2012/systeemiteooria.pdf, 21. detsembril 2011. 7 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 90-92. Terviklikkusele viitab see, et kõik õigusnormid on kokku kogutud kindlal eesmärgil. Need õigusnormid reguleerivad ühte kindlat valdkonda paljudest, antud juhul soolist diskrimineerimist. Kuna kõiki seadusi käsitletakse ühtse süsteemina ning erinevate aktide elemendid on omavahel seotud, siis on ebaratsionaalne ühte ja sama elulist asjaolu reguleeriv õigusnorm panna kirja mitmes erinevas aktis. Akti organiseeritust näitab aga see, et pidevalt tehakse seadustes muudatusi ja täpsustusi, et saavutada teatud kvaliteet akti normistikus. 2009. aastal jõustus soolise võrdõiguslikkuse seaduse redaktsioon, mis näitab, et püütakse saavutada süsteemi kõrgemat organiseerituse taset. 1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus Positiivse õiguse all mõistetakse seadusandja poolt loodud õigusnorme. Ülipositiivse õiguse
Õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Selline teadaandmine on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab, kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on seega käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Nad pole tõesed ega väärad. Nad on kas kehtivad või mitte, ehk nad kas kuuluvad õiguskorda või mitte. Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusnorm anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisnorme, mille alusel kohtunikud ja kodanikud võiksid lihtsalt määrata, millisel viisil tuleb probleem lahendada. Kontinentaalses õigussüsteemis eristatakse õigusperekondasid, mis on rajatud põhimõtteliselt ühtsetele alustele, kuid on ka erinevusi. Ühtse alusena peetakse silmas õigusnormi kui kontinentaalse õiguse vundamenti. Romaani õigusperekond: Prantsusmaa, Belgia, Luxemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania ja Holland
sunnijõuga . Õigus, kui vahend eesmärkide saavutamiseks. Õigus reguleerib ühiskonna liikmete vahelisi suhteid. Õiguse kaudu kehtestatakse ühiskonna liikmete suhtes kehtivad õigused ja kohustused. Õiguse mõiste Õiguse mõiste on lahutamatult seotud riigiga (riik kehtestab käitumisreeglid, mille täitmine on tagatud riigisunniga). Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnorm Õigusnorm on riigilt lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest
käitumist. Õigusnormid tagavad sotsiaalse ja füüsilise kaitse , mida võib tähistada kui õigusnormi turvafunktsiooni. ÕIGUSNORMI MÕISTE JA STRUKTUUR käsulause-imperatiiv Kõik õigusnormid ei ole käsud ja keelud. Õigusvõime algab inimese elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. Õigusnorm seisneb õiguslike tagajärgede esilekutsumises. Õiguslikud tagajärjed- mingi käsk, keeld v luba. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust(T) ja õiguslikust tagajärjest(R). Kui T, siis R. Enamikel juhtudel koosneb faktiline kooseis olla seotud mitmme elulise asjaoluga(juriidilise faktiga), mis om akogumis või ka ainult ühe esinemisel toovad kaasa õigusliku tagajärje. Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab, kas : 1. Keerulist(elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogums)Kui T1 ja T2ja T3, siis R 2
Maila Rumessen JU148 Miks õigus muutub? Sissejuhatus Kaasajal ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist , kuid kultuuri enda määratlusi on hetkel üle 900. Eesti keeleski on sõnal ,, õigus" mitmeid erinevaid tähendusi ja juristi ning tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. Üheks võimaluseks on õigust defineerida järgmiselt - sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Õiguse algust ei saa kirja panna, sest see on alati olnud meiega. Õigus eksisteerib koos peredega, rahvusega, ühiskonnaga. Seda perioodi, mida õiguses kirja pole pandud, nimetatakse eelajalooliseks ehk kirjutama õiguseks. Esimene märk õiglusest on jurist Celsuse poolt öeldud: ,,Õiglus on headuse ja õigluse kunst!". Seda mõttetera teab ja selle järgi peaks joonduma iga jurist. Selle mõttetera võttis üle A. Thomas, kes muutis seda vas...
ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks. Mitmed tavanormid on tekkinud ajastuga, nad tulevad ja kaovad. Nt prof. Jüri Uluots kirjeldab enda loengus Eesti külakogukonnas 19
8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: Kui…, siis…, vastupidisel juhul… Õigusnorm koosneb täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees (H), dispositsioon (D) ning sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Hüpoteesid liigitatakse: absoluutselt (täielikult) määratletud hüpotees – näitab täpselt normi kehtivuse piirid;
Eraõiguse alla kuulub nt. tsiviilõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avaliku õiguse alla kuulub riigiõigus, haldusõigus kriminaalõigus jne. 4. Õigusnormid on üldkohustuslikud, üldiseloomuga ja formaalselt määratletud käitumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad, kaitsevad või loovad soodsad tingimused ühiskonna süsteemi edasiarenguks. Õigusnormid on: - kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt; - õigusnorm on kohustuslik kogu territooriumil kõigi kodanike suhtes. Õigusnorm on oma loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisel kooseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud
Mis päevaks (st. nimetage kuupäev) peab tööandja esitama töötukassale avalduse töötaja (staazi koondamise päevaks üle 7 aasta) koondamishüvituse saamiseks, kui viimane tööpäev oli 24.05.2010. (vt Töötuskindl.seadus) 10. Nimetage ja kirjeldage lühidalt abielu varasuhete erinevad võimalused uue (01.07.2010 kehtima hakkava) perekonnaseaduse kohaselt! Digiloengul põhinevad küsimused: 1. Mis on õigusnorm (mõiste)? Kas seadus on õigusnorm? Jah ___ Ei ___ 2. Loetlege õigussuhte elemendid: 3. Kas abielu on õigussuhe? Jah___ Ei ___ , põhjendus: ____ Aga vabaabielu? Jah___, Ei ___, põhjendus:___ Kas vabaabileus ühiselt ostetud korter teeb kooselust õigussuhte? Jah___ Ei___
Õigusnormide abstraktsust on tegelikult peetud õigusriigi üheks vältimatuks tunnuseks. Õigusriik tagab üksikisikule ala, kus tema vabadus on puutumatu. *kolmandaks on see, et õigusnormid peavad olema üldkehtivad. Norm peab rakendusalas hõlmama kõiki ja kõike. Üldkehtiv ka selles mõttes, et katab kogu riigi ja nii, et kõike sellel alal sätestatut tuleb käsitleda samal viisil. *normilt nõutakse ka ajalist kehtivust. Ilma ajalise kehtivuseta norm ei saa järelikult olla niisugune õigusnorm, nagu seda eeldatakse õigusriigilt. (kui norm oleks kehtiv vaid lühikese suvalise aja, siis kaoks õiguse prognoositavus. Funktsioonid: *suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Nii on võimalik juriidiliselt kaaluda, mis on õige ja mis on väär. *normiga nõutud käitumismalli sanktsiooniks on sageli sund:normi rikkujat ähvardatakse halvaga. Muuseas on sotsiaalset survet peetud üheks mõjuriks, mis ühtlustab inimeste käitumist.
Neg: ei arvestata konkreetset individuaalset erinevust. Pos: loob õiguslikku reguleerimisse teatud stabiilsuse, ning vähendab juhuse osa. 20. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega teatud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse õigused ja pannakse kohustused. Õigusnorm lähtub riigist, õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiisved juriidilised kohustused, õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. 21. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani tema teadvuse kaudu. Loogiline struktuur koosneb: hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist.
1) ta on inimeste käitumise reegel; 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele; 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.8 Õigusnormil esinevad ka erilised tunnused, mis eristavad neid teistest sotsiaalsetest normidest: 1) õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu; 2) õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik; 3) õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel; 4) õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjetiivsed juriidilised kohustused; 5) õigusnorm on formaalselt määratletud reegel; 6) õigusnormid on käitumisreeglid, mis on formuleeritud õiguslausetena.9
lihtseadused) Määrused (üldaktid), sh EL õiguse rakendusmäärused Haldusaktid (üksikaktid) antud üksikjuhtumis/üksikisiku suhtes. (nt Ehitusluba, kohtuotsus) ÕIGUSNORMISTRUKTUUR Seos eesmärgi ja tegelikkuse vahel. Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. (nt Kui.....või vastasel korral juhtub nii) Õigusnormi loogiline struktuur koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees näitab ära normi kohaldatavuse tingimised, dispositsioon (lubava, kohustava või keelava)
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused:
"peanduma". Norm võib olla ka normatiivsuse funktsiooniga, kus võib leida normi adressaat mida või kuidas teha. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu vaid kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õigusnorm on kehtiv või mitte. Ei ole võimalik, et kas on tõene või väär. Õigusnormi ülesanne on anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid. Üldisus märgib abstraktset iseloomu, kuna õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Regulatiivsete ja kaitsvate normide sisuks on situatsiooni kirjeldus, käitumise liik ja määr. Õiguse rakendamise seisukohalt on aga tähtis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kõrge. 1. Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita! Täielik õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riik RAHVAS • Kodanikud AVALIK VÕIM • Kodanikukonduseta • Seadusandlik isikud • Täidesaatev TERRITOORIUM • Kohtuvõim • Riigipiiriga piiratud maismaa • Territoriaal- ja siseveed • Õhuruum nende kohal • Maapõu nende all • Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid • Kauba- ja rieisilaevad avamerel riigi lipu all ...
...Ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. Õigusnorm annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. Õigusnormi loogiline struktuur Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi.
viima vere käitlemise vastavusse käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel sätestatud nõuetega hiljemalt 2006. aasta 1. jaanuariks. Täielik õigusnorm on näiteks VereS § 7 lg 3 p 1:Doonoril on õigus saada üldist teavet vere käitlemise ja vereülekande kohta. See on sotsiaalselt sisult regulatiivne norm, millel on lihtne hüpotees ja keeruline dispositsioon. Täielik õigusnorm on ka VereS § 24: Juriidilise isiku poolt vereteenistuse infosüsteemi valeandmete tahtliku sisestamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 770 eurot. See on sotsiaalselt sisult õigustkaitsev norm, millel on lihtne hüpotees ning lihtne dispositsioon. 5. 1., 4., 11., 12. ja 16. töönädalal loetud õigustloovatest aktidest
Posit. e. objek. õigus õigust. isik kohust. isik Juriidiline kohustus Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustatud käitumise määr. 04.10.2010 Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilised faktid jagunevad kaheks: 1) Sündmused asjaolu, mis ei sõltu isiku tahtest (nt. sünnipäevad) 2) Teod · Õiguspärane (õigusnormidele vastav) Juriidiline akt (õigusliku tagajärje saabumisele suunatud tegu) Juriidiline tegu (toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed, sõltumata
* enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused * seadus õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub
Äriõigus Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Ka tavad ja moraal (objektiivne õigus). Õigus (õigustus) on õigus teatud viisil käituda ja nõuda teatud käitumist ka teistelt (subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud eran...
· Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. §1.5: · Loodusseadused- eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. · Inimese loodud seadused ehk sotsiaalsed normid - olenevad kultuurist ja valitsevast võimust; liigitatakse kirjalikeks ja kirjutamata normideks. · Sotsiaalne norm- suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm. · Õigusnorm- riigi kehtestatud reeglid, mis on kohustuslik kõigile. · Õigusaktid- kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. · Põhiseadus- määrab riigi korralduse, inimeste õigused ja kohustused. · Tava- ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ja mida edastatakse põlvest põlve. · Moraalinorm- kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. · 10 käsku- kogum moraali- ja kultuuripõhimõtetest.
võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigusnormi loogiline struktuur on samasugune nagu igal käitumisreeglil: KUI ……….. (I), SIIS ………… (II), VASTUPIDISEL JUHUL ………… (III). Struktuuri alusel liigitatakse õigusnormid täielikeks ja spetsialiseeritud õigusnormideks. Täielik õigusnorm koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikest tagajärgedest. Täismahus norm koosneb kolmest elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. See on üldistus, mis erinevates õigusnormides avaldub erisustega. Õigusnorme liigitatakse mitmel alusel järgmiselt: 1. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed – määravad õigused ja kohustused; 2) õigustkaitsvad – näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest. 2
· Suhteliselt määratud hüpotees, näitab samuti normikehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi · Määratlemata hüpotees, ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees esitab tingimused, mille olemasolu korral kuulub õigusnorm kohaldamisele Õigusnormi hüpoteesi liigitatakse: 1. Määratletud hüpotees Ideaalne hüpotees, sest see määrab konkreetsed normi teostamise tingimused. 2. Suhteliselt määratletud hüpotees Näitab samuti normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi. 3
Õigusnormi mõiste Õigusnormid on sotsiaalse normi liigiks, siis on õigusnormile omaseks kõik mis iseloomustab sotsiaalseid norme. Õigusnormid on samuti üldise iseloomuga reeglid, mis on suunatud teatud ühiskonna suhete reguleermiseks. Õigusnorm on siin ära määratud sotsiaalse,majandusliku tippmuutuja. Õigusnorm on ka rida spetiifilisi tunnuseid ja nende abil eristame õigusnorme teistest sotsiaalsetest normidest. Esimeseks spetsiifiliseks tunnuseks on see ,et õigusnorm lähtub alati riigist ja kannab st. autoritaarset iseloomu. Esineb kas käsu või keeluna,toetub riigivõimule. Õigusnorm esineb ka ettekirjutises, kuidas võib käituda ja kuidas mitte. Teiseks spetsiifiliseks tunnuseks on see,et õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
