Marion Demus Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurides tema päriselu toiminguid
"Antropoloogiline uurimus kogukonna arendamisest" Uurimistöö on olemuselt mitmepaikne välitöö, kus uuritava nähtuse mõistmiseks vaadeldakse mitut sotsiaalset keskkonda. Kahes külas, mida nimetati programmis pilootpiirkondadeks, veedeti kokku 20 kuud. Kuigi elati enamuselt külades, siis reisiti arenguprogrammis toimunud ürituste tõttu regiooni eri piirkondadesse ja pealinna. Uurimuse struktuur koosneb kolmest teemas: Kahe küla etnograafia, mida arenguprogramm testimiseks kasutas. Arenguprogrammi etnograafia, mis koostati Eestis tegutsenud asjaosaliste tegevuste kaudu. Arenguinstitutsioonide ja külde kokkupuudete etnograafia. Antropoloogiline metodoloogia võimaldab mõista sündmuste tähendusrikkust, vaadeldes neid kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud
Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop...
3. Tehnika Väikesed Tasapindne Mitmekesine Raevukas, Rahutu, lohakas pintslitõmbed talitsematu 4. Teema Hetkmulje Eksistents; Loodusmüstika: Puudub sisu; kõik Negatiivne, eitav mitmetähenduslik etnograafia on positiivne 5. Kompositsioon 6. Ruumilisus Värvilised varjud Tasapindne Puudub 7. Vorm Ebasümmeetriline; Deformeeritud, erootiline ebamäärane 8. Joon Rõhutatud;
Haridus Tallinna Toomkool Tartu Ülikool arstiteaduskond Haridustee Berliinis, Viinis ja Würzburgis(Saksamaal) Peterburi Teaduste Akadeemia Tegevusalad Professor Königsbergi Ülikoolis Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professori koht- keeldus Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige Huvid Embrüoloogia Anatoomia Ihtüoloogia Entomoloogia Etnograafia Antropoloogia Geograafia Embrüoloogia Munaraku avastamine Baeri kõige olulisem saavutus Arenemise etapid Tunnustus Valitud teadusakadeemiate liikmeks Leopoldina liige meditsiini alal Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia kirjavahetaja liige Pariisi Kuningliku Meditsiiniakadeemia liige Prantsuse teaduste akadeemia kirjavahetajaliige anatoomia ja zooloogia alal Perekond Auguste von Medemiga. Kuus last Baeri suguvõsa vapp
● Muuseum avati 13. juunil 1912. ● Asutamise ajal oli see nimetatud Venemaa keisri Aleksandr III järgi ● Hiljem muudeti muuseum vene kirjaniku Aleksandr Puškini järgi. ● Muuseum koosneb 11 hoonest, mis kõik asuvad ühes kvartalis https://pushkinmuseum.art/museum/buildings/index.php?lang=ru Muuseumis on Muuseumi kollektsioonis on 598 210 objekti: ● maale - 4 974 ● graafikat - 372 686 ● skulptuure - 6144 ● tarbekunsti, elu ja etnograafia objekte - 22 690 ● numismaatilidi esemeid - 176 487 ● arheoloogilisi objekte - 9 962 ● dokumente - 1 634 ● fotosi ja negatiiviive - 1 803 ● muu - 1 830 ● väärismetalle ja kive sisaldavad tooted (kokku) - 57 282 Pileti hinnad 600 rubla on sissepääsupilet (8 Eurot) 300 rubla on sooduspilet (4 Eurot) Alla 16 aastased ja pensionärid on TASUTA Virtuaalne muuseum ● Virtuaalses muuseumis saab vaadata ja kuulata muuseumi eksponaatide kohta.
Karl Ernst von Baer (1792-1876) Elulugu Sündinud 1792 Piibe mõisas Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana Esivanemad pärit Saksamaalt Õppinud Tallinna Toomkoolis(18071810) ja seejärel Tartu Ülikoolis(18101814), haridusteed jätkas Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Lapsest saati suur huvi botaanika vastu. Viimased eluaastad (18671876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Maetud Raadi Kalmistule, Tartus. Looming Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Püüdis looduse saladusi avastada. Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evo...
// Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk. Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116 Tänan kuulamast!
Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. Filoloogia uurimisobjektiks on eri aegade tekstid, kus nii keel kui sisu räägivad oma aja inimestest, mõttemaailmast ja oludest ning neis asetleidnud muutustest. Kasutab antropoloogia, arheoloogia, ajaloo, folkloristika ja etnograafia saavutusi. 2.komparativne ehk võrdlev-ajalooline keeleteadus .Uuritakse keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrreldakse omavahel sugulaskeeli. Selgitada, millised ühisomadused lähtuvad ühisest algkeelest ja kuidas ja mis tegurite mõjul iga üksik tütarkeel on aegade jooksul muutunud. 3.kontrastiivse keeleuurimine lähteideeks on, et keel saab võrrelda ka ainult strukturiti.Keeli kikirjeldakse ühesuguste põhimõtete järgi, kirjeldused pannakse
kultuuriliste eripäradega arvestamist peetakse • 20-21 saj. olulisemaks trendiks õenduses. Demograafilised muutused jätkuvad, mistõttu üha rohkem läheb vaja õendusabi osutamist erineva kultuuritaustaga patsintidele • Leininger nimetab mitmekultuurilise õendusabi eesmärgiks kultuurispetsiifilise abi osutamist patsientidele • Kesksed mõisted Leiningeri teoorias on: kultuur, väärtused, kultuuridevahelised erinevused, rass, etnotsentrism, kultuurisokk, etnograafia kui uurimismeetod • Leiniger rõhutab vajadust arendada õdede kultuurialast kompetentsust, et osutada “õrnale-haavatavale (kultuurilise einevuse tähenduses) ühiskonna grupile” vajadustele vastavat holistlikul põhimõttel ja kultuurilist eripära arvestavat õendusabi KASUTATUD KIRJANDUS: • https://en.wikipedia.org/wiki/Madeleine_Leininger#cite_n ote-5 • http://nurseslabs.com/madeleine-leininger/ • Transcultural Nursing Society. (n.d.).
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr
1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu. 1834. aastal asus Baer Peterburi; samal aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. Baeri huvide hulka kuulusid embrüoloogia, anatoomia, ihtüoloogia, entomoloogia, etnograafia, antropoloogia ja geograafia. Oma elu erinevatel perioodidel oli ta huvide kese erinev -- Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Ta uuris muu hulgas Peipsi järve
Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transpo...
■ 1940. aastal asutas koos Enn Keraga kirjandus- ja kunstirühmituse „Tuulisui“ TUULISUI Kirjanduselt ja kunstilt nõuti rahvuslikkust, kunstikavatslikkust, realismi ja üldinimlike väärtuste kaitsmist ■ 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasium ■ 1942. aastal läks edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda – Eesti ja Põhjamaade ajalugu ja KALJU LEPIK ■ 1944. aastal põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus õppis Stockholmi Ülikoolis – arheoloogia ja etnograafia ■ Rootsis töötas algselt Mörby haigla köögis, hiljem raadiovabrikus ■ Töötas ka ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretärina, trükikojas trükkija abina, raamatupidajana KALJU LEPIK ■ 1949. aastal abiellus Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. ■ 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ■ Kalju Lepik suri 30. mail 1999. aastal Tallinnas Mustamäe haiglas KALJU LEPIK - LOOMING ■ Esimesed luuletused 1939 – “Iloli”
Tartu ülikooli sajand Ülikool 1802. aastal toimus Tartu ülikooli taasavamine, mis sai baltisakslaste Landestaadi tugevaks vaimseks keskuseks. Tartu ülikoolis peeti loenguid saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, kelle tutvus keiser Aleksandriga tõi ülikoolile kasu. Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev. Ülikoolile anti maavaldused, kiiresti rajati tähtsamad hooned (peahoone, tähetorn, raamatukogu) Ülikoolis töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joo...
