16. sajandil Orjade püüdmisega kaasnes linnade ja külade purustamine, majanduse allakäik ja kultuuriväärtuste hävitamine 18. sajandil muutus orjade väljavedu takistavaks teguriks Orja kaubandust hakati keelustama: Taani tegi seda 1804. a., Inglismaa 1807. a. ja USA 1808. a EUROOPLASTE UURIMISREISID AAFRIKAS 19. sajandi algul olid eurooplastele tuntud vaid Aafrika rannikualad Üksikutel uurijatel oli õnnestunud tungida kaugele sisemaale Tõeliselt avastas Euroopa enda jaoks Aafrika 19. sajandil Aafrika avastamises osalesid sakslased, prantslased, portugallased jt AAFRIKA JAOTAMINE EUROOPA RIIKIDE VAHEL Suurem osa Põhja-Aafrikast kuulus 19. sajandil formaalselt Türgi impeeriumi koosseisu Vaid Maroko oli täielikult iseseisev Prantsusmaa oli vallutanud Alzeeria ja Tuneesia Troopilises Aafrikas konkureerisid Inglismaa,
Abituuriumi aastal 1857 tegi Kivi nii oma elu kui ka kirjanduse seisukohalt tähtsa otsuse - temast tuli kirikuõpetaja asemel soomekeelne kirjanik. Aleksis Kivi, seda kirjanikunime kasutas ta esimest korda seoses "Kullervo" käsikirjaga 1860, ei suutnud majanduslikel põhjustel välismaale reisida , kuid Turgu tema reisid siiski ulatusid. Tema lugemus oli suur ja selle kaudu silmaring avar, ulatudes kooli ja ülikooli kohustuslikest raamatutest palju laiemahaardelisemalt maailmakirjandusse. Uurijatel ei ole täielikku ülevaadet sellest, mida Kivi luges, teada on, et sinna kuulus kõike alates Heldini ja Corvini "Maailmaajaloost" keemilisi analüüse käsitlevate teosteni, ajalehtedeni, Stagneliuse luuletusteni ja Shakespeare draamadeni, millest ta ka teatavasti on mõjutusi saanud. Aleksis Kivi oli kolme kodukoha - Nurmijärve, Helsingi ja Siuntio kasvandik. Neil kõikidel oli oma mõju tema kujunemisel inimesena ja kirjanikuna.
Elulugu räägib ühe inimese tervest elust ja maalib lugejale väga tõetruu pildi kirjeldatavast isikust. Selle kaudu saavad selgeks inimese iseloom, harjumused, huvid ja maailmavaade. Kuigi elulugu keskendub ühele isikule ning püüab teda ja temaga seonduvat võimalikult tõetruult edasi anda, peegeldub elulugudes ka selleaegne kultuur ning inimeste igapäevaelu. Seetõttu arvestatakse elulugusid kui ajaloo kohta kõnelejaid, mis aitavad ajaloo uurijatel läbi inimeste igapäevaelu kujutamise luua pilt ka selleaegsest ühiskonnast ja selles valitsevatest tavadest. Biograafiad võivad olla erinevates zanrites, tegemist võib olla päeviku sissekannete, kirjavahetuse või memuaaridega. Ühe inimese eluloo võib olla kirja pannud ka teine inimene, kelle roll ühe inimese elu kujutamisel on suur. Elulugusid kirjutatakse silmapaistvamate inimeste kohta. Talletatakse nende inimeste mälestused ja
Jelena L. Grigorenko - Yale'i Ülikooli teadur ja Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogiaosakonna dotsent. Antud raamat annab meile ülevaate praktilise intelligentsuse psühholoogilistest uuringutest ning kirjeldab selle olulisust argielus. Raamatu koostajad näitavad, kui olulised on vaiketeadmised ehk see, mida me oleme oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud. Kuigi vaiketeadmisi on peetud üheks asendamatuks asjatundlikkuse elemendiks, on intelligentsuse uurijatel olnud raskusi nende mõõtmisega. Aastate uuringute tulemusel on raamatu autorid leidnud, et vaiketeadmisi saab mõõta kui ka õpetada. Uuringute tulemuste andmed näitavad, et praktiline intelligentsus erineb psühholoogiliselt ja statistiliselt nii akadeemilisest intelligentsusest, mõtlemise isikupäras kui ka stiilidest. Praktiline intelligentsus ennustab ka tööalast edukust (isegi teatavaid õppeedukuse näitajaid) sama hästi või koguni paremini, kui akadeemiline asjatundlikkus.
Ida uus teadmine pakub süstemaatiliselt lisaallikaid teadmiste edasiseks kogumiseks. 20. sajandi tehnoloogia põhineb suurel osal teadustulemuste innovatsiooni. Teadust kasutatakse uue tehnoloogia tootmiseks ja uusi tehnoloogiaid kasutatakse teadusliku teadmise laiendamiseks. Üheks süstemaatiliseks uurimiseks on toore jõu kasutamine, milles uuritakse suurt hulka juhtumeid, kuni jõutakse huvitavale juhtumile. Kui uurijatel on ootused, et eksperimentide kõrvalsaadusste hüpotees on akspteeritav, siis võidakse teha juhuslikke avastusi. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduslike teadmiste esitamise ideel on oma seesmine struktuur, mida peab esitama korrastatult ja süstemaatiliselt. Esituse süstemaatilisus on oluline, sest see võimaldab näha igat laadi lünki, eksitusi ja nõrku kohti, mida muidu ehk ei märgataks. Kogu teadus on süstematiseeritud tavamõtlemine.
Pärandi saatus otsustati saadik Kaarel Robert Pusta eestvõttel. Lootes Eesti tulevasele taasiseseisvumisele, otsustati see säilitada Stockholmis Eesti Komitee haldamisel. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori Sten Karlingu abil toimetati Wiiralti pärand Stockholmi, kus seda esialgu hoiti Kunstiakadeemia ruumides Fredsgatanil. 1987. aastal õnnestus see deponeerida Rootsi Riigiarhiivi Mariabergetil. Mõlemas kohas oli uurijatel võimalik tutvuda maalija Juhan Nõmmiku poolt asjatundlikult süstematiseeritud koguga ja laenutada teoseid näitustele. 2005. aasta aprillis andis Eesti Komitee Stockholmis olulisima osa Eduard Wiiralti pärandist üle Eesti Kunstimuuseumile.
