paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna 3 struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu.
INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur. Möödunud kümnendi algul oli eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamine, ...
Infoühiskond Koostas: Daniel Vasetski 12d Mis on infoühiskond? Infoühiskond ühiskond, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist Algus 1990. aastal Peamine tunnus arvutite massiline kasutamine, kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused Informatsioon pilt, tekst, video või heli Mis on infoühiskond? Meedia infoühiskonna põhiline kujundaja Traditsioonilised meediakanalid ajalehed, raadio, televiisor Tänapäeval aga põhiline meediakanal Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16
Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda. Kõige selline põhilisem ja olulisem küsimus on kuidas panna majandus tootma end nii, et
peamiselt käsitsi. teisterahvamaja Jagunes varaagraarseks ndusharude tootmisviisiks ja arendamise Hilisagraarseks tulemusel. tootmisviisiks. Jaguneb varaindustriaals Infoühiskond informat eks ja tähtsustav ja seda kõi hilisindustriaalse eluvaldkondades ks ning maksimaalselt kasuta postindustriaals (hankiv, tootev, talleta
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Stanislav Koval Esse Lektor: M. Sedõseva, PhD Tallinn 2013 90- , , . . . , . , . . , . . , . . " " (Europe's Way to the Information society. An action plan) 1994 . " ", , , . 2000 , " 2002" (eEurope Action Plan 2002), . - 2010 . : , , ; ; ; ; , , ; " ": ; ; ; . , . , 98/34/ , (, 22 1998 ); 2000/31/ 8 2000 , , ; 2001/29/ (, 22 2001 ). - , , , , . ...
Agr.ühiskond:tegevusalad-korilus, põllundus, kalandus, jahindus, ressursid- maa, vesi, mets, vajalik suur ala, tehnoloogia-algeline, suur käsitsitöö osakaal, töökorraldus-tööd teeb üksikisik,suur mõju tradits. tööviljakus-väike, ülejääke ei teki, tootmise eesmärk-iseendale tarbimiseks, elatusmajandus. Maailmamajanduses valdavalt ei osale.Industr.ühisk:tegevusala-tooraine töötlemine, teenindus, ressursid-maavarad, tehnoloogia- masinatöö,töökorraldus-toimub tööjaotus nii töölise kui regioonide tasandil, tootmises osaleb palju inimesi, tööviljakus- suur, sest tööd teevad oskustöölised koos masinatega, tootmise eesmärk- masstoodang müügiks, eksport. Osaletakse maailmamajanduses niii ettevõtete kui riikide tasandil.infoajastu:tegevusalad-teenindus, äriteenused, infotöötlemine,ressursid-informatsioon ja infotehnoloogia, tehnoloogia- vaimne töö,töökorraldus-globaalne tööjaotus, tööviljakus-väga kõrge, tootmise eesmärk-suur müük, osalemine maai...
1. Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda. Seda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 2. iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine, töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes, tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3. iseloomusta põhjalikult postindustriaalü...
Iseseisevtöö nr1. 1. MOODUL 1 Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. Inimene peaks teadma: · Põhimõiseid- ( infotehnoloogia, riist- ja tarkvara); arvutite tüüpe ( suurarvutid, personaalarvutid, sülearvutid); Arvuti koostisosad( sise- ja välisseadmed, hiir, klaviatuur, monitor, protsessor); · Riistvara- protsessor ( peab teadma, milleks protsessorit kasutatakse, tema töökiirust ja mahtu) sisendseadmed ( teadma arvuti olulisemaid sisendseadmeid nagu hiir, klaviatuur, protsessor jne)
Muutused majanduse struktuuris ja hõives 10.kl. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel lk.16 Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. MAJANDUSSEKTORID · Primaarsesse sektorisse ehk esmasektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. · Sekundaarses sektoris ehk tööstuses tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast va...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE................................
