aastane inimene. 4. Kohalik täitevvõim. - Kohaliku omavalitsuse täitevvõimu organiteks on valitsused (linna- ja valla) 5. Võrdle maavanema ja linnapea/vallavanema ametisse paneku süsteemi. Maavanema ametisse määramine toimub Linnapea/vallavanema ametisse astumine nii : toimub nii : 1) Peab toetama Eesti valitsus, kuid ka 1) Saab ametisse peale kohaliku volikogu maakonna omavalitsus. valimise. 2) Maavanem nimetatakse ametisse. 2) Valib volikogu. 3) Valitsused kestavad umbes 4 aastat (järgmiste valimisteni), kui pole avaldatud umbusaldust. 6. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline : I Maakohtud, halduskohtud. II Ringkonnakohtud – Märt Rask. III Riigikohus. 7. Kohtu koossseis : 1) Kohtunik 2) Advokaat 3) Prokurör 4) Kaks kaasistujat 5) Kannatanu.
paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, millel oma otsustusõigus puudub Maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, kelle määrab ametisse 5-a Vabariigi Valitsus Omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimustes otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine.
Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded?
16.03.2010 KOHALIK HALDUSKORRALDUS Maavanem ja kohalik omavalitsus. Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga
vähemjõukad või paljulapselised perekonnad. 10. Milline on Eesti Vabariigi haldusjaotus? EV territooriumi haldusjaotus jaguneb: maakond (teostatakse riiklikku haldamist), maakond jaguneb valdadeks ja linnadeks (teostatakse kohalikku omavalitsust). Vallas ja linnas võib moodustada osavaldu (alevik, küla) ja linnaosi, seda seaduses sätestatud korras. Haldusüksuste nimistu kinnitav Vabariigi Valitsus. 11. Kes on maavanem ja mis on maavalitsus? Maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviil- ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana oma pädevuse piirides. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö
Maakonnad ja omavalitsused Kadri Taim Eestis on 15 maakonda Maakond on riiklik haldusüksus Viljandi maavanem Maakonda juhib maavanem. Viljandi maavanem on Erich Palm. Kuidas valitakse maavanem? Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Ülesanded: 1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest 2) juhib maavalitsuse tööd 3) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele Maavalitsus Tegemist on riigi täitevvõimu asutusega ja seda finantseerib riik. Ülesanded:
Tallinn on Eesti pealinn Elanikke: 416 405 Tallinnale kuulub ka Aegna saar Harjumaa ajalugu Ajalooline Harjumaa hõlmas XIII sajandi I poolel suurema osa nüüdse Rapla maakonna alast ja nüüdse Harjumaa kaguosa (Kose, Kõue vald) Hiljemalt XIII sajandi keskpaiku ühendati Harjumaaga Revala, mis hõlmas valdava osa nüüdse Harju maakonna alast. Harju maavalitsus Riigi regionaalhaldust teostavad maavalitsused Maavanem valvab kohalike omavalitsuste tegevuse üle Maavanemal on õigus nõuda maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirju Harju maavalitsus Maavalitsuse koosseisu kuuluvad kantselei, arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond. Lisaks osakondade on maavalitsuses juhtkond, mille koosseisu kuuluvad maavanem, maasekretär, nõunik ning siseauditi nõunik. Harju maavanem on Ülle Rajasalu
planeerimisseadust. 1 Edaspidi on lühiduse huvides kasutatud väljendit ,,Via Baltica teemaplaneering" või ,,teemaplaneering" 3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist Käesolevas peatükis on antud ülevaade teemaplaneeringu koostamise protsessist. Ülevaade selgitab, millal said erinevad osapooled planeeringuprotsessi kaasatud. Planeerimisseaduse (edaspidi PlS) §10 lg 3 : ,,Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem." Pärnu maavanem algatas 27.02.2009 korraldusega nr 32 Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. [Pärnu maavalitsuse kodulehekülg]
Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Valitsust juhib peaminister ja muid valdkondi (majandus, rahandus) juhivad ministrid. Presidentaalne/parlamentaarne riik. Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus on valitsusasutus, mida juhib maavanem. Maavanem ehk riigi huvide esindaja maakonnas. Maavanem vastutab maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; viib regionaalsel tasandil ellu valitsuse poliitikat, teostab haldusjärelvalvet. Maavalitsuse tegevuseks on maakorraldus-, maareformi-, sotsiaal-, tervisehoiu-, haridus- perekonnaseisu jne toimingute elluviimine, korraldamine. Millest sõltub valitsuse vahetus, tagasiastumine? Kui peale 3.lugemist ei suudeta otsuseid langetada
Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Valitsust juhib peaminister ja muid valdkondi (majandus, rahandus) juhivad ministrid. Presidentaalne/parlamentaarne riik. Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus on valitsusasutus, mida juhib maavanem. Maavanem ehk riigi huvide esindaja maakonnas. Maavanem vastutab maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; viib regionaalsel tasandil ellu valitsuse poliitikat, teostab haldusjärelvalvet. Maavalitsuse tegevuseks on maakorraldus-, maareformi-, sotsiaal-, tervisehoiu-, haridus- perekonnaseisu jne toimingute elluviimine, korraldamine. Millest sõltub valitsuse vahetus, tagasiastumine? Kui peale 3.lugemist ei suudeta otsuseid langetada
Vastavalt eelarvele/arengukavale. 3. Kes võib teha KOVile ettepaneku planeeringu algatamiseks? Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku (pg 10 lg 1). Isik peab olema teovõimeline (18+). Teovõimetud isikud (vaimupuudega) ei või ettepanekut teha. 4. Kui pika aja jooksul peale planeeringu algatamisotsuse tegemist peab KOV informeerima avalikkust, kinnisasja omanikku planeeringu eesmärkidest? Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist (kuu=vähemalt 28 kalendripäeva). Kohalik omavalitsus edastab teate detailplaneeringu algatamise kohta
§ 10. Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine (1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (2) Üleriigilise planeeringu koostamise algatab Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab Siseministeerium. (3) Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem. (4) Üldplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (5) Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (51) Vabariigi Valitsus võib avaliku veekogu ehitisega koormamiseks koostatava maakonnaplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus
koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida. Hea:Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve. Halb: seetõttu võivad tekkida kergemini vastuolud ja see on ebastabiilsem. 2. Mis on kohaliku ja mis riikliku halduse üksused? · Kohalik - maakond · Riiklik - vald ja linn 3. Kirjelda, kuidas valitakse ametisse maavanem; maavalitsus; volikogu; linnapea ja linnavalitsus? · Maavanem - nimetab valitsus, kuid tema ametisseasumiseks on vaja, et teda toetakse selle maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. · Maavalitsus - ???? · Volikogu - valitakse valla/linna territooriumil elavate hääleõiguslike inimeste poolt (18, kodanik jms) · Linnapea - volikogu valib tema peale kohalike valimisi · Linnavalitsus - ????? 4
või volikogus.Lobism on katse mõjutada poliitikuid isiklikke kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Sinna alla käib koalitsioonide ja fraktsioonide töö.Ombudsman ehk õigusvahemees- Huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja –isikutega Õiguskantsler- Teostab järelvalvet õigusaktide üle Riigikotrolör- riigi vara säilimise, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrolli korraldamine, riigikontrolli struktuuri määramine ja tegevuse üldjuhtimine. Maavanem on kõrgem riigiametnik, kes esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Maavanem juhib maavalitsuse tööd ning koordineerib maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd. Maavalitsus e. Regionaalvalitsus on vahendajaks ning koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel.Bürokraatia - ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Bürokraatia ehk ametnikkond on kujunenud koos
Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. 13. sajandi lõpul oli Eestis 59 kihelkonda, aga 1925. aastaks olid neid juba 107. Ametliku jaotusena kihelkondi enam ei ole, kuid etnograafias, folkloristikas, keeleteaduses kasutatakse kihelkonnanimesid praeguseni. Haldusjaotusel põhinevat, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks
Ptk 2.5-3.2 Küsimused: 1) Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus? 2) Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon? 3)Kuidas hääletatakse Riigikogus? 4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse kuidas käituda hääletamisel.
