analüütiline tunnetus lihtsalt seletab subjekti ja aitab meil subjekti mõistest paremini aru saada samas midagi mõistele lisamata. 3) Kogemusotsustused omavad objektiivset kehtivust ehk on üldkehtivad, see tähendab kõik inimesed tunnetavad mingeid objekte ühtemoodi. Tajuotsustused on subjektiivsed, ei saa nõuda, et kõik inimesed teatud objekte sarnaselt tajuvad. Kuigi mõlemad otsustused on kogemuslikud ehk empiirilised erinevad nad teineteisest. Otsustus tuba on soe saab olla vaid tajuotsustus kuna on subjektiivne, kuigi minu jaoks võib tuba soe tunduda ei ole see kõikide inimeste jaoks ühene, leidub palju neid, kelle jaoks tuba on jahe. Õhk on elastne on aga üldkehtiv ehk kogemusotsustus kuna ei sõltu subjekti seisundist ning kõik inimesed seostavad omavahel õhku ja elastsust. Erinevuseks tajuotsustuse puhul pole taju
Kas tehtut tuleks paremini teha Tagasiside 23 Läbirääkimistel sõlmitud lepingu kulukontroll Parim võimalus kulukontrolliks. Kui läbi räägitakse tööde kaupa, saab tellija kujundada andmebaasi. 24 Suurte hoonestusprojektide rahavoo kontroll Eeldab pidevat korrigeerimist. 25 Maksumusplaanija kulukontrolli osad Algeelarve, mida korrigeeritakse sõltuvalt inflatsioonist Eelarvevariandid Eelarvega võrrelavad tegelikud kulud Kogemuslikud tulevaste tööde maksumused 26 Mida tähendab majandusnäitajate horisontaalanalüüs Võrreldakse erinevate aastate näitajate rajalisi ja/või protsentuaalseid muutusi.
Ärimaailmas aga on lood minu meelest vastupidised – suurtes firmades võib olla hoopis tervem sisekliima kui väikestes. See pole muidugi reegel, aga suuremates firmades on enamasti teadlikum juhtkond, kes väärtustab teadmisi ja on võimeline teadmusjuhtimistki organisatsioonis rakendama. Teadmusjuhtimine aga toob teatavasti kasumliku edu turul ja töötajate heaolu! Kogu sellest käsitlusest on välja jäetud finantspool, mille sissetoomine muudaks minu kogemuslikud mälestused ja teadmuse hoopis negatiivsemaks, eriti kui silmas pidada Eestis suurenenud teenindusvaldkonda. Aga see on ainult teoreetiline teadmusjuhtimise käsitlus, las ta siis jääda ilusaks õpetlikuks teooriaks, nagu võiks olla. Kasutatud kirjandus 1. Bellinger, G. (2004). Knowledge Management-Emerging Perpectives. Kasutatud 28.09.2014 http://www.systems-thinking.org/kmgmt/kmgmt.htm 2. Liiv, I. ja Kalle, E. (2005). Teadmusjuhtimine. Harjumaa: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus
Pääsukesi teame oleme näinud ning seega on see meile tuttav ning oskame seostada sõnaga lind. Lisaks linnud üldjuhul oskavad lennata, aga seda pingviin ei oska 7. Mis toimub leviva aktivatsiooni mudeli kohaselt siis, kui inimene mõtleb mõistele ,,lind"? Kuidas on leviva aktivatsiooni mudelit katseliselt uuritud? Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega · Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Semantilise praimimise katsed Probleemide lahendamine 1. Miks võtab vabal teemal essee kirjutamise alustamine enamasti kauem aega kui etteantud teema korral? Sest siis ei ole sulle ette antud mõtet, millest mõtlemist alustada. Aega kulub ka teema välja mõtlemisele. Halvasti defineeritud probleem. 2. Millised probleemilahenduse etapid tuleb läbida, kui teile antakse ülesanne kirjutada ülehomseks 500-sõnaline essee mõnel ,,Mõtlemise" loengus
kogemustel põhinemise tõttu omavahel kokku ei sobi. Näited ruumimetafooride toimimisest näitlikustatud väljenditega: TUNDMATU ON ÜLAL ,,Miskit on õhus" ja TUTTAV ON ALL ,,Asi on paika pandud" on sidus metafooriga MÕISTMINE ON HAARAMINE "Mu pea ei võta seda". TUNDMATU ON ÜLAL ei ole sidus LÕPETATUD ON ÜLAL ,,Ma teen voodi üles". Kuigi oleks ootuspärane, et sobiksid kokku LÕPETATUD-TUTTAV ja LÕPETAMATA- TUNDMATU ei ole see nii, kuna kogemuslikud alused on erinevad. 5. Metafoor ja kultuuriline sidusus Kultuuri alusväärtusteks kujunevad sellised seisukohad, mis on sidusad selle kõige olulisemate mõistete metafoorse liigendusega. Väärtused juurduvad sügavale kultuuri ja need väärtused, mis on kultuuris olemas on kooskõlas ka metafooride süsteemiga. Kõikides kultuurides leiduvad orientatsioonid ülal-all, sees-väljas, aktiivne-passiivne, tsentraalne-
tähendused Võrgustikumudelid: · Hierarhiline võrgustik mõisted organiseeritud vastavalt hierarhiale, mõisteid seovad assotsiatiivsed sidemed · Üldtunnused seotud kõrgema taseme kategooriatega · Spetsiifilised tunnused seotud madalama taseme kategooriatega Leviva aktivatsiooni mudel · Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega · Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Probleemide lahendamine Probleem - Algsituatsioon ? Eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis,kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega.Puuduvad selged ja/või õpitud viisid eesmärgi saavutamiseks.Uuritakse lahenduseni jõudmise teid ja mis seda takistab-kõva häälega kommenteerimine-ülesande eri etappide lahendamisele kuluv aeg-hinnangud edukusele-ekspertide-algajate võrdlemine
