..................................................................... 5 KASUTATUD MATERJAL:......................................................................................7 2 Infoühiskonnas kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem, kasvavad riikidevahelised kaubavood ja riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks. Infoühiskond- mis see on? Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline
Infoühiskond Koostas: Daniel Vasetski 12d Mis on infoühiskond? Infoühiskond  ühiskond, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist Algus 1990. aastal Peamine tunnus  arvutite massiline kasutamine, kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused Informatsioon  pilt, tekst, video või heli Mis on infoühiskond? Meedia  infoühiskonna põhiline kujundaja Traditsioonilised meediakanalid  ajalehed, raadio, televiisor Tänapäeval aga põhiline meediakanal  Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16
Infoühiskond Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse
ÜHISKONNA ARENG Ühiskonna arengut iseloomustatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. valitsemise järgi  diktatuur ja demokraatia 2. majanduse ja tehnoloogia arengu järgi industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal  heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne  1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned:
INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur. Möödunud kümnendi algul oli eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamine, ...
* tööstuslik kaubatootmine Teadmusühiskond: * rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises * vabam töökorraldus * vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus * loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada oma teadmisi * inimõiguste unnustamine Infoühiskond: Ühiskonnad: * infotehnoloogia * tööstus- ehk industriaalühiskond * kommunikatsioonivahendite arendamine * postindustriaalühiskond * info massiline ja kergesti kättesaadav * infoühiskond 1.2 Heaoluriik * teadmusühiskond 1
areng levinud Transpordi ja Vähe arenenud Sai rohkem Hästi arenenud, side areng sailiikuda ainult arenenud sai paljuerinevaid maas ja vees juba liikuda transpordi võimalusi mujalkui maismaal Areng euroopas Arenes euroopas Arenes 20 Infoühiskond on 15 saj. sajandil, enamus enamus arenenud Tänapäeval väga riikides riikides vähestes riikides Agraarühiskond Tööstusühiskond Infoühiskond
Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne- Eur, P-Ameerika. Riigi osa majanduses on madalam. Hästiarenenud metsanudskompleksid ja intensiivne põllumajandus. Fossiilsed kütused, päikese-, tuule- ka vee energia. Transport muutub odavamaks ja kiiremaks. Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse ja kehtib ühtne maailmamajandus.
3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika ja teaduse revolutsioon, õigused ja vabadused, demokraatia areng, klassiühiskond, inimeste liikuvus, linnastumine, hariduse ja kultuuri tõus Infoühiskond Kõrgtehnoloogia tootmine, tertsiaarseektor suure tähtsusega,
infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. 11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur?  Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia, et informatsiooni luua, kasutada, edastada, säilitada ja hävitada. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab?  Infoühiskond on ühiskond, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud/peidetud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs informatsioonile ehk teabele.  Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja
enam päriselus vestelda. Seega ohtusid märkamata võib langeda kurikaela, aga ka ülekaalu ohvriks või muutuda eemaletõugatuks. Kuna Eestis on palju ka vaesemaid peresid ei ole neil võimalik arvutit soetada, jääb risk, et elanikkond jaguneb "inforikasteks" ja "infovaeseteks", kellest viimaste puhul tekib oht infoühiskonnas väljatõugatuks muutuda. Kuid nagu ütleb ka vanarahvatarkus, et pole head ilma halvata- võimaldab infoühiskond küll kiiresti saada kõikvõimalikku infot, kuid peidab endas samuti palju ohtusid.