Deliktivõime on isiku Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. motiveeriv, resolutiiv osa. Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane). Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist,
haldusorganile või erinevad pädevusnormid määravad sama haldusülesande lahendamise erineva haldusorgani pädevusse ja tegemist ei ole vastuoluga. Erakorralise pädevusega on tegemist siis, kui haldusorgan on õigustatud tegutsema kindlaks määratud valdkonnas ainult kiiretel, erakorralistel, edasilükkamatutel või muudel juhtudel, kui pädev haldusorgan ei saa tegutseda. Õiguslikud alused: *Karistusnorm on õigusnorm, millega määratakse kindlaks karistatava teo kirjeldus ja karistuse määr. *Sekkumisnorm on õigusnorm, millega sätestatakse muu õiguslik alus avaliku võimu teostamiseks isiku suhtes. *Volitusnorm. Määrus on seadusandlik ehk õigustloov akt. Menetlusnormid määravad kindlaks menetleja, menetluse poolte, muude menetlusosaliste ja teiste menetlusse kaasatud isikute õigused ja kohustused konkreetse menetluse raames.
vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee. 17. Õiguse süsteem on õiguse ajalooliselt kujunev sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavad õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise metodi järgi erinevatesse rühmadesse. Süstematiseerimise aluseks võetakse õigusnormide sisuline erinevus. Lähtealus: millist käitumist õigusnorm nõuab, jälgides samas ka seda, keda ja milleks ta kohustab. Õiguse süsteem hõlmab kogumina ning kindlates seostes kogu positiivset õigust: kõiki õigusnorme ning õigusakte, õiguse instituute ja õigusharusid ning õiguse põhivaldkondi. Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõigus ning avalik õigus
normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Eksami küsimused? 1. Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused: Õigusnorm lähtub riigist, tagatakse riikliku sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja kohustused, formaalselt määratletud reegel. 2. Juriidilise fakti mõiste ja liigid Lihtfakt on selline juriidiline fakt mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje. Liitfakt- on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme
5. sotsiaalsete protsesside juhtimine Õigusnormide ülesanded: 1. suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist 2. aitab kaaluda, milline on juriidiliselt korrektne käitumine 3. stabiliseerivad ühiskonnas suhteid 4. soodustavad inimeste sotsialiseerumist 5. tagavad füüsilise ja sotsiaalse kaitse ehk neil on turvafunktsioon 6. on otsuste tegemise aluseks ja nende legitiimsuse põhjenduseks – otsustamisfunktsioon 11. Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita! Õigusnormi mõte on kutsuda esile õiguslikke tagajärgi. Normide struktuurid on inimeste poolt koostatud. Õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (T) on eluline (sed) asjaolu (d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest
Pole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid – tuleb eristada „sein” (olema) ja „sollen” (pidama). Saksamaal kasutatakse termineid „õigusnorm” ja „õiguslause” sünonüümidena õiguslaused on laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta – pidamislaused. I. Tammelo pakub selliste omaduste tähistamiseks, mis eristavad õigust teistest nähtustest, tegusõna „paenduma” – õigusnorm peab sisaldama „paendumist”. Ka õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas otsustada. See on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või koguni jätab millestki ilma. Õigusnormid on niisiis käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Erinevalt väidetest ei räägi õigusnormid eksisteerivatest asjaoludest
Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT -ÕIGUSNORM Õigussüsteemide rühmad, mis rajanevad samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel. Kontinentaalne õigusperekond e. romaani-germaani õigus: õigusnorm kõige tähtsam! Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend. Õiguse allikad. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist.