Arvatakse, et kõige parem viis gaasi transportida on panna gaasijuhtmed Läänemere põhja, kuna see on ju kõige otsem tee Venemaalt Saksamaale. Enne Nord Streami ehitamist uuriti Läänemere põhja põhjalikult ning tulemuseks saadi, et Nord Stream ei kahjusta ega muuda kuidagi Läänemere keskkonda. Mina aga arvan vastupidiselt, kuna iga uus asi võib muuta ja kahjustada Läänemerd, sest me pole kunagi saanud proovida gaasitorude mõju merele. Muidugi võib nendel Nord Streami uurijatel ka õigus olla, et see torujuhe ei kahjusta Läänemerd. See oleks väga tore ning siis oleks võimalik ka eestlastel Venemaa gaasi saada. Aga see oleks ka mõnes mõttes kahjulik, kuna Venemaa on siiski olnud meie vaenlane juba aastaid ja kes teab mida nad meile teha võivad. Ka paigaldus võib tekitada probleeme. Kui paigaldatakse Nord Streami gaasijuhet ja juhtub mingisugune õnnetus, siis võib see samuti Läänemere keskkonnale kahju tuua. Õnnetuseks
Aastaid moodsaid masinaid katsetanud, leidis Verhoeven, et lahendus võib peituda metalli käsitsi, s.t. vasaraga töötlemises. Mehed kasutasid kõikvõimalikke nõiarohte - klaasitükke, rauda, merikarpe, taimelehti ja puusütt. Kulus terve aasta, enne kui nad suutsid välja mõelda, kuidas hoida süsinikku terases nii, et see grafiidiks ei muutuks."Ajad metalli hästi kuumaks ja taod väga-väga kõvasti," selgitab Verhoeven. Uurijatel oli varem kahe silma vahele jäänud ka vanaadium; raud, mida tiim kasutas, sisaldas seda 0,003%. Professor arvab, et damaskuse terase muster tekib ebaühtlastest vanaadiumikihtidest, mis tekivad metalli jahtudes ja tahenedes. Edasine kuumutamine toob vöödid hästi välja.Ekspertide sõnul annab selline kombinatsioon damaskuse mõõkadele eriti vastupidava tera ja muudab metalli kõvaks ja raskesti purunevaks. Tehnoloogiale loodetakse tulevikus rakendust leida eelkõige kergemate
Teadaolevalt pole seni veel kedagi sellise surma (tahtmatus) põhjustamises süüdi mõistetud. Kas tõesti keegi ei vastuta? Kas pole see kuritahtlik hoolimatus? Kaevukaante vargaid ega kokkuostjaid musta südametunnistuse pärast vangi panna ei saa. Kas süüdi on mõni riigiametnik, sest riik kaevas kunagi ammu kaevu, või omanik, kelle maal see asub? Ühe esimese pretsedendina jõudis äsja kohtusse Kristo surmajuhtum, kus süüdistatakse maavaldaja esindajat. Ja Riigikohus käskis Pärnu uurijatel, kes ei osanud kellelegi süüdistust esitada, Diana juhtumi uurimise taasavada. Kuigi alati võib lõpmatuseni vaielda, kes on süüdi ja vastutab, saab igaüks midagi ära teha, et selliseid asju ei juhtuks. Vanu tuletõrje veevõtukaevusid ja muid hooletussejäetud auke on täis terve Eestimaa. Eriti ohtlikud on need talvel, jäädes lume varju. Hooaeg on algamas. Kohalike omavalitsuste inimesed, asutuste juhid ja eramaaomanikud, vaadake oma valdused üle! Võtke
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Maa magnetväli Referaat Õpetaja: **** Õpilane: **** | 9a Tallinn 2007 Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55 ± 0,05 miljardit aastat. Ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg. Justkui hellitavalt kutsume teda oma koduplaneediks. Veidi aga üle ühe kolmandiku massist moodustab 1,9×1024 kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakor...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
Kalu kasvatatakse 3 kuni 4 aastat ujuvates sumpades, eesmärgiga kasvatata tuunikalu 30-70 kilogrammini. Tootlikkuse tase on määratud muutuva väikeste kalade hulgaga, mis on igal aastal saadaval. Tuunikalade suremus on jätkuvalt kõrge tingituna stressist ja naha kahjustustest. Samuti saavad tuunikalad haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Probleemiks on saanud noorte kalade väljapüük, seoses millega on drastiliselt langenud tuunikalade looduslik taas toodang. Alles 2002.a. õnnestus uurijatel sundida emane tuunikala, kes oli aretatud ja kasvatatud vangistuses, vangistuses ka kudema. Seega saadi võimalus kasvatada noorkalu sumpade tarvis ja polnud enam põhjust püüda loodusest noorkalu. Lõhe kasvatus: Lõhede kasvatamine toimub kahes järgus. Lõhemari viljastatakse magedas vees, kus toimub ka kala noorjärkude areng ja kasv. See protsess toimub haudejaamas. Peale 12-18 kuud on noored lõhed (smoldid) valmis laskuma merre. Meres toimub nende
peegelpilt ikkagi lihtsalt valet pidi? Kaheldamatu on aga see, et Freud teisendas inimesesse suhtumise põhialuseid. Freudismi kriitikud heidavad meetodile nii kirjandus kui ka folklooritekstide analüüsi puhul ette ühekülgsust ning soovitavad vaadelda teoseid neist enestest lähtudes, mitte kohaldades nende uurimiseks teiste teaduste kogemusi. Ka ei saa folklooritekste ammendavalt analüüsida positivistliku äraseletamise varal (Peep 1978:144). Olgu naljade uurijatel kuitahes erinevaid arusaamu nende tõlgendamisest, ühes on kõik ühel meelel: naljade põhiolemusse kuulub mängulisus ning rõõm. Ehk Freudiuurija Marthe Roberti sõnadega: Naljade psühholoogiline tähtsus seisneb rõõmul, mida nad valmistavad ja nagu iga lõbu, nii viivad ka naljad täiskasvanuid nukralt, kuid tõsimeelselt tagasi lapsepõlvemängude juurde. Kuid lõpetada ei saa ilma psühhoanalüütilisele naljakäsitlusele mingitki hinnangut andmata. Võib ju küsida, on
Maa magnetväli Maakera magnetvälja tekitavad elektrivoolud Maa tuuma sularauast koosnevas väliskihis Maa keskmest 1200 kuni 3000 km kaugusel. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Maa magnetväli meenutab tavalise sirge magnetvarva välja ja on üldjoontes üsna sümmeetriline. Nagu magneeditud terasvarval, on ka maakeral magnetpoolused. Maakera magnetiline põhja- ja lõunapoolus ei ühti geograafiliste poolustega, vaid näiteks magnetiline põhjapoolus asub praegusel ajal Kanada põhjaosas. Kompassi põhjapoolus osutab punkti, mida nimetatakse magnetiliseks põhjapooluseks, lõunapoolus aga punkti, mida nimetatakse magnetiliseks lõunapooluseks. Pooluste asend muutub pidevalt, kuid üsna aeglaselt. Tegelikult erineb maakera magnetväli siiski tublisti magnetvarva väljast, sest ta vormub päikesetuule survel. Päikesepoolsel küljel ehk p...
