Ella Käi OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ I Riigiõiguse mõiste ja allikad 1. Mõiste „õigus“ erinevad tähendused (objektiivne õigus; subjektiivne õigus; positiivne õigus; loomuõigus ) ja õiguse määratlus. Õigus on kehtivate normide ja printsiipide kogum, mis on suunatud korra loomisele inimkäitumises. ● Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele ● Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tul...
eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1 Riigiõigus Õigusharude iseloomustamist alustatakse traditsiooniliselt riigiõigusest, mis on teistele õigusharudele aluseks, baasiks. Riigiõigus reguleerib üldistatult kõiki riiki ja õigust käsitlevaid õigussuhteid (võimude lahusus, riigi põhitunnused, seadusandlus). Riigiõigus reguleerib riikliku korralduse vormi ning territooriumi haldusjaotust; kõrgeima riigivõimu kandja staatust ja rolli, inimõiguseid; riigi süsteemi primaarsed elemendid (näiteks
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus).
õigusharusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist. Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. Õigusliku reguleerimise objekt kujutab endast erinevates eluvaldkondades esinevaid ühiskondlikke suhteid. Neid suhteid reguleeritakse vastavalt ühetüübiliste õigusnormidega. Järgnevalt toon näiteid õigusharudest: Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondlikku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses. Aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel
kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine 4) Omavalitsusmajandusõigus- majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. Kattuvus eksisteerib ka selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse alust reguleeritakse PS_s. Riigiõigus mõjutab OVKÕd. OMKÕ on konkretiseeritud riigiõigus. Riigiõigus rajandeb riigi suveräänsel võimul, KOV üksused pole suveräänsed, vaid omavad üksnes õigust omavalitsusele. 3.2. kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus
Pärimisõigus reguleerib pärimis protsessi. Kes pärib kõige pealt päranduse, kui üks abikaasadest on ära surnud? 1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist. Riigiõigus puudutab riigi seadusandlust, riigi tunnuseid, riigi võimu. Haldusõigus reguleerib täitevvõimu funktsioone. Kriminaalõigus reguleerib selliseid tegusid, mis on ühiskonnas keelatud. Protsessiõigus- kohtueelne ja kohtulik uurimine. Tsiviilõiguse subjektid Füüsilised isikud (inimene) Juriidilised isikud õigusvõime- tekib sünniga
suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Avalik õigus- hooldusõigus, finantsõigus, riigiõigus, kriminaalne õigus. (kriminaalasi: vargus, rööv, mõrv, seksuaalkuritegu, küberkuritegu) EESTI KOHTUSÜSTEEM Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus Maakohtud: (Harju, Viru, Tartu)- arutavad tsiviil- ja kriminaalasju Halduskohtud: (Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu(samuti heakorraeeskirja rikkumisi) II aste. Ringkonnakohus. Apellatsioon-edasikaevamine
Vaid sellisel juhul peavad need piirangud tulema otse PS-ist endast: st piirangud peavad täitma põhiseaduses sätestatud eesmärke. Eelkõige siis nt teiste isikute põhiõiguste kaitse. Seadusliku aluse põhimõte tähendab seega hästi lihtsalt järgmist: 1. Seadus peab eksisteerima. St et täidesaatva võimu poolt vastu võetud suvaotsuste alusel põhiõigusi piirata ei tohi! AGA see ei 1 Kasutatud materjal: PS kommentaarid, T. Annus. Riigiõigus (2006). tähenda, et kõiki reegleid oleks võimalik seadusesse kirjutada. See oleks ebamõistlik. Seega võib küll põhiõigusi puudutavaid valdkondi reguleerida määrustega (volitusnorm seaduses määruse andmiseks), kuid oluline on see, et seadusega tuleb ette näha kõik olulised otsused piirangute eelduste, tingimuste ja tagajärgede kohta. Need nn raamid peab kehtestama seadusandja. Nt ei saa olla õigus
Hüpotees-eeldused,millal õigusnormi rakendatakse(aeg,koht,subjekt) N:sõjaaeg,looduskatastroofi piirkond.Alati. Dispositsioon- Näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi Sanktsioon- Karistus, riigi poolne mõjutusvahend(vangistus,trahv,juhtimisõiguse äravõtmine) (perekonnaõiguses pole seda osa) N: Kui sõlmitakse abielu,siis mehe ja naise vahel. ÕIGUS Õiguse valdkonnad ERAÕIGUS(isik-isik) AVALIK ÕIGUS(isik-riik) ÕIGUSHARUD(tööõigus,riigiõigus,karistusõigus) Õiguse instituudid õiguse allharud Õigustloovad aktid e üldaktid. N:seadused,määrused,vanusepiirangud jne. Õigusnormid SELGITA välja 2 suure õigusperekonna 3 erinevust! ANGLO-AMEERIKA Pretsedent-lahendatakse sarnaselt varem toimunud juhtumitega(anglo-ameerika õigusperekonnas)kui pole,peab kohus tegema uue pretsedendi,õigust mõistab vandekohus(12 liiget),kohtunik määrab karistuse,juhib protsessi,KOHUS LOOB ÕIGUST. Avalik-era ei eristata
kirjandusega. KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD: Eesti põhiseadused 1920, 1934, 1938, 1992 Oppi, T. 2002. Sissejuhatus avalikku haldusesse. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Roots, H. 2002. Eesti bürokraatia järjepidevus ja uuenemine. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Varrak, T 2001. Poliitika- ja riigiteadus. Tallinn: Kirjastus Külim SOOVITUSLIKUD ALLIKAD: Annus, T. 2001. Riigiõigus. Kirjastus Juura, Õigusteabe AS, Tallinn Dunleavy, P, O'Leary B. 1995. Riigiteooriad: liberaalse demokraatia poliitika. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Kirjastus Külim Drechsler, W. (toim.) 1997. Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid. Tartu Ülikooli Kirjastus Hagopian, M. N. 2003. Reziimid, liikumised, ideoloogiad: võrdlev sissejuhatus poliitikateadusse, Tallinna: kirjastus Olion Jay, A. ja Lynn, J. 1999. "Jah, härra minister" ja "Jah, härra peaminister". Kirjastus Varrak
esindanud isik kutsus üles muu hulgas likvideerima kõik kristlased ning juudid ja purustama kirikud. Lauris Kaplinski anti kohtu alla KarS § 151 järgi süüdistatuna selles, et ta koostas ajavahemikus 1995-1998 teksti "Meie võitlus", mis olles suunatud juutide, kristlaste ja demokraatide vastu 6 Euroopa inimõiguste kohtu 08.07.1986 lahend asjas nr. 103 ,,Lingens vs Austria" 7 ,,Kas kaubanduslik sõnavabadus väärib põhiseaduslikku kaitset?" K. Saaremäel Juridica 2002, nr 9 8 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 313 5 õhutas sotsiaalset vaenu ja sisaldas üleskutset relvastatud terrorile. Teksti pani ta üles Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituudi arvutiserverisse vaba juurdepääsuga internetiaadressil. Süüdistuses märgiti, et "Meie võitlus" kutsub avalikult tegevusjuhendi vormis üles vihkamisele ja vägivallale seoses rahvuse, usutunnistuse ja poliitiliste veendumustega, mida
asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu · Hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist. Hädaseisundi tegutsemine on aktiivne tegu. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht. · Kurjategija kinnipidamine tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid on
ja neid tasub usaldada, Nad andsid vaestele inimestele maad ja nad saidki poolehoidu. 1941.- 1944. aastani toimus Saksamaa okupatsioon ja peale seda tulid venelased tagasi. Teine okupatsioon toimus 1944.-1991 aastani. Alles teise okupatsiooni ajal nägid inimesed, mida NSV Liit tegelikult soovib. Maal võtsid nad ära kõik maad nii, et ka rikkad inimesed jäid vaeseks. Linnades riigistasid nad kõik ettevõtted. Kuna Nõukogude riigiõigus aga kohaliku omavalitsuse mõistet ei tundnud ning Nõukogude Liidus olid selle asemel niinimetatud kohalikud riigivõimuorganid, mis erinevalt demokraatlikust kohalikust omavalitsusest ei tegelenud kohalike asjade otsustamisega kohalike elanike osalusel, vaid olid täielikult keskvõimu kontrolli all, siis likvideeriti Eesti kohalikud omavalitsused. Ka kõik maavanemad ja suuremate linnade linnapead vahetati mõne aja pärast juba välja. Inimesi ka vahistati
