma aluspõhimõteteta kaotaks põhiseadus oma olemuse 1. Inimväärikus 2. Demokraatia 3. Õigusriik 4. Sotsiaalriik 5. Rahvusriik Teooriad 1. R. Maruste- eristatakse riikluse aluspõhimõtteid lk 2. H. Schneider 3. K. Merusk 4. U. Lõhmus 5. T. Annus 6. R. Alexy http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16010 Inimväärikus PS §10 Inimväärikuse defineerimise võimalused • Positiivne definitsioon 1. kaasavara teooriad (inimese omadus looja või looduse poolt) 2. sooritusteooriad (inimese potentsiaalne sooritus) • Negatiivne definitsioon (inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks) Inimväärikuse põhivaldkonnad 1. Kehalise puutumatuse austus ja kaitse 2. Inimväärsete elamistingimuste tagamine 3. Võrdne kohtlemine 4
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1
edasi. 3. Analüütiline filosoofia keel kui meedium. Kuidas saame organiseerida keeles väljendatut, keele abstraktsed struktuurid. Sellega saab päris palju ära teha. Kui palju saab tõestada, näidata vasturääkivusi. Sellel on ka piirid. Universum on piiratud, kõiki nüansse ei saa taasesitada, vaid saab vaid näidata, kas mnigi väide on tõene või väär, kehtiv või mittekehtiv. 4. Argumentatsiooniteooria - Robert Alexy. Põhisõnum on see, et see kriteerium, mille abil mõõdame mingi väite õigsust, on argument. See tähendab seda, et absoluutset tõde ei ole olemas. Õige vastus sõltub kõigepealt sellest, kui ausad on diskursuse reeglid. Mida ausamad need on, seda puhtam ja kvaliteetsem on tulem. Peame paremate ja halvemate argumentide üle lõppastmes otsustame. Meie käsutuses pole kunagi piiramatult aega ega teisi ressursse (nt kirjandus vms). See on
subjektiivne õigus, mis on õigussuhte reguleerimise objekt ja aine (?), juriidiline fakt: mõiste, realiseerimine: järgimine, kasutamine ja kohaldamine; viisid, ja milliste viiside puhul saab adressaat ise realiseerida, millisel juhul mitte avalik haldus, subsumptsioon, õigue täpsus: keele kasutus, kehtivus ja arusaamise aspekt ehk õigusnormi tegelik mõiste tõlgendamine: argumentide süsteem, Aarnio ja Alexy (Juridica erinumbrist), kaasaegne tõlgendamine osata nimetada õiguse rikkumine NB! Põhitunnused! (7tk) õigusvastasus on kõige olulisem! Juriidiline vastutus liigid karistusõigused ja tsiviilõiguses (vt ainult PP! Mitte LM)
Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õiguskorra, demonstreerides nii õiguse kohustuslikku normatiivset loomust kui ka loomuõiguslikku, ilma milleta ei ole samuti
mis kuuluvad riigi põhialuste hulka ja mida PS säärastena tunnustab. Põhiõiguse formaalne kriteerium lähtub kahest tasandist esmalt, e põhiõigused on kõik PS II peatükis sätestatud õigused, olenemata nende sisust, sest II peatüki pealkiri ütleb meile, et tegu on põhiõigustega. Teisalt, aga et põhiõigused on kõik PS sisalduvad subjektiivsed õigused, mille kandjaks on üksikisik ja adressaadiks avaliku võimu kandja. (vaata ka Alexy Juridica artiklit ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" 5.4.1.1.) 18.8. Kuidas hinnatakse proportsionaalsust Täpsemalt Riigikohtu lahendites: RKPJKo 3-4-1-6-02 p 12: ,,Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 11 2. lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kolleegium kolmel astmel - kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja
H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 3. analüütiline filosoofia – kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria (Alexy Habermas) vahetatakse argumente, et jõuda lahenduseni, õige vastuse kriteeriumiks on parem argument (kuid selle teooria järgi kõik relatiivne) IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon (internne õigustamine) on süllogism (eeldus-eeldus järeldus) süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) tõlgendamine toimub eksternse õigustamise valdkonnas (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) – kõigi –de suhtes kehtib (igaühe suhtes kehtiv) 11 K – normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused – Kx) O – deontlik operaator T – õiguslik tagajärg (õigusjärelm) x - muutuv indiviid
Frege´t ja L. Vickensteini; analüüsib keelt probleem: analüütiline filosoofia ei anna kriteeriume Argumentatsiooniteooria põhisõnum: otsustavad paremad argumendid; vastu: kõik on relatiivne, midagi absoluutset ei ole; annab vaid kriteeriumi/argumendi vastu: valedes kätes ohtlik relv, kuna kõike on võimalik põhjendada (seega peaks heal advokaadil olema ka oma kindel moraalitunnetus); R. Alexy, J. Habermas Seesmine (intern) ja välimine (extern) õigustamine: - Seesmine õigustamine on subsumptsioon (süllogismi struktuur kahest eeldusest koosnev järeldus) vajalik, et saada aru, kus tõlgendama peab! - (1) (x) (Kx OTx) - X indiviidi muutuja (kehtib kõigi suhtes) - K koosseis - - järeldus
laastuses on ühesugused. Kord on aktsent rohkem ühel, kord teisel printsiibil. Siiski on oma roll nö natsionaalsetel omadustel. Eestis on erinevad inimesed erinevaid põhiprintsiipe eristanud, aga printsiipide tuum on enam-vähem üks. Robert Alexy- saksa professor, kes asus esimesena Eesti PS II pt kommenteerima. Järgmine käsitlus tugineb põhiprintsiipide loetelu osas Alexy'le, kuid ei ole sellega päris identne. Alexy eristab järgmisi printsiipe: 1. inimväärikus PS §10 2. vabadus PS § 19 lg 1+ preambula 3.võrdsus PS §12 4.õigusriik PS §10 5.demokraatia PS § 1 6. sotsiaalne riik PS §10 7. Eesti identiteet PS §1 lg1: Eesti iseseisvus on aegumatu ja võõrandamatu. Lisaks nendele vääriks põhiprintsiipidena väljatoomist § 10 tuletatud põhimõtted, et PS-s loetletud põhiõigused ei ole ammendaval loetletud, st, et ka mõni muu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses.............................................................
Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
olema võimalik ja nõudma vähem vaeva kui tõlgendusresultaadi õigustamine ilma vastavate argumentideta. · Väärtus või muid hinnanguid sisaldavad argumendid peavad olema enamusele auditooriumis/ühiskonnas vastuvõetavad · Järgitav väärtussüsteem peab olema järjekindel ja kooskõlaline ja vastama sisult auditooriumi omadele, enamusele ühiskonnas omaks võetud. Doktriinid: · Praktiline-juriidiline diskursuse teooria, põhiesindaja Robert Alexy · Argumentatsiooniteooria kui ühiskonnateooria · Uus retoorika · Õiguse transformatsioon ehk hüpete teooria Tegu on metateooriaga. See peabki rajanema erinevate ja üksteisega konkureerivate teooriate integreerimisele. Juriidlise argumentatsiooni doktriin pole ükskõik kui ulatuslik. Ta pole võimeline andma absoluutselt lõplikke vastuseid. Lõplikke ja täiuslikke lahendusi polegi olemas küsimustes, mis puudutavad sotsiaalset tegelikkust.
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
18 NB! VÕRDLUSED Savigny grammatiline element: veel filoloogiline, keeleline tõlgendamise lähtealus on seaduse sõnastus. Absoluutne argument, selleta on tõlgendamine võimatu. Savignyl hõlmab leksikaalse ja puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses, hinnata tuleb läbi ajaloolise elemendi. Siia liidab Savigny kohtupraktika. Savigny grammatilisele peaks vastama ligikaudu Aarnio semantiline ja süntaktiline ning Alexy semantiline ja geneetiline. Savigny loogiline element: st seaduse sisu esitamine selle tekkimise kaudu, mis annab osade omavahelise loogilise seose. Aarniol sama nime all omaette rühmana, sisuks mõistelised e mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustamine. Alexyl ei ole, Savigny loogilisega sarnaneb geneetiline. Märkus: teleoloogiline tõlgendamine ei kuulu loogilise, vaid ajaloolise alla
Õiguse ajalugu Õigusteadus Teleoloogilised otsustused (eesmärgid, prognoosid, soovid, huvid) Väärtused ja hinnangud. Tugevdavad õiguslikku argumentatsiooni, kuid ei asenda kohustuslikke allikaid. Nendega mittearvestamine ei tingi kohtuniku vastutust, kuid jätab võimaluse otsuse tühistamiseks kõrgema astme kohtus. 55. Nimetage õiguse tõlgendamise F. C. von Savigny nn klassikalised kaanonid ja kirjeldage lühidalt tõlgendusargumentide tüüpe Robert Alexy järgi? Klassikalised kaanonid (F. C. von Savigny järgi): keelelised (grammatilised ja semantilised), süsteemsed (süstemaatilised, loogilised, kontekstuaalsed), ajaloolised (subjektiiv-teleoloogilised), funktsionaalsed (objektiiv-teleoloogilised ehk sihi- või eesmärgipärased). lingvistilised argumendid: Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja süntaktilisteks argumentideks. Sõnastus on igasuguse juriidilise interpretatsiooni lähtepunktiks.