kirjakeele sõnavara allikate ja selle kujunemise ebapiisav uurimine.(Rätsep 2002:49) Seitsmest põhiprobleemiks kolmel peatun pikemalt. 2.1 Esimene põhiprobleem Rääkides sõnade päritolust kasutame terminist sõna avaralt. Tegelikkuses saame vanemate sõnavararühmade puhul arvestada ainult ühistüvesid, millest hiljem soome-ugri keeltes on moodustunud mitmesuguseid sõnu kitsamas tähenduses. Seetõttu on uurijatel tarvis meeles pidada eriti uuemate sõnakihtide uurimisel seda, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. Andrus Saareste arvas kunagi, et eesti keeles on ühtekokku umbes 6 000 erinevat sõnatüve. Sel juhul on arvestusest kõrvale jäänud hilised võõrsõnad. Rätsep usub, et kui läbi sõeluda murdesõnavara ja ka rahvalaulude sõnavara, siis peaks see arv olema tunduvalt suurem. Sõnavara suuruse määramisel on keeruline ka
Risto Sulu Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees Eesmärk ja probleemiasetus: Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis kas piiras, või soodustas selle autonoomse linna tegemisi
tänapäevamaailmas on see pigem harv nähtus. Keelekontaktide mõjul toimuvate muutuste tõttu on jällegi raske teha üldistusi, sest uurimismaterjal pole stabiilne. Evansi ja Levinsoni (2009: 437439) sõnul pole siiani välja mõeldud keelelisi universaale ehk üldistusi, mis kehtiks tõepoolest kõigi keelte kohta, nii et neis ei saaks ei kahelda ega ka neile vastuargumente leida. Nad leiavad, et see pole võimatu missioon, ent siiani pole sellega hakkama saadud ning uurijatel on sinnani veel pikk tee. Raske on leida keelte vahel ühisosi, kui need oma olemuselt niivõrd erinevad, nagu näiteks viipekeel(ed) ükskõik mis nn tavakeelega võrreldes. Siiani esitatud universaalid pole mitte absoluutsed, vaid statistilised. Evansi ja Levinsoni (2009: 433) meelest on keelte puhul on pigem selle bioloogiline ehitus (st kõnelemis- ja kuulmissüsteem) universaalne, üldistatav, mitte süntaks, millele Chomsky keskendus
ajaks keha maalingutega katta. Üsna uskumatu, kuid tõsi, et nende harjumuspäraseks toiduks on puudejuuri uuristavad mardikavastsed. Neid lihavaid tõuke süüakse kas toorelt või kuumade süte peal küpsetatult. Maitselt meenutavad nad õlikat pähklit ning on väga toitvad. Inimene kõrbes Kõrbed on inimesi huvitanud sajandeid. Tihti oli kõrb varanduse ja kuulsuse ihkajatel viimane rännupaik. Ilma toiduta tulevad kõrbes toime vaid sealsed elanikud, uurijatel tuleb aga varuda tohutul hulgal vett ja toitu. Põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett, eelkõige kõrbet läbivate jõgede ääres või oaasides, kus on allikaid ja kaevusid. Kui oaasid välja arvata, on kõrbealad loomulikult hõredalt asustatud. Vanades kõrbeasulates on kitsad ja kõverad tänavad ning lameda katusega majad, mille akendeta seinad ja savimüürid jäävad tänava poole. Elamute siseõuedes on aiad ning kaevud. Kõrbeelanike
avati pidulikult järgmisel aastal. Tänaseks on rekonstrueeritud 50 % hoonest. Valminud on fotolaboratoorium, II korruse hoidlad, uurimissaal, järge ootavad 80-kohaline kinosaal ja esimese korruse hoidlad. Filmilaboratooriumisse on seadistatud filmide ultraheliga puhastamise masin. Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal muutusid suures osas ka arhiivitöö põhialused. Fondide lahtisalastamine algas juba 1987. aastal. Uurijatel on arhivaalidele vaba juurdepääs juhul, kui seda lubab arhivaali tehniline seisukord ja kui kasutamist ei piira eraomandiga seotud lepingulised suhted. 1999. aastast on Filmiarhiiv Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Filmiarhiiv Nagu ajaloo peatükis ütlesin, siis filmiarhiiv on eriarhiivina Rahvusarhiivi struktuuriüksus eritüübilistele teabekandjatele jäädvustatud arhivaalide kogumiseks ja säilitamiseks. Filmiarhiiv täidab Arhiiviseadusega avalikule arhiivile pandud ülesandeid.
