1. aadressi leidmisel kasutada järgmist kodeerimist: 2. arvestatakse kahte esimest sümbolit, 3. sümbolid kodeeritakse järgnevalt: a 1, b 2, ..., z 26, tühik 0; suur- ja väiketähed on ekvivalentsed 4. paiskfunktsioon arvutatakse järgmiselt: h = 1.täht * 27 + 2.täht 5. primaaraadress arvutatakse järgmiselt: f = h mod T, kus T- tabeli maht; 2. kollisioonid lahendatakse järgmiselt: 1. sammuga 1, 2. sammuga s (algandmetest), 3. samm arvutatakse s= ( h mod (T-2) ) + 1, 4. kasutatakse 3-elemendilisi pakette (tabeli maht T=33 sõna). ALGANDMED Samm s = 21 12) the 26) much Sõnad: 13) input 27) evidence Samm s=21 14) variables 28) of Sänad: 15) would 29) the
DRAAMATEOORIA "Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum
Maailm on imepärane, aeg ja ruum ei ole määratletud. Valm lühijutt, mis sisaldab loomi ja on õpetliku sisuga. Legend millegi saamislugu. Anekdoot lühike naljalugu. Mille poolest on draamateosed erilised? Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus. Kuidas jaotub näidendi tekst? Milliseid osi saab eristada? Tekst jaotatakse vaatusteks, piltideks, stseenideks, jm. Peatekst (kõneldav tekst); kõrvaltekst (pealkiri, tegelaste nimestik, juhised jm REMARK), ekspositsioon (sissejuhatus situatsiooni). Mis on remark, mis on ekspositsioon, mis on selle funktsioonid?
See garanteerib, et ei teki kollisiooni hetkel, kui ühe saatja pakett on peaaegu saadetud. Võivad tekkida väga reeglipärased häired. Tulemuseks on efektiivsuse kasv vähemalt 2 korda. Carrier Sense - kõik jaamad kuulavad enne kui saadavad. Multiple access - Kõik jaamad võivad saata siis, kui on andmeid saata. CSMA - Kuulab kanalit enne saatmist. Kui vaba, siis saadab, kui hõivatud, siis ootab. Sellest hoolimata võivad tekkida kollisioonid. Kollisiooni puhul katkestatakse koheselt saatmine, kuna vigase info saatmine on ainult üleliigne ajakulu. Kollisioon levib alati igas kanali suunas, kui on tegemist ühise kanaliga. Kui on tekkinud kollisioon, siis mõlemad kollisiooni tekitanud saatjad ootavad SUVALISE aja ja püüavad uuesti saata. CSMA/CD (Carrier Sense Multiple Access / Collision Detection) - Edastamise ajal jälgitakse kanalit, et kollisioonid avastada võimalikult kiiresti. Kui kanali pinge muutub, on tegemist
See garanteerib, et ei teki kollisiooni hetkel, kui ühe saatja pakett on peaaegu saadetud. Võivad tekkida väga reeglipärased häired. Tulemuseks on efektiivsuse kasv vähemalt 2 korda. Carrier Sense - kõik jaamad kuulavad enne kui saadavad. Multiple access - Kõik jaamad võivad saata siis, kui on andmeid saata. CSMA - Kuulab kanalit enne saatmist. Kui vaba, siis saadab, kui hõivatud, siis ootab. Sellest hoolimata võivad tekkida kollisioonid. Kollisiooni puhul katkestatakse koheselt saatmine, kuna vigase info saatmine on ainult üleliigne ajakulu. Kollisioon levib alati igas kanali suunas, kui on tegemist ühise kanaliga. Kui on tekkinud kollisioon, siis mõlemad kollisiooni tekitanud saatjad ootavad SUVALISE aja ja püüavad uuesti saata. CSMA/CD (Carrier Sense Multiple Access / Collision Detection) - Edastamise ajal jälgitakse kanalit, et kollisioonid avastada võimalikult kiiresti
näidenditega. Looming Vetemaa paistab silma vastuolusid ja paradokse armastava, kuid nende vahel tasakaalupunkti otsiva vaimu ning eri algeid sünteesiva kujutuslaadiga. Ta püstitab eetilisfilosoofilisi küsimusi ja sukeldub vastuste järele oma mitmeti kummaliste ja keeruliste tegelaste hingesoppidesse, vaibumatu huviga salapärase ja paradoksaalse inimloomuse vastu. Vetemaa varasem proosa keerleb hea ja kurja olemuse ning kurjuse allikate mõistatuse ümber. Tegelaste kollisioonid projitseeritakse kristliku eetika taustale, nii et ilmnevad vastuolud panevad selle tõsiselt proovile. Piibliallusioonid toovad tekstimaailma sisse mõttelise vertikaali, kuna laskumised alateadvuse tumedustesse lisavad sügavusmõõtme. Sellises kunstilises koordinaadistikus uurib Vetemaa inimese kõlblusteadvust süüme ja intellekti, teo ja selle motiivide komplitseeritud vahekordi.