ajutistele maavalitsustele läksid üle volikogude varad, nendega seotud kohtuasjad, maksutulud jms. Sisuliselt muudeti maavalitsused siseministeeriumile allutatud riiklikeks haldusorganiteks maakondades, mille liikmeid võis edaspidi tööle võtta või vabastada üksnes vabariigi valitsus sise - või kohtuministeeriumi ettepanekul. Uue seaduse kohaselt olid maakonna valitsemise organiteks maavolikogu, maavanem, maavalitsus ning linna - ja vallavanemate täiskogu. Maavolikogu oli maakonna omavalitsuste esinduskogu ja otsustav organ, mis koosnes olenevalt maakonna elanike arvust 11 kuni 25 maavolinikust, maavolikogude suuruseks määrati 11 liiget. Volikogu volituste tähtajaks määrati viis aastat. Selle põhiülesanneteks olid maanõunike valimine, maakondlike maksude kindlaksmääramine, eelarve vastuvõtmine, laatade ja turgude lubamine, maakonna
erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja uhiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. 8. Nimeta institutsioonid, kes tegelevad sotsiaalhoolekande korraldamisega.Valla- voi linnavalitsus , sotsiaal ministerium.1)Sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. 2) Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister ja maavanemad. 3)Maavanem korraldab maakonnas riiklikku sotsiaalhoolekannet maavalitsuse vastava osakonna kaudu. 9. Nimeta sotsiaalministri ulesandeid sotsiaaltoo koraldamisel.1) riigi sotsiaalhoolekandepoliitika valjatootamine;2)sotsiaalhoolekannet reguleerivate seaduste ja muude oigusaktide eelnoude valjatootamine;3) sotsiaalhoolekande riiklike programmide ja projektide valjatootamine ning nende koordineerimine ja korraldamine;4)
politseiametnik. · EV algul oli meil 3 tasandiline omavalitsus (ka maakond) · 1933 põhiseadusega maakond muutus riigihaldustasandiks keskvõim määras maavalitsuse. Seega muutus omavalitsus kahetasandiliseks · Praegu Eestis 15 maakonda, mis jagunevad 227 omavalitsusüksuseks 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitsusel oma põhimäärus · Maakond on riikliku halduse üksus - teostab maakonna riiklikku haldust · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga · Maavanema nimetab valitsus 5 aastaks vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. · Finantseeritakse riigi eelarvest. · Maavanem keskvõimu esindaja kohapeal. Samas ka maakonna huvide esindamine keskvõimu ees. Maavalitsuse ülesanded: · korraldada ja koordineerida riiklikku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut
ministritest. Valitsuse peamised ülesanded: 1) ellu viia riigi sise-ja välipoliitikat 2) juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel 3) koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelnõu 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Riigiametnik ehk avalik teenistuja on riigi kasutuses valitsuse ülesannete täitmiseks. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Seda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ning maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis seda rahastatakse riigieelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigivara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengut Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse ja kohaliku halduse üksused. Sellel on oma
13. 14. 2. 4. 8. 12. 15. 17. 1. 5. 7. 9. 16. 1.Õppeaine 2.Mitu mängijat on jalgrattaoallis ühes võistkonnas? 3.Mitu tähte on taevas? 4. Roomajad teaduslikus keeles 5. Kes oli see Saksa astronoom, kes arvuta planeetide ellipsi kujulise trajektori välja? 6.Metsloom 7. Milline on elanike arvult Eesti suurim alevik ? 8. Kes oli Muinas-Eesti tuntuim maavanem? 9. ...madu 10. okaspuu 11. Jutu..... Asi milles on jutus sees 12. Magus hoidis 13. Õppevahend 14. Õpilaste palk 15. Küsisõna 16. Kuidas kutsutaks kahepaiksete vastseid? 17. Kui võidusõiduauto möödub 2. kohal olevast autost, siis mitmendal kohal ta on?