eesmärgid inimese igapäevastest eesmärkidest (Hammersley & Atkinson 1983; Hammersley 1990: 104). (http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/6/kristel_pau.htm) Eesmärk on mõista inimeste tegevust ja sotsiaalseid tähendusi antud keskkonnas.Uurija võtab osa uuritava igapäevastest tegemistest. Ajalugu.Tihe seos antropoloogiaga .Juured on sotsiaalteasuslikes kvalitatiivuuringutes. Kasutusala:kaugete maade ja eksootiliste kultuuride uurimisel.Praeguseks on etnograafia uurimisväli ,,jõudnud koju" . On uuritud linnaelu.1930.a Chicago koolkonna poolt. Narratiivne meetod täpne definitsioon varieerub. Riessmani järgi on narratiiv "kõne või jutt, mis on organiseeritud üksteisele järgnevate sündmuste ümber" https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50 1df4.ppt ,,Ainult inimene -lubage mul välja pakkuda definitsioon-on loom, kes pajatab lugusid."(Swift 1998:56)
üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin. Briti muuseum Briti Muuseum on üks maailma suurimaid muuseume Suurbritannias Londonis Bloomsburys, Suurbritannia peamine kultuuriloomuuseum, arheoloogia ja etnograafia rahvusmuuseum. Muuseum asutati 1753. aastal, Muuseumile on ruumi juurdesaamiseks tehtud mitu juurdeehitust. Aastatel 18811885 lahutati loodusloolised kogud.Aastatel 18551857 rajati muuseumi peahoovi kuppelruum, mida kasutati lugemissaalina, Alates 1963. aastast kuuluvad need eraldi muuseumile. Aastal 1970 viidi välja ka etnograafiakogud,kuid kogud toodi 1998 tagasi ning moodustavad nüüd Briti Muuseumi etnograafiaosakonna. Aastal 1922 alustati konserveerimistöid
varasel kujunemisajal olid kesksed mõisted vana ja rahvas). Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". 2. Rahvaluule e folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis. Saksamaal oli nn teadus rahvast volkskunde. Venemaa geograafia, etnograafia Inglismaa folklore rahva teadmised 20 saj lõpul kesk/põhja-euroopas rahvakultuuri uuriva teadusena üldmõistet etnoloogia. Saksakeelses tehakse vahet euroopa etnoloogia ja etnoloogia vahel. Inglise k teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis on need lahus. Ingl k folkloristika erijoon kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine. 19. Saj II pool iseseisvate teadusharude väljakujunemine Euroopas
Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond) Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle. Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted: Informatsioon-sisu kommunikatsioon- protsess. Vaata...
iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsialiseerumine. hüdroloogia, geoloogia jne muutusid eraldi loodusteadusteks. ühiskonnateadustes tekkis esimene fundamentaalteadus- majandusteadus, tekkisid ka demograafia, rahvastikugeograafia, etnograafia jne. toimus ka lõimumine, koostöö eri teaduste vahel, et luua seoseid. kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist * 3 maailma tasandit: 1. tasand teadmiste tasand (teadus) 2. tasand- uskumise tasand (kultuur, religioon) 3. tasand- tunnete tasand (armastus) * fundamentaalteadus- kindlad alustalad * rakendusteadus- saab reaalselt rakendada 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias
Esimene taoline piirang maailmas. Hakati koguma ka ajaloomälestisi, määrav seos ajalooliste isikutega või ajaloosündmustega. Muuseumide kujunemine 18 saj: · Avatakse osa erakollektsioone publikule; sildid eksponaatide juures, temaatiline jaotamine, ajalooline jutustus kõrval 18-19 saj kaasaegse muuseumi sünd; Briti Muuseum 1759, Louvre 1793 Saksamaal esimesed spetsiaalsed muuseumihooned; 1830 Das Alte Museum, 1850ndad Neues Museum Rootsis Nordiska Museet, esimene etnograafia muuseum. Venemaal Peeter I kogud, muuseumi juurde asutati Teaduste Akadeemia. Museumite kujunemist on mõjutanud ka maailmanäitused, 1851 Londonis (Kristallpalee). 1880ndatel toimus I muuseumide revolutsioon: · Muuseumitöö professiionaliseerumine · Muuseumitöötajate organistatsioonid · Erialajakirjad · Erialane väljaõpe · Eetikakoodeksid 19 saj lõpus kujunes välja vabaõhumuuseum; 1880 Oslos, Bygdoy poolsaarel, 1891 Stovkholmis Skansen. 20
......................................................................7 Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi: Kalju Lepik Sünniaeg: 7. oktoober 1920 Aadress: Högdalen, Stockholm Emakeel: eesti keel Pereseis: abielus Lapsed: Ott, Aino Hariduskäik: 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19351939 Tartu Kaubanduskool 19281934 Aruküla algkool Täiendkoolitus: Stockholmi ülikoolis arheoloogia ja etnograafia Teenistuskäik: 1982 - Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. Ametnik Kuninglikus Statistika Keskbüroos Esselte trükikojas trükkija abi Ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär Raadiovabrik Mörby haigla köök Kalju lepik Kalju Lepik sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koerus alevikus. Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta
Kasutage kvan/kval erinevuste tabelit 5 3. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momenti (Denzin & Lincoln) Kvalitatiivsete meetodite praktika ja metodoloogia arengulugu Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest 1. Traditsiooniline etnograafia 20nda sajandi algusest kuni teise Maailmasõja alguseni. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid: Bronislaw Malinowski – kaugete kultuuride avastamine Teoreetiline baas: positivism, funktsionalism Põhiline eesmärk: kaugete kultuuride ‘objektiivne’ kirjeldus lääne inimesele Samal ajal Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafiat ja interpreteeriva sotsioloogiat Areneb sümboliline interaktsionism kui teoreetiline raamistik etnograafilise
Vadja keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks maa tseeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest. Vadja keele kasutamist kõnes on toetanud eesti keeleteadlaste...
· Lähis-Idas ja Pärsias koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10-11.sajand · Ibn Mansur koostas Kairos 13.saj araabia keele entsuklopeedia. Taidziki teadlane Ibn Sina sai tuntud meedikuna ja maadeuurijana.Ibn Fadlan,Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arenusse ja ajaloolane al-Masudi esitas oma teoses"Kullaväljad ja kalliskivimaardlad" väärtuslikku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade ajaloo,geograafia ja etnograafia kohta . · Maraokolane al-Idrisi koostas maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka eesti. KOOLID JA HARIDUS · Kirjaoskus oli väike,kooliõpetaja elukutset ei hinnatud kõrgelt,hariduse aluseks oli koraan. · Esimene kool tekkis Mediina mosee juurde Muhamedi eluajal.Põhiline aeg kulus seal koraani pähe õppimisele ja muhamedi elu ja tegevusega tutvumisele,pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslemite haridus piiruduski neis nn
siirdusid oma kodumaalt kaugele või uurisid põlisrahvaid Volkskunde – mõlemad kaks on saksa teadustraditsioonist tulnud terminid, kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi Völkerkunde – kui sakslased uurisid teisi rahvaid, näiteks kui mindi Aafrikasse etnoloogia – termin, mis on saanud valitsevaks distsipliininimeks, alates 1960 sai sellest üldine kokkulepitud termin etnograafia – suhteliselt sama, aga mõnedes riikides on siiamaani see distsipliininimetus etnograafia, sest enne 1960, kui polnud kokku lepitud, kutsuti mõlemat moodi. Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika
Robert K merton- sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama Jeffrey Alexander- sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Ühiskonna kohta käivate ideede klassifikatsioon Normatiivne ( kuidas peab olema?) Üksikjuhtumitega tegelemine- ajakirjandus , poliitikute sõnavõtud Üldistuste tegemine-sotsiaal-poliitline filosoofia Positiivne(kuidas tegelikult on ? ) Üksikjuhtumitega tegelemine- ajalugu,geograafia, etnograafia Üldistuste tegemine- sotsioloogia,psühholoogia,majandusteadus. Sotsioloogia jaloo perioodid · Eelajalugu(antiik,keskaeg,uusaeg- kuni 19.saj) · Klassikaline sotsioloogia(19.saj keskelt- 20.saj algus) · Tänapäeva sotsioloogia(alates u 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx, Emilie Durkheim, Max Weber Auguste Comte · sotsioloogia mõiste autor · positivism Ühiskonna arengustaadiumid · teoloogiline(-1300 a
tegevust. 18411852 töötas ta Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia võrdleva anatoomia ja füsioloogia korralise professorina. Zooloogina töötades kiindus ta tugevasti Venemaa füüsilisse geograafiasse. Baer korraldas mitu ekspeditsiooni ja käis ise mitmel teaduslikul retkel. Lisaks kõigele oli Baer Vene Geograafiaseltsi asutamise mõtte algataja, selle president ning Geokrüoloogia ning füüsilise antropoloogia ja etnograafia rajaja. Lisaks veel tegutses Baer teaduspoliitika ja raamatukogunduse alal. Peterburi Teadeste akadeemias valiti Karl kirjavahetajaliikmeks. Elu Peterburis tugevdas oluliselt tema sidemed kodumaaga, eriti Tartu ülikooli teadlastega. Ta suvitas korrapäraselt oma kodumõisas Piibel. Kuigi Baer ei tulnud Tartusse tööle osales ta Eestimaa loodusteaduslikus uurimises. Geograafiahuviline nagu ta oli, käis Baer aastail 183842 korduvalt Põhja-Eesti rannikul jääaja jälgi uurimas
