tunnustamine, kultuur, tehnoloogia) nõutav MN ja EP toetus (vetovõim) Euroopa kohus · ainuõigus EL aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks · seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. · Igal EL kodanikul õigus paluda kohtult abi, sundimaks riiki täitma EL kohustusi · EL õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes vastuolu korral peab riik muutma oma seadust (vaid kriminaalõiguses riik ainupädev) · Kohtusse kuulub (enne 2007) 25 kohtunikku (igast 1), kes nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6 aastaks (kuid on valitsusest sõltumatud) Lissaboni leping · http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_leping · http://europa.eu/lisbon_treaty/index_et.htm
abstraktne faktiline koosseis. Analoogia liigid: 1. Seaduse analoogia e üksikanaloogia. Otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusel. Otsuste tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased.Kuna tegu peab olema alati sarnase juhusega, siis reguleeritud ja mittereguleeritud juhuse puhul ei tohi olla erinevad tunnused olulise tähendusega. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Ainult seadus võib öelda,mis on kriminaalkorras karistatav tegu, kohtunik seda teha ei või. Tõlgendamine on aga kriminaalõiguses lubatud ja vajalik. Analoogia puhul ei saa eeldada õigusliku korra erakorralisust. 2. Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldise õiguse põhimõttel rajaneva analoogiaga.
kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. 4. Asja arutamine mõistliku aja jooksul. Antud printsiip kehtib nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses ja tuleb kohaldamisele eelkõige siis, kui seaduses pole kirjas asja läbivaatamise tähtaega. Mõistliku aja kriteerium on hinnanguline ja sõltub antud konkreetsetest asjaoludest (näiteks kohtuasja keerukusest). 6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja
erinevad, kuid sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks. - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ. kõik normid paigutatud terviklikesse seadustekogudesse e. koodeksitesse, jaotatud õigusharudesse/, *anglosaksi õ. süsteem /e. inglise, kehtib eeskätt ingliskeelsetes maades, õ akte palju, nad laiali pillutud, suulise tavaõiguse suur osa, rooma õ vähene mõju, kohus loob ise õigust oma otsustega, kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. sariaat kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine karistuseks kividega surnuksloopimine, käe maharaiumine; abielu on varaline tehing; õ süsteem kohustuslik mitte ainult kindlas riigis, vaid kõigile moslemitele maailmas/
staatuse vastu eksimisel, see tähendab kui ta on sooritanud alaealisele lubamatu teo. Staatuse vastu eksimine on kuritegu, mida ei peetaks õigusevastaseks juhul, kui selle sooritaks täiskasvanu. Koolist puudumine, pärast lubatud aega väljas liikumine, suitsetamine ja alkoholi tarbimine ning kodunt lubamatu lahkumine on kõik eksimised alaealise staatuse vastu. Erinevused vanuses, millest alates inimest peetakse täiskasvanuks, väljendavad eri gruppide käitumistavasid. Näiteks on kriminaalõiguses täpselt fikseeritud lapse vanus, millest alates ta on kriminaalõiguse mõttes teovõimeline. Sellest nooremate laste korral eeldatakse, et nad ei ole võimelised kuritegu sooritama. Samas on piisavalt näiteid vastupidisest. [2] 2.6. Valgekraeline ja organisatsiooniline kuritegevus ,,Valgekraeline kuritegevus" on Edwin Shuterlandi poolt kasutusele võetud termin, kirjeldamaks kuritegusid, mille panevad toime lugupeetud, kõrge staatusega inimesed oma ametisoleku ajal
staatuse vastu eksimisel, see tähendab kui ta on sooritanud alaealisele lubamatu teo. Staatuse vastu eksimine on kuritegu, mida ei peetaks õigusevastaseks juhul, kui selle sooritaks täiskasvanu. Koolist puudumine, pärast lubatud aega väljas liikumine, suitsetamine ja alkoholi tarbimine ning kodunt lubamatu lahkumine on kõik eksimised alaealise staatuse vastu. Erinevused vanuses, millest alates inimest peetakse täiskasvanuks, väljendavad eri gruppide käitumistavasid. Näiteks on kriminaalõiguses täpselt fikseeritud lapse vanus, millest alates ta on kriminaalõiguse mõttes teovõimeline. Sellest nooremate laste korral eeldatakse, et nad ei ole võimelised kuritegu sooritama. Samas on piisavalt näiteid vastupidisest. 0.6 Valgekraeline ja organisatsiooniline kuritegevus ,,Valgekraeline kuritegevus" on Edwin Shuterlandi poolt kasutusele võetud termin, kirjeldamaks kuritegusid, mille panevad toime lugupeetud, kõrge staatusega inimesed oma ametisoleku ajal