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)-
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu
suhte pooleks on riik. Ja reguleerimis meetodina on kasutusel autoritaarne meetod. Eraõigust – sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset meetodit. Õigusinstituut – õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. Riigiõigus ehk konstitutsiooniigus – kujutab endast sellist intituutide ja õigusnormid ekogumit, mis reguleerivadühiskonna poliitilist süsteemi ja määravad ühiskonna sotsiaalmajandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisigus ja kohalike omavalitsus süsteem. Kõiki neid loetletud suhteid reguleerivad õigusnormid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses, aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes
oma riigi seaduste väljatöötamine. ÕIGUSE JAGUNEMINE. 2 haru: 1) eraõigus-reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) avalik õigus- reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik, samtui suhet erinevate avaliku võimu kanjdate vahel Eraõigus: - kaubandusõigus - tsiviilõigus : 1) võlaõigus 2) asjaõigus 3) perekonnaõigus 4) tööõigus Avalik õigus: - Rahvusvaheline õigus - Riigiõigus -Finantsõigus -Haldusõigus -Protsessiõigus -Kriminaalõigus ÕIGUSE ALLIKAD · õiguslikud tavad( peaminister erakonna esimees) · Leping-vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel · Kohtulahendid e pretsedendid · Juristide arvamused · Õigustloovad aktid ÕIGUSSUHE õigussuhete sisu ja objekt: SUBJEKTIIVNE ÕIGUS isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist teatud itautsioonis
õiguslikud alused 2) menetuslik – materiaalse õiguse realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate meenetlusreeglitega (määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsumise menetlus, valimismenetlus) 3) protsessiõiguslik – võimaldab konkreetse õiguse realiseerimist (nt KOVi konstitutsiooniline kaebus) KOVi liigitus ei ole ammendatav ja on võimalikud täiendavad struktuursed jaotused. 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalituskorraldusõigus ja riigiõigus käsitlevad mõlemad (riigi- v KOV) organite ülesehitust, ülesannete ringi ja õiguslikku seisundit. Mõlemad põhinevad PS regulatsioonidel. Nemad sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik status. Kattuvus eksisteerib ka selles, et KOV korralduse alust reguleeritakse PS s ja konstitusioonilistes seadustes. Riigiõigus mõjutab omavalitsuskorraldusõigust
vaimselt alaarenenud tütarlast (X and Y vs Netherlands 1985). Riik rikub eralu puutumatust ka juhul, kui ta ei vii läbi kriminaalmenetlust vägistamise asjus juhtudel, kui naine ei osuta aktiivset vastupanu (M.C vs Bulgaria p 166). Sarnaselt leidis EIK kaasuses Airey vs Ireland, et riik oleks pidanud võimaldama naisele efektiivseid õiguskaitsevahendeid tema abikaas vastu, kes naist halvasti kohtles. (Annus 2006, lk 288-289) KOKKUVÕTE Taavi Annuse raamatus ,,Riigiõigus" toodud komentaarid ja seletused põhiseaduse paragrahv 26 kohta kattuvad olulisel määral minu arusaamadega eraelu puutumatuse kohapealt. Kõik olilisedmad nüansid olen oma töös esitanud just nii, et saaks kiir ülevaate eraelu puutumatusest. Eraelul on oma sotsiaalne, psühholoogiline ja ka õiguslik aspekt. Antud teost lugedeson õiguslikuse kohapealt eraelu mõiste Eestis veel suhtleiselt uus, Euroopa õigusruumis aga vana teema.