.................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.................................................................................................................. 10 Etnograafia............................................................................................................................13 5. loeng - Eetika........................................................................................................................ 13 Uurimiskava koostamine.......................................................................................................17 6. loeng...........................................................................................
. . . . . . . . . . . . . . 10 2 Etnoloogiateaduse ajalugu 11 2.1 Etnoloogia eelkäijad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2.2 Evolutsionism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2.1 Evolutsionistide põhilised huvialad: . . . . . . . . . . . . . . 14 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 17 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 3.1.1 Mida etnoloog võiks uurida välitöödel . . . . . . . . . . . . . 17 3.1.2 Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks . . . . . . . . . 17 3.1.3 Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel . . . . . . . 17 3.2 Kultuurirelatsioom . . . . . .
tehti ring ümber mandri mandrit leidmata A.I. Krusenstern, F.G. Bellinshausen (1778-1852) , F. Wrangel, K.E. Baer ja A.T. Middendorf: meresõitjad ja maadeuurijad Eestist pärit maadeuurijad: · maailmaookeanide kaardistamine ja kirjeldamine (Lõunamerede atlas, I kd. 1823, II kd. 1826) · maailma esimesed ökoloogilis- geograafilised uurimused -- Siberi uurimisel, pakuvad huvi tänapäevalgi. · Venemaa põhjaalade uurimine. Venemaa etnograafia ja füüsilise antropoloogia uurimused Meetodite revolutsioon: hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks; üksikteadmiste terviklikuks pildiks sidumine Mikolaj Kopernik (Kopernikus) 1473-1543 Tema planeetide liikumise teooria sai aluseks heliotsentrilisele maailmasüsteemile. ( Planeedid liiguvad ümber Päikese) Galileo Galilei ( 1564-1642)
Info kerge kättesaadavus. Mobiil, Internet,. Infotehnoloogia. *Teadmusühiskond-1970. A. majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga. Infolõhe-vanemad inimesed ei kasuta arvutit. Vabam töökorraldus. ( oht:GMO, KLOONIMINE. 3. Ühiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid. Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks. Ühiskonda uurivad ajalugu, sotsioloogia, majandusteadus, polütoloogia, demograafia, etnograafia. Sotsioloogia- uurib sotsiaalsete gruppide , inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. 4. Kodakondsus. Eesti Vabariigi kodakondsus. Kodakondsuse saab kodanik, kellele riik tagab teatud /kindlad õigused ja kellele on riigi ees kindlad kohustused. Kodakondsuse saab: I-vereõiguse järgi(vanemad) II-päikeseõigus(koha järgi). Naturalisatsioon-kodakondsuse saamine/taotlemine=2 eksamit/esta/ühiskond. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit
(valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (N) inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on. 2) Vaatlus a) Osalusvaatlus (participant observation) uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. Kõige levinum osalusvaatluse tüüp on etnograafia, mille raames uurija elab teatud aja mingis võõras kultuuris ja püüab anda põhjaliku ülevaate selle erinavatest aspektidest; b) Mitte-osalusvaatlus uurija üritab vaadeldavate jaoks nähtamatuks jääda (näiteks inimeste jälgimine tänaval). 3) Eksperiment hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all, enamasti laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut
Robert Faehlmann- meditsiin, õpetaja, kirjandus *Karl Ernst von Baer- embrüoloogia *Nikolai Pirogov- kirurgia, anatoomia *Wilhelm Struve- maailmakuulus, astronoomia *Georg Friedrich Parrot- ülikooli esimene rektor Baltisaksa kultuuri edendajad *akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine
MUUSEUM KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MUUSEUM............................................................................................................................ 2 1.1. Muuseum kui mõiste....................................................................................................2 1.2. Ajalugu.........................................................................................................................3 2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND.......................................................................................4 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS.......................................................................................6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID............................................................................
Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asula kaugel.Hakati tegelema loomakasvatusega ja maaviljelusega.Tööriistu lihviti veelgi rohkem. 8. Too näiteid erinevate teadusharude koostööst muinasaja uurimisel. Arheoloogia, antropoloogia,zooloogia, etnograafia PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1.Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? Sellelpärast, et pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda. 2. Milliseid muudatusi elualades tõi kaasa noorem pronksiaeg? Kindlustatud asulad, matmiskombed, mehed hakkasid habet ajama, rajati esimesed teadaolevad põllud, kaubavahetuse tekkimine Skandinaavidega. 3.Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid?
Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asula kaugel.Hakati tegelema loomakasvatusega ja maaviljelusega.Tööriistu lihviti veelgi rohkem. 8. Too näiteid erinevate teadusharude koostööst muinasaja uurimisel. Arheoloogia, antropoloogia,zooloogia, etnograafia PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1.Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? Sellelpärast, et pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda. 2. Milliseid muudatusi elualades tõi kaasa noorem pronksiaeg? Kindlustatud asulad, matmiskombed, mehed hakkasid habet ajama, rajati esimesed teadaolevad põllud, kaubavahetuse tekkimine Skandinaavidega. 3.Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid?
Tähtaeg 18. november 2014. Teadus on valdkond, milles püütakse täielikult tundma õppida antud valdkonna eripärasid ja leida seaduspärasusi. Teadused liigituvad vastavalt objektile mida nad uurivad. Sotsiaalteadused 6. JNETEADUSTE HIERARHIA 1. AJALUGU FILOSOOFIA Mis on õiglane ja mis on Arheoloogia ebaõiglane. Mis on nähtuse olemus. Etnograafia Mis on nähtuse sisu ja mis on selle 2. MAJANDUSTEADUSED vorm. Praktikale midagi ei anna. Poliitökonoomia Majandusgeograafia TEOORIA vaatleb paljude teaduste Sotsiaal- majandusstatistika asju filosoofilisest aspektist. 3. TEADUSED RIIGIST JA ÕIGUSEST TEADUSHARU käsitleb üksikuid 4
nagu muuseumid, raamatukogud, arhiivid, kus üldised sisemised korrastamisprintsiibid juba kehtivad Ühingud ja eraisikud, kelle tegevuse tulemusena on kogud tekkinud ja kes soovivad algteadmisi nende korrastamiseks Hindamine pikaajaliseks säilitamiseks Üldkehtivad seisukohad a/v aineses sisalduva informatsiooni hindamisel: Sündmuste kroonika, ühiskonna arengut jäädvustav info ( ajalugu, teadus, kultuur, majandus, haridus, etnograafia jne) ; Inimesed (teadlased, kirjanikud, kunstnikud, poliitikud jt); Kohad, nende areng ja muutumine (linna- ja loodusvaated, arhitektuur jm); Ühiskonna mõttelaadi peegeldanud ja mõjutanud meedia (seriaalid, dokumentalistika, helilooming jne). Hävitamise kriteeriumid Salvestamisel või säilitamisel tekkinud defektid, mis hõlmavad suurema osa a/v dokumendist (ülevalgustatus, helidefektid vms), mida ei ole võimalik restaureerida ega
6. Mida oleks tulnud eestlastel ja ka teistel paganlikel rahvastel oma võitluses teha teisiti? Nad oleksid pidanud rohkem tegema koostööd naaberrahvastega. Eestlastel tuli sõdida korraga mitme vaenlasega ning nad ei osanud ära kasutada ristisõdijate omavahelisi vastuolusi. 7. Millistest arheoloogilistest allikatest pärinevad meie teadmised muinasaja kohta? Muinasaja kohta andmeid on kogutud etnograafia, lingvistika, antropoloogia ja muude ajaloo abiteaduste abil. 8. Millistest kirjalikest allikatest pärinevad meie teadmised muinasaja kohta? Eestlaste elu ja tegevuse kohta on ka kirjalike andmeid, mis dokumenteeriti kroonika näol ristisõdijate poolt vallutussõdade ajal. Ülesanne nr.4 Loetle eestlaste lüüasaamise põhjused muistses vabadusvõitluses alustades kõige olulisema põhjusega ja edasised järjestada samuti olulisuse alusel tähtsamast vähemtähtsatele liikudes
