Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konspekt 2 (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid millised tähendused sellel mõistel võivad olla?
  • Kes on õigussuhte subjektideks?
  • Mis iseloomustab õigussuhte subjekte?
  • Millised seosed nende vahel on?
  • Miks on võimalik õigusnorme ning -akte loogiliselt tõlgendada?
  • Mis roll on siin õigusel?
  • Mis on vähemus?
  • Kelle vahel Kohustused ja õigused kelle jaoks?
  • Kuidas on aga H-Desitusviisi õigusnormidega?
Vasakule Paremale
Konspekt 2 #1 Konspekt 2 #2 Konspekt 2 #3 Konspekt 2 #4 Konspekt 2 #5 Konspekt 2 #6 Konspekt 2 #7 Konspekt 2 #8 Konspekt 2 #9 Konspekt 2 #10 Konspekt 2 #11 Konspekt 2 #12 Konspekt 2 #13 Konspekt 2 #14 Konspekt 2 #15 Konspekt 2 #16 Konspekt 2 #17 Konspekt 2 #18 Konspekt 2 #19 Konspekt 2 #20 Konspekt 2 #21 Konspekt 2 #22 Konspekt 2 #23 Konspekt 2 #24 Konspekt 2 #25 Konspekt 2 #26 Konspekt 2 #27 Konspekt 2 #28 Konspekt 2 #29 Konspekt 2 #30 Konspekt 2 #31 Konspekt 2 #32 Konspekt 2 #33 Konspekt 2 #34 Konspekt 2 #35 Konspekt 2 #36 Konspekt 2 #37 Konspekt 2 #38 Konspekt 2 #39 Konspekt 2 #40 Konspekt 2 #41 Konspekt 2 #42 Konspekt 2 #43 Konspekt 2 #44 Konspekt 2 #45 Konspekt 2 #46 Konspekt 2 #47 Konspekt 2 #48 Konspekt 2 #49 Konspekt 2 #50 Konspekt 2 #51 Konspekt 2 #52 Konspekt 2 #53 Konspekt 2 #54 Konspekt 2 #55 Konspekt 2 #56 Konspekt 2 #57 Konspekt 2 #58 Konspekt 2 #59 Konspekt 2 #60 Konspekt 2 #61 Konspekt 2 #62 Konspekt 2 #63 Konspekt 2 #64 Konspekt 2 #65 Konspekt 2 #66 Konspekt 2 #67 Konspekt 2 #68 Konspekt 2 #69 Konspekt 2 #70 Konspekt 2 #71 Konspekt 2 #72 Konspekt 2 #73 Konspekt 2 #74 Konspekt 2 #75 Konspekt 2 #76 Konspekt 2 #77 Konspekt 2 #78 Konspekt 2 #79 Konspekt 2 #80 Konspekt 2 #81 Konspekt 2 #82 Konspekt 2 #83 Konspekt 2 #84 Konspekt 2 #85 Konspekt 2 #86 Konspekt 2 #87 Konspekt 2 #88 Konspekt 2 #89 Konspekt 2 #90 Konspekt 2 #91 Konspekt 2 #92 Konspekt 2 #93 Konspekt 2 #94 Konspekt 2 #95 Konspekt 2 #96 Konspekt 2 #97 Konspekt 2 #98 Konspekt 2 #99 Konspekt 2 #100 Konspekt 2 #101 Konspekt 2 #102 Konspekt 2 #103 Konspekt 2 #104 Konspekt 2 #105 Konspekt 2 #106 Konspekt 2 #107 Konspekt 2 #108 Konspekt 2 #109 Konspekt 2 #110 Konspekt 2 #111 Konspekt 2 #112 Konspekt 2 #113 Konspekt 2 #114 Konspekt 2 #115 Konspekt 2 #116 Konspekt 2 #117 Konspekt 2 #118 Konspekt 2 #119 Konspekt 2 #120 Konspekt 2 #121 Konspekt 2 #122 Konspekt 2 #123 Konspekt 2 #124 Konspekt 2 #125
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 125 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 627 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pliisi Õppematerjali autor
Tegu on järjega 'Konspekt 1'-le :)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
41
doc

Riik ja Õigus täiskonspekt

Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratletud riigi ülemvõi

Õiguse entsüklopeedia
thumbnail
37
doc

Õiguse alused loengu põhjalik konspekt

Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskond sama vana

Politoloogia
thumbnail
17
doc

Eksamiküsimuste vastused

Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ­ ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Õigus on riigi tahteakti

Õigus
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu

Õigus
thumbnail
17
docx

Eksami küsimuste vastused

Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õi

Õigus
thumbnail
94
docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu,

Õiguse entsüklopeedia
thumbnail
18
doc

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda

Õigusõpetus
thumbnail
40
docx

SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE

SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõuete täitmist ga

Sissejuhatus õigusteadusesse




Kommentaarid (4)

Agnessaa profiilipilt
Agnessaa: oli väga väga palju abiks õppimisel :)
01:37 27-03-2019
asuur profiilipilt
asuur: Väga põhjalik

13:31 24-05-2012
Hkuuskla profiilipilt
Hkuuskla: Põnev kokkuvõte
18:35 02-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun