Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Arthur Coleman Danto Referaat Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud.
Free funk Free funki algus Free funk on kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist. Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides. Tüüpilisteks pillideks on saksofon, kitarr, basskitarr ja trummid. Tuletusinstrumendi vormid on M-Base.wut? Free funk, kui nimi. Free funk on termin, mille Allmusic ja kirjanik Scott Yanow võtsid kasutusele kirjeldamiseks kombinatsiooni Avant-garde jazz ja funk muusikast, mis on välja töötatud 1970ndatel. Z anri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman ja tema Prime Time rühm , Ronald Shannon Jackson ja tema rühm Decoding Society, Jamaaladeen Tacuma ja tema rühm Prilliraamid ja James "Blood" Ulmer. Näide https://www.youtube.com/watch? v=hog1fTiLBh8&feature=player_embedd ed Tuntumad muusikud Derek Bailey Lester Bowie Yura Bish James Chance Steve Coleman Ornette Coleman Jack DeJohnette Doug Hammond Human Arts Ensemble Ronald Shannon Jackson Burhan Öçal Greg Osby Ponga (band) Ned Rothenberg
Ornette Colemani album: Free Jazz.A Collective Improvisation järgi sai nime. Vaba improvatsioon. Kestab väga pikalt. Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest. instrumendid Instrumendid: saksafon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass. Tuntumaid artiste Joe Harriott (Euroopast) Peter Brötzmann, Evan Parker (saksofonistid Euroopast) Fred Van Hove (pianist Euroopast) Ivo Perelman (Brasiiliast) Ornette Coleman (Ameerikast) Ornette Coleman Algus aastail katsetas erinevaid muusikastiile. 1960. salvestas albumi Free Jazz: A Collective Improvisation. Kujunes muusikastiiliks. Kuulame Ornette Coleman ~ Free Jazz ~ 1 osa http://www.youtube.com/watch?v=UrzOzgYL1-o Kasutatud allikad Ornette Coleman Külastatud: 18.03.2012 http://en.wikipedia.org/wiki/Ornette_Coleman All Music Külastatud:18.03.2012 http://www.allmusic.com/explore/style/free-jazz-d4
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor.............................................................................................................................3 Cecil Taylori albumeid..............................................................................
break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal. •üha suurenev tähtsus saksofonil. Chingo jazz Pillid: Meloodiapillid:kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupp: uuba (hiljem kontrabass) Bandzo (hiljem kitarr) Trummid Hiljem lisandus klaver Eelnevalt nimetatud pillidele lisandus ka saksofon Põhilised esindajad saksofonist Bud Freeman pianist, orkestrijuht ja helilooja Duke Elington orkestrijuht Fletcher Henderson tenorsaksofonist Coleman Hawkins orkestrijuht Paul Whiteman kornetist Bix Beiderbecke kitarrist Eddie Lang Bud Freeman Lawrence "Bud" Freeman (13. aprill 1906 - 15. märts 1991) oli ameerika jazzi muusik, ansamblijuht ja helilooja. Tuntud peamiselt kui tenor saksofoni mängija, kuid oskas ka klarnetit. Tal oli tenorik hääl. Ta oli üks mõjukamaid ja olulisemaid jazz tenori saksofoniste Big Band ajastul. Ta oli üks 1922 aastal alustanud Austin High School
Free jazz'i kujunemine Umbes samal ajal eksperimenteeris free jazz'iga Ornette Coleman. Ka tema Ornette Coleman väljus mazoor-minoor-süsteemi Kuuekümnendaiks aastaiks oli harmooniast ja taktideks jaguneva bebob koos oma paralleelvormidega meetrumi raames, harrastades äärmiselt loominguliselt ammendunud. Kuulajaid kummalisi meloodiakujundeid, kus ja muusikuid hakkas tüütama kõlas ka veerandtoone. See kõik ärritas
FREE FUNK Evelin Kuslap Maria Grinkevits FREE FUNK kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist; Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides; Zanri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman, Ronald Shannon Jackson ja Jamaaladeen Tacuma. PILLID Saksofon Kitarr Basskitarr trummid ORNET TE COLEMAN USA dzäss-saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja helilooja; üks free jazz'i eestvedajaid; muusika on väga klastrirohke ja kiire. https:// www.youtube.com/watch?v=M O7rPupQbRM&list=PLT7ieFKg Fdgopit2HsPIv6AxYbgokUAOw DOUG HAMMOND Sündis 26. detsember 1942; Helilooja, luuletaja, produtsent, trummar. https:// www.youtube.com/watch? v=zAPvwIjB0RY HUMAN ARTS ENSEMBLE Muusikakollektiiv; Algas tegutsema 1971. https:// www.youtube.com/watc h