kavatsetud tegu- Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks või kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. (KarS § 16 lg 2) kaudne tahtlus- Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. ettevaatamatus- Kriminaalõiguses on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. kergemeelsus- Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (KarS § 18 lg 2) hooletus- Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. (KarS § 18 lg 3)
kuritegudele, tugineb Koraanile; Kisas – selgitavad ja määravad karistuse füüsisliselt elu või tervise vastu toimepandud kuritegudele (mõrv); Ta'azir – pole selgitatud Koraanis, loodud preventatiivsel eesmärgil, võivad ajas muutuda, tuginevad kohtunike (qadi) hinnangul.23 Kisas ja ta’azir reguleerivad isikuvasteseid kuritegusid.24 4.1 Huddud Huddud tähendab piiri või piirangut. Islami kriminaalõiguses tähendab see konkreetset karistust konkreetse õigusrikkumise eest.25 Huddud mõte on kindlaks määrata konkreetne karistusmäär (hadd) kuriteole, mis ühiskonna hinnangul on vastuolus religiooni ja kehtivate ühiskondlike tavade ja normidega. Huddud on kuriteod või süüteod Jumala või avaliku õiguse vastu.26 Karistus, mis on Huddu kohaselt ette nähtut, ei saa muuta, suurendada ega vähendada. Qadi’l ei ole Huddu’t puudutavates küsimustes mingit kaalutlusõigust
25. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb. Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. 26. Õigusvõime ja teovõime Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi • Füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. • Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Teovõime • Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, seega oma
) Õigusaktid jõustuvad RT-s avaldamisele järgnevast päevast. Määruste alla kuuluvad ka direktiivid, juhendid, korraldused ja käskkirjad. 4. Õiguse allikatest "võõrastes" õiguskultuurides. Anglo-ameerika õiguskultuuris baseerub õigus pretsendil. Inglise õiguse näol on siiski tegemist nn kohtupraktia õigusega üldine õigus asendas tavaõiguse. Õigusallikana tavadel suurt tähtsust ei ole, suurem on tavade mõju Inglismaa poliitilisele elule. Tavad on aga olulised kriminaalõiguses. Kohtunikul on ka õigus, kasutades kohalike tavade erinevusi, valida konkreetse juhtumi lahendamiseks tema arvates kõige õiglasem ja sobivam norm. Õigusnormid on sealgi ühiskonnaelu olulisemateks reguleerijateks kui õigusvälised normid. Inglismaal on tacade roll kahene: ühelt poolt reguleerivad tavad spetsiifilisi suhteid, teiselt poolt tulev arvestada, et common law on arenenud kohtuprotseduuri käigus. Tavanormid reugleerivad seega peaasjalikult poliitilise eluga ja
valdkonnad, mis lepingus sätestatud, või tuleb sinna juurde kõik poliitikavaldkonnad. Kas peab olema väga oluline valdkond, et kehtestada kriminaalõigust või võib seda teha igasuguse poliitikavaldkonna puhul. Euroopa Liidu karistusõiguslik pädevus pärast Lissaboni lepingut Peamine erinevus Lissaboni eelse ajaga on see, et nüüd on konstitutsionaliseeritud kriminaalõigus. Õiguskord meenutab Lissaboni leppe järel konstitutsioonilist õiguskorda. Kui enne oli kriminaalõiguses õigusloome kokkuleppeline riikide vahel, siis nüüd meenutab ta rohkem riigikorda. Olulised tunnused: sammaste süsteem on kadunud ja enamik riikidevahelisi koostööelemente, otsustusprotsess toimib tavamenetluse teel ja see on supranatsionaalne (toimub institutsioonide tasemel), Euroopa Parlamendil on rohkem kontrolli ja otsustusprotsess on rohkem demokraatlik, komisjoni kui järelevalve suurenenud roll (ei ole ainult formaalne
teoreetilist teavet maailma kohta, olla informeeritud sündmustest, koormata oma mõtlemist ja kujutlusvõimet, aga ka vajadus loomingu järele. 5) Esteetilised vajadused – püüdus meeldiva keskkonna, ilusate esemete, harmoolise ja kauni ümbrose jne nautimise järele. MOTIVATSIOON on vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Motivatsiooniküsimused on olulisel kohal õigusalal, eriti kriminaalõiguses. Tahteaktis(tahtlikus käitumises) : a) eneseregulatsioon b) motivatsioon c) vaba valik HOIAK on püsiv, stereotüüpne valmisoleks või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. 3.2TAHTEPROTSESSID JA –OMADUSED Inimese toiminguid on kahte liiki: 1) Impulsiivsed – inimese käitumise toiming käivitub esmasest ajendist(vajadusest), järgib motiivi või situatsiooni nõudeid, kuid inimene teadlikult ei analüüsi enne toimingute elluviimist impulsi tähendust,