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse
1) Miks 1970-ndatel aastatel hakkas välja kujunema infoühiskond? Too välja vähemalt 3 eeldust, mis tagasid infoühiskonna arengu. Eeldused olid:Sidetaristu kujunemine,tööstustööliste osakaal suurenes, tehnoloogilised uuendused 2) Millised protsessid maailmas võimendusid tänu uute ühiskondlike suhete kujunemisega? Too välja enda meelest 3 olulisemat tagajärge, mis mõjutavad majanduse arengut infoajastul. Tagajärjed olid: Globaliseerumine arengumaades ei maksta õiglast hinda, arenenud maad kasutavad
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) 2. Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust Rändkarjandusega tegelesid mittepaiksed inimesed, kes said koos karjadega ringi liikuda. Põllundusega said tegeleda inimesed, kes olid paiksed, sest põldu kaasa ei vea. 3. Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond 4. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi. Industrialiseerimine levis üle maailma
FORDISM TOYOTISM Mastaabieffekt – suurest tootmismahust tulenev Detailide Paljudest Kindlatelt tootmiskulude vähenemine tooteühiku kohta , tagab toote hankimine juhuslikest omahinna languse koostööpartneritelt, Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on ettevõtetest mis asuvad suhteliselt majandustegevuse peamine alus, suurem osa inimesi töötab teenindussfääris lähedal peaettevõttele Võrgustikupõhine majandussüsteem – kõiki eluvaldkondi ühendav globaliseerumine, mis on
kogumahtu rahalises väljenduses. inimarengu indeks- ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, kaskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. majanduse struktuur- majandusharude erinev vahekord. Primaarne-majandustegevuse sektor, mis hõlmab põllu-ja metsamajandust ja kalandust. Sekundaarne-töötlev tööstus, ehitus. Tsertsiaarne teenindussfäär (kaubandus,pangandusjne) Kvaternaarne- -..- sümboliseerib postindustriaalne tootmisviis ja infoühiskond, kõrgtehnogloogia. Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. arenenud riik- on riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Logistika- õpetus turustusega seotud füüsiliste toimingute otstarbekast korraldamisest, mis hõlmab toodete ja nende kohta olemasoleva teabe kulgemise detailset käsitlust. Monopol- ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu
Korilus Agraarühiskond Tööstusühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale masinate hüvede tootmine; viljade, algas 5000-6000 e.m.a., kasutuselevõtuga; infotehnoloogia suur juurikate kui inimesed käid põllumajandus, osatähtsus; majanduse
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pideval...
Muutuvad ühiskonnad muutuvas ajas. Infoühiskonna plussid ja miinused Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, talletav jne) ühiskond. Nii kõlab üks võimalikest definitsioonidest infoühiskonna kohta. Kõigis ühiskondades on probleemid, pole suudetud veel välja kujundada ühiskonda, kus kõik oleks kõigile meelepärane. Alati on keegi, kellele asi ei meeldi või ei ole kasulik. Selles arutluses ma tooksingi välja erinevad aspektid infoühiskonna kohta.
Viskan ära! noor mees rebib tunnelis kuulutust maha ma möödun ja mõtlen kas tahab? ei taha? tahab ta kuulutust endaga viia või ta ei taha et vaadataks siia või ta ei soovi et minnakse sinna kuhu see kuulutus soovitab minna vaatan kui noormees saab paberi lahti mõtlen kui palju on minu sees prahti aga see mees võtab kuulutust ära silm tahab puhata suutmata vaadata enese sisse (Juhan Viiding "Tunnelis") Elame infoühiskonnas. Internet, televisioon, raadio ja kirjutav ajakirjandus kallavad meid päevast-päeva üle kõikvõimaliku teabega. Et suudaksime orienteeruda selles kiirelt vahelduvas maailmas, on hädavajalik osa sellest infotulvast kas lühemaks või pikemaks ajaks talletada. Kuid mida teha tolle ülejäänud nö prahi ja müraga, mida endasse koguda pole võimalik, kui meis on vähegi soovi jääda inimeseks ja mitte muutuda arvutiks, kes meie vastava käskluste peale on valmis endasse salv...
Agraarühiskond-põllumajandus (varaagraar-rändkarjandus ja alepõllundus. Hilisagraar-taime-ja loomakasvatus ühendatud ühes majapidamisega) 6000-10000aastat tagasi saavutused: ratas ader Riigid: Lähis-ida iraak süüria jordaania. Kõige algelisem ühiskond ja algelisem elulaad.Mõnes riigis siiski suurel määral mongloolias aafrikas riikides. Industriaalühiskond- pangandus, kaubandus, tööstus jne.(Varaindustriaal-hollandis inglismaal 15 sj itaalias ja veel prants. manufaktuurid.Hilisindustriaal-18-19 sj. vahetusel inglismaal vabrikutööstus suuremahuline. Saavutused: 1)tehn. pööre :aurumasin>laev,vedur J.Watt. 2)Teh.pööre 19-20 sj keskpunkt. Elekter, raadio, grammofon, telefon, lennuk sisepõlemismootor, auto 1885. Edisson, desla.) Riigid: selles etapis on valdav enamik maailma tööstusriike nt ida-kesk-euroopa, suuremad arengumaad, hiina. Infoühiskond e. postindustriaal- kõrgtehnoloogia, kõik see tegevus mis on seotud informatsiooni levitamis...
