AEC Arhitecture, Engeneering and Construction ehitiste kujundamise ja ehituskonstruktsiooni arvutamisele orienteeritud CAD-tarkvarapakett CAD Computer Aided Design arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett CAE Computer Aided Engineering arvuti toel inseneriteaduse valdkonda kuuluvate ülesannete lahendamine (mehaanika, masinaehitus); vastav tarkvarapakett CAM Computer Aided Manufacturing arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orienteeritud vastav tarkvarapakett CAQ Computer Aided Quality Assurance arvuti toel kvaliteedi hindamine ja juhtimine CAPP Computer Aided Process Planning arvuti toel protsesside plaanimine PDM- Product Data Management Toote andmete haldamine AC Adaptive Control adaptiivne juhtimine; kohanev, sisendparameetri väärtust ja keskkonda arvestav juhtimine AMH Automated Materials Handling arvuti toel matejalide teisaldamise automa...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis ti...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad üm...
koht tsütoplasmavõrgustikus sisemembraanide harjakestes Lähteained (1) Glükoos (1) Püroviinamarihape (2) NADH2 ja O2 Saadused (3) ATP, (2) NADH2 ja CO2 (3) ATP, jääkained ja püroviinamarihappe ja vesi. NADH2. 32.Täida lüngad skeemil! Kus antud protsess rakus toimub? See toimub Kloroplastis. H2O 1. CO2 Valgus valgusfaas ADP→ATP Pimefaas NADP→NADPH2 2. O2 3. Suhkrud 33.Millist protsessi kujutatakse skeemil? Paranda skeemil vead! Milline on protsessi tähtsus looduses?(4) Skeemil kujutatakse fotosünteesi.
3 Jadaühenduste korral võrdub ahela kogutakistus takistite takistuste summaga ja valem on järgmine: R = R1 + R2 + R3 Seda valemit saan ma kasutada jadaühenduse arvutamiseks. Rööpühenduse korral võrdub kogutakistuse pöördarv harude takistuste pöördarvude summaga 1 1 1 1 = + + R R1 R2 R3 millest ahela kogutakistus 1 R= 1 1 1 + + R1 R2 R3 Kuna Skeemil 1 on tegemist kahe takisti rööpühendusega tuleb mul tuletada takistuse arvutamiseks avaldis 1 1 1 R2 R1 R1 + R2 = + = + = R R1 R2 R1 * R2 R1 * R2 R1 * R2 ehk R1 * R2 R= R1 + R2 4 1.2. Jagan Skeem 1 ahelateks ja arvutan välja takistused. Skeem 2 – Ahelad R3,4 ja R2,3,4
.....................2 Hoone ventilatsiooni juhtimine................................................................................2 Ventilatsiooni juhtimise otstarve ja kasutusalad.......................................2 Ventilatsiooni süsteemi struktuuriline ülesehitus......................................2 Ventilatsiooni juhtimise osa.....................................................................................3 Ventilatsiooni süsteemi asukoht magistraalvõrgu skeemil........................3 Keldri korruse ventilaatsiooni juhtimisskeem.......................................................4 Sissepuhkeventilaatori ajam........................................................................4 Väljatõmbeventilaatori ajam.......................................................................6 Õhuklapi ajam..............................................................................................7 Põhi väljatõmbeventilaator ...