1995.a haldusjaotuse seadusega on EV haldusjaotuse üksusteks: maakond(15), vald(193) ,linn(33). Eestis on kahetasandiline haldusjaotus: 3 1.Maakond(15)= regionaalne haldusüksus -} riikliku juhtiimise tasand 2.Vald ja linn =omavalitsusüksus (kokku 226) -}kohaliku omavalitsuse tasand 1.Maakonna tasand-teostatakse riiklikku juhtimist, st maavalitsus eesotsas maavanemaga viib ellu riigi keskvõimu poliitikat alludes EV Valitsusele. Maavanem-maakonna juhtiv ametnik, keskvõimu esindaja. Nimetatakse ametisse 5 a-ks EV Valitsuse poolt konkurssi korras (seega Maavanem on riigiametnik) Maavalitsus-regionaalne ametkond, mis teostab täitevvõimu maakonnas, teda finantseeritakse riigieelarvest. Selle isikkoosseisu komplekteerib maavanem, kelle üheks oluliseks ülesandeks on maakonna kohalike huvide esindamine EV Valitsuse ees. Seega maavanem on vahendaja keskvõimu ja KOV-i vahel.
Riigi äriühing AS,mille kõik aktsiad kuuluvad riigile,või OÜ,mille ainuke osa kuulub riigile. Riigi osalusega äriühing- AS või OÜ,milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa. Riigi asutatud sihtasutus riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus Riigi sihtasutus sihtasutus,mille ainuosutaja on riik Riigi osalusel asutatud sihtasutus-sihtasutus,mille üks asutaja mitmest on riik Kohalik halduskorraldus Maavanema järelevalve pädevus *Maavanem teostab järelvalvet omavalitsusorgani üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. *Kui maavanem leiab,üksikakt ei vasta põhiseadusele,seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile,võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul õigusaktiga vastavusse
Järvamaa Järvamaa on üks Eesti vanemaid maakondi. Järvamaa kujunes välja juba enne 13. sajandit ning oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid. Pindala: 2459,59 km² Rahvaarv: 35060(2009) Keskus: Paide Maavanem: Üllar Vahtramäe Jagunemine Järvamaa jaguneb 11 maakonnaks Albu, Ambla, Järva-Jaani, Paide vald, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus
Meelis Enn Kippel 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Lätis ja Rootsis. See toimub 13. sajandil 2. Peategelane in siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Ta päästab Olopi poeg sigurdi tütre mereröövlite käest 3. Meelis on Lembitu poeg ja Lembitu on Sakala maavanem. Meelis päästis Astridi. 4. Meelis kuuleb et ta isa on Madisepäeva lahingus surma saanud. Ta tahab oma kodumaale tagasi minna ja kätte maksta. Kui ta tagasi oma kodumaale jõuab siis ta kohtub oma isa vennaga Õnnepäevaga ta tahab kätte maksta kuid Õnnepäev ei luba tal seda teha ja ähvardab ise ta kinni siduda ja ära tappa ja põhjenduseks ütleb ta et parem saagu üks surma kui kogu sõjavägi. 5. kui ta lahkuma hakkab näeb ta Ivo aga algul ta ei saand aru et see on Ivo ta oli
Jaemüük Kes tohib müüa alkoholi ? * Äriregistrisse kantud ettevõtted * füüsilisest isikust ettevõtja (teadud tingimustel) * Teater , rahvamaja ,muuseum - koha peal tarbimiseks * vee - või õhusõidukis * reisivaguni restorani vagunis * rändkauplus * avalikul üritusel(õllesummer) * koolis kui toimub peale õppekava välistel ajal, täiskasvanutele suunatud üritus * kaubandus Keelata tohib vabariigi valitsus , maavanem , valla-ja linnavalitsus. ei tohi müüa kaitseväes , mootorsõidukis , lastele suunatud üritusel. Hind peab olema müügikohas nähtaval kohal. Avalikus kohas ei tohi alkoholi tarbida. Maksumärgita 60kr trahv. Lahja Alkohol kange alkohol Õlu/vein Viin Siider Vein