Infoühiskonna probleemid Tänapäeva ühiskonnas võib ilmneda igasuguseid vigu ja tähelepanekuid, mida esmajoones kohe ei tähtsustata. Infoühiskonna üheks suureks probleemiks võib lugeda massilist kontoritööd ja tööd arvuti taga. Tänu massilisele arvuti levikule ei pea inimesed oma igapäeva töödeks kodunt väljuma tööd saab teha mugavalt ka kodus diivanil. Ei pöörata tähelepanu enam nii palju oma tervisele, kui mugavustele. Liiga kerge elu ja kõige kättesaadavus on muutnud inimesed laisaks. Infoühiskonnas omandab paberraha järjest vähem tähtsust ning enam levinud on elektronkaardid, kus numbrid lihtsalt jooksevad lahtrist lahtrisse. Inimesed ei vaevu enam sularaha kaasas kandma ja vajadusel maksavad oma arved krediitkaardiga. Kergel ja mugaval krediitkaardil on ka omad miinused, näiteks igakord kui klient kasutab oma krediitkaarti mõnes automaadis või poes, jääb temast maha elektrooniline jälg, sel...
enam päriselus vestelda. Seega ohtusid märkamata võib langeda kurikaela, aga ka ülekaalu ohvriks või muutuda eemaletõugatuks. Kuna Eestis on palju ka vaesemaid peresid ei ole neil võimalik arvutit soetada, jääb risk, et elanikkond jaguneb "inforikasteks" ja "infovaeseteks", kellest viimaste puhul tekib oht infoühiskonnas väljatõugatuks muutuda. Kuid nagu ütleb ka vanarahvatarkus, et pole head ilma halvata- võimaldab infoühiskond küll kiiresti saada kõikvõimalikku infot, kuid peidab endas samuti palju ohtusid.
Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon www- worldwide web Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Industriaal Teadmus Töö iseloom Konveiertöö Paindlikum, vabam töökorraldus Tähtis Suur toodang Loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada
vähendamine 2. leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis 6. kas tänapäeva Eestit võib koosneb koos elavatest inimestest pidada heaoluriigiks kes ei pruugi olla omavahel ma arvan, et Eesti on heaoluriik, sest sugulased. meie riik täidab või vähemalt üritab täita heaoluriigi ülesandeid ja meil 3. infoühiskond on olemas heaoluriigi tunnused. see on informatsiooni tähtsustav ja seda ja seda kõigis eluvaldkondades 7. siirdeperiood maksimaalselt kasutav ühiskond. ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikult võimustruktuurid ja 4. too välja sotsiaalteadlaste suhted asendatakse demokraatlikega, põhimõtted toimub üleminek diktatuurilt
Infotehnoloogia võimalused ja ohud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu oluliselt lihtsamaks, kuna võimaldab väga kiiresti leida ja levitada infot. Tänapäeval on võimalik internetis ajada korda suurem osa suhtlusest ja eluks vajaminevatest toimingutest. Internetis on väga lihtne ja mugav ajada oma rahaasju läbi internetipankade ja krediitkaardimaksete. Samuti on internetist võimalik osta omale kõik eluks vajalik alates...
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veondus...
Agraar Industriaal Post Maailma VARIA ühiskond ü. industr. majandus 50 50 50 50 50 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS: KORILUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS: PÕLLUHARIMISE /KARJAKASVATUSEGA AGRAARÜHISKOND 200 MILLE POOLEST ERINES HILISA...
Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, usuline kuuluvus, rahvus .. Sotisaalsed erinevused: haridus, majanduslikolukord, elukoht .. Eneseteostuse vajadused Tunnustuse vajadused Armastus ja kuuluvuse vajadused Turvalisuse vajadused Füsioloogilised vajadused Väärtushinnangud inimeste suureks eristajaks. Sotsiaalne kihistumine inimesed on küll sündides võrdsed, kuid edaspidi nad enam ei ole. Ühiskonnamudelid Infoühiskond Peale II MS võtsid elektro ja arvutitehnika üle inimestelt seadmete juhtimise. See tõi kaasa : tööviljakuse kasvu suure tööjõu vabanemise (mitte tööpuudust) tootmiskulude vähenemise Tööjõud liikus uutesse arenevatesse sektoritesse. Lühem tööaeg, suurem palk, rohkem vabaaega. Info.e teadmusühiskond iseloomuslikuks tunnuseks on majanduseelu põhinemine teadusuuringutel. Iseloomulikud jooned: globaliseerumine e
keskmisest. Samas on Kreeka majanduskasv olnud viimastel aastatel suhteliselt kõrge küündides 2008. aastal 3,4%-ni. SKP moodustas 2007. aastal 324,6 miljardit dollarit. SKP elaniku kohta on 30600 dollarit. Valitsuse võlg ulatub 89,5%-ni SKP-st. Tööjõu suurus on 4,937 miljonit. Sellest 12 % moodustab põllumajandus, 20% tööstus ja 68% teenused. Tööpuudus ulatub 6,6%-ni, inflatsioonimäär aga 4,9 %. 10 6. Infoühiskond Tavatelefoniliine on Kreekas 6,227 miljonit, mobiiltelefone 11,997 miljonit. Üldiselt ulatub vastav modernne võrgustik kõikidesse piirkondadesse. Kreekas on hea mobiili- ja rahvusvaheline teenus. Raadiojaamasid on kokku 118 (26 AM, 88 FM, 4 lühilaineraadiojaama). Televisioonijaamasid on 36, televiisoreid 2,54 miljonit. Internetiteenuse pakkujaid on 27, internetikasutajaid 2,54 miljonit. Kreekas on 81 lennujaama, neist 66 on asfalteeritud ja 9 helikopterite
Üleminek infoühiskonda 20saj. Tegurid: 1)külm sõda 2)teenuste tähtsuse kasv 3)tehnoloogia kiire areng 4)Info kiire liiikumine 5)transpordi kiire areng 6)veokulude langus - rahvastiku hõive muutus. Globaliseerumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostamine tervikuks Innovatsioon kasulik arendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti. Liiderfirmad ettevõtete vahelisi koopratsioone korraldav ja kooskõlastav firma. Alltöövõtjad allhanke korras tellijale? toodet või detaili. Glob. + 1)suurem turg kaupadele 2)konkurents nõuab kvaliteeti 3)odav tööjõud 4)reostav tööstus viiakse arengumaadesse Glob. 1)kaubanduslik konverents 2)suur sisseränne: tööpuudus kultuurikonfliktid 3)usulised rassilised konfliktid, kuritegevuse levik, haiguste levik. Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad RNE II tootsid kolooniates põllumajandussaadusi, tegeleesid tootme esmase töötlemise ja sissveoga päritolumaale III Soovisid juurdepääsu...
Mida ikkagi siis tähendab see informatsiooni meile religiooniks olemine? Mina defineeriks seda järgmiselt: nn inforeligioonis on selle järgijate vaimutoiduks informatsioon, mida kõik aplalt nõuavad, kuid kätte saades ei vaevuta seda isegi mitte seedima, vaid lastakse ühest kõrvast sisse, teisest välja. Tolle religiooni jumalaks oleks infoallikas, mida tarbija tõsimeeli olenemata allika usaldatavusest usub ja kummardab. Kahjuks tundubki mulle tänapäevane infoühiskond selline. Kõik peab olema kergelt ja kiirelt kättesaadav, samas kui kõik, mis sellisel viisil tuleb, kipub kahjuks ka täpselt sama moodi kaduma. Nii mõtiskledes jõuangi järeldusele, et olen ka ise mingil määral üks neist tarbijatest, kes saadud infoga midagi mõistlikku peale hakata ei oska ja ei tahagi. Kuid samas ei saa ma öelda, et mulle oleks tähtis kõike esimeste hulgas teada saada. Pean tunnistama, et ei tarbi
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), ...
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOOS 1. Heaoluühiskond 2. Infoühiskond 3. Milliste abinõudega taastasid lääne riigid oma majanduse pärast II (teist) maailmasõda? 4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna? 5. Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal. 6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda? 7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut Suurbritannia majandusarengu analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus ja lühike ajalooline ülevaade................................................................4 2.Geograafiline asend..................................................................................................................5 2.1 Kliima...............................................................................................................................
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. *Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli...
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
Kordamine Arenenud tööskiikideks nim. · Tugev majandus · Kõrge elatustase · turumajandus · Autode kasv Arenenud tööstusriigid: · USA · SLV · Kanada · Jaapan sõjas kannatatud riikide abistamine: · Valuutafond(IMF) · Marshalli plaan · Maailmapank-said laene 1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng USA poliitilised probleemid ja lahendused: · 1940.a vasakpoolsete rünnak(ohustab USA-d lõpetati) · Mustanahalised(1960.a seadus mis parandas nende elu) · USA pidurduspoliitika(USA lõpetas, sest see vähendas nende uhkust) USA sisepoliitika: · demokraatlik · täidesaatev võim- president · seadusandlik võim- Kongress(esindaj...