ÜLESANNE 2 1. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja lisada sellele ka ava ja võlli kujutis ning näidata skeemil hälbed, piirmõõtmed, tolerantsid, lõtkude või pingude piirväärtused. 2. Määrata ava ja võlli tolerantsijärk. 3. Arvutada istu tolerants: a) lõtkude, pingude ja b) tolerantside kaudu. 4. Kas ist on ava- või võllisüsteemis? Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020
Digitaal-analoog muundur Väga tihti on vaja digitaalsignaal muuta analoogsignaaliks. See tähendab, et mingisugune kahendarv on vaja muuuta kindla nivooga pingeks. Näiteks: Meil on 4-bitine arv 1010BIN>10DEC Süsteemis on maksimaalne pinge 5 V. Nelja bitiga saame eristada 16 olekut (0-15): 0DEC> 0 V ja 15DEC> 5 V Uanalog=5/15 * 10= 3,33 V Sellise protsessi teostamiseks sobib väga hästi järgmine skeem, seda kutsutakse R-2R Ladder. Skeemil on näidatud kuhu tuleb ühendada bitid. R ja 2R tähendab seda, et takisti 2R on 2 korda suurem kui R nt: 10 k ja 20 k. Loomulikult peab arvestama seda et takistused ei oleks liiga väikesed, sest siis muutub vool ahelas liiga suureks. Väljundpinge saab väljaviigust Out. Selleks, et skeem korralikut töötaks tuleb anda sisenditele ,,0" ja ,,1" korrektselt kui on ,,0" siis peab sisend ühenduses olema maaga (Gnd).
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I (IAF 0041) Reversiivne parallel ladimisega nihkeregister T triggerite baasil Kontroll töö nr.1 Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 · Ülesande püstitus · Elementide kirjeldus · Loogika skeem Ülesande püstitus Koostada reverssiivse paralleel ladimisega nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Tallinna Tehnikaülikool Elementide kirjeldus Põhielement T trigger ja baas loogika elementid. Tõenäolustabel on sama nagu D trigeril, põhimõtteliselt see on D trigger T triggeri baasil. D C ...
Analoog- digitaal muundur alltoodud skeemil on näidatud analoog digitaal muundur (ADM, eesti; ADC, inglise). antud muundur on ehitatud loenduri ja digitaal-analoog muunduri baasil. analoogsisendisse antakse analoogsignaal mida tahetakse viia digitaalsele kujule stardi pulss: muundamise protsessi (konversiooni) alustamiseks antakse vastav signaal taktsageduse sisendisse antakse mingisuguse sagedusega clock signaal loenduri sisu seerendamiseks digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist võrdluselemendiks sobib hästi komparaator operatsioonivõimendi baasil, annab märku sellest kas analoogsignaal (analoogsisendist) on suurem või väiksem digitaal analoogmuundurist (DAC) tulevast signaalist. vaikimisi, kui loenduri sisu on 0 siis võrdluselemendi väljundis on "1". muunduri tööpõhimõte on järgmine: mingil ajahetkel saabub impulss stardi sisendile. sellega nullitakse loenduri sisu. ja katkestatakse hetkeks lo...
FOTOSÜNTEES 1.Kirjuta fotosünteesi üldvalem: 6CO2 + 6H2O + päikesevalgus = 6C6H12O6 + 6O2 2. Paiguta mõisted skeemil õigesse kohta. 71 8 12 1 VALGUSSTAADIUM 5 2PIMEDUSSTAADIUM 3 NADPH2 6 4 NADP 5 ATP 1 2 6 ADP
Juhi erinevad rollid Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi.Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. Rolliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed. Sageli on rolliootused teadvustamata. Juhierinevad rollid Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, see selgitab, mida juht peaks tegema Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi, mida on kujutatud skeemil 1. Juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Juhi rollid H. Mintzbergi järgi Rollidest lähemalt Suhtlemisega seotud rollid: Tseremoniaalne roll on seotud organisatsiooni esindamisega ja ametlike tähelepanuavaldustega oma töötajate suhtes. Eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ja organisatsiooni ning alluvate vajaduste ühitamises. Sidepidaja roll hõlmab ühist tegevust teiste juhtidega organisatsioonis ja firmale vajalike inimestega
l 7.klass ma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi.Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. olliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed. ageli on rolliootused teadvustamata. enry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, see selgitab, mida juht peaks tegema intzberg eristab kolme suurt rollide gruppi, mida on kujutatud skeemil 1. uhi töö on nende rollide kombinatsioon. T seremoniaalne roll on seotud organisatsiooni esindamisega ja ametlike tähelepanuavaldustega oma töötajate suhtes. E estvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ja organisatsiooni ning alluvate vajaduste ühitamises. S idepidaja roll hõlmab ühist tegevust teiste ju...