lehma, kitsi ja head elu, aga sellise hinnaga ei peaks seda mitte keegi saavutama ega isegi mõtlema selle peale. Kindlasti mängivad varasemad suhted perekonnaga ka suurt rolli. Ehk oli ema poolt antud käsk, et mees peab midagi kindlat saavutama (lehm ja kitsed) ajaski mõistuse segamini. Tahtis ennast teostada, heast küljest perele näidata, kuid läks liiale. Pingelistes olukordades on kerge murduda. Olles nii tasane ja märkamatu oli uurijatel raske õiget inimest tuvastada, kuid tänu noorukite nutikusele sai õige tapja leitud ja peategelased ühe suure kogemuse võrra täiskasvanumaks. 9 6. SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON Varem mingil määral mainitud kihistumine joonistub filmis välja vägagi selgepiiriliselt. Enamus sündmustikku toetub võimule, prestiižile ja omandile. Lütseum kui aadlikele mõeldud kool annab edasi sõnumi kõrgest staatusest. Õpetajad ja teenrid selles
Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistat...
Kas isikul on õigus ise ennast kaitsta?- kui soovib, siis jah. 9.Erapooletuse, sõltumatuse ja kompententsuse printsiip- erapooletuse põhimõte on oluline, sest kui isik on nt kedagi tapnud, siis uurija peab säilitama erapooletuse ka selle isiku suhtes. Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kompetentsus ennekõike tähendab seda et kohtueelses menetluses on uurijatel teatud kompetentsi nõuded, uurijana ei saa tööta iga inimene, kes tänavalt lihtsalt tuleb, peab olema vähemalt sisekaitseakadeemia haidus. Õiguskaitseorganid enda töötajate kvalifikatsiooni tõstmisega pidevalt tegelevad. Ka advokatuur hoolitseb enda töötajate kvalifitseerituse eest. 10.Süütuse presumptsioon- PS §22 kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne kui on jõustunud tema kohta kohtulahend. Seda rikutakse silmapaistvalt palju
Äärealased isendid on nõrgemad ja nooremad ei ole veel piisavalt osavad. Kapibaarade parim kaitse on eest ära joosta vette, sinna jaaguar üldjuhul järgi ei roni. Antud närilised suudavad vees end väga hästi varjata, kuna nad suudavad enamus oma kehast hoida pikka aega vee all ainult silmad, ninasõõrmed ja kõrvad on veest väljast, kuid kuna need on kõik pea ülaosas, siis on kokkuvõttev väga väike osa vee peal. Nad on nii head vees varjajad, et uurijatel on tekkinud vaidlus selle üle, kui kaua suudavad nad püsida üleni vee all osad väidavad, et ainult 15 sekundit, kuid siiski enamus on täheldanud et neil on võimalik sukelduda vee alla lausa 5 minutiks. Igal juhul nende võime pikka aega olla vees, on tõestanud väga hea ellujäämise mehhanismina. Lisaks puumale ohustavad neid veel erinevad metsikud koerad, anakonda, erinevad kaslased ja muud suuremad kiskjad. [] Joonis 6 Suurim näriline ujumas (http://www.amersol.edu
Järgmiseks avastatakse see folkloor kellegi rühmavälise poolt ja seeläbi saab folkloor ka definitsiooni. Välise huvi tõttu hakkab rühm ka ise märkama oma tegevuses folkloori ja seda kirjeldama. Tekib inimlik suhe uuritava ja uurija vahel, mis on alus folkloori kogumiseks ja uurija ja uuritava vaheliseks koostööks. 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Pärast esimese elu etappe on uurijatel olemas kogutud/arhiveeritud materjal, mis hakkab elama „teist elu“. Arhiivimaterjal pannakse uude konteksti või uutesse žanritesse. Kasutatakse folkloorset ainest väljaspool kultuurilist konteksti, milles see loodi (folklorism). Folkloor saab uue hingamise tänapäevases võtmes näiteks muusikas, festivalidel, kunstis (Trad. Attack, viljandi folk, tootmisettevõte Etno, Simon and Garfunkel). Kunstnikud võtavad uurijakogukonna rolli üle, uurivad ainest uuel eesmärgil
Uurimuse tulemused näitasid, et mängurõõmu ja ideede voolavuse vahel valitses seos. Wallach ja Kogan uurimuse tulemused näitasid, et kreatiivsus on seotud intelligentsusega ja et rikas ning mitmekesine mängumiljöö soodustab loovuse ilmnemist. Hurt ja Bhavnan jaotasid lapsed uute mänguasjadega mängimise põhjal kolmeks: uurijateks, leidlikeks uurijateks ja mitteuurijateks. Selgus, et mõlemast soost leidlike uurijate loovus testide tulemused olid paremad kui uurijatel või mitteuurijatel. Ka näitasid tulemused, et üldiselt olid poisid loovus testide täitmisel paremad võrreldes tüdrukutega. Uurimus näitas, et tüdrukutest mitteuurijad olid enam pinges, tagasihoidlikud ja kinnised ning poisid - mitteuurijad samuti väheaktiivsed ja loiud võrreldes teiste mängijatega. Sutton-Smith leidis, et tüdrukud loovad uusi mänguideid nn naiselike mänguasjadega, näiteks
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
kui sekundaarse emase pesakonna eest. Esimene on seega viimase jaoks jaoks osaline despoot. Niisugustel puhkudel on raske aru saada, kas sekundaarsed emased käituvad ideaalselt vaba jaotuse mudeli kohaselt või rakendavad nad parim-halva-mängu-juures- mudelit, kuna neile vaba partnerit lihtsalt ei jätkunud. Erinevad uurijad on erinevate liikide puhul tulnud erinevatele järeldustele. Näiteks õnnestus ühtedel uurijatel ühe must-kärbsenäpi asurkonna puhul tõestada, et sekundaarsetel emastel lennuvõimestus keskmiselt sama palju poegi kui monogaamsetel emastel, kuigi primaarsed emased olid kõige edukamad. Selline tulemus viitab selgelt vähemasti osa emaste käitumisele ideaalselt vaba jaotuse mudeli kohaselt. Lõpuks ei maksa ära unustada, et organismid lähtuvad oma otsustustes paljudest piirangutest. Ressursid territooriumil ei pruugi alati olla ainuke tegur, mille alusel tehakse paarumisotsustusi