4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus ära -aja-töö asemel tuli tulemus-töö 6. Eesti kohta postindustriaal ingo ja teadmusühiskond -infoühiskond- kuna informatsioon on kättesaadav üle 80% rahvaste, aga kardan et seda ei osata ära kasutada. 7. Heaolu ühiskonna iseloomujooned -resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise -riigi sekkumine majandusse, sotsiaalsete hüvede suur oskakaal -riik on endale võtnud lisaks sotsiaalabi ja majandust reguleerivaid ülesandeid eesmärgiks sotsiaalne õigus. 8. Eesti heaoluriik? (See on arutlus. Siia paned mis ise arvad.) 9. Demokraatia tunnusjooned
Nutitelefon on muutumas kaasaskantavaks arvutiks. Tegevuste arv, mida nutitelefoni abil teha ei saa, on väga väike. Telefonide kaamerad on võimelised tegema paremaid pilte, kui spetsiaalsed kaamerad. Koolis on nutitelefon väga hea abimees igas õppeaines. Keele tundides on kasutamiseks saadaval erineva otstarbega sõnastikud ja matemaatika tundides on telefon taskuarvuti asendajaks. Iga probleemi korral võib leida abiks mõne rakenduse, mis aitab hädast välja. Infoühiskond on toonud juurde palju uusi probleeme. Suurimaks probleemiks hetke maailmas võib lugeda meediat. Meedia teeb iga väikse asja suureks ning tavaliselt on spekulatsioonidega vägagi liialdatud. Erinevate juhtumite, näiteks õnnetuste puhul, avaldatakse teooriaid ja arvamusi, millest ei oskaks palju inimesed eales tulla. Meediat kasutatakse palju ka inimeste manipuleerimiseks. Riikides nagu Venemaa ja Põhja-Korea, kus seis on hetkel väga kriitiline, kasutatakse propagandat
2. Maailma rahvastiku paiknemine territooriumil Tihedalt  India, Aasia kagurannik, P-Ameerika lääne poolne rannik. Kesk-Ameerika saared,Lõuna-Euroopa, Lõuna-Inglismaa. Hõredalt  Põhja-Ameerika põhjapoole osa, Põhja-Aasia, Austraalia siserannik, Põhja- Aafrika, Brasiilia, Gröönimaa 3. Rahvastiku protsessid ühiskonna erinevatel arenduastemel. Traditsiooniline Industriaal Infoühiskond Sündimus kõrge, suremus kõrge I periood - Loomisel sündimus jääb Madal sündimus ja suremus ning (Eriti väikelapsed) Eluiga lühike, iive kõrgeks, suremus aga langeb. rahvaarvu väga aegalane kasv. on madal, rahvaarv püsib stabiilsena. Rahvaarv Euroopas plahvastas. 20 Sündimus reguleeritav. Laste Esineb palavvöötmes. saj. teisel poolel algas osatähtsus väheneb. Inimesed
· Kõrge elatustase · turumajandus · Autode kasv Arenenud tööstusriigid: · USA · SLV · Kanada · Jaapan sõjas kannatatud riikide abistamine: · Valuutafond(IMF) · Marshalli plaan · Maailmapank-said laene 1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng USA poliitilised probleemid ja lahendused: · 1940.a vasakpoolsete rünnak(ohustab USA-d lõpetati) · Mustanahalised(1960.a seadus mis parandas nende elu) · USA pidurduspoliitika(USA lõpetas, sest see vähendas nende uhkust) USA sisepoliitika: · demokraatlik · täidesaatev võim- president · seadusandlik võim- Kongress(esindajate koda ja senat) Reaganoomika
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond:  Masinatega töö  Tarbimine  Linnastumine e. Urbaniseerumine  Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond:
pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda. Kõige selline põhilisem ja olulisem küsimus on kuidas panna majandus tootma end nii, et homsed põlvkonnad saaksid ka kasu
Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, vähe rikkaid, kesklassi teke, vaeseid vähem, palju vaeseid omanikud rikkad spetsialistid 1) Infoühiskond  oluline on suutlikult info hankimine ja selle töötlemine. Oluline on teave, ka argielus. Inimesed haritumad, tarbivad palju infot ja see on kergesti kättesaadav. 2) Teadmusühiskond  ühiskond, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ja oskuslikult kasutatakse. Mõjud:looduse ja keskkonnatasakaalu ohustamine tootmise/tehnoloogiaga.
Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega.- psühholoogia, meditsiin, haridus, sotsiaaltöö, sotsioloogia, juhtimine jne 5
Geograafia kordamine 1. Seleta mõiste - tootmisviis Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal.
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on
Eesti on heaoluühiskond Elu Eesti Vabariigis on elu heaoluühiskonnas. Me oleme olnud iseseisvad  ja selle all mõtlen ma tõeliselt iseseisvad - juba üle kahekümne aasta. Sellest päevast 20. augustil 1991 aastal hakkas kasvama päris oma Eesti ühiskond ning juba praeguseks oleme suutnud välja jõuda heaoluühiskonnani. Meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis, aktiivne ning teotahteline kodanikuühiskond, pidevalt edasi arenev infoühiskond, paindlikud sotsiaalsed toetussüsteemid ning vabaturumajandus. Meil on Eestis heaoluühiskond. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Nagu Ameerika Ühendriikide 16. president Abraham Lincoln on öelnud: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Eesti ühiskonnas me näeme päris palju demokraatiat
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS  hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS  kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- j...
Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) 2. Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust Rändkarjandusega tegelesid mittepaiksed inimesed, kes said koos karjadega ringi liikuda. Põllundusega said tegeleda inimesed, kes olid paiksed, sest põldu kaasa ei vea. 3. Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond 4. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi. Industrialiseerimine levis üle maailma
sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj. viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus Teadmusühiskond- Ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hiunnatakse paindlikust ja innovaatilisust
peamiselt käsitsi. teisterahvamaja Jagunes varaagraarseks ndusharude tootmisviisiks ja arendamise Hilisagraarseks tulemusel. tootmisviisiks. Jaguneb varaindustriaals Infoühiskond informat eks ja tähtsustav ja seda kõi hilisindustriaalse eluvaldkondades ks ning maksimaalselt kasuta postindustriaals (hankiv, tootev, talleta
Saksamaa. Iseseisev industrialiseerumine omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud. Sõltuv industrialiseerumine huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA). Kolonisaatorite tegevusest sõltus kui suur areng toimus. Hilisindustriaalne tootmisviis 1819 sajand. Masinaline suurtootmine. Itaalia, Inglismaa, Parntsusmaa, Madalmaad, Saksamaa, USA. Ressursikolooniad oli vajalikud selleks, et maavarasid kätte saada. Infoühiskond 1970. aatatest alates. Postindustriaalne tootmisviis. Infoühiskond ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdab majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. Tunnused: Vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Teadusliku töö areng. Teadmised hinnanguressurss Geograafiline kaugus ei omandanud enam tähtsust
tegemisele, milleks neil olid paremad  eeldused. Kuna vedu oli kallis kogunes metallimaake  ja fossiilseid kütuseid leiukohtade lähedusse. 19. saj  kiiresti suurenenud kaubavood  jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus  emamaa ja tema kolooniate  vahel. Kõige võimsamad tööstusriigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, tööstus kasvas  ka Venemaal ja Jaapanis.  Infoühiskond 20.saj teisel poolel toimus uus  tehonoloogiline  murrang,  mida iseloomustas  tuuma ja kosmosetehnika areng ning arvuti leitaumine. IKT leitaimine ja kastuselevõtt  tõi kaasa  20.saj lõpus postindustraalse tootmisviisi, mida nimetati infoühiskonnaks. Peamine iseloomustus:  arvutite kasutuselevõtt, ülemaailmsed sidekanalid ja  elektroonilised teenused. Tööstuslik pööre tõiÂ
 Maailmapank 2. Mille poolest erineb maailmamajandus rahvamajandusest ? Maailmamajandus koosneb individuaalsete riikide majandustest, mis kõik on omavahel rohkemal või vähemal määral seotud. Sündmused ühes riigis mõjutavad enamasti ka teiste riikide majandusi. Rahvamajandus on riigi sisene majandus. 3. Milliseid tootmisviise ja ühiskonna tüüpe eristatakse ? Ühiskonnatüübid:  Agraarühiskond  Industriaalühiskond  Infoühiskond Tootmisviisid: 1. Traditsioonilised tootmisviisid  Korilus  Elatusmajanduse olemus  Varagraadne tootmisviis  Hilisgraarne tootmisviis 2. Industriaalsed tootmisviisid  Varaindustriaalne tootmisviis  Hilisindustriaalne tootmisviis  Postindustriaalne tootmisviis 4. Too näiteid oma majanduslikust käitumisest ?