laugrannikul. [1] [2] Joonis 1 Laugrannik [1] VAATLUSE TULEMUS Peipsi randa mõjutab enamasti ainult tugevad tuuled, mille mõjul toimub setete ümberpaigutamine ühest kohast teise. Antud hetkel(18.10.2015) oli ranna olukord suhteliselt keskmine. Nagu pildilt näha, siis oli sellel hetkel tegemist mõõnaga (pilt 2). Nooltega on äratoodud välja tuule suund (pilt 2). Antud skeemil (pilt 3) kus on äratoodud välja punaselt kus asub vastav rand. Temperatuur antud hetkel oli +8C. Pilt 2 Peipsi rand Pilt 3 Peipsi ranna skeem [3] Kokkuvõte: Peipsi rand kuulub laugrannikute hulka. See tähendab, lainetus mõju on ainult põhjustatud tugevatest tuultest ja selle tulemusel vahetub liiv ranna ääres või siis kogunevad setted sinna. KASUTATUD MATERJALID [1] „Peipsi. Toimetajad A. Raukas ja E. Pihu. Tallinn, 1999“. 25.10
LABORATOORNE TÖÖ nr. 6 "Pinnanivelleerimine" Ülesanne. Lähtudes nivelleerimise väliskeemil toodud mõõtmisandmetest, kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m. Skeemil toodud lati lugemid on saadud ühest nivelliiri seisust X, lati seisupunktide vahega 40x40 m ruutvõrgus. Punkti A kõrgus on 63,994 m. Puuduvad andmed on tabelis 1. Algandmed variandile 11 Punkti nr Latilugem A 1126 2 1210 3 1670 4 2250 5 1580 6 1420 7 2400
Joonis 3: Word Generator Loogika analüsaator kuvab graafikuna, milliste sisendite korral on väljund üks. Joonis 4: Logic Analyzer Järeldus: Simulatsiooni tulemuste alusel võib väita, et minimeerimine on korda läinud. Graafik kirjeldab täpselt olekutabeli sisu. S.t. olekute 2, 6, 9, A, B, E, ja F korral on väljundiks 1. Viimase asjana katsetasin asendada skeemil numbrite 10 ja 12 kõrval olevad AND komponendid NAND3 ning NOR3 komponentidega. NAND3 korral ei näidanud loogika analüsaator kordagi simulatsiooni ajal väljundis signaali. NOR3 pööras aga väljundi joone peegelpilti. Ei oska seda olukorda kommenteerida, ei teagi kas niimoodi meelevaldselt võib üldse komponente asendada. Üldine kommentaar ülesande kohta hariv, teades milline potentsiaal on Multisim tarkvaral, siis oli väga hea sellega tutvust teha.
2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid ................................................. .................................................................... 4. Roolitrapetsi moodustavad: Rööpvarras, käändhoovad, esitelg, parem ja vasak käändteljehoob, paralleelvarras 5. Roolitrapetsi otstarve: juhtratast pöördenurkade vahekord oleks õige (Sisemine ratas pöörab suurema nurga all kui välimine. Vasakult paremale skeemil: 1. Käändhoob 2. ja 3. Roolvardad 4. Roolisammas 5. Roolihoob 6. Rool 7. Käändhoob C. Roolivõimendi 1. Roolivõimendi põhiosad (tähistage joonisel) 2. Pumba tüüp: Rootorpump (kahepoolse toimega) ajam: Rihma abil väntvõlli hammasrattalt põhidetailid: Reservuaar, labad, rootor, kaitseventiil 3. Silindri põhidetailid: Kuulid, kolb, malmrõngad 4. Roolivõimendi klapid Sisemine klapp ja välimine klapp 5. Õli liikumine võimendi seadmeis
Toitlustusettevõtte ruumid Piret Ojalepp M13 Toitlustusettevõtte tootmisruumid jagunevad peategevuste järgi tsoonideks. Üksteisest selgelt eralduvad tsoonid on toodud skeemil. · Erinevad töölõigud koondatakse selliselt, et: · liikumine köögis/tootmisruumides oleks mõistusepärane ning asjakohane · tööde omavaheline järjestus oleks õige. · Tooraine peab liikuma ühest tsoonist teise, ühelt töökohalt teisele võimalikult lühikest teed mööda. Ülevaate sellest annab järgnev skeem Köögitöö planeerimine
paistab. Tumedana paistavad pilved ka mitmel muul põhjusel. Näiteks võib üks pilv sattuda teiste pilvede poolt tekitatud varju sisse või ühe pilve ülemise osa vari langeda tema alumisele osale. Tume pilv ei pea alati olema sajupilv. Õhtul ja hommikul, madalal horisondi kohal tuleb päikesekiirtel atmosfääris läbida tunduvalt pikem tee kui keskpäeval. Võrdle kõrvaloleval skeemil valguskiirte teid 1 ja 2. Mida pikem tee, seda rohkem hajub ka sinist valgust ja suurema ülekaalu otse tulevas valguses saavutab punane. Seepärast ongi hommiku- ja õhtutaevas punakas ja Päike paistab madalal horisondi kohal punase kettana. Esialgu arvati, et valgus hajub õhus olevatel mikroskoopilistel tolmuosakestel ja veepiiskadel. 1899. aastal esitas Rayleigh hüpoteesi, et hajumistsentriteks on õhu molekulid. 20. sajandi esimesel poolel tehti kindlaks, et valgus ei haju