gioosses maailmapildis (mis oli ju iseenesest üks ja seesama!) kohta reaalse elu varjukülgedele (Stadnikov 1998a: 319). Teiselt poolt ei tohi alahinnata tema soovi saavutada poliitilist ainuvõimu, elimineerides selleks mõjukad poliitili- sed grupeeringud (Amoni preesterkond, vana aristokraatia ja korrumpeeru- nud kõrgametnikkond), samuti piisas tal otsustavust rakendada repressiivabi- nõusid, mille toel suutis ta niigi kaua valitseda. Siit nähtub, et uurijatel, kes on püüdnud näidata, et Ehnaton kasutas Atoni kultust Amon-Ra preesterkon- na allasurumiseks ja kuningavõimu ülimuslikkuse taastamiseks, võib olla olu- lisel määral õigus (nt Redford 1984). 116 www.folklore.ee/tagused Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast Analüüs Vaadelgem nüüd Amenhotep IV valitsemisaja poliitilist situatsiooni siinkirju-
juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal. Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute koguarv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja kõigi arreteeritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud. Vangistamisotsuse langetasid enamikel juhtudel Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse või NKGB kohalikud töötajad oma ülema nõusolekul. Otsused kinnitas siseasjade rahvakomissar Boris Kumm, kes määrati 1941. aasta veebruaris riikliku julgeoleku rahvakomissariks, või tema asetäitja Aleksei Skurin. Arreteerimised sanktsioneeris
ravi või uurija erialakaaslastele. Üldjuhul paluvad uurijad eetiliste dilemmade vältimiseks juba varem uuritavatelt kirjalikku luba seoses info avaldamisega kolmandatele osapooltele. Samas võib tekkida probleem kui uuritava elus oluline isik (nt arst või õpetaja) palub infot osaleja kohta, väites, et see on osaleja abistamiseks vajalik. Samuti kui andmeid nõutakse välja kohtumäärusega. Seega on delikaatsete teemadega tegelevatel uurijatel väga oluline uuritavaga põhjalikult läbi arutada seaduslikud nõuded ning olla kindel, et kogutud andmed on moodusel, kus konkreetsete isikute äratundmine on võimatu. Lisaks on võimalik uuritavate anonüümsuse reeglit rikkuda ka seoses uurimuse avaldamisega. Kuna käitumuslikes teadustes on üldjuhul andmed esitatud keskmiste kujul ei ole anonüümsuse reegli rikkumist karta. Samas kui tegemist on tuntud isiku üksikandmete või ka
juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal. Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute kogu- arv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja kõigi arretee- ritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud. Pärast Eesti ametlikku liitmist NSVLiga arreteeriti inimesi 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta sügiseni sarnaselt mujal NSVLis kehtinud korraga. ENSV Siseasjade Rahvako- missariaat (NKVD) asutati 29. augustil 1940. aastal vastavalt NSVLi Siseasjade Rahvako- missariaadi kirjalikule korraldusele nr. 001067. 1941. aasta veebruaris ja märtsis eraldati
–müügis olev liha või toode peab vastama ostja soovidele ja oodatavale kvaliteeditasemele ELUSLOOMA KVALITEET – RÜMBA KVALITEET – LIHA KVALITEET – LIHASAADUSTE KVALITEET Jälgitavus - võimalus jälgida sellist toitu, sööta, toidulooma või -ainet, mis on mõeldud kasutamiseks toidus või söödas või mille puhul eeldatakse sellist kasutamist, kõikidel tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel. Jälgitavuse põhieesmärk : Tagada toidu ohutus, võimaldades uurijatel määrata kindlaks toiduohutusega seotud probleemi täpne allikas. Aitab kontrollida ka toodete märgistamisel esitatavat teavet – veenduda toote päritolus, tootmismeetodites jne. 4.Ohutu toote saamise eelduseks olevad tegurid (3) Ohutu tooraine + ohutu protsess + ohutu personal 5. Ohutu toidu mõiste Toit, mis ettenähtud viisil tarvitades ei põhjusta inimese haigestumist ega tervise halvenemist. 6. Toidu mõiste
allikatest pärineva materjaliga). 3. Uurimuse läbipaistvus ja korratavus: · selgita oma andmekogumise ja analüüsimeetodeid sel määral, et veenda sama ala spetsialisti uurimuse loogilisuses, aususes ja kohasuses; · demonstreeri seda, kuidas järeldusteni jõudsid, ka analüüsi esitamisel. UURIMISEETIKA Eetikaks nimetatakse moraalipõhimõtteid ja väärtusi, mis mõjutavad uurija või uurijate rühma uurimistegevuse teostamise viisi. Uurijatel on moraalne kohustus selgitada oma küsimusi ja leida neile vastused ausalt ja korralikult. Põhimõte: uuringud ei tohi kunagi kahjustada inimväärikust. Uuringus osalejad peavad selleks eelnevalt andma informeeritud nõusoleku ning osalema vabatahtlikult. Igal inimesel on õigus uuringutes osalemisega nõustuda või sellest keelduda, sealhulgas uurimisprotsessi vältel. Uurija kohus on andmed säilitada nii, et need ei võimaldaks uuritavaid identifitseerida.