või isegi ülimuslikkust kõige ülejäänu suhtes) 9. Madal enesehinnang 10. Intellektuaalsed probleemid 17. Pastoraaldiagnostika mõiste ja kriteeriumid. Pastoraaldiagnostika käigus saadakse informatsiooni selle kohta, missugune on religiooni mõju inimese hingeelule ja käitumisele. Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon. Pastoraaldiagnostilisi kriteeriumeid on võimalik jaotada kolme rühma. Need on kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? Kui grupis kogetule ei osata või ei suudeta anda rahuldavat usulist ja praktilist tähendust, võivad inimesed hakata elama kahestunud maailmas. Ühelt poolt grupp ja selles kogetu, teisalt aga argielu. 2. kriteerium Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab
individuaalteraa- väljateooria. Väli on kliendile raviva Gestaltteraapia piana, grupi- ja dünaamiline, omavahel mõjuga. meetodid on paariteraapiana. seotud süsteem, kus üks osa Gestaltterapeut eksperimentaalsed ja Sobib nii lühemaks mõjutab teist. Teiseks pöörab tähelepanu kogemuslikud. kui ka filosoofiliseks aluspõhjaks tervele väljale, nii pikemaajaliseks on fenomenoloogia. sisule kui teraapiavormiks ning Kolmandaks filosoofiliseks subjektile ja siin- väga laia põhjaks on dialoog. ja-praegu probleemide- protsessile, mis spektri puhul. hetkel aset leiab. Oluline on see,
ja eetika ja loogika väited (kogemusest väited väited saadud väited) 7 Alfred Ayer (1910-1989) ja tema emotivism: arvas, et • eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja loogika väited ega ka empiirilised e. kogemuslikud väited • eetikaväesed ei ole tõesed aga väärad, kuid nad pole kasutud, nad veenavad teisi pooldama samu hoiakuid. („Mõrv pole hea“ - „mõrv on moraalselt väär“- „mõrv on halb, on ju?“) Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu.
Eesm. Leida vastus esit. ning neid kasut. vaid selle süsteemis koostamises. kui teatavad nähtused Küs.le või lah.probleem. teaduse valdkonnas. Üldteadus- 20. Meetodi ja metoodika viga komineeruvad. Ennust.saab Uurimusteema-nähtus või likud jagun: empiirilis-teor.sed iga meetod on suhteliselt eba- vaid nähtusi, mida osatakse teema, mida uuritakse. Et (ka kogemuslikud, pakuvad täpne ja selle ebatäpsuse suu- seletada. Progn.korral on formuleerida probleemi, esit. andmeid katsete ,vaatluste ka rust isel.b meetodi viga. See tegem.tõenäosuslike tendent- Olulisi küsimusi. Probl.sõnastus, dok.te vahendusel) ja puhtteo- näitabki, kui õigeks võib meeto- sidega. Kindlad on toimunud ülesehit.,lahend.tingimuste ja reetilised (vajal. andmed dit pidada. Meetodi tõesus on
metafüüsika matemaatika verifitseeritavad ja eetika ja loogika väited (kogemusest väited väited saadud väited) Alfred Ayer (1910-1989) ja tema emotivism: arvas, et · eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja loogika väited ega ka empiirilised e. kogemuslikud väited · eetikaväited ei ole tõesed aga väärad, kuid nad pole kasutud, nad veenavad teisi pooldama samu hoiakuid. (,,Mõrv pole hea" - ,,mõrv on moraalselt väär"- ,,mõrv on halb, on ju?") Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu.
- pos eluprogramm - kultusjärgne sündroom: emotsionaalse tühjuse tunne, kaotusevalu, süü, viha, usaldamatus, hirm hullumeelsuse ees, otsustusvõimetus, must-valge mõtlemine (meie-nemad), madal enesehinnang, intellektuaalsed probleemid toimunu ja olemasoleva mõtestamisega 25. Äärmusgruppide liikmete pastoraaldiagnostilised kriteeriumid. - pastoraaldiagnostika inimese religioossusele analüütilise hinnangu andmine - kogemuslikud kriteeriumid: mida inimene on kogenud ja kuidas see mõjutab tem edasist hingeelu ja käitumist - käitumuslikud kriteeriumid: ühiskonna normid, agressiivus millegi suhtes, ennast või teisi ohustav käitumine - uskumuspõhised kriteeriumid: oma seisukohtade süsteem (eksklusiivsed inimesekäsitlused 26. Teadvuse teisenenud seisundid. Fischeri mudel. -
Pääsukese ja pingviini näite puhul on inimeste peas paratamatult linnu prototüübiks väike lennuvõimeline laululind, mis sarnaneb rohkem pääsukese kui pingviiniga. Seega võiks lausa öelda, et pääsuke on õigem lind kui pingviin või et pääsuke on linnulikum kui pingviin. Leviva aktivatsiooni mudel- mälupilt • Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega • Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud • Sidemete tugevus on erinev Probleemide lahendamine 1. Miks võtab vabal teemal essee kirjutamise alustamine enamasti kauem aega kui etteantud teema korral? Inimene hakkab esmalt pingsalt teema peale mõtlema, millest üldse kirjutada, mis on palju keerukam ülesanne, kui etteantud teema kohta kohe ülesannet täitma hakata. 2. Millised probleemilahenduse etapid tuleb läbida, kui teile antakse ülesanne kirjutada