Inimese jaoks: Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused Formaalne haridus aegub väga kiiresti Võime (ümber)õppida Tulevik on enda määrata 16. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks. 17. Mis on infoühiskond? Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist?
Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust? Rändkarjandusega tegelesid mittepaiksed inimesed, kes said koos karjadega ringi liikuda. Põllundusega said tegeleda inimesed, kes olid paiksed, SEST ÜLLA-ÜLLA, põldu ikka kaasa ei vea, kui Sa just KALEVIPOEG või GILGAMES ei ole ;). Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas? Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi? Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele.
Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused Formaalne haridus aegub väga kiiresti Võime (ümber)õppida Tulevik on enda määrata 16. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks . 17. Mis on infoühiskond? ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist?
traditsioonidele tuginevad võimusuhted (monarhia) industriaal- ehk tööstusühiskond  tööstuspöörde tulemusel tekkinud ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik tootmine ja võimusuhete demokratiseerumine teenindusühiskond  ühiskond, mida iseloomustab hõivatute ülekaal teenindussektoris, kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur infoühiskond  20. sajandi viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine valitsemises, majanduses ja igapäevaelus teadmusühiskond  ühiskond, kus valitsemises ja majanduses kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust 2. Heaoluriigi eesmärgid, tunnused ja mudelid Heaoluriik  riik, mis tegeleb aktiivse majandusse sekkumise läbi sotsiaalvaldkonnaga,
Kordamisküsimused 11. kl. Ühiskonna areng ja globaliseerumine. 1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond  põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond  töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond  teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda.
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. On tekkinud infoühiskond- üha enam sõltume tehnoloogiast, mis muudab maailma keerulisemaks ja vähendab meie vastutust ning inimlikku lähedust. Mõju psüühikale: meie aju ja globaalne aju on Internet; virtaaltegelikkus muutub osaks tegelikkusest psühholoogilise ruumi laienemine küberruum kui sotsialne ruum kõikjalolek 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond 3. Internetipsühholoogia aine.
tehakse, enda mõtted kodanikuorg. kohta) Euroopalik ühsikonnakorraldus .. iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine Tänapäeva ühsikond on mitmetahuline, sestap saab selle kirjeldamisel kasutada erinevaid tunnussõnu: valitsemisel - demokraatia ja diktaktuur, majanduses - industriaalühiskond, postindustrtiaalühiskond, infoühiskond ja teadmusühiskond. Nüüdisühiskonna tekkimine - tööstusühiskond Tööstusühiskond sai alguse tööstuslikust pöördest (esim. U. 1670 inglismaal) majanduses esikohale tööstuslik tootmine - vabikute ehitamine Kui eelnenud agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha" tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle.