KRK §100: norm on et tappa ei tohi, vastupidisel juhul sanktsioonid). Seega on õigussuhte üldobjekt õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine (vastav käitumiseeskiri). Konkreetsetes õigussuhte liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad 2) mittevaralised hüved 3) subjektide tegu 4) tegevuse tulemus Varaliste suhetes on objektiks esemed või õigused asjale; mittevaralised hüved võivad olla nt. autorlus. Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu ja tervis, omand, aga ka moraalsed kategooriad au, väärikus. Õigussuhte sisuks on subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. 3. Juriidilised faktid: mõiste ja liigid. 3.1. Juriidilise fakti mõiste Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutmise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilised faktid, mis sisaldavad õigusnormi hüpoteesis. 3.2. Juriidiliste faktide liigid
40. Õigusrikkumise subjekt. Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud või loomad) nii kodanikud, apatriidid kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad kes võivad olla õigussuhte subjektiks. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla ainult teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.) Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust seaduses sätestatud alustel. 41. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Nende huvid, eesmärgid, motiivid. (Tahtlus ja hooletus) 42. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused. Tegu või tegemata jätmine. 43. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. 1) Hädakaitse
Pärandiõiguse järgi toimus pärimine peale seadusjärgse pärimise veel testamentaarse pärimisviisi alusel. Kasutusele võeti Rootsi testamendi seadus. Asjaõiguse alal kinnisvara suhtes esines algul lääniõigus. Reduktsiooni teostamisega see kadus. Võlaõiguse senised määrused osutusid puudulikeks, üldosas retsipeeriti suurel määral Rooma õigust. BES, mis sisaldab rohkesti Rooma õiguse printsiipe, on saabunud rootsiaegse kohtupraktika kaudu. Kriminaalõigus. Rootsiaegses kriminaalõiguses kasutati keskaegseid norme ning osalt ka Karolinat, mis levis eriti Põhja- Eestis. Kriminaalõiguse printsiibi järgi pandi suuremat rõhku süütegija subjektiivsele küljele. Keskajal arvestati objektiivset külge, Rootsi ajal arvestati psühholoogilist momenti enam. Karistusena kasutatud ihunuhtlust tarvitati vähem, selle asendas rahatrahv ja vangistus. Kõrgema karistusena kasutati surmanuhtlust. Häbistavad karistused
1) loogiline struktuur; 2) eriline normikeel, mis ühelt poolt baseerub vastava emakeele alusele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. Õigusnormi keel võib olla deskriptiivne või preskriptiivne. Deskriptiivne keel (kõneviis) tähendab kirjeldavat (möönavat) kõneviisi, preskriptiivne aga määravat (imperatiivset; käskivat) kõneviisi. Kontinentaalses õigussüsteemis säilib preskriptiivne keel traditsiooniliselt enim nt kriminaalõiguses. Nii deskriptiivne kui ka preskriptiivne keel on üksnes instrumendid, mis väljendavad ning vahendavad õigusnormis sisalduvat käitumisreeglit. Õigusnormi loogilist struktuuri selgitame omaette järgmise, teema II all. Juhime veel tähelepanu sellele, et käesoleva teema paragrahvis 1 p 3.1. loetleti sotsiaalsete normide põhitunnused: käitumist motiveeriv toime, kohustus, realiseerimise viis, eesmärk, absktraktsus, kehtivus aegruumis
Juurdepääsupiirangud: Seaduslikud Asutuse siseseks kasutamiseks: Tehniline Sisuline põhjendus tuleneb andmete sisust. Riigi- ja ärisaladus Isikuandmete kaitse Moraalsed alused Inimväärikus ja privaatsus Autonoomia Riigi terviklikkus ja sõltumatus 9) Avalikkuse huvi mõiste. (+ vastavad kohtulahendid) Mõiste avalik huvi on kasutusel kõigis õiguse valdkondades, nii eraõiguses, avalikus õiguses kui kriminaalõiguses. Mõiste avalik huvi, lisaks mõiste erinevates variatsioonides (avaliku huviga, avaliku huvi, avalikule huvile, avalikele huvidele, avalikes huvides) esineb 69-s seaduses. Mõiste loetletud esinemisvormidest on kasutusel kaks või enam 18-s seaduses. On seadusi, mille normi koosseisus nimetatakse avalikku huvi ja neid, milles avalikke huvisid, ehk mõistet kasutatakse nii ainsuses kui mitmuse vormis. Reeglina on ühe seaduse piires kasutatud, kas avalikku huvi
Kõige üldisemalt öeldes saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. Analoogia liigid on seaduse analoogia ja õiguse analoogia. Seaduse analoogiat nimetatakse ka üksikanaloogiaks. Otsuste tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Kuna tegu peab olema alati sarnase juhusega, on oluline tähele panna, et reguleeritud ja mittereguleeritud juhuse puhul ei tohi erinevaid tunnuseid olla olulise tähendusega. Kriminaalõiguses aga on analoogia keelatud. Ainult seadus võib siin ütelda, mis on kriminaalkorras karistatav tegu (tegevusetus). Kohtunik seda ei või. Tõlgendamine on aga kriminaalõiguses lubatud ja vajalik. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis summa summarum (lõppkokkuvõtteks) põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldiselt õiguse põhimõttel või printsiibil rajaneva analoogiaga.