- pos eluprogramm - kultusjärgne sündroom: emotsionaalse tühjuse tunne, kaotusevalu, süü, viha, usaldamatus, hirm hullumeelsuse ees, otsustusvõimetus, must-valge mõtlemine (meie-nemad), madal enesehinnang, intellektuaalsed probleemid toimunu ja olemasoleva mõtestamisega 17. Pastoraaldiagnostika mõiste ja kriteeriumid. - pastoraaldiagnostika inimese religioossusele analüütilise hinnangu andmine - kogemuslikud kriteeriumid: mida inimene on kogenud ja kuidas see mõjutab tem edasist hingeelu ja käitumist - käitumuslikud kriteeriumid: ühiskonna normid, agressiivus millegi suhtes, ennast või teisi ohustav käitumine - uskumuspõhised kriteeriumid: oma seisukohtade süsteem (eksklusiivsed inimesekäsitlused
Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? Teooria on kinnitust leidnud hüpotees, teadmiste, praktika, ja kogemuste loogiline üldistus. Selle all mõeldakse süstemaatilist ehk sisemiselt kooskõlas seoste kogumit, kus teatud asjaoludele antakse hinnang või selgitus. Teooria võimaldab meil asjadest aru saada. Teaduslik teooria eeldab seda, et see on kontrollitud teaduslike meetoditega. Empiirilised meetodid (kogemuslikud) Kontrollitavad 10. Mis on metodoloogia ja mida kujutavad endast metodoloogilised printsibid? Miks need on vajalikud? Metodoloogia on õpetus teadusliku tunnetuse põhimõtete kohta, mida tuleks silmas pidada mingite faktide tuvastamisel ja neist lähtuvate otsuste tegemisel. Metodoloogilised printsiibid kujutavad endast metodoloogia kõige tähtsamaid seadus/tõekspidamisi • objekti ja aine märkamiseks,
aktsepteeritud skaalal (pikkus, kaal, hulk jne), · info tekib omavahel seostatud andmete põhjal; seda saab mingil eesmärgil kasutada, · teadmine sisaldab ka seoseid andmete vahel, mis on vajalikud otsuse tegemiseks; samuti üldistatud infot või kogemust, mille põhjal saab efektiivselt tegutseda. · teadmus - teadmised millegi kohta (kogumina); süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. 22. Teadmise liigitusi (vähemalt kaks). Kogemuslikud teadmised(ekspertteadmised). Inimteadmisi võib klassifitseerida: tehnilisteks (kehtivad "kindlasti" - neid saab esitada näiteks valemite või algoritmilise keele programmidega), raskelt formaliseeritavateks või mitteformaliseeritavateks (intuitsioon, üldised teadmised, oskused) ja kogemuslikeks (ekspert-, heuristilised teadmised - kehtivad enamasti, kuid mitte alati). 23. Programmides, andmebaasides, ekspertsüsteemides kasutatavaid teadmisi. 24
Teeoria- sisemiselt kooskõlaline nähtuste või protsesside kinnitus. Teooria võimaldab meil asjadest aru saada. (Praktika on see kuidas asjad on, teadmine selle kohta kuidas asjad toimivad) praktiline meditsiin- inimeste terveks ravimine teoreetiline meditsiin- teooriad, kuidas saaks mingeid asju kuidagi ravida hüpotees- oletus mis vajab kontrollimist, teooria- oletus mis on kontrollitud teaduslik teooria- oletab et on kontrollitud teaduslike meeoditega (epiirilised- kogemuslikud, kontrollitavad induktsioon- arutlusmeetod,sellega saab ainult tõenäosuslikke teadmisi, millega liigutakse üksikult üldisele sellest, et ühtedel asjadel on teatud omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, (rangelt võttes ei saa selle meetodiga jõuda absoluutselt kindla teadmiseni nt sademete hulk- hea seenesaak, nt luikede vaatamine- kõik luiged ei ole valged
Eneses ja oma maailmas selgusele jõudmine võib nõuda pikka aega. 39. Pastoraaldiagnostika mõiste. Usu mõju hindamist inimese käitumisele ja hingeelule võib nimetada pastoraaldiagnostikaks (Pruyser, kelle seisukoht oli, et kui abivajaja tuleb hingehoidja juurde siis ta vajab spetsiifiliselt religioosset abi, mitte niivõrd psühholoogilist või psühhoterapeutilist.) Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon 40. Pastoraaldiagnostika kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid. kuidas kogetu mõjutab edasist hingeelu ja käitumist. 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? 2. kriteerium. Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? Äärmuslikel juhtudel võib äärmusgrupp saada igapäeva probleemidest põgenemise kohaks. 3. kriteerium