 1989- WWW-idee. Autor inglane Tim Berners  1991- internet alustab tööd  1991 algas suur mobiiltelefonide areng  1992 Jorma Ollila teeb NOKIAst ühe maailma suurima mobiilifirma  Usufanatismi tõus- eriti islamiusk. Hirmuteod Iraagis, Pakistanis, Nigeerias, aga ka lääneriikides.  Ähvardab kliimasoojenemine ja energiakriis  Digirevolutsioon- alates fotograafiast lõpetades televisiooniga  Fantaasia populaarsuse kasv  Arvutimängud  Infoühiskond- Informatsiooni tähtsustav ühiskond ja seda maksimaalselt kõigis eluvaldkondades. Info hulk on kasvanud tohutul hulgal, inimeste osasaamine infost on aga vähenemas. Lisaks on ühiskond fragmenteerumas.  fragmenteerumine – inimestel on tänu virtuaalsuhtlusele nn omad seltskonnad, ent reaalselt tema ümber liikuvad inimesed jäävad talle võõraks.  Nanotehnoloogia- väga väikeste masinate ja materjalide loomine. MOOD  Grunge- pulstunud välimus
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti 20. sajandil? Teadus ja tehnika on olnud inimeste igapäevaelu suureks mõjutajaks. 20. sajandil muutis see inimeste maailmapilti kardinaalselt, kuna just siis algas tänapäevale väga iseloomulik infoühiskond. Eelmise sajandi teisel poolel toimus tehnoloogiline murrang, mida iseloomustab tuuma- ja kosmosetehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia leiutamine ja levik igapäevaellu. Selline pööre tõi kaasa inimese vabanemise raskest füüsilisest tööst ning hakkas suurendama vaimse töö osakaalu. Varasemalt põllumajandusest elatunud inimesed kolisid linnadesse, kus kiiresti arenev tööstus vajas üha rohkem tööjõudu. Rahvas nägi linnades tulevikku. Linnades oli võimalus ka
Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Sotsiaalteadlased Adam Smith ( 1723-1790) tööstusühiskonnast Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine-toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3.Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine,
Sissejuhatus lk 3 Korilus lk3 Agraarühiskond lk4 Industriaalühiskond lk4 Postindrustiaal ühiskond lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Maailma majanduse areng. Sissejuhtaus: Kogu maailma hõlmavat majandust nimetatakse maailmamajaduseks. Eristatakse kolme tootmisviisi: agraar-,industriaal- ja infoühiskond. Majanduse muutumine kui ajas kulgev protsess, vaadatuna selles toimivate vastuolude, hüppelisuse, üleminekusituatsioonide, üksiknähtuste üleüldise seostatuse ning tekkivate ja hääbuvate elementide ühtsuse seisukohalt. Arengu käsitlemine ei eelda mitte ainult selle jälgimist, mis toimub, vaid ka selgitamist, miks see toimub  miks majanduses ilmnevad just need ja mitte teistsugused muutused. Arengu olemuse mõistmiseks on tarvis arengut eristada
Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia, transport, kõrg tehnoloogiline tootmine. 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. Agraarühiskonnas enamik inimesi haris põldu, tööstusühiskonnas töötas tehastes ja infoühiskonnas enamus töötab teeninduses. 3. Nimeta tootmist mõjutavad tegurid. Analüüsi nende mõju erinevatele
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima
- meedia kasutab kujutlusi tegelikkuse loomiseks. Taasloodud tegelikkus tundub meile tõene, see kujundab teadmisi, hoiakut ja käitumist. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Olulisem: - Infoühiskond on edukas, siis kui ta suudab ühtlustada KOODE. KOOD - leppemärgisüsteem Uute koodide vastuvõtt otsustatakse infovõrkudes.. Infovõrgud: 1. kultuurikeskused (Firenze, Pariis); 2. tehnikakeskused; 3. moekeskused. Informatsioon Sakraalne tekst eeldab: 1. tekstide väga karmi filtreerimist; 2. olulise eristamist ebaolulisest. Tänapäevase maailmas ringlev info on peaaegu ühekoodiline. PALJU JA KIIRESTI! Uut informatsiooni iseloomustab: - informatsiooniga seotud töö;