käitumine kujutab ohtu lapse enda või teiste elule või hügieeniliselt pesta käsi ja jalgu voolava sooja vee ja kaebamiste ja kahtluste korral Läbiviimine: *aja ning tervisele ning seda ohtu ei ole võimalik vältida. Lapse seebiga ning kuivatada. Voodipesu ja käterätikuid seda teostavad ametnikud määrab maavanem, ohjeldamiseks kasutada füüsilist jõudu nii, et ei tekita vahetatakse regulaarselt vastavalt määrdumisele, *teostajate kvalifikatsioon peab vastama kehtestatud lapsele kehalisi, vaimseid ega emotsionaalseid kuid mitte harvem kui üks kord iga kümne päeva nõuetele. *Maavalitsus esitab ettepanekud koos kahjustusi. järel
parlamendi saadikukohti Vähemusvalitsus-valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendist Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?-Parlamentaarses riigis täidesaatev võim sõltub parlamendi valimistest Otsuste tegemine Riigikogus ja valitsuses Riigikogus-võetakse vastu seadusi häälte enamusega Valitsuses-otsused sünnivad koalitsioonis 6.Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus-teostab järelvalvet omavalitsuste otsuste üle Maavanem- esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tasakaalustatud arengu eest ning omavalitsustega koostöö korraldamise eest 7.Millest sõltub valitsuse vahetus ja tagasiastumine?-Valitsus vahetub parlamendi valimistega; kui avaldatakse umbusaldust;kui peaminister sureb 8.Avalik haldus-valitsuse poliitika igapäevane täideviimine Avalik teenistus-töötamine riigi ametiasutu ametiasutustes, KOV-is või
kõrghariduse ja teaduse, noorte ja välissuhete ning üld- ja kutsehariduse asekantsler. Ministrile allub otse siseauditi osakond, kantslerile analüüsi-, rahandus-, riigivara-, õigus- ja üldosakond ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused on Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Noorsootöö Keskus. Maakonna tasandil osaleb haridussüsteemi juhtimises maavanem, kellel on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve ülesanne. Maavanem (maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade abil) teostab ministri ülesandel lasteasutuste ja koolide üle riikliku järelevalve prioriteetidest tulenevat temaatilist järelevalvet, sh hariduse arengukava koostamine. Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestavad Eesti Vabariigi haridusseadus,
2012 Kell 10.00 19.00 Koht: Dorpat konverentsikeskus, Turu 2, TASKU (Autoga sissepääs Soola tänavalt, jalgsi Turu tänavalt) Kontaktisik: Mait Kuningas Tel: +372 733 7191, + 3727337190 [email protected] Ruumi tüüp : U stiilis Külaliste arv: 45 inimest U-stiilis konverentsisaal , lõunasöök, tehnika, 2 kohvipausi Vastuvõtutöö korralduse alused MJ109 Päevakava: 9.00 Saabumine 9.25 Algus 09.30 09.45 Valga maavanem Margus Lepik 09.45 10.05 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse noorsotööjuht Lauri Drubins 10.05 10.55 TÜ rahvusvaheliste suhete lektor,Viljar Veebel 10.55 11.10 Kohvipaus 11.10 12.00 Powerhouse kommunikatsioonibüroo juhataja, Janek Mäggi 12.00 13.00 Esinejate diskussioon 13.00 13.45 Lõuna, kohvipaus 13.45 16.00 Õpituba Sissejuhatus (5min) I osa 13.50 14.30 (20 + 20min) Täna mõeldes tulevikule II osa 14.30 15.20 (10+20+20min) Persoonibränd III osa 15.20 16
Isadepäeva kontsert Võru Kandles Käisin vaatamas isadepäeva kontserti, mis toimus 9. novembril Võrus, kultuurimajas kannel, algusega kell 16.00. Kontsert oli kõikidele tasuta. Seal pidas kõne ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes tunnustas tublisid Võru isasid ning andis üle tänukirjad. Kahjuks pole mul enam meeles, kes olid nominendid ning kes sai aasta isaks. Seal esinesid Tempera koor lauluga „Ühtviisi valged on suhkur ja sool". Lasva meeskoor, Sillerdised, Kaarel Juurma, Siim Siidra, Kaisa Kuslapuu, Mariell Puusta, Helen Karita Räim ja Võru Kesklinna Kooli lauljad. Dirigent ja kontserdi lavastaja oli Signe Rõõmus.