sobivat tööd. Neid kuueseist alapunkti lugedes leian peaaegu igaühe juures end mõttel, et minu õpetatav valikaine parendab õpilase just neid isikuomadusi ja oskusi. Samas olen nö valikaine õpetajana kogemas ka seda, et minu õpilased on tihtipeale tunnis poolsunniviisiliselt, kuna mingisuguse valikaine peab ju valima ja kool (OG) on andnud neile just sellise valiku meeldigu see valik või mitte. Kuna valikaine kokkuvõtlikum nimi on Riigiõigus, siis püüan aine õpetamisel keskenduda sellele, et õpilased saaksid üldise ülevaate riigiametniku mõttemaailmast ja suhtumisest. Ma ei eelda, et minu õpilased on peale kursuse läbimist läbinisti riigiametnikud, kuid loodan, et neist saavad lihtsalt paremad ja teadlikumad riigikodanikud. Meelis Juhandi
Tuvastamine õigussuhetele kohaldatava kollisiooninormi tuvastamise järgselt tuleb määratleda, mida kujutab endast viide välisriigi õigusele, selleks tuleb tuvastada lex causae. Eestis lähtutakse pideme ja õigussuhte kvalifitseerimisel lex fori põhimõttetest. Samas anglo- ameerika õigussüsteemis lähtutakse lex causae põhimõttest. Kvalifitseerimisest sõltub õiguse valik, kuna see määratleb kohaldatava õiguse, st normi. Lex Fori kohtu asukoha riigiõigus. Lex fori põhimõte kehtib, kui kohaldatavat õigust ei saa üheselt kindlaks määrata. 4. Kohaldatava õiguse tuvastamise staadiumid on: 1) kohtualluvus; 2) Lex Causae määratlemine; 3)nõude aluse ja õigussuhte kvalifitseeerimine; 4) kohaldatava õiguse tuvastamine kollisiooninormide kaudu; 5) lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine. Kohaldatav õigus sõltub kohtualluvusest, st kui Eesti kohus kohaldab Eesti REÕS, siis välisriigis
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist).
Avalikõiguslik ( riik, KOV) Õigusvõime omab õigusi ja kannab kohustusi. Teovõme iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani. Täielik teovõime / piiratud teovõime (0-18) Deliktivõime alates 14 a. isik kannab vastutust õigusrikkumise eest. ÕIGUSE JAGUNEMINE Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid. (Tsiviilõigus, Tööõigus ) Avalik õigus korraldab suhteid riigi ja isiku vahel (Riigiõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Kriminaalõigus., Rahvusvaheline õigus ) ÕIGUSÜSTEEM ( mandri-euroopa, anglo- ameerika, islam, aafrika jne): Õigusakt kirjalikus vormis õigusnormide kogum Õigusnorm üldise iseloomuga, kohustuslik Õigusharu õigusnormide kogum, iseseisev osa süsteemist, reguleerib rühma üheliigilisi suhteid. ÕIGUSAKT liigitub : ÜLDAKT normatiivakt e. õigust LOOV (seadus, määrus, seadlus) ÜKSIKAKT mittenormatiivakt e
Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) Kaubandus-, äriõigus- reguleerib ettevõtluse alustel *Avalik õigus- üheks pooleks on riik (N: kohalik, protesting politsei tegevusele, vallavalitsuse peale jne). Riigiõigus- riigiõiuguslike normidega määratletakse:, riigijuhi tegevus/presidendi tegevus, seadusandlik võim ( Riigikogu), täidesaatev võim Haldusõigus (e. Administratiivõigus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta Kriminaalõigus ( Crimen kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS. (väärtegu ja kuritegu ) *(Rahvusvaheline õigus)- Ei kuulu riigi õigussüsteemi! riikidevahelised suhted:
õ, maxuõ, sotsiaalõ, kultuuri- ja teadush.õ, andmekaitsõ, eelarve ja finantsõ. jne Av.h (era, avalik) iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. ~e riigih. laiemas mõttes seonub avaliku võimu teostamisega ja moodustab organisatsioonilisel, funktsionaalselt ning õiguslikult terviku üxuse. 3. Subj. Av. Õ - on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. H.õ.suhe h.õigusliku reguleerimise puhul esineb üx pool haldaja ja teine hallatava rollis. Poolte jur.õigsus on välistatud. Isl-d ettekirjutused, ühe suhteosalise tahteavalduse ühepoolsus (jur-selt käskiv), õigustavate vah.te kasutamine, mille tulemusena võivad tek reguleeritavad h.suhted, mille pooled, st nende tahteavaldused on võrdõiguslikud 4. Diskretsiooni e kaalutlusõ - Haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda
põhineb Rooma õiguse retseptsioonil, eristatakse AÕ ja EÕ ning reeglina suur osa EÕ kodifitseeritud · Anglo-Ameerika ehk common law süsteem ei tunnista AÕ ja EÕ; pole kodifitseeritud; kohtupretsedendid · Skandinaavia õigussüsteem AÕ ja EÕ, ent eraõigus pole kodifitseeritud Õigusnormid jagunevad siseriikliku süsteemi alusel: · Avaliku õiguse normideks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused · Eraõiguse normideks tsiviilõigus (on pm eraõiguse tuum, jaguneb omakorda üldosaks, asjaõiguseks, pärimisõiguseks, võlaõiguseks ja perekonnaõiguseks), kaubandusõigus ehk äriõigus, rahvusvaheline eraõigus (sisaldab nn kollisiooninorme näitab, millise riigi seadust tuleb kohaldada, kui tegemist nn välismaise elemendiga) 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem
Kohtusüsteem või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Õigusharud : Õigus: · eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus · avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Kohtusüsteemid: · Anglo-Ameerika kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Tähtsaim pole konkreeset valdkonda puudutav seadus, vaid kohtupretsedentanaloogilises kohtuasjas varem langetatud otsus. Kohtuvõim on üks võimuharudest, kohus on iseseisev ja sõltumatu.