kodanik ja riik ning riik ja kodanik. Subjektiivse õiguse all mõistetakse õigussuhete subjektile õigusnormidega antud õigusvõimet (õigustust) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus on isikust lähtudes subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivse õiguse eeldused: 1. objektiivse õiguse olemasolu ehk peab olema õigusnorm ja õigusnorm peab olema antud avalike huvides e sellega kaitstakse teatud isikute ringi huvisid ja norm peab kohustama täitevvõimu teatud kindlaks käitumisviisiks; 2. õigusnorm peab olema antud peale avalike huvide ka isiku huvides e selles õigusnormis sisalduv kohustus peab igal juhul olema mõeldus üksikkodaniku või üksikisiku huvides ja kaitseks; 3. isik peab kuuluma avaliku huviga kaitstavate isikute ringi ning sellest
õiguseorgani (kirik nägi ehk riigis õiguseloojana toetajat). Eeskuju hakati võtma antiikmaailmast. Rooma õiguse ülevõtmine e retseptsioon. Rooma õiguskultuur oli välja kujundanud väga arenenud õigussüsteemi, mis kulmineerus 6. saj Justianuse kodifikatsiooniga. Seda õiguskorda võiks nimetada ka Euroopa õiguse hiigelhooneks (?). (Corpus Iuris Civilis - koosnes mandrieuroopalikule õigusruumile iseloomulikest õigusnormidest.) Euroopa õiguse algelement on õigusnorm! Üldkohustuslik käitumismall mõeldud neile, kes satuvad normis kirjeldatud olukorda. Rooma õiguse retseptsioon e ülevõtmine - antiikmaailmast leiti sobiv õiguskord ja CIC, mis võeti üle. Esimene retseptsioon kukkus läbi, kuna seda õigusnormi täiustati oma ajas ja ruumis, antiikmaailma. Õiguse ülevõtmine toimus aga keskajal ning uude aega ja ruumi ei sobinud. Seadused on tegelikkuse peegeldus; seadused mõeldakse välja võttes arvesse tegelikkust, mida tahetakse korrastada.
3. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM lk 36 58 3.1. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE JA KASUAALNE REGULEERIMINE. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM. Lk 36-38 Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine: Normatiivne reguleerimine Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli inimeste käitumine määratakse kindlaks abil, millega määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga käitumismudel, etalon, mida kasutatakse konkreetse isiku küsimus lahendatakse just vastavat liiki käitumisaktide või subjektide se...
1) Mis on Õigus Õigus on riigi tahte aktina kehtestaud üldkohustuslik käitumis normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta
õigusliku tagajärje. Õigusnorm on käitumisetalon, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena. Õigusnorm on riigi poolt loodud ja lõppastmes tema poolt garanteeritud üldine ja üldkogustuslik käitumisetalon. Üldtunnuste jada iseloomustab kõiki sotsiaalseid norme. Eritunnised eristavad õigusnorme sotsiaalsetest normidest. Üldtunnused: Üldisus- õigusnorm on üldine käitumisetalon, -eeskiri. Üldine ehk üldistatud käitumismall. Õigusest ei ole mõtet oodata konkreetsust. Üldisus on Mandi- Euroopaliku kultuuri põhisisuks. Üldkohustuslikkus- See ei ole sund!! See tuleneb sotsiaalsete normide konventsionaalsest kokkuleppelisest iseloomust. Kui ollakse ühes või teises käitumisetalonis kokku lepitud siis on iga situatsiooni sattuja kokkuleppes
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
seda. Määruse jõustumine Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkirja jõustumine - ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Teema 4. Õigusnorm 4.1 Õigusnorm kui sotsiaalne norm - õigusnorm on sotsiaalse normi alaliik. Üldised tunnused on: 1) Ta on inimeste käitumise reegel 2) Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud iseloomuga suhete reguleerimiseks 3) Tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega. 4.2 Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid - 1) Õigusnorm lähtub riigist. Esineb käsu või keeluna. 2) Õigunormi täitmine tagatakse riigi sunniga 3) Õigunorm on üldkohustuslik käitumisreegel
Õiguse allikad Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise julgeoleku tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Samuti piirati sugukondades erinevate isikute vabadusi ja õigusi. Bioloogiline julgeolek seisnes vere pilastuse vältimises. Ühiskonnas keskvõimu puudumine ei andnud ka tava...