nad seda on; või peab ta ütlema, et neil puudub faktiline sisu, ning siis peab ta seletama, kuidas saab propositsioon, millel puudub igasugune faktiline sisu, olla tõene ja kasulik ja üllatav" Alfred Ayer 1910-1989 Ayer ja verifikatsionism Loogilise positivistina eeldab Ayer verifikatsionistlikku tähendusteooriat, mille kohaselt saab väitel olla faktiline sisu vaid siis, kui leiduvad mingisugused kogemuslikud tingimused, mille kehtides saab seda väidet verifitseerida ehk kinnitada. Verifitseeritava väite tähenduse teadmine on aposterioorne. Sellest järeldub, et iga faktilise sisuga väide peab olema aposterioorne ja kontingentne. Verifikatsionismi järgi ongi ainult kahte liiki mõttekaid väiteid - empiiriliselt testitavad (aposterioorsed) väited ja analüütilised väited (tautoloogiad ja kontradiktsioonid). Empirismi kaitsmiseks peab Ayer seletama ära kaks asja
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused)
psühhogeense haavatavuse koosmõjul. Ebakohane. Õppimisprintsiibid on normaalsega sarnased, seega saab muuta. Välise käitumise muutmine muudab kognitiivseid ja afektiivseid probleeme. Põhjustest olulisem käitumise säilitamine. KOGNITIIVNE TERAAPIA: Dobson ja Block kognitiivsed protsessid vahendavad emotsioone ja käitumist. Ebafunktsionaalsed skeemid. 1) muuta moonutatud infotöötlust 2) korrigeerida neg automaatmõtteid 3)muutuvad neg automaatskeemid Kogemuslikud-ekspressiivsed Rogers 1951 kliendikeskne Perls 1976 gestalt Frankl -logoteraapia Singer ja Pope kujutlusteraapiad jne Häired tulenevad võimetusest end väljendada (ka seesmiselt). Arusaam endast ja maailmast ebarahuldav. Analüüsida ja muuta arusaamu endast ja maailmast. Strateegilised-süsteemsed Minuchin, Andersen, White & Epsten jne Kommunikatsiooni analüüs, pere ja paariteraapia, individuaalsed raskused tlevad süsteemi ebafunktsioneerimisest
10. Intellektuaalsed probleemid on seotud toimunu ja olemasoleva mõtestamisega. Intellektuaalsed otsingud ja sisepinged ei pruugi olla seotud mitte niivõrd kõrgfilosoofiliste mõtiskluste kui just oma olukorra sõnastamise ja mõtestamisega. Eneses ja oma maailmas selgusele jõudmine võib nõuda pikka aega. 40. Pastoraaldiagnostika mõiste. Pastoraaldiagnostika usu mõju hindamine inimese käitumisele ja hingeelule. 41. Pastoraaldiagnostika kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud mida nõustatav on kogenud ja kuidas see mõjutab arvatavasti tema tulevast elu 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? Kui grupis kogetule ei osata või ei suudeta anda rahuldavat usulist ja praktilist tähendust, võivad inimesed hakata elama kahestunud maailmas. Ühelt poolt grupp ja selles kogetu, teisalt aga argielu. 2. kriteerium
hakkavad lapsed järjest enam omama tahtlikku kontrolli oma tegevuse üle ka keerukamate probleemide lahendamisel. 5- 10-aastaselt hakkavad nad kasutama keerukamaid strateegiaid nagu organiseerimine ja süstematiseerimine. Ajapikku muutub õppimine veel elukaugemaks ja materjal abstraktsemaks, suur hüpe on teise kooliastme lõpus, kus erinevad aineõpetajad hakkavad õpetama uusi õppeained. Iga uue aine puhul tuleks arvestada, et lapsed alustavad tavamõtlemise tasemelt neil on olemas kogemuslikud teadmised ning alguses on abstraktset infot raske mõista. Ka psüühilised protsessid arenevad osaliselt valdkonnaspetsiifiliselt (nt suudetakse rohkem infot vastu võtta teemal, mis on tuttav, sest teadmised on siin pakitud ja osa protsesse automatiseerunud). Samas võiks õpetaja, kes hakkab õpetama ainet, mida õpilased on varem õppinud, arvestada sellega, et lastel võivad olla kujunenud väärteadmised ning -hoiakud. Algselt tegutseb laps koos täiskasvanuga
KOKKUVÕTE Taimede paljundamine on Terase (2009:6) väitel aedniku mantra, mis kordub aastast aastasse. Köögiviljade paljundamine, mis valdavalt toimub seemnetega, on tõenäoliselt paljudele aednikele põnev ja huvitav protsess, mis pakub eduelamust ja rahuldust mitmel moel. Kui aastate eest oli köögiviljade paljundamisel ja oma aias kasvatamisel üheks oluliseks motivaatoriks värskete köögiviljade tarbimise vajadus, siis tänapäeval on selleks pigem isiklikud kogemuslikud ja emotsionaalsed vajadused. Saab ju värskeid köögivilju poeletilt osta aastaläbi ja ka ökoloogiliselt puhtaid köögivilju on võimalik osta vähemalt hooajal. Käesoleva iseseisva töö käigus uuriti köögiviljade paljundamise võimalusi. Jõuti järeldusele, et enamus köögiviljadest paljundatakse seemnetega. Välja on toodud ka üksikute vegetatiivsel teel paljundatavate köögiviljade nimekiri. Analüüsides köögiviljade paljundamise kasvutegureid leiti, et meie kliimas on