Neist sai eesti rahvas. Aga osa sest rahvast ei mõelnud sugugi nii nagu need kärsitud hõimlased, kes laia ilma õnne otsima läksid. Nemad jäid Uuralisse, muist aga Siberisse. Ja seal elavat nad praegugi. 1.1 Asutusajaloost ja kultuurist Omi asunduse elanikkond kujunes esmalt Vene tsaari poolt väljasaadetuist ja sai täienduse hiljem väljarännanuist. Esimeseks luterlaste kolooniaks Siberis sai Rõzkovo, asutatud umbes aastal 1804. Küla asutajate ja asutamisaasta suhtes on uurijatel olnud eriarvamusi, kuid enim on Rõzkovo esmaasukaiks peetud Ingerimaalt Jamburgi maakonnast välja 1A. Jürgenson "Siberiga seotud eestlased teisel pool Uuraleid"1998, lk 6-7. saadetud talupoegi. Pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1820. aastatel hakkas külasse tulema ka eestlasi2. Tsaari ukaas (1845) määras Lääne-Siberis elavate luterlaste asupaigaks Rõzkovo. Sestpeale kasvas asunduse elanike arv kiiresti. Pikka aega olid eestlased Rõzkovos enamusrahvuseks
energia-töö- võimsuse ja perioodiliste liikumiste osadeks. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nimetatakse füüsikalisteks suurusteks. Igal füüsikalisel suurusel on: 1) oma mõõtühik, 2) seda saab mõõta kas otseselt mõõteriistaga või kaudselt valemi abil arvutades ja 3) seda saab väljendada arvuliselt. Valemeid, mida kasutatakse füüsikaliste suuruste arvutamiseks tuleb käsitleda nagu mudeleid, mis kehtivad vaid kindlates tingimustes. Et uurijatel oleks üksteisest kergem aru saada, on maailmas välja kujunenud enam-vähem ühtne füüsika keel, milles füüsikalised suurused on ühte moodi defineeritavad ja neid tähistatakse ühesuguste tähistega või sümbolitega. Sellisel juhul on ka arvutusvalemid, kui mudelid, ühesugused ja kõigile mõistetavad. Näiteks oled sina põhikoolis juba õppinud järgmisi füüsikalisi suurusi ja tead ka nende ühikuid rahvusvahelises ühikute ehk SI-süsteemis:
Suured tsivilisatsioon määravad kõik, primitiivsed inimesed sörgivad kusagil sabas. Pole üldist kultuurimuutuste teooriat Rakendus ja eetika Rakenduslik külg: Rakendusetnoloogia ja antropoloogia all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille abil etnoloogid ja antropoloogid saavad mõjutada praktiliste probleemide lahendamist eri ühiskondades. Koostöö võib toimuda praktiliselt kõigiga. Ühiskond peab olema valmis, et aktsepteerida seda, mida tavaliste kultuuri uurijatel pakkuda on. Kui distsipliinid on väga rakenduslikult alguse saanud. Pärast II ms on domineerinud akadeemiline suund, et me teeme rohkem teadust. 1990-ndatest rakenduslikud sfäärid tulevad aina rohkem esile. Millised siis võivad rakendusvaldkonnad olla: majandus, arhitektuur, kriminaalõigus, tööhõive, põgenikud, linna planeerimine, looduskaitse jnejnejne, rakendusvaldkonnad on lõputud. Rakendusvalkonnad on ette nähtud kohalike kogukondade abistamiseks nende sotsiaalsete ja
Äärmustest hoiduv. Demokraatliku riigi õigus saab üldjoontes lähtuda kas üksikindiviidist või avalikust huvist. Ühel juhul sunnitakse inimesi individualismile, kuis igaüks peab seisma enda eest ise. Teisel juhul sunnitakse inimene alluma kollektivismile, piirates inimense vaba tahet. Aristotelese eetika järgi võiks ja peaks sellisel juhul eelistama nende äärmuste vahepealset keskteed. III RAAMAT: „Valik“ Loomutäiuse uurijatel on vajalik määratleda seda, mis on vabatahtlik ja mis mitte. Mis on vastu tahtmist tundub sündivat sunni või teadmatuse läbi. Sunniviisiline on see, mille lähtealus on väljaspool. Vabatahtlik on see kui tegu valitakse vastavalt hetkevajaduse eesmärgist – lähtealus tegutsemiseks on sellisel juhul iseendas. Kui tööandja sunnib Teid millekski seadusevastaseks – kas siis inimene on oma valikus vaba või mitte? Ühest küljest ei tahaks ju vastavalt käituda
et uuritavad ei suuda uurijat omaks võtta. Kahjuks pööravad antropoloogid suuremat tähelepanu ühiskonna eliidile, kuna näiteks kokad, õpetajad jne. on liiga hõivatud ja kinnised. Selline uurimismeetod võtab palju aega. Samuti analüüsimine. Selline välivaatlus võib osutuda äärmiselt isiklikuks. TEOORIA JA ANDMED Ükski teadus ei saa põhineda ainult teooriale ega faktidele. Uurijatel on induktiivne dimensioon. See koosneb võõras keskkonnas kohanemisest, vaatlemisest, analüüsimisest, informatsiooni kogunemisest selle kohta mida inimesed ütlevad ja teevad, millised on nende kombed. Selle kõige kõrval arvestatakse ka teooriaga. ANTROPOLOOGIA KODUS Sotsioloogia on keskendunud mõistmisele, kritiseerimisele ja ühiskondade analüüsile. Välivaatlus on saanud antropoloogide jaoks tavalisemaks alates 1960st. 1
lisaebamugavusi ega lisakohustusi ei tekita, nendega ühendust ei võeta. Erinevatest allikatest pärinevate üht iskut puudutavate andmete kokkuviimiseks on andmekogumise faasis vajalik töötamine isikustatud andmetega. Andmekogumise lõppedes andmed anonümiseeritakse, andmeanalüüs toimub isikustamata andmetega. Uuringu tulemused esitatakse üldistatult. Isikustatud uuringu andmeid ja muid uuringuga seotud elektroonseid materjale hoitakse turvatud ITK serveris, kuhu on ligipääs ainult uurijatel ID-kaardi alusel. Andmete edastamine toimub elektroonselt ja krüpteeritud kujul. Kuna uurimistöö iseloomust tulenevalt pole võimalik patsientidelt uuringus osalemiseks nõusolekut küsida, on eetikakomitee kooskõlastuse saamise järgselt kavas taotleda uuringu läbiviimiseks Andmekaitse Inspektsiooni luba. 10. LÄBIVAATAMISEKS LISATUD DOKUMENDID (+ kuupäev) Uurijate CV-d 51 Lisa 8 Andmekaitse Inspektsiooni luba
Akadeemilised probleemid Töö Probleemsed suhted Enesehinnang Enesehinnang Ainete tarvitamine Traumad, õnnetused Taksonoomia. Häirete klassifikatsioon. Milleks üldse klassifikatsioon? Et oleks infot, mingi kindla probleemi tüübi kohta. Epidemioloogilise info koondamine. Ühine keel uurijatel ja klinitsistidel. 43 Komorbiidsus. Häiretest rääkides on reegel see, et need käivad mitmekaupa.Nii komorbiidesed häired, arenguhäired, vaimse tervise häired, häire või probleemi mõju. Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired. Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng. 5-12a kuni 33% Poisid>Tüdrukud (3:1). 28% on kerge probleem; 39% keskmine ja 12% tõsine.