Free jazz Esimesed free jazzi kuulutajad olid Cecil Taylor ja altsaksofonist Ornette Coloeman. Cecil oli akadeemilise koolitusega muusik, kes sai tuntuks juba 1950 teise aasta poolel. Tema muusikas puudus taktimõõt ja piiritletud vorm. Free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bepop. Inimesed , kes on seotud free jazziga : Cecil Coleman. Ornette Coleman. Muhal Richard Abramsi asustas Loovmuusikute Edutamise Assotsiatsiooni. Eric Dolphy oli paljutõotav jazz'i uuendaja kes mängis klarnetit, flööti ja altsaksofoni , kuid kelle loometee jäi väga lühikeseks tema varase surma tõttu. Free jazzi saksofonistid: Archie Shepp Albert Ayler John Tchicai Trummarid: Sunny Murray ja Milford Graves Trombonist Roswell Rudd Kontrabassist Charlie Haden Trompetist Don Cherry http://www.youtube.com/watch?v=Elu4JvJCYs0&feature=related
EUROOPA DEMOGRAAFILINE TULEVIK Käesolev ülevaade on koostatud David Coleman´i artikli ,,Europe's demographic future: determinants, dimensions, and challenges" põhjal. Coleman´i artikel prognoosib Euroopa demograafilist tulevikku. Artikel kirjeldab Euroopa jagunemist ja vanuselist struktuuri, annab ülevaate sõdade ja revolutsioonide põhjustatud demograafilistest muutustest ning Nõukogude ideoloogia mõjust perekonnale ja rahvastikule. Lähemalt käsitletakse Euroopa demograafiale iseloomulikke suundumusi: madal sündimus, elanikkonna vananemine, migratsioon, sh illegaalne migratsioon.
Armstrongi orkester, New Orleans Rhytm Kings, Tom Brown (orkestrijuht), Jack Laine (orkestrijuht ja trummid), Nick LaRocca (kornet, trompet). chicago jazz 1920, saksofo, klaver, trompet, tromboon, tuleb saksofin, solistid tähtsamad, kiire tempo, sujuv rütm, tehnilised viimistlused, raske harmoonia, Bud Freeman (tenorsaksofon), Duke Ellington (klaver, orkestrijuht), Fletcher Henderson (klaver, orkestrijuht), Coleman Hawkins (tenorsaksofion). sving 1930 New York, tropmet, tromboon, saksofon, klaver, 4 lööki rõhulised, meloodia õõtsuv ja kiikuv, levis väljaspool usa, lihtne harmoonia, Duke Ellington (klaver), Fletcher Henderson (klaver, orkestrijuht), Glenn Miller (tromboon), Coleman Hawkins (tenorsaksofion), Louis Armstrong, Benny Goodman (klarnet). bepop 1940 New Orleans, saksofon, trompet, klaver, keerukas meloodia, rütmijoonise ja harmoonilise plaaniga,
Free Jazz Free jazzi mõjutas teiste kultuuride muusika mõju. Free jazzi iseloomustab vaba tonaalsus, rõhk esituse intensiivsusel, muusikalise heli laiendamine müra sfääri ja inviduaalsus. Free jazzi tavaliselt mängitakse väikese ansambliga Improvisatsioone arendatakse üheagselt ning ka soolodena. Igale interpreedile on jäetud vabadus tegutsemiseks. Esimesed free jazzi kuulutajad olid pianist Cecil Taylor (1930) ja altsaksofonist Ornette Coleman (1930). Cecil Taylor oli akadeemilise haridusega muusik. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuril juhuslikke kooskõlasid (klastreid).Tema muusikas muutus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejoad ei püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid kõlamoodustusi. Umbes samal ajal eksperimenteeris jazzis Ornette Coleman. Ka tema väljus mazoor-minoor-süsteemi
1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. 1940ndad Ornette Coleman 1950ndad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest (k.a. need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960ndad - 1970ndad 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk`ist ning reggae`st
Vanessa born December 14, 1988 in Salinas, California. She's mother name is Gina and father name is Greg. She has a sister, Stella Teodora. Hudgens's father is an American of Irish and Native American descent. Vanessa Anne Hudgens Vanessa has been playing Gabriella Montez in the HSM. She played with Zac Efron, Ashley Tisdale, Corbin Bleu, Lucas Grabeel, Monique Coleman, Olesya Rulin Vanessa Anne Hudgens Vanessa married with Zac Efron. She spend her honeymoon in Hawai Vanessa Anne Hudgens Hudgens debut album, entitled V, was released in late September 2006. The first single was "Come Back to Me", while the second and final single was ''Say OK'' In 2006 she sang with Corbin Bleu for his debut