juhtumi kohta; 2) õiguse analoogia rakendamine - st ei ole sooritatud küll sellist tegu, mis vastaks konkreetse õigusnormi koosseisule, kuid see-eest kohaldatakse osundatud koosseisu sellele reguleerimata juhule kui analoogile (sarnasele, lähedasele juhule). Analoogia liigid: • Seaduse analoogia. Nim ka üksikanaloogiaks. Otsuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õt-d saabuvad ka mittereguleeritud juhusele. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Nullum crimen sine lege • Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Õiguse rakendajal lasub otsustamise kohustus ja kui ta analoogia ega tõlgendamise abil otsustada ei saa, siis peaks ta lähtuma loomuõiguse printsiipidest. Ta peab langetama otsuse nii nagu seda teeks kaasaegne seadusandja. Kui loomuõigus ka ei aita, siis on
jaanuar, 1680a.). Rootsi valitsemisaja lõpus keelustati ka juba kohtulik piinamine. Olukord ei muutunud ka peale Eesti annekteerimist Venemaale 1710 aastal, mis vormistati lõplikult Nystadi rahulepinguga 1721 aastal. Vene võimu esimestel aastatel ja vahest ka hiljem kehtis Eestis kriminaalseadustik, milles oli normide segu nii CCC- 14 st, Rootsi seadustest, kui ka Vene seadustikust. Eesti kriminaalõiguses toimus otsustav muutus 1846 aastal, mil võeti vastu uus karistusseadustik. 15 Kokkuvõte Constitutio Criminalis Carolina (1532) oli Euroopa kriminaalõiguse suunanäitaja. Teda iseloomustab oma aja reformimeelne positivistlik lähenemine kriminaalkuriteole. Suurimaks saavutuseks on kohtupidamise unifitseerimine ja standardiseerimine. Samuti kriminaalmenetluse reeglite fikseerimine
abstraktne faktiline koosseis. Analoogia liigid: 1. Seaduse analoogia e üksikanaloogia. Otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusel. Otsuste tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased.Kuna tegu peab olema alati sarnase juhusega, siis reguleeritud ja mittereguleeritud juhuse puhul ei tohi olla erinevad tunnused olulise tähendusega. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Ainult seadus võib öelda,mis on kriminaalkorras karistatav tegu, kohtunik seda teha ei või. Tõlgendamine on aga kriminaalõiguses lubatud ja vajalik. Analoogia puhul ei saa eeldada õigusliku korra erakorralisust. 2. Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldise õiguse põhimõttel rajaneva analoogiaga.
ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärteo seadustikku,sest väärteod on sätestatud nii KarS-is kui ka teistes seadustes. Kriminaalkoodeks oli vastu võetud 1961 aastal(ENSV kriminaalkoodeks), alates aastast 1992 jäi ainult kriminaalkoodeks. Teoreetilised lähtekohad kriminaalõiguses on säilinud veel Venemaal, Ukrainas,Valgevenes,Leedus,Lätis.meie karistusõigus võttis malli põhiliselt Saksamaalt,aga kasutati ka Prantsusmaa,Itaalia ja Norra karistusõigust Karistusõiguse allikad Eesti karistusõigus jaguneb põhi- ja haru karistusõiguseks.Põhi karistusõigus käsitleb kuritegusid ja nende koosseise,haru karistusõigus aga väärtegusid ja nende koosseise.Kõigi kuritegude koosseisud paiknevad KarS-is,seevastu
juhul on teada kuhu tuleb probleemi tekkimisel pöörduda. 31. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb. Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. 32. Õigusvõime ja teovõime Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (TsÜS § 7 lg 1 ja § 26 lg 1). Füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (TsÜS § 7).
olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Asja arutamine mõistliku aja jooksul. Antud printsiip kehtib nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses ja tuleb kohaldamisele eelkõige siis, kui seaduses pole kirjas asja läbivaatamise tähtaega. Mõistliku aja kriteerium on hinnanguline ja sõltub antud konkreetsetest asjaoludest (näiteks kohtuasja keerukusest). 6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus.