uurimisobjektiks on inimene. Neoklassikaline käsitlusviis e. inimeste juhtimine arenes osalt tänu praktiseerivate juhtide tähelepanekutele, et juhtimise klassikalise käsitluse seisukohtadega ei saavutata alati täielikku efektiivsust ja harmooniat töökohal. Juhid puutusid kokku probleemidega, kus alluvad ei käitunud selliselt nagu nad oleksid pidanud käituma lähtudes klassikalise teooria seisukohtadest. Seega uurijatel tekkis huvi, kuidas muuta efektiivsemaks just inimeste juhtimine. Neoklassikalise koolkonna esindajad lähtuvad seisukohast, et inimene pole mitte niivõrd omaette tegutsev indiviid organisatsioonis vaid organisatsiooni aktiivne liige, kes võib tegutseda ettearvamatult. Keskendutakse inimeste, töö ja organisatsioonivahelistele suhetele. Et muuta töötajate tegevus sihipäraseks ja ette planeeritavaks, tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid
hellase kultuur (16501100 eKr). Osaliselt kattub Mükeene kultuur juba kesk-hellase II ja III perioodiga. Mükeene kultuuri keskus oli viljakal Argose tasandikul Kreeka mandril. Kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda u 1600 eKr. Mükeene kultuur ise jaguneb järgmiselt: vara-mükeene (17001550 eKr), kesk-mükeene (15501400 eKr) ja hilis-mükeene (14001100 eKr). Ent selle dateerimises on eri uurijatel palju erimeelsusi. Mükeene kultuuri võib käsitleda kui Hellase kultuuri hilist järku. Kultuuri nimi Mükeene linnast Peloponnesose poolsaarel Argolise maakonna kirdeosas. Mükeene sai alguse linnusest, kasvas linnaks. Teised tähtsamad linnad: Tiryns, Argos, Pylos. Mükeene kultuuri mõjud olid laiemad, ulatusid teistesse Kreeka maakondadesse. Vanimad asulakohad Argose lahe ranniku viljakal tasandikul Lerna asula. Omaaegsel mererannal, kuid oli soodsas kohal ka maismaateede suhtes
Oluline on esivanema küsimus. Kaks võimalust: 1. esivanemaks on keegi reaalne isik, kes on kunagi elanud ja klanni liikmed oskavad seletada, millises sugulussidemes nad on selle konkreetse esivanemaga selline reaalne sugulus. Suuline pärimus. See seletamine legitimeerib kuuluvuse klanni. Võib juhtuda nii, et nad ka eksivad selle seletamisega, samas ei ole kindel, et nad 100% täppi panevad. Oluline on see, et nad ise usuvad sellese geneoloogiasse. Vahel on võimalik ka uurijatel kontrollida, tegelikke andmeid nt on dokumendid, mille abil on tõestatud, et kuni viis põlve mäletatakse korrektselt, kuid pärast seda hakatakse sassi ajama. Tavaline efekt on see, et kaugemaid esivanemaid ei mäletata, minnakse edasi hüpetena. Sellist nähtust nimetatakse geneoloogia teleskopeerimiseks (kui osad esivanead jäetakse vahele) toob esivanema lähemale kui ta tegelikult on. 2. Inimesed usuvad, et neil
Mead monteeris need üksi v koos abilistega. Talletades visuaalset infot, luuakse materjali ka hilisemateks uuringuteks. Esmakordselt kasutati visuaalseid asju süstemaatilise välitöö läbiviimiseks ja pilte&filme ise kasutati allikana. Hiljem olid Uus-Guineas ja kogusid seal infot, mida hiljem võrrelda Bali saartelt saadud materjalidega. Kultuuride võrdluse sissetoomine tuuakse esile. Subjektiivsete väidete sidumine konkreetsete fotodega, võimaldab uurijatel rekonstrueerida seda välitööd (reflektiivsuse moment tuleb juurde). Tabu, a Story of the South Seas 1931 aasta (Flaherty&Murnau) mängufilm (docufiction). Bora Bora saarel. Tõeline mainstream mängufilm, selgelt välja joonistuvad karakterid, intriig ja ekspressionism. Kuigi film räägib eksootilisest kogukonnast, kes asuvad kaugel, siis kuivõrd usutav selline pilt tegelikult on. Paljud näitlejad olid kohaliku päritoluga,
Mead ise on hiljem samu fotosid kasutanud hoopis teiste teemade uurimisel, seega foto ja film on korduvkasutavad. Fotosid vaadates saab ise jõuda mingite järeldusteni. Teel Bali saarelt tagasitulles jäid veel 6 kuuks Uus-Guineasse ja filmisid seal võrldusmaterjali, mida Bali saarega võrrelda. Kultuurivõrdluste sissetoomine on toodud positiivsena esile. Subjektiivsete väidete sidumine (päeviku märkmed) fotodega võimaldas Bali kultuuripilti dekonstrueerida. Võimaldab teistel uurijatel tõestada, kas andmed on adekvaatsed või mitte. ,,Tabu: a story of the south seas". Etnograafiline mängufilm, autori saksa rezissöör R.W,Murnau ja Robert Flaherty. Film viib Prantsuse Polüneesiasse, BoraBora saarele. Tõeline mainstream mängufilm, selgelt väljajoonistuvad karakterid, intriigid ja ekspressionism. Kuigi mängufilmid räägivad eksootilisest kogukonnast kaugel, siis tekib küsimus kuivõrd usutav selline pilt on. Juba alguses öeldakse et tegelased on põlisrahva esindajad