kohustatud tagama võimaluse vajamineva transpordi kasutamiseks liikumis ja nägemisfunktsiooni kahjustusega ning vaimupuudega isikutele, kellel on kahjustusest või vaimupuudest tingitult takistusi isikliku või ühistranspordi kasutamisega õppimiseks, töötamiseks ja avalike teenuste kasutamiseks. 20 Sotsiaalteenuste järelevalve Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelvalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Vastav kirjalik ettekanne esitatakse Vabariigi Valitsusele vähemalt kord aastas. Järelevalve raames kvaliteedi tagamist määratleb täpsemalt seaduse § 38, mille kohaselt kontrollib maavanem tema halduspiirkonnas osutatavate
Kordamine Ajalugu 7.kl (õpik 2.osa) paragraafid 49-51(tähtsmad asjad) Mida kujutasid endast muistses Eestis: Maakond ? Eesti jagunes maakondadeks. Kihelkond ? Maakonnad jagunesid omakorda kihelkondadeks. Küla ? Kihelkonnad omakorda küladeks. Milleks oli vaja vanemat ? Millega ta tegeles ? Vanem oli Muinas-Eesti ülik , rahvajuht. Ta oli maakondade, kihelkondade ja külade ees (eestvedaja). ( maavanem , kihelkonnavanem , külavanem) Nimeta ja näita kaardil 8 suuremat maakonda. Maakonnad :Revala, Virumaa, Harjumaa, Järvamaa,Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi. Kes nad olid : Albert? Albert oli andekas mees , kes oskas oma eesmärkide teenistusse rakendada kõik vajalikud vahendid . Ta oli ka võimekas diplomaat ja võimekas organisaator.(toob ristiusu koos sõjaga) Kaupo? Kaupo on liivlaste vanem , laseb end ristida ja läheb sakslaste poole üle. Lembitu
Meelis Meelis oli raamatu alguses 9- aastane poiss. Tema isa oli Sakala maavanem Lembitu. Lembitul oli karjus Ivo, kes oli küll venelane, aga tundis ennast Eestis nagu oma kodumaal. Ta rääkis hästi eesti keelt ja õpetas Meelist vilepille tegema, sikusarve puhuma ja palju teisi asju tegema. Kui Leholasse tuli sõda, rööviti Meelis ja viidi Dünamünde kloostrisse, kus ristiti ta Bernhardiks. Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes,
Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu.
maitseaineid. Töös kasutati sobivaid tarvikuid. Tulemuseks pidi saama tuunjas taies. Kogu seda ulmelist tegevust vaatas pealt juuksla abilise kõurik. Tema oli siin uusik ja ei saanud võistlusel osaleda. Reivikud hakkasid oma taieseid valmendama. Nad olid velbad ja osavad. Mõni mees velmas juba vanu nõkse. Mõni ajas näpuga järge aimelisest kirjandusest. Vello kasutas vandlikarva vibet vilpa ja hakkas kiiresti vilpama. Aega oli vähe. Võistlus sai läbi, näitust väisas ka härra maavanem, kes sundis kohalikku rahvast väistuma, et ise paremini näha. Tema oli ka auhinnad välminud. Meieküla Volli tundis kerget õõva, ta nii tahtis võita. Nagu hiljem selgus, ta ei võitnudki. Seepärast tõttas Volli ööpi pärast teiste võistlejate peale öördama, aga võitu ta ikkagi ei saanud.