Auväärt Lembit. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 67. 42 Sealsamas, lk 69. 43 Freyd Dynamics Lab. (2005). The Problem of Child Sexual Abuse. [http://dynamic.uoregon.edu/~jjf/articles/response05.htm]. 7. Märts 2009 a. 44 . (2006). . Postimees. Tallinn. lk 8. 45 Rosental M., Tilk K. (1999). Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, lk 67. 46 Laos S. (2000). Vägistamise viktimoloogia ja selle käsitlus kriminaalõiguses. Juridica II 2000: Iuridicum, lk 106- 112. 21 Piisab Eesti seadusandlike aktide analüüsist, kus on millalgi reglementeeritud abielu ja perekonnaga seotud küsimusi, et veenduda selles, et nende seaduste objektiks on nii hoolitsus tulevaste põlvede tervise eest ja nende kaitse järglastele kahjulike lähisugulus-seksuaalkontaktide
kriminaalõigusreform seisis veel ees. 1995. aasta kevadeks oli professor Ilmar Rebane jõudnud koostada eelnõu kaheksanda variandi, mille esitas ametliku lepingujärgse tööna Justiitsministeeriumile. Oma põhijoontes jäi eelnõu senise nõukogude kriminaalõiguse raamidesse sisaldamata põhimõtteliselt uusi ning tänapäeva Euroopa riikide kriminaalõiguses omaksvõetud lahendusi. 5. ja 6. aprillil 1995 arutati Tartus professor Ilmar Rebase eelnõu ning jõuti järeldusele, et esitatud kujul ei ole eelnõu küps edastamiseks valitsusse ja parlamenti. Samas arvati, et eelnõu võib võtta edasise töö aluseks, millega jätkab vastav töögrupp. On ilmne, et tegemist oli kompromissiga, mis pidi aitama kriminaalõigusreformi ummikust välja viia. Ühelt poolt oli selge, et paljud 20 Karistusseadustik - 6. juuni 2001
Lähtudes VT ei luba Ecloga laenulepingu intresse, need muutusid lubatavaks alles 9. saj. lõpul. Kriminaalõigus teisenes võrreldes tsiviilõigusega tunduvalt rohkem. Olulised muutused ilmnesid juba Eclogas, mis fikseeris juba väljakujunenud moonutavate ja häbistavate karistuste süsteemi. Karistuste täideviimine kuulus riigile. Rooma kriminaalõigusest säilisid karistustena surmanuhtlus, sunnitöö, vara konfiskeerimine (tabel 4). Kriminaalõiguses eristati tahtlikku ja tahtmatut tapmist, kusjuures ka orja tahtlik tapmine oli kuritegu. Juba Ecloga sätestas oma eesmärgina üldpreventsiooni, karistused ja nende avalik täideviimine pidid hoiatama kuritegusid sooritamast. Sarnaselt tsiviilõigusega ilmnes kriminaalõiguses kristliku kiriku kasvav mõju. Karistatavaks muutus mitte ainult abielu rikkumine, vaid igasugune abieluväline suguline suhtlemine. Eraldi karistus oli ette nähtud nunna võrgutamise või vägistamise eest
administratiivõigus. Haldusõigusega reguleeritakse paljusid suhteid ja mahu poolest on üks suuremaid õigusharusid. Haldusõigus reguleerib täitekorraldust, olenemata riigiorganist. Haldusõigus reguleerib suhteid organite vahel. See sisaldab ka instituute, mis reguleerib riigiorganite tegevust majandussuhetes. Kriminaalõigus karistusseadus, väitlus kuritegude vastu. Kriminaalõiguse normid määravad ühiskonna suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalõiguse ähvardusel. Kriminaalõiguses määratakse kindlaks karistavad teod. Normid on kokku võetud ühte akti. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, olenemata subjektidest. Moodustab normistiku, mis on aluseks erakogukonnale. Reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. Tsiviilõigus saab põhimõtted põhiseadusest ja reguleerib tsiviilõigust erinevate aktidega. Asjaõigusseadus, äriseadustik, võlaõigusseadustik jne
Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ. kõik normid paigutatud terviklikesse seadustekogudesse e. koodeksitesse, jaotatud õigusharudesse/, *anglosaksi õ. süsteem /e. inglise, kehtib eeskätt ingliskeelsetes maades, õ akte palju, nad laiali pillutud, suulise tavaõiguse suur osa, rooma õ vähene mõju, kohus loob ise õigust oma otsustega, kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. sariaat kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine karistuseks kividega surnuksloopimine, käe maharaiumine; abielu on varaline tehing; õ süsteem kohustuslik mitte ainult kindlas riigis, vaid kõigile moslemitele maailmas/. /Vanaajast