kadrilaulud) või üksikisik (karjaselaulud, koduste tööde laulud, hällilaulud). Kuigi Eestis oli mäletataval ajal ülekaalus naiste laul, on ka meestel olnud rohkesti laulmisvõimalusi. Lääne-Eestist on teada mehi, kes tegutsesid pulmalaulikutena. Setus püsis meeste regilaulutraditsioon veel 20. sajandil. Laulda võidi liikudes. Väga vana nähtus on laulmine sõõris liikudes (Kihnus). Rohkesti oli tantsulise liikumisega laule Setus. 5.5. Liigitus Regilaulude liigitamises on uurijatel olnud erimeelsusi, sest arvestada tuleb mitmesuguseid tunnuseid. Liigituse jaoks on kõige olulisemad laulude otstarve ja teema, kuid need ei tarvitse omavahel kattuda (tööl lauldud laulus ei kõnelda alati tööst). Laulude otstarve võis aja jooksul muutuda või Eesti eri osades erineda. Viiside iseloomustamiseks on kõige otstarbekam jagada laulud temaatilis-funktsionaalseteks rühmadeks, st arvestada nii laulude sisu kui laulmise olukorda
uurijatele saadaval. Ametkondade vaheline komisjon, kes neid salastatud dokumente läbi vaatavad - otsustatud sel moel, ki 1 osapool ütleb, et 1 dokument ei kuulu avaldamisele, siis tegelikult jääb kogu see säilik salastatuks. Teiselt poolt selline protseduur on väga aeganõudev - kui sellise tempoga lahtisalastamine edasitoimib, siis võtab see aega u 200 aastat. Olukord selline, et paljud need dokumendid, mis olid uurijatel kättesaadavad 90. aastate keskpaiku on uuesti salastatud. Lisaks on oluliseks takistuseks ka see, et tehakse mitmetes arhiivides vahet välismaa ja Venemaa enda uurijate vahel. Toob kaasa selle, et paljusid dokumente pole võimalik kasutada. Teatud arhiivides on ka muud piiranud, tuleb vastavad paberid kaasa võtta. Lisaks teatud arhiivide puhul tuleb tavalisele koopiatasule juurde lisatasud juurde. Ei ole võimalik vabalt kõiki
Õiguskaitsetöötajad aga peavad ennast sageli headeks vale avastajateks. Probleemiks on piisava tagasiside puudus. Kõige parem ja efektiivsem tagasiside on aga ühel kontingendil (Vrij ja Semin, 1996), nimelt kurjategijail. Kurjategijate subkultuur on seotud sagedama valetamisega kui tavaline (seaduskuulekas) keskkond ning et selles edukas olla, tuleb olla hea vale äratundja. Hüpotees leidis kinnitust, vangide hoiakud olid korrektsemad kui üliõpilastel, uurijatel ja mundrikandjatel politseinikel. Kõige sagedasemaks eksimuse aluseks on veendumus, et valetamine ja närvilisus (nt politseile tunnistusi andes) korreleeruvad positiivselt. Tegelikult suudetakse oma närvilisust enamasti mitte välja näidata. Tabel vale avastamise võime kohta (%) tõde vale kokku Õiguskaitseteenistused, kogemustega 64 42 52 Õiguskaitseteenistused, uued 53
Op juures viibisid kuningad isiklikult. Juhhan III viibib siin pikemalt, järgmine on hertsog Karl ( Karl IX), Gustav II Adolf. Siis tuleb väike paus, siis tuleb siia Karl XII. Karl XII on pidevalt lahinguväljal. Kokku 16 a siin. valitsemisega seoses siin viibinud kõik riigikantslerid. Kõige tähtsam ja raskem ametikoht oli kindralkuberneri amet. Rootsis vaadatati Ingverimaad kui sidet endaga.Kui riigiõiguslikku seisundit vaadata on murekohti. Paljuski muljeid, mis on tek erinevatel uurijatel, riigiõiguslikku suhet vaadatatud kirikupol valdkonnas. Oluline see, et üheski dokumendis ei ole täpselt ikseeritud, milline on emamaa ja provintside suhe. On akte, mis ühte või teist valdkonda puudutavad aga üldist riigiõiguslikku seisukohta pole. Nt aministratiivselt võetuna olid Eesti ja LIiivimaa kindralkubermangu staatuses. Rootsi jaoks moodustavad välisprovintsid8 provitsid , mis pole emamaaga samas staatuses), mõisteti et tegu on välisprovintsidega
raamatukogude jaoks olemuslik ning selle täitmise teevad võimalikuks bibliograafilistes andmebaasides otsingut võimaldavad avalikud elektronkataloogid. Hiljuti loodud ressursikirjeldussüsteeme on täiustatud need võimaldavad näiteks integreerida bibliograafilisi andmebaase selleks mõeldud lüüside (MetaOPACide) kaudu ning digitaalse ja digiteeritud ainese täistekstotsingut (ainese kandjate märksõnastamine). Lisaks sellele võib uurijatel abi olla veebilehtedest, mille kaudu võimaldatakse sidusat bibliograafiaotsingut (virtuaalsed infoletid). Käsitletava eesmärgi täitmine tipneb sidusalt pakutava bibliograafilise infoteenindusega. Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) saavutatakse, pakkudes erialaseid vahendeid, näiteks informatsiooni raamatukogu- ja infoteaduse kohta, s.h ka tõlgitud kujul ning spetsialistide mõeldud võrke (intranet), kust töötajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