ühisosa: rõhk motivatsioonilistel jõududel, eriti neil, millest inimene ei ole teadlik; jõudude vahelised konfliktid; teadvustamine 2. Kognitiiv-käitumuslikud: A aluseks klassikaline ja operantne tingimine, sotsiaalse õppimise teooria B kognitiivsete ja käitumuslike põhimõtete ühendamine: Beck- kognitiivne teraapia, Ellis- ratsionaal-emotiivne teraapia ühisosa: mitteadaptiivsed harjumused tulenevad kas ekslikust õppimisest või/ja mõtlemisest 3. Kogemuslikud-väljendavad Rogers- kliendikeskne teraapia, Perls- gestalt teraapia, kujutlusteraapiad, eksistentsialistlik - ühisosa: rõhk konkreetsel, ebaratsionaalsel, kogemuse sümboolsetel aspektidel (emotsioon, kehalised tunded, kujutlus) ja suutmatusel neid teadvuses või käitumises adekvaatselt väljendada 4. Strateegilised-süsteemsed aluseks kommunikatsiooni ja sotsiaalse vahetuse uuringud pereteraapia, abieluteraapia, paariteraapia
Keelekontaktid eristavad eesti keelt soome-ugri keeltest. Põhilisi lausemustreid on eesti keeles 2, kuigi sõnade järjestus on paindlik. · Normaalne sõnade järjekord on SVx (subjekt-verb-mittesubjekt). Subjekt on markeerimata. Verb ühildub subjekti arvu- ja isikukategooriaga. · Ümberpööratud sõnade järjekord on xVS (adverb/obliikva-verb-subjekt). Neis lausetes on eksistentsiaalsed, possessiivsed, kogemuslikud, seisundi- ja allikat markeerivad tulemuslikud klauslid. Verb jääb lauses enamasti teisele kohale (me oleme noored). Verb jääb lause lõppu mitte subjektiga algavas eitavas lauses (seda ma ei söö). Kui verb on lause alguses, siis see markeerib kõneakti ülesannet, või on tegu minevikule viitava narratiivtekstiga (istun mina eile külas ja joon teed). Eesti keeles on otseobjekt, kaudobjekti pole. Otseobjekt võib olla partitiivis (osaline), genitiivis või nominatiivis (täisobjekt)
ja mõtlemise objekt (mõistmise käigus eristatud asjade aspektid). Kõik ideed või mõisted pärinevad ümbritseva maailma aistimisest ja refleksioonist omaenda vaimsete protsesside üle. Nii aistimine kui refleksioon kuuluvad Locke’il kogemuse alla. Fundatsionalism – uskumus on õigustatud siis, kui ta on kas baasuskumus või ta on õigustatud seeläbi, et on baasuskumusest järeldatud. Kahte liiki baasuskumusi: empiirilised - kogemuslikud uskumused või need, mis on otseselt õigustatud seeläbi, et subjektil on vastav kogemus aprioorsed – iseenesest õigustatud tõed, aksioomid Fundatsionalism on nii empirismi kui ratsionalismiga kooskõlas. Locke ja skeptitsism L järgi on kogemused tahtmatud ja eri meeled omavahel kooskõlas. See võib kinnitada, et konkreetne kogemus on usaldusväärne, aga ei näita seda kõigi kogemuste kohta korraga. Ka
Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon. (Ühena esimestest võttis pastoraaldiagnostika mõiste kasutusele Paul W. Pruyser, kelle seisukoht oli, et kui abivajaja tuleb hingehoidja juurde siis ta vajab spetsiifiliselt religioosset abi, mitte niivõrd psühholoogilist või psühhoterapeutilist. Ta kirjeldas pastoraaldiagnostilisi kriteeriume, mille alusel hinnata nõustatava religiooni.) 40) Pastoraaldiagnostika kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid. Hingehoidliku vestluse üheks eesmärgiks on mõista, mida nõustatav on äärmusgrupis kogenud. Tavaliselt mäletatakse oma teravaid usulisi elamusi üsna selgesti. Diagnostilises mõttes pole aga oluline ainult see, mida inimesed on kogenud, vaid pigem see, kuidas kogetu mõjutab edasist hingeelu ja käitumist. Seda saab hinnata alljärgnevate diagnostiliste kriteeriumite abil. 1. kriteerium
sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre
siis puudub ka tarvidus selle vastu võidelda. Ka etsoklüpedistlik ning hariv taotlus on renessansile, õigemini humanismile, tagasi viidav, samuti inimtäiuse kultus - enese eksponeerimine mitmekülgse nähtusena, inimliku universalismi mõõdupuuna. Kui Barthes armastab teooriaid, siis Undile on kalkuleeriv eneseväljendus võõras. Ta toob vaid välja kohad, kus reflektsioon automaatikale vahele segab. Tema romaanide tegelased on kogemuslikud, tegelaskujude ego piire hajutuvad, voolavad, tegelaste pideva energia ja teadmiste vahetusele tuginevad. Silmatorkavalt dialektiline struktuur ning postmodernistlik olemisekujutus teevadki Undi ilukirjanduslikest teostest modernismi ja postmodernismi vahel seisja. Samas ei ole Unt kaasa läinud 80ndatel Eestisse jõudnud tekstikeskse kirjutamisega. Nii Unt kui Barthes on pigem kunstnikud kui poliitikud, pigem esteetikast kui eetikast lähtuvad, mängu jumaldavad
- keskendumine ainulaaadsetele sündmustele, mis on erandlik, toimub esimest korda huvi põhjus- tagajärg seosete vastu, tulemuste vastu. Teravama tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus. Algtekstist mentaalse tekstini Tekstiliik kui analüütiline kategooria Liik kui diskursuse kategooria Saab uurida suhteliselt muutumatut teksti- kirja - Rahvaluuleteksti ja esitusega seotud pandud teksti ( Kuigi teadvustatakse teksti ( kogemuslikud) teadmised suulist olemust) - Lähtutakse esitusest, millega kaasneb teksti välispinna, muutumine Algtekst; arhetüüp Mentaalne tekst: hoolimata teksti suulisuse arvestamisest, Esituseelselt lauliku peas olemasolev ja teatud lähtutakse ettekujutusest, mis on omane viisil organiseeritud lähtematerjal. muutumatule tekstile