Tänapäeva Eesti kiirete eluviisidega ühiskonnas ei kujuta meie põlvkond elu ilma arvutite ja mobiilideta ette: väga palju suhtlust ja infovahetust toimub interneti ja telefoni vahendusel. Enamus inimesi on sellega täielikult harjunud ja sõltuvad arvutitest ning kui ükspäev Internetti enam ei oleks jääks elu suures osas seisma. Kuid infoühiskonnal, nagu kõigel heal siin maailmas, on ka omad negatiivsed pooled ja ohud. Internetis saab teha peaaegu kõike: kiirelt vajalikku infot leida ja vahetada, lugeda uudiseid, suhelda inimestega teisel pool maakera, teha äritehinguid. Arvutite tõttu on läinud elu palju kiiremaks, aga ma pole kindel kas see on hea või halb, sest kuigi see on mugav, ei ole meil tegelikult kuhugi kiiret, võiksime elada oma elu palju rahulikumalt. Üheks miinuseks on minu arust emotsionaalne pool. Kadumas on postiga kirjade saatmine, kuigi käsitsi kirjutatud kirjad on minu arvates paremad, e-maili lu...
Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan...
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemisalasi tööstusrevolutsioonist millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Kujunesid välja kolm põhilist sektorit: turumajandus, avalik ehk valitsussektor ja kodanikuühiskond. Tööstusühiskond e industriaalühiskond kõige rohkem inimesi on hõivatud tööstussektoris. Tekkisid väikepered. Teenindusühiskond suur osa inimestest töötab teenindussektoris, tekib keskklass ja heaoluriik. Infoühiskond ühiskonnas hakkamasaamisel on oluline info ja teadmiste kättesaadavus, samuti on oluline end pidevalt täiendada elukestev õpe. Teadmusühiskond ühiskonnakorraldus, kus teadus ja uurimistulemused on aluseks igapäevelu korraldusele. Tööaja ja koha määratlus on ähmastunud. 2. Smithi, Marxi, Weberi ja Durkheimi iseloomustus tööstusühiskonnale. Adam Smith Karl Marx Max Weber Emile ...
tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu.
ÜHISKONNA ARENG Ühiskonna arengut iseloomustatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. valitsemise järgi diktatuur ja demokraatia 2. majanduse ja tehnoloogia arengu järgi industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned:
* tööstuslik kaubatootmine Teadmusühiskond: * rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises * vabam töökorraldus * vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus * loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada oma teadmisi * inimõiguste unnustamine Infoühiskond: Ühiskonnad: * infotehnoloogia * tööstus- ehk industriaalühiskond * kommunikatsioonivahendite arendamine * postindustriaalühiskond * info massiline ja kergesti kättesaadav * infoühiskond 1.2 Heaoluriik * teadmusühiskond 1
areng levinud Transpordi ja Vähe arenenud Sai rohkem Hästi arenenud, side areng sailiikuda ainult arenenud sai paljuerinevaid maas ja vees juba liikuda transpordi võimalusi mujalkui maismaal Areng euroopas Arenes euroopas Arenes 20 Infoühiskond on 15 saj. sajandil, enamus enamus arenenud Tänapäeval väga riikides riikides vähestes riikides Agraarühiskond Tööstusühiskond Infoühiskond
Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne...
KORDAMINE GEOGRAAFIA ÜLEMINEKUEKSAMIKS 1) Millised väited iseloomustavad industraalajastut? a) Tööd tehakse masinatega b) Üle poole töötajatest on hõivatud tööstuses 2) Millised väited iseloomustavad agraalajastut? a) Tööd tehakse käsitsi b) Üle poole töötajatest on hõivatud põllumajanduses c) Maailma kaubanduses osalevad vaid üksikud kaubad 3) Millised faktid iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? a) Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat b) 72% inimesi on teenindavad sektoris c) Üle 65.aastaste elanike arv on üle 18% 4) Kõrge sündimusega riigid. India, Nigeeria, Bangaladesh 5) Nimeta kaks tegurit, mis põhjustavad kõrget suremust arengumaades. a) Kõrget suremust arengumaades põhjustab halb arstiabi kättesaadavus. b) Kõrget suremust arengumaades põhjustab toidu ja joogivee puudus. 6) Lühendid ja nende tähendused. ASEAN K...
infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. 11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia, et informatsiooni luua, kasutada, edastada, säilitada ja hävitada. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab? Infoühiskond on ühiskond, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud/peidetud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs informatsioonile ehk teabele. Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