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks"
Temast terve põlvkond nooremad Kodaly ja Bartok olid aga esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Mõlemad korraldasid rahvaviiside uurimiseks ja kogumiseks ulatuslikke ekspeditsioone mitte ainult Ungaris, vaid ka Rumeenia, Tsehhimaa ja Jugoslaavia aladel. Mõlemad olid ka väljapaistvad muusikateadlased- Bartoki mahukas uurimus "Ungari rahvalaul" (1924) kuulub tänini muusikalise etnograafia varamusse. BELA BARTOK Bartok jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja., pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Pärimuusika kogunemisretkedel jõudis ta lisaks Kesk- Euroopale koguni Türgisse ja Põhja-Aafrikasse. Bartoki loomingustiil ongi orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositisioonitehnikatest. Arvatavasti viis just kokkupuude vanade rahvaviisidega helilooja tõdemuseni, et pärimuusikalaadne
Sisukord 1.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI ELU.....................................................................................1 2.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI TEGEVUS..........................................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üld...
Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab *juhuvalim selline valim mis on populatsioonist juhuslikult valitud ning see esindab populatsioon üldiselt hästi Vaatlus - esineb kaks peamist tüüpi: *osalusvaatlus e etnograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegecvuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. *mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult kontrolli all (laboratooriumis). Uurija manipuleerib ise sõltumatut muutujat, et vaadata, millist mõju see manipuleerimine avaldab sõltuvale muutujale.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasv...
Samuti võib nimetada ka ajutiselt Tallinnas elanud vene kirjanduskriitikut Pjotr Pilskit (18811941), proosakirjanikke Vladimir Gustsikut (18921947) ja Vassili NikiforovVolginit (19011941), poeete Boriss Nartsissovit (19061982) ja Jüri Ivaskit (18781922). Eriline koht vene kultuuripildis kuulub Boriss Vildele (19081942), kes emigreerus Eestisse Peterburist, ent lahkus 1930. aastal edasi Saksamaale ning sealt Pariisi, kus töötas Pariisi Etnograafia Muuseumis. Selle muuseumi ülesandel käis ta ka 1937. aastal Eestis setude ja kohalike venelastega seonduvaid etnograafilisi materjale kogumas. Saksa okupatsiooni ajal oli just Boriss Vilde see, kes pakkus Prantsusmaa fasismivastasele liikumisele nimeks 'Vastupanu' (Résistance), milles ta ka ise aktiivselt osales. Boriss Vilde arreteeriti gestaapo poolt ning lasti maha Pariisi Etnograafia Muuseumi tagahoovis. Postuumselt anti talle kõrgeimad Prantsusmaa ordenid.
paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit ärritama, et seal kunagi miski ei muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni
paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit ärritama, et seal kunagi miski ei muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 1830 kohalik kirjandusajakiri Der Refraktor. Luuletus pealkirjaga "Haldjatütar. Eesti muistend." J.G.Hamann "Aesthetica in nuce” - läti 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.- 19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 11.saj Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid 12.saj Saxo Grammaticuse ''Gesta Danorum'' 13.saj Läti Hendriku ''Liivimaa kroonika'' 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest")
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