Fourth level Fifth level Glenn Miller (19041944) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Coleman Hawkins (19141969) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Duke Ellington (18991974) Click to edit Master text styles Second level Third level
· Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi Muusikud · Bud Freeman- tenorsaksofonist · Bix Leon Beiderbeck- kornetist · Duke Ellington- pianist · Fletcher Henderson- pianist · Coleman Hawkins- tenorsaksofonist · Paul Whiteman- tantsuorkestri juht · Eddie Lang- kitarrist Duke Ellington · 1899- 1974 · Pianist · Orkestrijuhataja · Kõigi aegada viljakamaid ja mõjukamaid jazz´i heliloojaid · https://www.youtube.com/watch?v =cb2w2m1JmCY Fletcher Henderson · 1898- 1952 · Pianist · Orkestrijuhataja · arranzeeringud panid aluse suurte svingorkestrite repertuaarile ·
Improvisation") järgi. Free jazz purustas dzässirütmi kaks tugisammast (taktimõõdu ja biidi). Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega. Free jazz 19. ja 20. sajandil tekitas tihti väärarusaama, ning arvati et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Instrumendid Trompet Klave Tromboon Kitarr Saksofon Viiul Tuuba Kuulsad Free jazzi muusikud Cecil Taylor, elas 89 aastaseks (1956-2018) Ornette Coleman, elas 85 aastaseks (1930-2015) John William Coltrane, päris nimi oli John Coltrane, elas 41 aastaseks (1926-1967) Burton Greene,82 aastane,sündis 1937.aastal Midagi huvitavat Algul võeti free jazzi kui vabanemist kõigist Euroopas kujunenud muusikasüsteemidest. Selle stiili põhimõte on, et pole reegleid. Improviseerimise ajal nad ei ürita jälgida harmoonilist struktuuri, vaid muudavad võtmeid kuidas tahavad ja kus tahavad.
*Esimene tema nime all vlja antut plaat oli 1947.aastal(selles mngisid pianist John lewis ja trummar Max Roach). *1950.aastate alguses slmis ta leppingu Prestige plaadikompaniiga. *Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dssmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid niteks cool jazz, modaalne dss, dss-rock, mjutas oluliselt teisi dssi ja popmuusika voolusid: bebop, third stream, avant garde, ambient, world music. *http://www.youtube.com/watch?v=PRfdlcQ_MZw Ornette Coleman *Sndis 09.03.1930 Fort Worthis,Texase osariigis. *Ta on USA dss-saksofonist, -viiulimngija, -trompetimngija ja -helilooja. *Ta on praeguseni free jazz`i eestvedaja terves maailmas. *Tema muusika on vga klastriterohke ning kiire. *Tema album "Sound Grammar" tunnistati 2007. aastal Pulitzeri preemia vriliseks. *Tema debtalbum "Something Else!!!!" ilmus aastal 1958. *http://www.youtube.com/watch?v=na_3r_bf5gA
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast,folkmuusikast, funk`ist ning reggae`st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Ornette Coleman Click to edit Master text styles Second level Third level
korraga rohkem. 1940ndail sai Bepop alguse. Bebop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute protestiga swing'i vastu(swing oli liiga kommertslik). Saadi kokku klubides, kus toimusid igasugused jam session'id, improviseeriti ning nii kasvaski välja uus stiil. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mis vabastas dzässi igasugustest piirangutest- polnud enam kindlat taktimõõtu jne. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. Dzässi suhtuti 20. sajandi algul väga halvasti, kuna ta erines teistest muusikaliikidest- dzässi hakati kutsuma saatana muusikaks. Dsässi vastu hakkasid paljud võitlema, isegi Henry Ford. Ford üritas selle levimist takistada rahvatantsu ja klassikalise muusika taas populaarseks mutmisega, kuid see ebaõnnestus. Esimeseks suuremaks dsassikeskuseks sai New Orleans. Jazzklubid muutusid väga populaarseteks meremeeste seas- turvalisuse pärast lasi merevägi sulgeda kõik klubid.