(Turvamees) ANALÜÜS Koostatud hotelli struktuur kuulub mõnele suurhotellile. Suuremas organisatsioonis on oluliselt teistsugune töökorraldus kui mõnes väiksemas hotellis. Suurhotellidele on omane eraldi juhtimistasandid. Olemas on nõukogu ja juhatus, kus tehakse kõik pikemaajalised plaanid ja otsused, mis antakse täitmiseks hotelli tegevjuhile. Suurusest tulenevalt on hotellil erinevad osakonnad ja neid on skeemil loetletud 5 tükki: majutus-, toitlustus-, turundus-, personali- ja finantsosakond. Üldjuhtimine ja asjaajamine toimub pisut kõrgemal, nimelt juhatuse ja tegevjuhi tasandil. Hotelli koostoimiseks on oluline teada kõikide osakondade vastutusvaldkondi ja nende funktsioone. Iga osakond vastutab ja kontrollib oma töid ja tegemisi. Igal hotellil võib olla oma organisatsiooni struktuur vägagi erinev teatud liigenduste kohapealt.
Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk: koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Joonestada deformeerimisskeemi eskiis. 5. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 6. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. 1. Detaili eskiis: 2. Stantsimisviis: Minu detaili valmistamiseks sobib kõige parem väntspress, sest selle pressiga saadud toorikute
Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev 21.03.14 21.03.14 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Stantsimisviis Horisontaalstantsimismasinaga valmistatakse peamiselt peaga varda, rõnga, puksi ja astmelise toru tüüpi detaili toorikuid. Seetõttu sobib antud stantsimisviis minu variandile vastava detaili valmistamiseks.
suhteliselt lühike tööiga (ca 1000 tundi), kuid juba lähemal ajal loodetakse saavutada 10000 tunni piir ja võimalikuks peetakse kuni 90000-tunnise tööea saavutamist. Tööpõhimõte ja ehitus OLED koosneb elektrit juhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Neid materjale nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised ja baseeruvad järgneval skeemil: 1. Katood (-), 2. Kiirgav kiht, 3. Kiirguse eraldumine, 4. Juhtiv kiht, 5. Anood (+). OLED ekraanid võivad kasutada kas passiiv-maatriks (PMOLED) või aktiiv-maatriks pikslite adresseerimise skeeme. Aktiiv-maatriks OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistorite kihti tagaküljel, et lülitada iga individuaalne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. OLED tehnoloogia eelised ja puudused
Töö nimetus SURVETÖÖTLE Töö nr: 3 MINE (plastne vormimine) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood:xxxx x4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 03.05.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Stantsimisviisi valik, valitud stantsimisviisi iseloomustamine 2. Valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeemi joonestamine, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus 3. Stantsise joonise väljatöötamine ja vormistamine 4. Stantsi lõppvao koos stantsisega joonestamine selle kinnises olekus 5. Deformeerimisskeemi joonestamine Valitud detaili joonis 1. Stantsimisviisi valik Stantsimisseadmeks valin väntpressi ning stantsi tüübiks on kinnine stants. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond REFERAAT Spektr (kuidas kujuneb vikerkaar) Merily Runtal TT09 Dmitri Luppa Tartu 2010 · Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. · Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. · Millised on vikerkaare värvid? Need on : -Punane -Oranz -Kollane -Roheline -Sinine -Tumesinine -Violett ehk lilla Rahvasuus on levinu...