Õiguse rakendajale on pr aluseks tõlgendamissuunale, millega määratakse ka tõlgendamisruum. Pr aitavad ka õ-s esinevate lünkade ületamisel(kas vastava normi leidmisel analoogia; või toetudes vastavale printsiibile). Pr erinev raskusaste osa on üldised (dem pr), teised vajavad vähem konkretiseerimist (võimude lahususe pr). 1 pr võib teist ka täpsustada (seaduslikkuse pr täpsustab võimude lahususe pr-i). 1 pr ei ole olulisem kui teine; kui tekivad pr kollisioonid, tuleb lahendada pr optimeerimise teel (püüda igaüht järgida niivõrd, kui see on võimalik ja otsida optimaalset kompromissi). · Proportsionaalsuse pr (PS § 11; haldusmenetluse seadus § 3 lg 2) 1. kas vastav abinõu on sobiv /kohane õ pärase eesmärgi saavutamiseks 2. abinõu peab olema vajalik eesmärgi saavutamiseks; kas on vähem piiravaid võimalusi sama tulemuseni jõudmiseks (min sekkumise ehk leebema vahendi pr)
saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Ainult seadus võib ütelda, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. Kohtunik seda ei või. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldisel õiguse põhimõttel või printsiibil rajaneva analoogiaga. 50. Kollisioonid õiguses. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses. Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigusnormi reguleerivad ühe aegselt (võrdselt) kaks õigusnormi, kusjuures samas välistavad mõlemad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: teha kindlaks normilooja tegelikku tahet, rakendada mõlemat normi, hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: tegemist on ühe ja sama
reguleerimist. Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita. Seaduse analoogia otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia - puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, õigusprintsiipidest. 8.4 Kollisioonid õiguses - Õiguste kollisioon, kaks seadust sama asja kohta. Teema 9. Avalik õigus 9.1 Riigiõigus: Põhiseadus kui riigiõiguse esmane allikas ja õiguskorra alus. - (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. Ühesõnaga on põhiseadus kõige võll ja kõik peab vastama põhiseadusele. Kui kohtud leiavad et seadus pole põhiseadusega kooskõlas, siis saab kohus seaduse tühistada.
täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Seaduse analoogiat rakendatakse nii, et otsuste tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Õiguse analoogia puhul lähtutakse paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. 4) Kollisioonid õiguses. Kolllisioonid õiguses-ehk vastuolud õiguses Tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, kusjuures samas välistavad mõlemad vastastikku teineteist. Teema 9. Avalik õigus. 1) Riigiõigus: Põhiseadus kui riigiõiguse esmane allikas ja õiguskorra alus. Riigiõigus on õigusnormide ja –instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandussliku ja poliitilise süsteemi
elunähet või ühiskondlikku suhet, kuid teeb seda ebapiisavalt. Sel juhul on riigiorganid või kodanikud kohustatud või õigustatud küsimuse mingil viisil siiski lahendama, kuigi näiteks kehtivast õigusest ei selgu, milliste vahenditega. Lünk õiguses tähendab, et seadusandja ei ole suutnud realiseerida nn suletud õigussüsteemi, st ta ei ole suutnud ette näha kõiki tüüpilisi juhtumeid ühiskonnas. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, kusjuures samas välistavad mõlemad vastastikku teineteist. ÕIGUSE REALISEERIMINE Õiguse realiseerumise vormid: ¤ õiguse järgimine, ¤ õiguse kasutamine, ¤ õiguse kohaldamine. Õiguse järgimine: subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutustele. Kohustavate puhul kohustuslik teo sooritamine, keelavate puhul teost hoidumise kohustus.