· Vääromistuste parandamise tehnika: miks seda tehakse ja kuidas saaks parandada? · Enesekesksuse vähendamine: õpetatakse teisi inimesi reflekteerima · Käitumuslik tehnika: suhtlemisoskuste õpetamine, lõdvestamise õpetamine, hirmuga toimetulek jne. Omavahel seoses olevad automaatmõte ja skeem väljenduvad kognitiivse moonutusena. REBT ja KKT mõlemad ütlevad, et kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel. Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Põhineb konkreetsetel mitteratsionaalsetel sümboolsetel aspektidel. Nt. emotsioonid, kehalised tundmused, kujutlused, fantaasiad. Psühholoogilist heaolu püütakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemise kaudu. Rogersi isiksusekeskne teraapia (IKT). Algselt nim. kliendikeskseks teraapiaks. Enda juhitud kasvuprotsess järgneb kindlale ettevalmistavale kooslusele ehtsusest, siirusest, hoolivusest ja empaatiast
kogu mõtlemismaterjaliga. Need on need kaks tunnetusallikat, kust voolavad välja kõik ideed, mis meil on või loomuldasa olla saavad." An Essay Concerning Human Understanding, II, iv, 1 (tlk L.Vahtre) 79. Fundatsionalism Fundatsionalism ütleb, et uskumus on õigustatud siis, kui taon kas baasuskumus või ta on õigustatud seeläbi, et ta on järeldatu baasuskumustest.Baasuskumusi on kahte liiki: (1) Empiirilised - need, mis on kogemuslikud uskumused või need, mis on otseselt õigustatud seeläbi, et subjektil on vastav kogemus(2) Aprioorsed iseenesest õigustatud tõed, aksioomid. Fundatsionalism on kooskõlas nii ratsionalismi kui empirismiga. Empiristide järgi põhinevad meie teadmised kogemusel, ratsionalistide järgi on vundamendiks mõistuse tõed. 80. Locke ja skeptitsism Kas Locke'il õnnestub vältida skeptitsismi? Kuivõrd kogemuslikud tõendid ei
Empirism: Selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma, 2) See peab olema tõene, 3) Sul peavad olema head tõendid selle uskumuse kasuks Häid tõendeid võib saada ka kogemusest.. Empirism: suurem osa uskumusi on õigustatud kogemuse põhjal. Locke’i järgi omandatakse kõik ideed kogemuse kaudu. Fundatsionalism: uskumus on õigustatud siis, kui ta on kas baasuskumus või ta on ta on järeldatud baasuskumustest. Baasuskumusi on kahte liiki: (1) Empiirilised - need, mis on kogemuslikud uskumused (2) Aprioorsed – iseenesest õigustatud tõed, aksioomid. Fundatsionalism on kooskõlas nii ratsionalismi kui empirismiga. Õigustatud tõene uskumus Teadmise JTB analüüs: S teab, et p siis ja ainult siis, kui 1) p on tõene; 2) S usub, et p; 3) S-i uskumus, et p, on õigustatud. Kui uskumusi õigustavad kogemuslikud tõendid, siis võib juhtuda, et tõendid on samad sõltumata sellest, kas uskumus on tõene või väär. Gettieri vastunäide
teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga kokkupuute ja toimingu sooritamise ning jäljendamise teel õppimise tulemusena Tunnetluslikud skeemid on aluseks mõistete, kujundite, mõtlemisvõimete formeerumisele. Verbaalsed skeemid seostuvad sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega. Põhiprotsessid skeemide konstrueerimisel- Inimese teadvuses formeeruvad motoorsed, tunnetuslikud ja verbaalsed skeemid on meie edasise tegevuse kogemuslikud baasid. Mida suurem see on, seda paremad on väljavaated toimetulekuks erinevates situatsioonides. Et meie kogemuslik baas ei saa kunagi ammenduda, peab inimene kokkupuutel uute keskkonnaoludega paratamatult muutma oma käitumist, et uute oludega paremini kohaneda. Nii kujutab Piaget kohanemist indiviidi ja keskonna pideva vastastikuse toimumine protsessina, kus indiviid õpib oma keskkonna sündmusi ette nägema ja neid kontrollima. Selle protsessi käigus toimubki
erandlik, toimub esimest korda: · huvi põhjus tagajärg seosete vastu, tulemuste vastu · teravama tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus Algtekstist mentaalse tekstini: Tekstiliik kui analüütiline kategooria Liik kui diskursuse kategooria Saab uurida suhteliselt muutumatut teksti- - Rahvaluuleteksti ja esitusega seotud kirja pandud teksti (kuigi teadvustatakse (kogemuslikud) teadmised teksti suulist olemust) - Lähtutakse esitusest, millega kaasneb teksti välispinna, muutumine Algtekst; arhetüüp hoolimata teksti suulisuse arvestamisest, Mentaalne tekst: lähtutakse ettekujutusest, mis on omane Esituseelselt lauliku peas olemasolev ja muutumatule tekstile. teatud viisil organiseeritud lähtematerjal.