........... mRNA ülesandeks rakus on ....annab informatsiooni valgu sünteesi kohta..................... 2 4.Mis protsessiga on tegemist? Mille järgi sa seda otsustad? Dipeptiid vabaneb initsiaator--tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator tRNA väljub ribosoomist. 4. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade nimetused. Tehke valik järgnevast loetelust. 1- .......fosforhape.................................... 2- ........desoksüriboos.............................. 3- ....adeniin või tümiin............................. 4- ...tümiin või adeniin............................. 5. Nimetage erinevate RNA molekulide ülesanded rakus. mRNA-osaleb päriliku info tRNA-transpordib infot tuumast
vitsasid. Vitsaks nimetatakse risti ( horisontaalselt) üle kudumi kulgevat silmuste rida. Vitsaks nimetatakse risti ( horisontaalselt) üle kudumi kulgevat silmuste rida. Vits kootakse enamasti silmuste ümber põhikoe või kirjalõngaga. Et saada kudumile vitsataolist algusäärt, on võimalik kasutada mitut tuntud silmuste loomise võtet ja kahte erinevat värvi lõnga. 5. Mustriskeemi lugemise põhimõte. 6. Kirjakord, selle määramine skeemil. 7. Silmuste arvutamine tööproovi järgi ja kohandamine mustrile. 8. Ringse kudumise tehnoloogia (keskelt alustatud) ja mustri lugemise põhimõte. 9. Kinda kudumise tehnoloogia: kinda osad; silmuste arvutamine; varraste asetus; pöidlakiilu moodustamise põhimõte, pöidlaava (laiuse arvutamine, kudumise võimalused); kinda otsa kahandamise võimalused (kahanduste nimetused); viimistlemine. 10
6. Lisaküsimus Millise kiirusega liigub uuritav auto kui tema tagaratas pöörleb pöörlemissagedusega 1500 p/min. Ratta diameeter = Velg 38,1 cm + rehvi kõrgus (185x 65%) 12,025 cm x 2 = 0,622 m Ratta ümbermõõt = 0,622 m x 3,14 = 1,95 m 1500 p/min x 1,95 m = 2925 m/ min = 175,5 km/h Auto kiirus on 175,5 km/h / 2 = 87,75 km/h 7. Rooliseadme iseloomustus (roolimehhanismi reduktori tüüp, võimendi tüüp) Lisage foto roolitrapetsist ja mõõtge ja tähistage skeemil roolitrapetsi osad Elektrilise võimendusega hammaslatt ja hammasratas 8. Auto pööramise analüüs (Mõõtke katseliselt näidissõiduki minimaalne pöörderaadius välimise esiratta järgi. Esitage auto pööramise skeem, näidates sellel ära rataste pöördenurgad, pöörderaadiused, rööbe esi- ja tagasillal ja auto baas) Rööbe ees 1480 mm Rööbe taga 1460 mm Teljevahe 2600 mm Min pöördraadius 5,1 m 9. Pidurisüsteemi iseloomustus
Laboratoorne töö nr. 8 Pinnanivelleerimine Töö ülesandeks oli kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m, kasutades nivelleerimise välisskeemil toodud mõõtmistulemusi. Skeemil olevad tulemused on on nivelleeritud iga 40 meetri tagant tekkinud on ruudustik, kus iga ruut tähistaks 40*40 meetrist ruudustikku looduses. Punkti A kõrgus on teada: 63,994, lugem 1126. Minu variandi (variant 12) lahti lugemid punktides: VARIAND LATI LUGEMID PUNKTIDES I 7 10 12 2 4 5 NUMBER
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris al...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev ...