Igas õigusnormis on: · Millal, kellele ja millistel asjaoludel seda õigusnormi tuleb rakendada ja täita. · Milline käitumine on subjektidel lubatud ja mida nõutakse. · Millised tagajärjed ootavad neid isikuid selle õigusnormi rikkumise korral. Õigusharud Õigusharud jagunevad: · Materiaalõigusnormid · Menetlusõigusnormid. Materiaalõigusnormid: · Riigiõigus reguleerib suhteid, mis tekivad avaliku võimu teostamisega. · Haldusõigus on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täitesaatva riigivõimu tegevust, riigi valitsemist ning sellega seonduvat. · Finantsõigus reguleerib neid suhteid, mis seonduvad riigikassaga, st rahandussuhteid, rahva tulu ja ühiskondliku koguprodukti jaotamist.
3. Mandri-Euroopas on õiguse jaotumine levinud kaheks suuremaks osaks. On avalik- ja eraõigus. Eraõigusega on meil tegemist siis kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Eraõiguse alla kuulub nt. tsiviilõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avaliku õiguse alla kuulub riigiõigus, haldusõigus kriminaalõigus jne. 4. Õigusnormid on üldkohustuslikud, üldiseloomuga ja formaalselt määratletud käitumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad, kaitsevad või loovad soodsad tingimused ühiskonna süsteemi edasiarenguks. Õigusnormid on: - kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt; - õigusnorm on kohustuslik kogu territooriumil kõigi kodanike suhtes.
kollektiiv) V: Sotsiaalse normi põhiliigid on moraalnormid, korporatiivsed normid, tava, religioossed normid, välise kultuuri e. kombestiku normid, õigusnormid. 4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. V: Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi üksikisiku vahelisi suhteid. -riigiõigus, halgusõigus, karistusõogus, rahvusvaheline õigus. Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil (põhimõttel) -asjaõigus, võlaõigus,perekonnaõigus,pärimisõigus,äriõigus. 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? V: Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad (ühiskondlikest suhetest osavõtjatele) õigusi ja panevad kohustusi
üksteisest raskesti eristatavad. Nii võib näiteks eraõigusliku lepingu sõlmimisel seaduses toodud vorminõude eiramine kaasa tuua lepingu tühisuse .Üldiselt on eraõiguslike kohustuste täitmine ikkagi tagatud avalik-õiguslike sanktsioonidega. 2. Mis on riigiõiguse peamine allikas? Riigiõiguse peamine allikas on põhiseadus. Samuti on riigiõiguse aluseks põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõigus määrab ära valitsemise korra. 3. Milliseid suhteid reguleerib haldusõigus ehk mis on haldusõiguse reguleerimise ese? Haldusõigus reguleerib halduskandjate moodustamist, eriti nende legiteerimist. Haldusõigus reguleerib ka halduskandjate pädevust ning nende omavahelist suhete korraldust. 4. Mis on karistusest vabanemise peamised alused? Karistusest vabastamine võib toimuda juba isiku süüdimõistmisel või karistuse kandmise ajal
varaline järelevalve ja kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle c)Õiguslik kontroll:kohtusüsteem või ombudsmani institutsioon 5)Kohtusüsteem: Õigusharud: a)eraõigus- korraldab inimeste omavahelisi suhteid *tööõigus- tööandja ja töötaja omavahelised suhted *perekonnaõigus- abiellumisega seotud küsimused *võlaõigus b)avalik õigus- riigivõimu ja üksikisiku vahekord *riigiõigus- paneb paika riigi valitsemise *haldusõigus- ametnike ja omavalitsuametnike omavaheline Eesti kohtusüsteem: a)I astme kohus- maakohus(harju,viru,pärnu,tartu)arutab tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju/ halduskohus(tallinn, tartu)arutab haldusasju b)II astme kohus-ringkonnakohus(tallinn, tartu, viru) menetleb esimese astme kohtuotsuste apellatsioone c)III astme kohus- riigikohus(tartu) menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet 6)Regionaalne
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põh...