tarbimisvõimaluste reastamisel kasulikkuse järgi. Ordinaalset kasulikkust ei saa absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta järgarvudes e järjekorranumbrites. (esimene, teine..) Ordinaalse teooria kohaselt peab tarbija vaid otsustama, milline tarbimiskomplekt on tema jaoks kasulikum. Ordinaalset kasulikkust väljendatakse graafiliselt ükskõiksuskõverate abil. Aksiomaatiline eelistusteooria järeldused sisalduvad eeldustes, ent mida kogemuslikud andmed mitte igal üksikjuhul ei pruugi toetada. Aksiomaatiline eelistusteooria on nõudlusteooria osa. Kolm eelistusjärjestuse aksioomi: Tarbija teab kõikvõimalike tarbitavate hüviste erinevate kombinatsioonide e tarbimispakettide täielikku järjestust Eelistusjärjestus on transitiivne (objektile suunatud) Tarbija eelistab tarbimispaketti, mis sisaldab vähemalt üht hüvist rohkem Tarbija eelistusjärjestuse aksioomid on:
väljenduslaadi erinevuses kui kogemuslikus või psühholoogilises seisundis? Kuna nad mõlemad esitavad väiteid, mis sõltuvad nende mälu usaldatavusest, siis kas on olemas mingi viis selle usal- datavuse kontrollimiseks? Ma ei toonud näitesse sisse kaht tegelast mitte sellepärast, et luua isikutevahelist võrdlusmomenti selle vahel, kuidas maitseb kohv Chase'ile ja kuidas ta maitseb Sanbornile, vaid [2672] et kõrvuti eksponeerida kahte poolust, mille vahel võivad ekselda isikusisesed kogemuslikud muutused. Kvaalide-alases kirjanduses on sageli arutatud selliseid isikusisese kogemusliku muutuse juhtumeid ja nendega kohanemise võimalust või mälu sekkumist neisse, kuid minu arvates detailidele küllal- dast tähelepanu pööramata. Vaatame esmalt Chase'i. Kasutades õigeks peetud kõnepruuki käesole- val juhul, ilmneb algul, et leiduvad järgmised võimalused: 7 Esmakordselt ilmus see näide trükis minu [märkuses] "Reflections on Smullyan" [kogumikus] The Mind's I
veel keegi suutnud üles kirjutada ja nii on üles kirjutamata ka vaimuseisundite funktsionaalsed definitsioonid. Kuid kas implitsiitse teooria eksplitseerimine on üldse võimalik? Kas on põhimõtteliselt võimalik täita lünki nendes funktsionaalsetes määratlustes? Kaalutlusi funktsionalismi vastu. Holism; Liberalism: funktsionalismist järeldub, et vaimuseisundid on ka neil entiteetidel, millel neid ei tohiks olla; Kogemuslikud kvaliteedid: funktsionalism ei hõlma kogemusi; Searle’i Hiina toa argument: funktsionalism ei hõlma arusaamist Holism. Funktsionalism määratleb vaimuseisundid holistlikult läbi nende seoste sisendite, väljundite ja teiste seisunditega (funktsionaalse võrgustiku). Subjekti vaimuseisundis olemine seisneb siis selles, et leiduvad teatud viisil üksteisega võrgustikku seotud seisundid; subjekt on nimetatud võrgustiku seisundis;
ostab selle ja saab rahulduse. Sageli ei saa vajadust teatud asjaolude tõttu kohe rahuldada. Sageli vajab tarbija täiendavat infot ja sel juhul salvestub vajadus mälus ning toote ostmine ja tarbimine lükatakse edaspidiseks (Vihalem 2003). Otsitava info hulk ja iseloom sõltub tarbijast, tootest ja selle tundmisest. Infoallikad võivad olla: · sisemised (mälu) või · välised (isiklikud, avalikud, müügikohaga seotud ja kogemuslikud). Infoallikate osatähtsus sõltub kaubast ja tarbija isikupärast. Tavaliselt avaldavad tõhusaimat toimet isiklikud allikad (pereliikmed, sugulased, sõbrad, tuttavad jt), kellelt tuleb rikkalik teave ja seda usaldatakse isegi juhul, kui see pole eriti täpne. Rohkesti ja mugavalt saab tarbija infot müügikohast (müüjalt, konsultandilt, pakendilt, kohtreklaamist), avalikest allikatest (kõikvõimalikest reklaamidest, ajalehe- ja ajakirjaartiklitest, elektroonilistest
meetod. Vastuseisu tekitab ka asjaolu, et KKT-d peetakse ravimitele alternatiivseks lahenduseks. Kriitikud väidavad, et KKT pakub muredele kaasaelamist ning hingelist tuge nagu teisedki levinud raviviisid. REBT-i ja KT sarnasused Sarnasused: kognitsiooni esmatähtsus teraapia eesmärk terapeut-kliendi suhe Erinevus: Kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Rogers (1951) kliendikeskne psühhoteraapia Perls (1976) gestaltteraapia Frankl (1967) logoteraapia Gendlin (1981) fokusseerimine Zen teraapiad (Watts, 1961) Singer ja Pope (1978) kujutlusteraapiad Rõhk kogemuse konkreetsetel mitteratsionaalsetele sümboolsetel aspektidel ntks emotsioonid, kehalised tundumused, kujutlused, fantaasiad ja psühholoogilist hea olu
pidanud osaduse tunnet koduõues kasvanud puudega. Ka hiljem elus ei Eesti looduskirjanduse lugu 265 osanud ta leppida inimestega, "kellele tähendus luges enam kui puu ise" (Masing 1996: 53). Masinguga sarnasest, põlisrahvaste vahetut looduskogemust poeti- seerivast hoiakust lähtub oma lühiproosas, nagu "Jää ja kanarbik" (1989) või "Läbi metsa" (2000) Jaan Kaplinski. Samas moodustavad need tunne- tuslikud-kogemuslikud loodustekstid Kaplinski žanriliselt ja temaatili- selt mitmekesisest loomingust vaid väikse killu. Kaplinskilt leiab ka väga ratsionaalse väljenduslaadiga loodusesseid, milles ta ei vaatle loo- dust mitte kogemuslikult tasandilt, vaid eelkõige kui teaduse või kul- tuuri objekti. Tema rikkalik proosa- ja luulelooming vajaks kindlasti eraldi analüüsi loodusseostele keskenduvalt. Kokkuvõtteks Siinne pilguheit eesti looduskirjandusele ei kujuta endast kindlasti tolle
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse
Alati jäävad mingid augud e lüngad. Ja oluline on , mida sellest suudab kuulaja/lugeja tuletdada Kui ta ei suuda seda teha, siis on nagu lausuingid ühest ja teisest, mida ei suuda tervikuks panna.. Mis on see tuum? Perifeene, mida kõik ei tea,millel küneleja rõhuasetuse teeb? Eri üldistusastemga konseptid. Kontsept (teabekimp e.-känk) LEIB 1. Alus sõna leib mõistmiseks või kasutamiseks: verbaalne teave (entsüklopeedialised teadmised sh definitsioon ning tavateadmisd); kogemuslikud kujutlused (hangitud nägemise, haistmise maitsim jne teel ja leaivaga seotud toiminguid sooritades kujundid protseduurid jne.; emotsioonid/hoiakud (kes mis maitsega meelldib, teeb ise või ostab)' Kontsept LEIB 2. vt slaid A, B Pedagoogoline küsimus, millal, mis aines lastega arutleda seda leivaküpsetus asja. Kui palju lastel üldse kogemuslkku teavet on: värvus, kuju, suurus, taktiilne teave(kare, sile tahke, nätske jne), maitsmiskogemus. Kas leiba lõigates ka midagi kuulda on?