· A1: 594x841 mm · A0: 841x1189 mm Põhiformaadid saadakse 1m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõtmed on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoone abil pooleks. 1.1.2 Kirjanurk Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu parempoolset raamjoont. Raamjoon tõmmatakse pideva jämejoonega. Raamjoone kaugus paberi (formaadi) servadest näidatud skeemil. Joonise esimese lehe kirjanurk Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Selgitused ja teksti kujul esitatavad tehnilised nõuded paigutatakse kas kirjanurga kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale. Selgitusena võib anda näiteks nõudeid materjali ja termilise töötlemise koha, samuti mitmesuguseid viiteid, märgistusi, sümboleid, ühikuid, paigutusjooniseid, pinnakareduse tähiseid jne. 1.1.3 Standardkiri ehk normkiri 1.2 Kujutised
Tema kirjeldamine keskvokaalina võib olla põhjendatud puht-akustilises plaanis (formantanalüüsi tasemel), fonoloogia ja häälduspraktika (nt keeleõppe) seisukohast aga eksitab, kuna just suund (ees või taga) on eesti vokaalimoodustuse olulisemaid tunnuseid. Ka eesti ü ja ö ei ole keskvokaalid vaid õige pisut võib nende moodustus olla tagapoolsem, võrreldes illabiaalsete (huulestamata) vastetega i ja e. NB! skeemil punktide juures märgitud kardinaalid on nn primaarvokaalid. Neist igaühele saab "sekundaarse" vaste, kui eesvokaalid ja [] huulestada, ülejäänud tagavokaalid aga delabialiseerida (vt Ladefoged). Sekundaarvokaalide sümbolid IPA järgi (sulgudes vastava primaarvokaali märk). Eesvokaalid alanevas järjekorras: y (i), (), ø (e), oe (), OE (æ). Tagavokaalid: (u) analoog meie õ-le, () inglise luck (praeguseks arhaism, enamasti asendunud keskvokaaliga
Üliõpilane: Rühm: Üliõpilaskood: MATB Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: E.Kimmari 11.03.2011 Töö eesmärk ja ülesanne: 1) Joonestada varjandile vastav detail. 2) Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3) Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhislõmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4) Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5) Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus 1) Detaili joonis 2) Stantsimisviis. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAM KEEVISLIIDE A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Ülesande püstitus 1. Teha keevisliite esialgne skeem, skeemil märkida külg- ja laupõmblused, koormused, vajalikud konstruktsiooni mõõtmed, sisejõud ja keevisõmluses tekkivad nihkepinged. 2. Leida lehe laius b. 3. Määrata keevisõmbluste pikkused. 4. Kontrollida keevisõmblused lõikele. 5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6. Nimetada keevisliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöö ülesandes arvutatud poltliitega. 2. Lahenduskäik 1
Esinesid raskused komponentide kinnitamisel makettplaadile. 3. Tegevuse käigus avaldasin hooletultjootekolviga liiga suurt kuumust võimendi mikroskeemile, mis lakkas töötamast. Kuna olin tänu ootamatutele raskustele kaotanud hulga aega, otsustasin poest osta valmisskeemi. 4. Valmisskeemi kasutades kulges töö edasi palju kiiremini. VALMISTAMINE 5. Lõpuks sai elektroonika valmis, kuid täheldasin, et heli kvaliteet oli halvem, kui ise kokku pandud skeemil. 6. Hakkasin korpust valmistama. Kandsin toorikule mõõtmed ja saagisin detailid välja. 7. Kasutades nii naelu kui ka kruviliidet panin korpuse kokku ja kinnitasin korpuse külge elektroonika. 8. Tegevuse käigus olid lahti tulnud mitmed kehvad jooted, jootsin nad tugevamalt kinni ja tugevdasin neid kasutades kuuma liimi. 9. Kui kõlar oli koos värvisin ta üle. ANALÜÜS Enamjaolt läks kõik nagu planeeritult, välja arvatud elektroonika, kus kasutasin valmisskeemi
meeliülendavalt kui ettevõtte juht isiklikult õnnitleb teda mõne olulise sündmuse puhul. Eraldi võiks suhtlemise juures välja tuua esinemisoskuse. Samuti on juhi esindusfunktsiooni oluline külg väljendada oma hoolitsust ka klientide ja koostööpartnerite eest. Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseks mudeliks, mille abil selgitada, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi, mida on kujutatud skeemil 1. Juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Mõned rolliga seotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele. Skeem 1. Juhi rollid H. Mintzbergi järgi (riigikantselei.ee 10.02.2008) Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 5/19