otsuseid. Rahandusminister Maris Lauri on oma ala tuntud finantsspetsialist. Keskkonnaminister Mati Raidma on tegutsemisaladeks on olnud tuletõrje jne ning keskkonnaalast haridust tal pole. 11.Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees? NAD ANNAVAD VANDE RIIGIKOGU EES SEETÕTTU, ET NEID NIMETAB AMETISSE RAHVA POOLT VALITUD PARLAMENT. 12.Kas maavanem on poliitik või ametnik? Põhjendage oma vastust. MAAVANEM ON KÕRGEM RIIGIAMETNIK, KES ESINDAB MAAKONNAS RIIGI HUVE NING HOOLITSEB MAAKONNA TERVIKLIKU JA TASAKAALUSTATUD ARENGU EES. 13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva? Et UUS VALITSUS jõuaks end tegudega tõestada ja koalitsioonileppes kirja pandut praktikas ellu viima asuda. 14
¨ korraldab haridust ja meditsiini; ¨ tagab inimväärse elatustase; ¨ maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid; ¨ garanteerib rahvuskultuuri püsimise ja arengu; ¨ kaitseb loodus- ja elukeskkonda. Välispoliitika vallas: ¨ korraldab suhtlemist teiste riikidega; ¨ tagab riigi välise julgeoleku. 18) Keda esindab maavanem ning kuidas ta ametisse saab? Nimeta maavalitsuse ülesanded (4) V: Maavanem esindab maakonnas riigi huve. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haridust Käsutada riigivara Korraldada ühistransport, tervishoid, kultuur ja haridus Planeerida regiooni arengut Kriisireguleerimine 19) Milline roll on kohalike omavalitsuste volikogudel? Kuidas saadakse volikogu
3) täidesaatva võimu väline varaline kontroll 4) avalik järelvalve(massiteabe vahendid, survegrupid) Regionaalne valitsemine Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja (247) omavalitsusüksuseks – vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevikest ja küladest. Suuremates linnades moodustatakse väiksemaid haldusüksuseid – linnaosasid (nt Tallinnas Kristiina, Nõmme). Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn kohalikud aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ja maavanemal peab olema kohaliku omavalitsuse toetus. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimu organit maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded (teostab maakonna riiklikku haldust) 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigi vara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust
Maakond riiklik haldusüksus, millel oma otsustus õigus puudub, maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja
hariduseks Täiendusharidus - Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. · Haridus ja Teadusministeerium Hariduse andmine on riigi järelevalve all (alus: PS § 37). Haridusja teadusministeerium või haridusja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (PGS § 48 lg 1) teostab järelevalvet kooli õppeja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle. Järelevalve läbiviija õigused on sätestatud kõigi haridusasutuste liike (Eesti Vabariigi Haridusseadus § 3 lg 2) reguleerivates eriseadustes: http://www.tallinn.ee/est/haridusasutused/Riiklik-jarelvalve
teostamine:ministeeriumid, kaitsevägi, Riigikantselei ja aastaks ametisse VV. Regionaalminister tutvustab kandidaati maavalitsused, inspektsioonid ja ametid. Ametite ja enne mk KOV üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära inspektsioonide kohalikud asutused moodustab, korraldab ümber üldkoosoleku arvamuse. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- ja nende tegevuse lõpetab minister. Valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, registris, mille asutab VV rahandusministri ettepaneku alusel. töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud
riigi sisemine julgeolek, korraldada meditsiini ja haridust, tagada riigi välisjulgeolek. Portfellita minister määratakse ajutiselt, et korraldada mingit valdkonda, mis on eriti tähtis. Kantsleri ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagata sujuv töö ka ministrite vaheldumise perioodil. Asjaajamiste korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Maakonnad ja omavalitsused- praegu on Eestis 15 maakonda. Maakonda juhib maavanem. Maavalitsus on täitevvõimu asutus, vald ja linn omavalitsusüksused. Vallal ja linnal on omavolikogu ja eelarve. Maavalitsuse ülesanded: korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Eesti kohtusüsteem- demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem. I aste on linna- ja maakohtud, halduskohtud, II aste on ringkonnakohtud, III aste on riigikohus.