keskmise kiirusega. Masina käigu perioodiline reguleerimine on alglüli nurkkiiruse hetkväärtuse tsüklilise kõikumise leevendamine st. masina käigu ebaühtluse teguri 27 max - min = ... (3.19) k hoidmine lubatavates piirides (k - keskmine nurkkiirus). Need piirid on kogemuslikud: automootorile on 0,005 pumpadel, sepistusmasinatel = 0,03...0,2 jne. Praktiliselt toimub perioodiline reguleerimine hooratta abil. Alglüli keskmine nurkkiirus + min k = max ... (3.20) 2 Seoste 3.19 ja 3.20 alusel on
ostab selle ja saab rahulduse. Sageli ei saa vajadust teatud asjaolude tõttu kohe rahuldada. Sageli vajab tarbija täiendavat infot ja sel juhul salvestub vajadus mälus ning toote ostmine ja tarbimine lükatakse edaspidiseks (Vihalem 2003). Otsitava info hulk ja iseloom sõltub tarbijast, tootest ja selle tundmisest. Infoallikad võivad olla: sisemised (mälu) või 26 välised (isiklikud, avalikud, müügikohaga seotud ja kogemuslikud). Infoallikate osatähtsus sõltub kaubast ja tarbija isikupärast. Tavaliselt avaldavad tõhusaimat toimet isiklikud allikad (pereliikmed, sugulased, sõbrad, tuttavad jt), kellelt tuleb rikkalik teave ja seda usaldatakse isegi juhul, kui see pole eriti täpne. Rohkesti ja mugavalt saab tarbija infot müügikohast (müüjalt, konsultandilt, pakendilt, kohtreklaamist), avalikest allikatest (kõikvõimalikest reklaamidest, ajalehe- ja ajakirjaartiklitest, elektroonilistest
Tõlgendamine (ja Õigusdogmaatika Õigusnormid süstematiseerimine) Õigusajalugu Õigusnormide areng Ajaloolised meetodid Tõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja Teiste maade ajaloolised Võrdlev õigusteadus õigusnormid uurimismeetodid. 336. Millisel alusel jaotatakse õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemise protsess õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks? Kuidas seonduvad selle jaotusega mõisted "ius non scriptum" ja "ius scriptum"? Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mida vôiks tinglikult jagada
üldandekuse faktor ja erinevad spetsiaalfaktorid. Intelligentsus: voolav (probleemide lahendamine, mõtlemiskiirus), kristalliseerunud (arenemisvõimeline kuni kõrge vanuseni). Informatsioonitöötluse paradigmast lähtuvas suunas rõhutakse, et mõtlemisprotsessid ise on intelligentsuse hindamisel olulisemad kui nende protsesside tulemused. Kolmekomponendilises intelligentsusteoorias seesmine komponent, kogemuslikud komponendid, kontekstuaalne komponen See, kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiiv ja projektiivtestid; subjektiivne heaolu, elamusteotsing, maskuliinsus-feminiinsus Agressiivne käitumine on teist inimest kahjustav käitumine. Agressiivsus väljendumine sõltub impulsside tugevusest ja neid piiravates ja pidurtavate kontrollmehhanismide efektiivsusest.
Aarnio räägib kokkuvõtteks veel nii: 1. Õigussotsioloogia uurimisobjekt on õiguselu seaduspärasused, meetod kogemuslik. 2.Õigusdogmaatika uurimisobjekt on õigusnormid, meetod tõlgendamine ja süstematiseerimine. 3. Õigusajaloo uurimisobjekt on õigusnormide areng, meetodiks ajaloolised meetodid. 4.Võrdleva õigusteaduse uurimisobjekt teiste maade õigusnormid, meetodiks tõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid. Tänapäevases teooriadiskusioonis osalevad kolm suunda: diskursiteooria, õiguse diversne institutsiooniteooria ja sotsioloogiline normi- ja süsteemiteooria. Diskursiteooriast lähtuvalt on raske, kui mitte võimatu, näha sidet ja suhet õiguse teooria ning õiguse sotsioloogia ja õiguse filosoofia vahel s.t õiguse sotsioloogia ja õiguse filosoofia puhul ei ole tegemist juriidiliste distsipliinidega, vaid nende aladega peaksid tegelema kas filosoofid
otsuseks. Näiteks tavade vastu eksimise korral sugukonnast väljaheitmine, mis sisuliselt vôrdus surmanuhtlusega (kiviaja tingimustes üksi elamine). Igal juhul on siin olemas kriminaalkaristuse Õigusteaduse valdkond Uurimisobjekt Meetod Õigussotsioloogia Kogemuslik Õigusdogmaatika Õigusnormid Õigusajalugu Õigusnormide areng Ajaloolised meetodid Võrdlev õigusteadus Õiguselu seaduspärasused Tõlgendamine (ja süstematiseerimine) Teiste maade õigusnormid Tõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid. pôhitunnused hukkamôistva hinnangu ja väljaheidetule kitsenduste ja keeldude näol. Ajaloost on tuntud ka näiteks veretasu (sisuliselt veel eelmise sajandi algul, teatud tasemel rahvaste juures) kui kättemaks perekonna vôi sugukonna liikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et ôigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud moraali- ja tavakorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad ja
annaabi.ee 