(R.Narits). Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita. Seaduse analoogia otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, õigusprintsiipidest. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi:
CSMA/CA protokollis, kui saatja saab edastamiseks paketi, siis enne saatmist ta kuulab kanalit, et kas keegi teine juhuslikult ei saada. Kui kanal on vaba, siis edastab ta selle paketi. Vastasel juhul aga valib aja, kaua ta ootab ja selle nulli tiksudes edastab paketi. Kuna tõenäosus, et kaks või rohkem saatjat valivad sama aja on väike, siis ka pakettide kokkupõrke tõenäosus on väike. Hetkel, mil saatja paketti edastab, ei kuule ta teisi. Siiski võivad tekkida ka kollisioonid. Kollisiooni puhul katkestatakse koheselt saatmine, kuna vigase info saatmine on ainult ajakulu. Kollisioon levib alati igas kanali suunas, kui on tegemist ühise kanaliga. Kui on tekkinud kollisioon, siis mõlemad kollisiooni tekitanud saatjad ootavad suvalise aja ja püüavad uuesti saata. 46. ATM Arendamise eesmärgiks oli luua selline võrk, mis transpordiks reaalaja helisid ja videosid ning samuti ka teksti faile, e-maile ja pildifaile. Andmed on kodeeritud
7 c. Kontekstuaalsed – viitab normi asukohale seaduse kontekstis § 27 (on põhiõigus oma asukoha tõttu) d. Mõistelis-süstemaatiline – lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest (riigi mõiste kolme elemendi õpetus e. Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel, nende tagajärjeks on kollisioonid, mis tuleb lahendada kaalumise teel (nt sõnavabadus vs teise isiku au ja hea nimi) f. Spetsiaalne juriidiline argument – analoogia g. Prejuditsiaalsed – viited varasemateke kohtulahenditele h. Ajaloolised – viited ajaloole i
kasulikum, 3) kirjalik vormistamine välistab vaidlused, 4) praktikas on alati vastavad otsused kirjalikult vormistatud - tuleb järeldada, et teatavatel juhtudel on vaja korraldus vormistada siiski kirjalikult, ehkki seda sõnaselgelt pole väljendatud. Selline olukord tuleb arvesse näiteks siis, kui mingis eeskirjas on ette nähtud, et teatav organ peab ära hoidma vaidlused ja arusaamatused ning sellest kohustusest kohustatule sobival viisil teatama. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi:
PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida 9 printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast:
sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 2. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast:
P.5. Tõlgendamine ulatuse järgi 85 § 3. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel 86 § 4.Tõlgendamise tähendus erinevates suurtes õigussüsteemides 88 § 5.Lüngad ning vastuolud (normikollisioonid) õiguses 89 P.1.Lüngad õiguses 89 P.2.Kollisioonid ehk vastuolud õiguses 91 Teema 5. Põhimõisted: 92 TEEMA VI. ÕIGUSE REALISEERIMINE 93 § 1. Õiguse realiseerimise vormid 93 § 2.Õiguse kohaldamise staadiumid (etapid) 93 Teema 6. Põhimõisted: 94
vastakaid seisukohti – seadust tuleb käsitleda programmina ja määravaim on kohtuniku õigustunnetus vs õiguse edasiarendamist otsustuse langetaja poolt tuleb pidada erandlikuks fenomeniks. Nii või teisiti näitab just see transformatsioon otsustuse transformatsiooni ulatust; seni kuni on seotud normi transformatsiooniga, hõlmab põhjendamismenetlusi nagu analoogia, induktsioon jne. 4) Kollisioonide lahendamine võib samuti olla otsustuse transformatsiooni sisuks. Kollisioonid võib liigitada: - kollisioonid: vahekord juriidilise pidamiskorra reeglite ja olemiskorra reeglite vahel, lex posteriori derogat legi priori, lex specialis derogat legi gneralis jne), Metanormid, mis sedalaadi kollisiooni väljendavad, peavad olema olemas vahetult õiguse allikatena. Mõnedel juhtudel on lahendus saavutatav õigusnormi transformatsiooniga, mõnedel juhtudel õigusesisese transformatsiooni viisidega. -
sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 13 1. Õiguspärasuse printsiip
Kuid mitte päris, siin tulevad põhiseaduslikkuse printsiibid mängu o seaduse negatiivsest reservatsioonist tulenev piirang põhiseadus on ise ettekirjutanud piirangute alused - § 43 . igaühel on õigus sõnumite saladustele, erandi võib teha kohtu loal kuriteo uurimiseks ja veel üks. C. VASTANDLIKE HUVIDE KAALUMINE. D. PIIRIDE ÜLETAMISE KEELD. Kui tekivad põhisseaduslike õiguste kollisioonid, siis pole üks õigus teisest absoluutselt üle, neid kaaludes. 59 Keegi ei saa teisel öelda diskretsiooni puhul, et kuule sa poleks pidanud seda valime... C. DISKRETSIOONIVEAD: diskretsiooni mitte kasutamine o Nt KOV võivad määrata täiendavaid soodustusi, isik esitab taotluse soodustuse saamiseks, ja KOV ei rahulda, öeldes, et pole õigust anda soodustust
oleksid võinud olla unustatud isegi hea tahte olemasolu korral. Kuid head tahet polnud ei itaalia rahva ega ka Itaalia valitsuse mõttes. Itaalial oli ainult kaks võimalust vastastikuste suhete küsimuses Austriaga: kas liit või sõda. Valinud esimese, sai Itaalia võimaluse valmistuda rahulikult teiseks. Saksamaa "liidu"-poliitika Austria ja Itaaliaga muutus eriti mõttetuks ja ohtlikuks alates sellest momendist, mil kollisioonid Austria ja Venemaa vahel võtsid enam-terava iseloomu. Meie ees on klassikaline juhtum täielikust mingi selge käitumisjoone puudumisest. Milleks üldse oli sõlmitud leping Austriaga? Selge, et selleks, et tagada Saksamaa tulevikku paremini, kui seda oleks võinud teha juhul, kui Saksamaa oleks jäetud omaette. Kuid selline Saksamaa tulevik oli ju ei mitte miski muu, kui küsimus Saksa rahvuse säilimise võimalusest.
annaabi.ee 