Hajaküla maastikul hajutatult paiknevad külad Ahelküla paikneb külatänava ääres, hõredalt Ridaküla paikneb külatänava ääres, tihedalt Sumbküla teeristmike ümber kobarana elamud Linnad(vanad) on tekkinud keskaegsete kindluste ja kirikute ümber, mere või jõgede äärde, maanteede ja turukohtadesse. Uuemad linnad kujunesid ümber tööstusettevõtete. Eesti territoorium on jagatud halduse tarbeks 15 maakonnaks ei ole omavalitsuslik haldusüksus, juhib maavanem(ametisse määrab valitsus) viib maavalitsuse kaudu ellu riigi poliitikat. Maakonnad jagunevad valdadeks(202) ja linnadeks(39), mis moodustavad haldusjaotuse teise ja seejuures omavalitsusliku tasandi. Haldusreform kogu eestit enamvähem üheaegselt hõlmav valdade piiride muutmine, millega kaasneb valdade ühendamine. Kohalik omavalitsus ühe valla võilinna elanikud valivad endale valla- või linnavolikogu(4
Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 21.septembril 1217 toimus Madisepäeva lahing.Eestlased kaotasid.Sakala maavanem Lembitu sai surma.Liivlaste maavanem Kaupo sai surma. Taanlased tulevad Lahing toimus 1219.a.Taanlased vallutasid Lindanise linnuse ( Tallinna). Rootslased tungisid 1220.a. Läänemaale. Lihula linnus süüdati põlema. Eestlaste ülestõus: Taanlased tungisid Saaremaale 1222.a.Eestlased kasutasid kiviheitemasinaid.Taanlased põgenesid Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud
Riigivõimuinstitsioo Üldakt Üksikakt 1) Põhiseadus n 2) Põhiseaduslikud seadused riigikogu Seadus otsus 3) Seadused Vabariigi president seadlus Otsus,käskkiri 4) Seadlused Vabariigi valitsus määrus korraldus 5) Määrused Minister määrus Käskkiri, 6) Kohaliku omavlitsuseõigusaktid korraldus Maavanem Valla- ja määrus otsus linnavolikogu Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus Seaduste liigid: 1).Lihtseadused - vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu) 2).Konstitutsioonilised on seadused, milliste vastuvõtmine on Riigikogule kohustuslik ning mis võetakse vastu vähemalt kahe lugemise tulemusel ja Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 3)
Arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus (Tartu) on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (kohtuotsuse) korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 7. Miks on regionaalne areng tähtis? 3 Lk 126-127 1)oluline roll riigi tugevdamisel. 2)vähendab ebavõrdsust. 3)muudab rahva ühtsemaks 8. Mis ülesandeid täidab maavanem? Tööleht või põhiseadus. 1)esindab maakonnas riigi huve. 2)hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. 3)Maavanem juhib maavalitsuse tööd. 4)koordineerib maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd 9. Mis on presidendi ülesanded? (4) Tööleht või põhiseadus 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. 2) algatab põhiseaduse muutmist. 3)määrab peaministrikandidaadi. 4)nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud 10
18. Riigikantselei staatus valitsusasutuste süsteemis ja riigisekretäri pädevus Riigikantselei staatus valitsusasutuste süsteemis põhifunktsioon on teenindada Vabariigi Valitsust ja peaministrit. Riigikantselei tööd juhib riigisekretär apoliitiline, keda nim ametisse peaminister. a) Vastutab riigikantselei eest b) Kirjutab alla Vabariigi Valitsuse määrustele c) Teostab põhiseaduslikku järelvalvet 19. Maavanema pädevuse alused ja maavalitsuse ülesanded Maavanem: (4) I. Maavanem juhib maavalitsust ja esindab riiki maakonnas. II. Maavanem on poliitiline ametikoht (ei ole apoliitiline). III. Sisemise riigikontrolli teostamine IV. Järelvalve teostamine KOV üksikaktidele Maavalitsuse ülesanded: · Maakonna juhtimine · Valitsuse poliitika vahendamine maakonnas 20. Omavalitsusorganid ( volikogu ja valitsus ) ja omavalitsusüksuse ülesanded Omavalitsusorganid
põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-rootslased tulid Lihula linnusesse, eestlased ajasid nad sealt minema *1224- Tartu langes viimase kohana mandri eestis ristisõdiate kätte. *1227- Viimased lahingud Valjalas-Saaremaal ja Muhul, Muistse vabadusvõitluse lõpp!! Lüüasaamise p.: *Halb relvastatus *puudus väljaõpe *Kogemuste puudus *Sõjavägi ei
annaabi.ee 