Rüütelkonna tegevust juhtisid iga 3.a tagant kogunenud maapäevad, millest võtsid osa kõik aadlimartikklisse kantud aadlikud. Eestimaa rüütelkonna eesotsas oli rüütelkonna pealik. Kohtupidamine Eestimaa kubermangudes allutati 1718.a kohtualluvust ja regulatsioone koordineerivale Liivimaa, Eestimaa asjade justiitskolleegiumile. Ainuke märkimisväärne muutus oli Tallinna ja Riia linnusekohtute kaotamine 1710.a. Kriminaalõiguses rakendati Eesti aladel 18saj edasi Rootsi riigis kehtinud Karl V kriminaalõigust, ag aka Venemaa kriminaalõigust. Eesti alal tõi Venemaa koosseisu kuulumine kaasa muutuse õiguskultuuri tasandil. Satuti uude kultuurivööndisse. Venemaa seisutse tabel. Siinsed vabad seisused pidid määratlema vastavalt sellele uuele seisute tabelile , mis polnud siinsetele priviligeeritud seisustele alati sugugi ühemõtteliselt kasulik
kui analoogile (sarnasele, lähedasele juhule). Lünkasid ületatakse analoogia abil. See on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes. Kasutatakse sarnast abstraktset faktilist koosseisu. Analoogia liigid: Seaduse analoogia. Nim ka üksikanaloogiaks. Otsuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õt-d saabuvad ka mittereguleeritud juhusele. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Nullum crimen sine lege Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Õiguse rakendajal lasub otsustamise kohustus ja kui ta analoogia ega tõlgendamise abil otsustada ei saa, siis peaks ta lähtuma loomuõiguse printsiipidest. Ta peab langetama otsuse nii nagu seda teeks kaasaegne seadusandja
loomad).Õigusrikkumise võivad toime panna nii kodanikud, apatriidid (mitte ühegi kodakondsusega inimesed) kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad, kes võivad olla õigussuhte subjektid. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.)Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust seaduses sätestatud alustel. 44. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused.- Õigrik sujek kooss hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Üldiselt on tunnustatud, et kui tuvastatakse isiku süü, siis tunnistatakse sellega ühtlasi, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused. ISIKU SÜÜ kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub
Selle normi järgimine – mida tuntakse ka nullum crimen, nulla poena sine lege (lad. Ei ühtegi kuritegu ega karistust ilma seaduseta) põhimõttena või seaduslikkuse printsiibina – peab tagama õigusriikliku karistusõiguse ja sellest on tuletatud neli olulist printsiipi: karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keelt, määratletusepõhimõte, tavaõiguse kohaldamise keelt, analoogia kohaldamise keeld. 1.3. Karistusõiguse allikad Seni kehtinud kriminaalõiguses olid kõik karistusõigusenormid kodifitseeritud KrK – sse. See muutis kehtivat süsteemi ja vastavalt selle §- le 1 on süüteod nii „käesolevas seadustikus, kui muudes seadustes sätestatud karistavad teod“. Seega jaguneb nüüd Eesti karistusõigus põhi- ja harukaristuseks. Vastavalt § 3 lg 3 paiknevad kõikide kuritegude koossseisud KarS- is, seevastu väärteod võivad olla sätestatud nii KarS eriosas, kui ka muude seadustes. 1 KarS-i terminoloogia kohta vt. J.Sootak
ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid. (nt eraõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, rahvusvaheline õigus). 2) Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharude poolt reguleeritavatest suhetest. Õiguseinstituudid ehk allharud tekivad õigusharude liigitamisel ühtse objekti raames selles sisalduvate eriobjekte reguleerivate normide alusel. (nt tehingud tsiviilõiguses; isikuvastased kuriteod kriminaalõiguses) 3) Õigusnorm on käitumisreeglid, millest koosnevad õigusharud ja -instituudid. 18. Eesti Vabariigi õigussüsteem. Karistusõigus sätestab, millised süüteod on kuriteod ja väärteod ja milline karitus nende tegude eest on ette nähtud. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb karistusähvardusel. Karistusõigus normid määravad kindlaks seadusega karistatavad teod ja näevad ette karistused ja muud vahendid,
formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldisel kujul. Õiguse realiseerijal tekib segadus, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikku tähendust omavaks pidada. Lünkade ületamine Sellest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Neid saab ületada analoogia abil ja ainult sellisel juhul kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Ainult seadus võib ütleda, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. Analoogia liigid: 1. seaduse analoogia (üksik analoogia) otsustuste tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusel. Erinevad tunnused ei tohi olla olulise tähendusega. 2. õiguse analoogia lähtutakse paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel.