Seadused ja õigusnormid- loe ja õpi 9.kl. õpikust lk.24-28. Õiguse struktuur: I. Eraõigus: 4 1. Tsiviilõigus: võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Tööõigus 2. Kaubandusõigus 3. Majandusõigus II. Avalik õigus: 1. Rahvusvaheline õigus 2. Riigiõigus, konstitutsiooniõigus 3. Kirikuõigus 4. Haldusõigus 5. Kriminaalõigus 6. Protsessiõigus: tsiviilprotsessiõigus Kriminaalprotsessiõigus 7. Finantsõigus Õigusriik Riik. Tsiviilühiskond. 5
Euroopa väärtused - mis teeb meist eurooplased ESSEE Vlad Baldin SISSEJUHATUS Euroopalikke väärtused hakkasid ilmuma juba iidsetest aegadest - eriti Ateena demokraatia ja Vana-Rooma. Juba sellel ajal ja ainult Euroopa tänu oli sündinud tsiviil-ühiskond ja ilmus inimõigus,- seetõttu hakkasid arenema demokraatia oksad. Otsustav verstapostid nende ajaloolisest arengust sai renessanss, valgustusajastu ja reformatsiooni. Euroopa arenduse käigus hakkas arenema kultuur ja suurenesid väärtused, mis olid säilitanud oma tähtsuse tänapäevani. Iidsetest aegadest tänapäevani Euroopa filosoofid, kirjanikud, heliloojat ja teadlased lahkusid suure jälje kultuuris ja ühiskonna arengutes, see on näitaja kui oluline on Euroopa roll maailmas. 1Praegune Euroopa väärtuse süsteem põhineb Suure Prantsuse revolutsiooni 1...
süsteem /reguleerida vaid üldpõhimõtted/ ja *germaani e. saksa õ. süsteem /reguleeritakse kõike keerukalt ja aeganõudvalt notarid, kinnistusraamatud jne, Rooma õ suur mõju). Germaani süsteem omaks võetud enamikus Ida- Euroopa maades, s.h. Eestis. Miliseid õigusharusid teate ja millisesse kuulub toiduseadus? Tabel! eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus (see jaguneb omakorda veel mitmeks haruks, põllumajanduse all on olemas siis toiduseadus.) -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Ei osanud kuidagi lihtsalt tabelit teha vabandan ja loodan, et ka nii kõlbab Milliseid õiguse allikaid teate? Nimeta 5 õiguse allikat. Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused,
2) Vanemametnikud 3) Nooremametnikud Bürokraatia kontroll : Formaalsed : poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga
usu normid, välise kultuuri normid ja õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia? põhimõttel. Eraõiguse üldosa on tsiviilõigus kuid eriosa moodustavad asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest huviteooria järgi on avalik õigus see, mis lähtub riigi huvist ja eraõigus see mis lähtub üksikisiku kasust
• Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus - > avalikud huvid, nn jäik õigus, alluvussuhe. Eraõigus - > privaatautonoomia ehk lepinguvabadus. Kõik, mis ei ole lubatud, on ... Kõik, mis ei ole keelatud, on ... (NB! s.o. siiski vaid võlaõiguslik põhimõte) Triin Roosve SKA lektor Õigus jaguneb • Avalik õigus • Eraõigus - Riigiõigus - Tsiviilõigus: - Rahvusvaheline õigus tsiviilõiguse üldosa - Haldusõigus võlaõigus - Finantsõigus asjaõigus - Karistusõigus perekonnaõigus - Protsessiõigus pärimisõigus - Äriõigus Triin Roosve SKA lektor Avalik õigus Eraõigus Huviteooria Lähtub ühiskonna Lähtub üksikisiku
Valekasutus: kui ametiasutus ei lähtu diskretsiooninormi eesmärgist. 3. Mis on avalik õigus? Kui haldusorgan teeb otsuse õigusliku tagajärje kohta, mis võib olla iseenesest lubatav, see tee aga, Avaliku võimu teostamisega seonduv õigus: riigiõigus, haldusõigus, rahvusvaheline avalik õigus. kuidas ta selle tulemuseni jõudis, ei ole õiguspärane. 4. Selgita huviteooriat, subjektiteooriat ja suhteteooriat? Milleks neid teooriaid kasutatakse? Kui otsuse tegemisel võetakse arvesse isiklikke või parteipoliitilisi asjaolusid, kui see seadusest