vastavalt koodi järgi (10010). Tabel 1. Arv 19 leidmine 2nd süsteemis. T5 T4 T3 T2 T1 Trigerid 16 8 4 2 1 2 astmes 0-3 1 0 0 1 0 Arv 2nd süsteemis Kuna minu skeemil on tegemist 19nd loenduriga (st loendur loendab 0st 12ni) siis teisendame kümnendsüsteemist arvu 19 kahendsüsteemi. Vastavalt tabeli järgi saame 10010 (19=18+1). Joonis 3. Analüsaatori sisu. Järeldus Trigerid nullitakse kui loendur on lugenud 19 ühikut (0-12) ehk 2 nd süsteemis 10010 ja 16nd süsteemis 12, ehk kui indikaator kuvab näidu ,,12" siis süsteem teeb restardi ja loendamine hakkab jälle ,,0"st pihta.
voolutugevus(Amper). 2. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 3. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Leiame pinge vooluringis siis kui rakendame järgmist valemit U=I*R 4. Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemil. rööpühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid. SKEEM: 5. Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama?
ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 4.Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 5.Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kuii pinge on üksikutel juhtidel on teada ? 6.Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemil. rööpühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid. SKEEM: 7.Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama? Rööbiti ühendatud juhtide korral on ühiseks elektriliseks suuruseks pinge(Volt) 8
tajuda vaid vikerkaarevärve. Tegelikult on spektris punasest allpool aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. Värvide jaotusel on ka sünoptiline väärtus - kui punase värvuse osakaal vikerkaares suureneb, võib oodata ilma halvenemist. Lihtsalt suurem punase värvuse osakaal ei tähenda midagi, vaid loeb selle osakaalu muutus. See on seletatav vihmapiiskade suuruse muutumisega. Kiirte hulga ja spektri tekke seos valguse nurgaga. Skeemil on kujutatud kiirte hulga kraadi kohta ja valguse langemise nurga vahelist seost spektri tekkimisega. Mitu vikerkaart Mõnikord moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine, kahvatu, ümberpöördult järjestunud värvustega vikerkaar. Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Vikerkaare kuju
Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundi. Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10° nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem: , kus -vedeliku viskoossus, r-kera raadius, v-kera liikumise kiirus
Vooluringi avamine tähendab seda et mingis vooluringi osas vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada e katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik seepärast kasutataksegi lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena. Mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel e elektriahel vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist või olla ka hoopis avatud ilma vooluta ahel Elektriahelate(vooluahelate liigitus) Hargnemise järgi Elektriahelad mittehargnevad hargnevad Segaahel Jada ahel rööpahel Voolu liigi järgi elektriahelad
planetaarreduktori kinemaatilises skeemis (punkt 3.5.5.) puuduvad vabakäigusidur F1 ja selle lülituspidur B2 . Kui selles planetaarreduktoris vahetub käik D3 D2 , siis käiguvahetuse ajal tekkiva löögi ärahoidmiseks peab täpselt eesmise siduri lahtiühendumise hetkel sisse lülituma lintpidur (vt punktid 3.5.5 ja 3.5.6). Sellist täpsust on aga raske tagada ja seetõttu on sellise skeemi puhul käiguvahetuslöögid mõnikord paratamatud. Käesoleval skeemil (joonised 24 ja 25) on päikeseratas ühendatud vabakäigusiduriga F1 ja selle lülituspiduriga B2 . Kolmanda käigu töötamise ajal on vabakäigusidur F1 ketaspiduri B2 abil sisse lülitatud, kuid vabakäigusidur laseb päikeserattal päripäeva pöörelda. Teise käigu sisselülitamiseks tuleb ainult eesmine sidur C 2 vabastada, vabakäigusidur hoiab ise päikeseratast kinni, kuna eesmisele planetaarülekandele antav pöördemoment püüab päikeseratast vastupäeva pöörata
Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 21.10.2015 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft word, Paint Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Pärnu maakonnas Juuru vallas. Skeemil A’ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 59°5’18’’ L 24°48’4’’. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugus...