suhet reguleerivat õigusnormi. Kui ei ole võimalik seaduse analoogiat rakendada võetakse appi Õiguse analoogia Õiguse analoogia seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldisi põhimõtteid. Õiguse või seaduse analoogia igakordne rakendamine peab olema üksikasjalikult põhjendatud. Kriminaalõiguses ja haldusõiguses analoogia rakendamine ei ole lubatud. Selles õiguse rakendamise staadiumis võib tekkida normide konkurents. See on nähtus, kui kaks või enam kehtivat normi käsitlevad sama suhete ringi, kusjuures nad on omavahel üldise ja üksiku vahekorras. Normide konkurentsi puhul kehtib põhimõte, et kui seadusandja on üldise reegli raamides pidanud vajalikuks kehtestada
loomad).Õigusrikkumise võivad toime panna nii kodanikud, apatriidid (mitte ühegi kodakondsusega inimesed) kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad, kes võivad olla õigussuhte subjektid. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.)Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust seaduses sätestatud alustel. 44. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused.- Õigrik sujek kooss hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Üldiselt on tunnustatud, et kui tuvastatakse isiku süü, siis tunnistatakse sellega ühtlasi, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused. ISIKU SÜÜ kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub
dokumentide ja materjalide tõlkimiseks. · Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tagaselja kohtupidamist ei tohiks olla. Erandid on ettenähtud. Kui poolt on teavitatud, kuid tema teatab, et teda ei huvita see asi, siis ei peeta seda rikkumiseks. Rahvusvahelises kriminaalkohtus ei tohi tagaselja otsust teha. · Ei tohi sundida tunnistada enda vastu · Õigus edasi kaevata see on kindlalt inimestele ette nähtud, eriti oluline kriminaalõiguses. Apellatsioonid on tegelikult siseriiklikud nähtused. WTOs on apellatsioonisüsteem alles, teistes rahvusvahelistes kohtutes on ainult üks aste. Kuid need kohtud, mis puudutavad inimõigusi seal on alati apellatsiooni võimalus. Vähemalt ühe korra peab olema võimalik edasikaevata, et vaadatakse läbi faktid ja õiguse kohaldamist (siseriiklik), kassatsiooni korras vaadatakse ainult õiguslikke asjaolusid.
teise normi tõlgendamisel ja saadakse vastus tundmatu (tõlgendamist vajava) juhtumi kohta. Analoogiasuhe on tähtis alus ka õigusnormide süstematiseerimisele, milles on küsimus sarnaste juhtumite koondamisest samade mõistete alla. Analoogia argumendi lubatavuse kohta ei ole olemas selgeid reegleid. Õiguslikkus samaväärse kohtlemise põhimõttena pooldab analoogia kasutamist, seevastu õiguskindlus räägib pigem vastandjärelduse poolt. Üldiselt tunnustatud on arusaam, et kriminaalõiguses ei ole analoogia kasutamine lubatud. Erandlikke norme tõlgendades peab analoogiat kasutama eriti ettevaatlikult. Neil juhtumeil, kus analoogiat ei saa kasutada, tuleb sageli esile vastandotsustus ehk otsustus e contrario kui juhtum ei kuulu seadusetekstis ettenähtud rakendamisalale, ei tohi seda teksti "venitada" juhtumi kohta käivaks. Vastandjäreldus on üks sõnastusekohase tõlgenduse vorm. Kui analoogia on keelatud, peab e contrario toimima sõnastuse kohaselt.