FORDISM TOYOTISM Mastaabieffekt – suurest tootmismahust tulenev Detailide Paljudest Kindlatelt tootmiskulude vähenemine tooteühiku kohta , tagab toote hankimine juhuslikest omahinna languse koostööpartneritelt, Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on ettevõtetest mis asuvad suhteliselt majandustegevuse peamine alus, suurem osa inimesi töötab teenindussfääris lähedal peaettevõttele Võrgustikupõhine majandussüsteem – kõiki eluvaldkondi ühendav globaliseerumine, mis on
programme, mida saab kasutada lihtsaks ja kiireks suhtluseks, ning see on ka kõige odavam, sest et enamus arvuti programmide eest ei nõuta lisatasu, ning seetõttu on see üks kõige kasulikkematest vahenditest. Selleks, et kasutada arvutit kommunikatsiooni vahendina, on vaja Interneti. Arvuti on ka üks viimasel ajal levinumaid kommunikatsiooni vahendeid, ning see on juba võrdväärne ka telefonidega, oma soodsuse ja mugavuse tõttu. MUUTUV MAAILM Infoühiskond Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja
Hetkel kõige aktuaalsemad uurimissuunad: Inimese-arvuti interaktsioon Grupitöö vahendid (tarkvara) Semantiline veeb Kasutajasõbralik infokeskkond Viisid, kuidas inimesed loovad, kasutavad ja otsivad informatsiooni Infoteaduse peamised tegevussuunad Klassika, millega tegeletakse: juurdepääs informatsioonile infoarhitektuur infokorraldus infootsing infoühiskond teadmiste/teadmuse esitus ja seletused. Valdkonnad: arvutiteaduse kognitiivteaduse kommunikatsiooni juhtimise äri õiguse raamatukogunduse arhiivinduse museoloogia matemaatika filosoofia poliitika jt sotsiaalteadusi 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? Infoteadus on noor teadus (1958), mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja
lasteasutustest, ja lõpetades ülikoolidega- toimub õpetus õppekavade alusel ja kooli lõputunnistuste väljaandmisel kehtib kindel kord. Siinkohal tutvusin ,,Eesti haridusstsenaariumid 2015" kus on koostatud eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul. Kus oli välja toodud Haridusstsenaariumide 2015 põhieeldused, et aastal 2015 on Eesti kindlalt infoühiskond. Muidugi veel arvutite kasutamine on muutunud sama lihtsaks ja igapäevaseks kui telefoni või televiisori kasutamine aastal 1998.a. ja kogu ühiskond on "võrgustunud" see tähendab, et suur osa inimeste igapäevasest suhtlemisest toimub telekommunikatsioonivõrkude kaudu. Avalik sektor osutab teenuseid põhiliselt elektroonilisel teel, kõikide tasemete koolid ja haridusega tegelevad
Meie riik on väike ja noor, aga rahva vaim värske ja ootusärevil. Usun, et laulupidu on just see mis suudab panna kogu meie pisikese kommuuni tõepoolest ühes hingama ja mõtlema. Lugedes kasvõi kommentaare internetist, võib leida tuhandeid ülistavaid ütlusi eelmisest laulupeost, kus inimesed kirjutavad pika loo, emotsioonidest, mis tekkisid oma isamaale lauldes, esivanemate eest pead langetades või tänapäeva raskest ning umbsest kärast põgenedes. Täiesti uskumatu, aga isegi infoühiskond suudab pakkuda kosutust igale inimesele, kes suudab reaalselt leida hetke mõtlemiseks, sajanditetagusesse aega, kus võõras võim valitses igat liigutust meie maalapil ja kontrollis isegi mõtteid. Päris hämmastav, aga see ei ole võimalik kujutada seda õudust(või õndsust), mis avanes meie vana-vana-vanematele. Laulupeo repertuaar, viisid, sõnad ja meeleolu pärineb just nendest kogemustest! Seega, tunnetamaks oma ajalugu,
arengumaadeks. 4. Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse, kalanduse ja küttimisega. Tänapäeval kohati levinud Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 5. Industriaalühiskond on ühiskond, kus inimeste põhilised tegevusalad on tööstus ja ehitus ning peamine tootmine käib masinate abil. Tänapäeval USA, Kanada, Jaapan. 6. Infoühiskond on infot tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Tänapäeval 7. Globaliseerumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. 8. Globaliseerumise mõju arengumaadele: plahvatuslik kasv kommunikatsioonivõrkude, mobiilside ja sidesatelliite kasutamises, transpordi võimaluste kasv, poliitika suurem osalus riigi majandusse, tööjõu suurenemine
annaabi.ee 