Kõik PS põhiõigused on subjektiivsed õigused. Peale selle on põhiõigused ka objektiivsed kohustused, mida põhiõiguste adressaadid peavad järgima sellest sõltumata, kas põhiõiguste kandjad seda konkreetsel juhul nõuavad või ei. Selgitada tuleb, millises vahekorras on põhiõiguse ja inimõiguse mõisted. Inimõiguste mõistet kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes konventsioonides ja deklaratsioonides sisalduvate õiguste tähistamiseks. Robert Alexy järgi on inimõigused : universaalsed, moraalselt kehtivad, fundamentaalsed, prioriteetsed ja abstraktsed õigused. Esiteks: Universaalsus käib nii kandjate kui adressaatide kohta. Inimõigused on kõigi õigused kõigi vastu, kusjuures kohustatud pooleks on nii kõik inimesed, inimeste grupid kui ka riigid. Inimõigused on kõigil olemas, ilma et nende omandamiseks peaks midagi ette võtma.
vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel. Vangla sisekorraeeskirja seletuskirja160 kohaselt on nendeks kohtadeks, kus kinni peetavad isikud võivad suitsetada vanglas välikeskkonnas sobilikud kohad. Vangla väliskeskkonnas on vahistatul VangS § 93 156 Annus, T. Riigiõigus. Kirjastus Juura, 2006, lk 256. 157 Ernits, M. Kommentaarid §-le 11. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2008, § 11 komm 3. 158 Alexy, R. Põhiõigused Eesti Põhiseaduses. Juridica eriväljaanne, 2001, p 5.3.2.2. 159 Tubakaseadus. 04.05.2005. RT I 2005, 29, 210; RT I, 30.12.2011, 37. 160 Lisa 2 Justiitsministri 30. novembri 2000.a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" muutmise määruse seletuskiri. 42 lõike 5 kohaselt õigus viibida vähemalt üks tund ööpäevas. Tulenevalt vahistatute
jaoks, kui seda pakub õ norm. Kohtunik peab printsiipi ise kujundama. Dworkin on aga seisukohal, et printsiip aheldab otsustusruumi. Hesseri kohaselt printsiip on vajalik otsuse Õtamiseks. Printsiip pole vahetult seotud eetikaga, Dworkini järgi aga on seotud eetika ja moraaliga. Hessleri järgi jõutakse Õprintsiibini siis, kui neid print kohtuotsustes ka kasutatakse. Dworkini jaoks õ printsiibid kehtivad nii või teisiti. Meie Õkorraga kursis olev R. Alexy, lähtudes Dworkinist ja teades Hessleri arusaama, leiab, et printsiibid on omanäolised optimeerimiskäsud, normid aga definitiivsed käsud. Seega pole printsiip rakendamisel või kujundamisel tegu, deduktiivse subsumeerimisprotsessiga. Teine erinevus: vastuolu puhul eelistatakse kasulikkust mõlema jaoks. Kolmanda erisusena printsiibi ja normide vahel: mida kõrgem on mittetäitmise tase, seda kõrgem peab olema printsiibi täitmise tähtsus.
" Gustav Radbruch: ,,Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks." Karl Olivecrona: ,,Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid [...] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib." Hans Kelsen: ,,Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse." Georg Henrik von Wright: ,,Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha." Robert Alexy,,Norm on niisiis normilause tähendus." Ota Weinberger: ,,Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus." Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga. Igas normis peitub alati ka midagi käsuga sarnanevat või õigemini deontiline operaator ning see, mis on kästud (propositsioon).
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
Idee üldistuse aste ületab reeglina fakti oma ja seetõttu hõlmavad väärtused ka printsiipe. Tsiviliseeritud ühiskondades on üldtunnustatud väärtused ja printsiibid omavahel põimunud, kusjuures iseloomulik on printsiipidega reguleerimine väärtuste kontrolli all. PS olulisimad väärtused ja printsiibid on sätestatud preambulis ning 1. ja 2. peatükis, kuid NB! neid jätkub ka järgnevatesse. Printsiipide katalooge on mitmeid. Robert Alexy järgi saaksime seitse järgmist PS põhiprintsiipi: inimväärikus (§ 10), vabadus (§ 19 lg 1), võrdsus (§ 12 lg 1 lause 1), õigusriik (§ 10), demokraatia (§ 1 lg 1 ja § 10), sotsiaalriik (§ 10) ja Eesti identiteedi ehk rahvusriigi printsiip (§ 1 lg 2). Loetletud põhiprintsiipidest neli on sätestatud PS §-s 10: inimväärikuse, sotsiaalriigi, demokraatia ja õigusriigi printsiibid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