järelmid selle likvideerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhete liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus); 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg). Varalised hüved on nt esemed või õigused asjale - kohaldatakse asjaõigust. Mittevaralised on nt autorsus, millega võivad kaasneda varalised õigused/kohustused. Kriminaalõiguses võib olla objektiks inimese elu ja tervis, omand, moraalsed kategooriad. Õigussuhte sisuks on subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. JURIIDILISED FAKTID: MÕISTE JA LIIGID Juriidilise fakti mõiste Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilised faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Juriiidiliste faktide liigid: 1) Tekkimise iseloomust sõltuvalt JURIIDILISED SÜNDMUSED
25. Õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus: kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi? Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Nimetatud kahele lisandub salajase õiguse keelu põhimõte. Õiguskindluse põhimõtte osaks on usalduskaitse põhimõte: 1) Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal
mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). (Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud.) 27. Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest
õigusrikkumisega, mis toob kaasa juriidilesed järelmid selle likivdeerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Õigussuhte objektiks võivad olla- asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu või tegevusetus, tegevuse tulemus. Varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale; viljad, loomad, milledele kohaldatakse asjaõiguse sätteid. Mittevaralised hüved võivad olla nt autorsus e õigus intellektuaalse loomingu teosele. Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu, tervis, samuti omand, aga ka moraalsed kategooriad, mida inimkond on väärtustanud, nt au ja väärikus. 25. EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUS Laiemas tähenduses: hõlmab Euroopaga seotud ja Euroopas asuvaid riikidevahelisis rahvusvahelisi organisatsioone, majanduslikud, poliitilised, julgeoleku, nt OECD, NATO Kitsamas: EL ja EÜ õigus, Euroopa kohtu väljakujunenud praktika,
mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). (Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud.) 27. Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest
Tegu on sihiteadliku, ettearvatava või ettearvestatava tagajärje esilekutsumine. Tegu võib käsitleda üldiselt kahest aspektist: tegu kui õiguslikult relevantne käitumisakt ning tegu kui töö. Tegu kui töö - töö on inimliku tegevuse üks avaldusviis üldises igapäevaelus. Töö on inimlik tegevus, mis on suuteline rahuldama võõrast vajadust. Kaasajal reguleerib antud valdkonda üldiselt tööõigus. Teo mõistele on eriti tähelepanu pööratud kriminaalõiguses. Teo võib moodustada ka mittetegu, see on tegelik tegemata jätmine. Ka mittetegu võib olla õiguslikest olukordadest vaadatuna tegu. 1.3. Ese õiguses Esemed on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Ese ja asi ei ole õiguslikult sünonüümid. Vastavalt TsÜS-ile on esemed: ASJAD kehalised esemed. Asju kui kehalisi esemeid on mõtet liigitada nii, kus liigitusel on õiguslik tähendus: kinnisasjad-vallasasjad, asendatavad - asendamatud , äratarvitatav
erinevatest aspektidest. Mõned õigusriigi põhimõtte elemendid mida sageli nimetatakse: a. seaduslikkuse põhimõte riigivõimu teostatakse kooskõlas seadustega ning seaduste aluse. b. põhiõiguste kaitse c. võimude lahusus d. õiguskindlus, mis seisneb: 1. tagasiulatuva jõu keelus, üldjuhul ei tohi olla seadustel tagasiulatuvat jõudu (see ei ole absoluutne). Kindlasti on keelatud kriminaalõiguses, kedagi ei saa tunnistada kurjategijaks seaduse alusel, mis teo toimepanemise ajal ei kehtinud. 2. õiguspärase ootuse põhimõte kodanikel on teatud õigus eeldada ning oodata, et olemasolev seadus jääb kehtima, eelkõige kehtib see nende seaduste kohta milles on toodud konkreetsed tähtajad (näiteks maksuvabastus viieks aasatka etc.).
peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Asja arutamine mõistliku aja jooksul. Antud printsiip kehtib nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses ja tuleb kohaldamisele eelkõige siis, kui seaduses pole kirjas asja läbivaatamise tähtaega. Mõistliku aja kriteerium on hinnanguline ja sõltub antud konkreetsetest asjaoludest (näiteks kohtuasja keerukusest). 6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus.
Õiguse pluralism – kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahelsamaaegselt mitu erinevat õigussüsteemi.Alates klassikalisest perioodist ? 13. Rooma kriminaalõiguse areng.2 suurt ajaloolist etappi:- vanem kriminaalõigus XII tahvli seaduste alusel- klassikaline õigus vastavalt Justinianuse koodeksile.Samas üksikuid osi kriminaaltegude kohta sisaldasid kõik seaduste kogud.Karistuste diapasoon rooma kriminaalõiguses oli lai, seal võis leida paljude tänapäeva kriminaalkaristusteeelkäijaid alates surmanuhtlusest ja lõpetades para ndusliku tööga. Rooma karistuspoliitika vaieldamatukstunnusmärgiks peetakse liberaalsust. Surmanuhtlust kohaldati vähe, kehalised karistused on peaaegu tundmatud.Samas ühitus see liberaalne süsteem perekonnapea võimuga. Samas tuleb arvestada kahte asja: esiteks võisperekonnapea karistada ainult konkreetse kuriteo eest
ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. 34. Seaduslikkuse printsiip tähendab seda, et ei või kahjustada suvaliselt seadusega, eriti põhiseadusega kaitstud õigusi ja vabadusi, omamata selleks seadusejärgset volitust. Kui see peaks aga siiski aset leidma, siis on inimestel õigus (kohtu)menetlusele oma õiguste kaitseks 35. Legaalsus. Legaalsuse printsiip, väljendub nõudes, et kohtunike sõltumatuse tagatised ja õiguslik seisund
Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud või loomad) nii kodanikud, apatriidid kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad kes võivad olla õigussuhte subjektiks. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla ainult teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.) Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust seaduses sätestatud alustel. 44. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused Õigusrikkumise subjektiivne külg. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Seega on tahtlus ja ettevaatamatus kaks süü vormi, nad iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist
annaabi.ee 