Aine A: CH3CH2CH2CH3 Aine C :CH3COOH Aine B : CH3CH2OH Aine D : CH3CH2COOCH3 Märgi selle aine (nende ainete) lahtri(te)sse ristike, mille korral väide kehtib. Väide Aine A Aine B Aine C Aine D Lahustub vees täielikult Praktiliselt ei lahustu vees Vesilahus on happeline Võib käituda redutseerijana Saadakse happe reageerimisel alkoholiga Ülesanne 10 (10 punkti). Kirjutage reaktsioonivõrrandid, mis vastavad skeemil noolega märgitud üleminekutele. Kaaliumetanolaat etanool etanaal etanool etüülbutanaat eteen .............................................................................................. .............................................................................................. .............................................................................................. Ülesanne 11. (5 punkti)
ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft Word, Paint Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Konfiguratsiooni uurimiseks on valitud 5 katastriüksust, mis asuvad Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Piilsi külas. Katastriüksuste paiknemine ja andmed katastriüksuste kohta on näha joonisel nr 1. Kuna katastriüksuste tunnused ei ole antud skeemil loetavad, siis on katastriüksuste identifitseerimise lihtsustamiseks need nummerdatud ühest viieni. Joonisel on illumineeritud maaüksuste piirid punasega, maaüksuste pikkused on tähistatud joonisel sinise noolega. Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pindala (S), maaüksuse pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta. Andmed maaüksuste kohta ning arvutuse nende andmete alusel on koondatud tabelisse 1. Joonis 1. Konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuste skeem
Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Opera, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Võru maakonnas Võru vallas juba külas. Skeemil A'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 57049'47.9'' L 26056'32.89''. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti A ja D geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mõõda ja otsekaugused. Joonis 1
Ülesanne 3 Tabelid Lisada lahendustega praktikumi töövihik Ta ga praktikumi töövihik Tabelid_2_Andmeloendid.xlsm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile: kolm valda tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada nõutud väljad skeemil toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi. Tabel P_müügid luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist.
*Punktis 3. esitatud tumeda sokolaadi tootmise tehnoloogilises skeemis on lähtutud Eesti kaubanduses saadaolevate tumedate sokolaadide koostisestest. Suuremates kaubanduskettides tumeda või mõru sokolaadi nime all müüdavatest toodetes tsisaldab piimaprodukte vähemus. Seetõttu ei ole ka piima või piimaprodukte retseptuuri võimalike komponentidena käsitletud. Eesti turul domineerivate tumedate sokolaadide koostises ei ole taimseid asendusrasvu. Siiski on tehnoloogilisel skeemil ära näidatud asendusrasvad kui kakaovõi alternatiivid, kuna erinevalt kakao- või piimakuivainest, mille lubatud sisaldus on sokolaadisorditi erinev, lubab 2000/36/EC kõikides sokolaadisortides taimeseid rasvu, mis ei ole kakaovõi, ühtselt kuni 5% (E. Edro). Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 5 2. Tume sokolaad - kirjeldus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