22. Õigusnormide liigid Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel: subjekti järgi – eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. (kõrgem juriidiline jõud) Seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides. (madalam juriidiline jõud) reguleerimisobjekti järgi – liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele (riigiõigus, tsiviilõigus jne) ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. ajalise kehtivuse järgi – piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Enamik õigusakte on alalised. Nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis
Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul. avalikku haldust teostavate org.de moodustumist ja funktsioneerimist. Avalik õigus: Alluvussuhted, kuid teostatakse avalikku võimu. Eraõiguses võimu teostamist ei toimu. Avalik õigus: Karistusseadustik, riigiõigus, finantsõigus, rahvusvahelineõigus, haldusõigus, majandusõigus.Isel. arusaam: ,,kõik mis ei ole õigusaktided lubatud on keelatud". Riigiametnike ja asutuste pädevus on rangelt reguleeritud. Ül. mis nende pädevusse ei kuulu ei ole õigust täita. Tsiviilõiguse kogu C.I.C Dispositiivsuse pm subjektidel on õigus teisiti kokku leppida, kui seadus on ette näinud. Disp. Piiramine on erandiks. Nt juhul kui kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega.
Survegrupid. 7 KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi kohustuslik tunnus. Õigus: · Eraõigus: Majandusõigus. Tsiviilõigus: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Kaubandusõigus. · Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Kohtusüsteemi funktsioonid: · Õiguskorra tagamine. · Kodanike õiguste kaitse. · Konstitutsioonilised funktsioonid: Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Ülemkohus täidab erinevate võimuinstitutsioonid või tasandite tasakaalustaja rolli. Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine.
..................................................................... 53 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid ...................................... 54 § 47 Riigikontroll.......................................................................................................................54 § 48 Õiguskantsler.....................................................................................................................54 Riigiõigus nägi välja nagu ta ütles 10 küsimust ja pool lk või lk ruumi vastuse jaoks. Küsimused: 1. Mis on riik? Selgitage vms kolme riigi mõistet. 2. Õigusnormi hierarhia 3. Millised on põhiseaduslikud aktid vms? Mitu korda on põhiseadust muudetud (1992. Aasta oma)? Mida ja kuidas muudeti? 4. Mis on põhiõiguse riive? Kas põhiõiguse rikkumine? (oli vist nii) Selgitage 5. Kas Tartu Ülikool saab olla põhiõiguse kandja? Miks? 6.Millal saab ps muuta kiireloomulisena
kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul arvates kirja registreerimisest. KOKKUVÕTE Riigikontroll oma tegevuses on sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, mida juhib riigikontrolör. Riigikontroll on loodud eelkõige abivahendiks riigile, mis aitab tagada riigivara säästliku, otstarbeka ja mõistliku kasutamise avalikus sekstoris, teostades varade üle finantskontrolli. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Annus, Riigiõigus. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2006 2. http://www.estonica.org/et/Riik/Riigikontroll/ 3. http://www.pohiseadus.ee/ptk-11/ 4. http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11292&op=archive2 5. http://www.riigikontroll.ee/ 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/RKS
annaabi.ee 