antud õigustust nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus- on subjektile ehk isikule õigusnormiga antud õigusvõime/õigustus, nõuda oma huvide teostamisel riigilt teatavat käitumist. Seega kodanikul on õigus riiki kohtumenetluses survestada. Subjektiivse avaliku õiguse kindlaks tegemiseks on vaja välja selgitada: 1. Kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust midagi tegema 2. Kas õigusnorm kohustab isiku huvisid kaitsma
struktuuridele. Neid võib tähistada mittetäielike õigusnormidena. Grammatiliste lausetena on nad täielikud laused, õiguslausetena (pidamislausetena) on nad aga mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks õigusnormideks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje. Teisisõnu seletav õigusnorm selgitab õigusnormis sisalduva käitumismalli olulisi jooni. Näide seletavast õigusnormist PKS-s § 1. Abielu sõlmimise eeldused (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (2) Abielluda võivad täisealised isikud. Viitavad õigusnormid viitavad mõnes muus normis sisalduvale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Kui õigusnormi tekst sisaldab viite sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on tegemist viitelise õigusnormiga
Materjaalne ese,vaimne v muu sotsiaalne hyve,mis rahuldab yksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?suhete valdkonna.õigussuhte struktuuri järgi. Riigiõiguslik,haldusõiguslik,tööõiguslik ,perekonnaõ jne. 57. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise,muutumise või lõppemise. 58. Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus? 59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? 60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? 61. Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? 62
1) Sissejuhatus: 1. Apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Tallinna Harju Maakohtu poolt 09.04.2016 tehtud otsus tsiviilasjas nr 1-2-345 osaliselt. Vaidlustatakse resolutsiooni p 2 seoses kohtu poolt osade tõendite uurimise/hindamise jätmise pärast ja põhjendamata jätmise tõttu . 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 631 lg 2 järgi on õigusnormi rikutud, kui materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Sellega seoses on jätnud kohus pisteliselt tõendeid läbivaatamata. 3. Hageja sai kaevatava otsuse kätte 20.04.2016. 4. Hageja soovib asja arutamist kohtuistungil. Apellandi taotlused: 1. Apellant taotleb Harju Maakohtu 09.04.2016 otsuse punkt 2 tühistamist. 2
Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone Seaduse algatamise õigus on:Riigikogu liikmel,Riigikogu fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vaba...
vähemalt 14 aastane juhtimisõiguse äravõtmine. Väärtegu 30 päeva aresti Rahatrahv on füüsilisele isikule 3-300 trahviühikut Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid (4€/trahviühik) Juriidilisele isikule 32-32000€ muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane). Juriidiline fakt kaudu organisatsiooniga seotud isiku poolt toime pandud on asjaolud, mis toovad kaasa õigusliku tagajärje. Sündmus on õigusvastased teod. Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või asjaolu, mis ei sõltu isiku tahtest. (nt
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
· Modifitseerimine-õiguskorra süstematiseerimine · 80% seadusi on VV poolt koostatud · Seadusõigus ehk mandi-euroopalik õigus · Õiguse tundmaõppimine- õiguse ajaloo teadmine · Peab teadma antud maalt kehtinud õigusnorme läbi ajaloo · Primaarne õiguse allikas on seadus · Ius esr ars boniet aequi-õigus, see on headuse ja õigluse kunst esimene õiguse mõiste (õiguse sisuline määratlus) · Tava-on vanim kokkulepitud õigusnorm · Tava jaoks on vajalik pikkaajalisus ja korduvus · Olemas on ka moraalinormid · Korporatiivsed normid · Normatiivsed normid on kõik normid (korporatiivsed, normatiivsed, moraalii jne..) · Õigus, õiglus, õiguskindlus · Ius commutativa-võrdsustav õigus, ius disstributiva-õigluse kvaliteet/jaotatud õigus · Ilmar Tammelo · Objektiivne õigus, ehk kehtiv õigus · Subjektiivne õigus kehtib ainult siis, kui leitakse ka lõik, mis on olemas objektiivses
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
Legaaldefinitsioonid - õigusnormid, millega seadusandja defineerib seaduses olulisemad terminid Õigusnormi struktuur Õigusnormi loogiline struktuur : Kui ( hüpotees) - siis(dispositsioon) - vastasel juhul ( sanktsioon) Hüpotees - eeldused, et miskit juhtuks ( nt : veeavarii) Dispositsioon - näitab, kuidas peab õigussubjekt käitua hüpoteesi tingimuste olemasolul ehk keelab või lubab miskit (nt : alkoholi jooves ei tohi sõidukit juhtida ) Täielik õigusnorm - on olemas hüpotees, dispositsioon või sanktsioon. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Õigusliku küsimuse esitamine (nt: Kas on relvaloa taotlemis alused täidetud ?) 2)Faktiliste asjaolude väljaselgitamine ( nt: millal, kus, kuidas ja mis juhtus ?) 3)Asjakohase õigusnormi valik ehk kohaldatava õiguse kindlakstegemine *Seaduse sätte tõlgendamine *seaduse lünkade(Analoogia) ja vastuolude ületamine(hilisem varsemast üle, kõrgem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