Liisi Koikson (laulja) Urmas Lattikas (pianist) [(Mihkel Mälgand)] (kontrabassist) Sofia Rubina (laulja) Raivo Tafenau (saksofonist) Villu Veski (saksofonist) [Kaire Vilgats]] (laulja) Kuulsaid dzässmuusikuid Louis Armstrong Chet Baker Count Basie Bix Beiderbecke Dave Brubeck Ornette Coleman Miles Davis Duke Ellington Ella Fitzgerald Dizzy Gillespie Benny Goodman Stéphane Grappelli Billie Holiday Theo Jörgensmann Wynton Marsalis Glenn Miller Charlie Parker Oscar Peterson Bud Powell Django Reinhardt
Atkinsi dieet Atkinsi dieedi looja on dr Robert Coleman Atkinsi (1930-2003) ning ta avalikustas selle 1972. aastal Ta saavutas suure populaarsuse soovitustega uuest dieedirevolutsioonist ning tegutses üle 35 aasta, reklaamides madala süsivesikute hulgaga toitumist Atkinsi peamine soovitus oli, et inimesed peavad vältima suhkrut, valget jahu jt rafineeritud süsivesikuid. Enne dieedi alustamist tuleb puhastada oma köök ja jätta riiulitele ainult madala süsivesikutesisaldusega toidud,
Fitzgerald ja Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940 info puudb. 1950 950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. 1960-1970 960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente rokkmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ja reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva džässmuusikas. Esimesteks jazz fusion'i plaatideks peetakse Gary Burtoni "The Time Machine'i" (1966) ja Larry Coryelli (The Free Spiritsi) "Out of Sight And Soundi" (1966). Samuti oli suur
Duke Ellington Count Basie Glenn Miller Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. Free Jazz 1950.aastad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest, kaasa arvatud need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. Jazz fusion 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion See haaras endasse ka elemente: rokkmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ja reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Tuntumaid 1970. Weather Report Mahavishnu Orchestra aastate Tony Williams Herbie Hancocki jazz Soft Machine Caravan fusion'i
Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt oletatavast tulust. Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored. Tracking õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline edukus Kõrgkooli sissesaanute protsent Kooli prestiiz ühiskonnas Kooli ressursi rikkus Õpilaste arv ühe õpetaja kohta Jne. Jame Coleman kooli tase ei mängi rolli õpilase edukuse määramisel, õpilase perekndlik päritolu loeb. (alahindas kooli taseme rolli) Hariduslik ekspansioon hariduse suurenev lemik, keskm haridustase inimestel kõrgem Haridus funktsionalism ja konfliktiteooria Funktsianolistlik e inimkapitali teooria(Bevker, Parsons) Koolis valmistatakse inimesi ette ühiskondlikke tööde jaoks. Koolis omandatakse edasiseks eluks vajalikud teadmised. Kõrgema haridusega inimesed-> suurem inimkapital -> on
võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis. Dzässi arenguloos on välja toodud kolm põhiliiki: traditsiooniline dzäss, sving ja nüüdisaegne dzäss. Dzässi ei ole võimalik täpselt noodistada
võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis. Dzässi arenguloos on välja toodud kolm põhiliiki: traditsiooniline dzäss, sving ja nüüdisaegne dzäss. Dzässi ei ole võimalik täpselt noodistada
oktavis või unisoonis. - Ansambli koosesisu kuulusid: klaver, saksofon, trompet, tromboon, kontrabass ja trummid. - Juhtfiguurid Miles Davis (trompet), Art Blakely (trumm), Horace Silver (klaver), Clifford Brown (trompet) Free jazz - 1960. loobuti impro traditsioonidest. - Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969. aastal - Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam. - Aka fusion (sulamine). - Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving. - Saavutas kaubandusliku edu noorte seas. - Nii akustilised pillid kui ka süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, basskitarr jne - Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne
erinevate tutvusringkondadega, sõpradega, sõprade sõpradega. · Ühendav (linking) seos sarnaste arenguvajaduste ja eesmärkidega kuid erinevate kogukondade vahel, millel puuduvad automaatsed sidemed, näiteks usaldus ja koostöö otsustajate ja võimuesindajate, kohaliku võimu ja elanike vahel. Page 4 Sotsiaalse kapitali käsitlused James S. Coleman - sotsiaalne kapital kui vahend mingite eesmärkide saavutamisel. Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks F. Fukuyama - sotsiaalne kapital kui norm, mis aitab ühel või mitmel inimesel koopereeruda. Page 5 Sotsiaalse kapitali uurimine §
tüdrukutel, kuid 6-7. aastastel poistel on tüdrukutega võrreldes samal tasemel (või isegi paremad) matemaatika tulemused. Põhikooli on puutuvad poisid rohkem kokku eakaaslaste surve ja negatiivse koolikeskkonnaga. Keskkoolis on märgatavalt suurenenud klassikursuse kordamine poiste seas ja isegi välja kukkumine/paberite välja võtmine. Artikkel seostub loengus räägitud sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga, täpsemalt hariduslik ebavõrdsus. Nagu James Coleman kirjutas enda teoses “Equality of Educational Opportunity”, et õpilaste edu määrab perekondlik päritolu ehk sotsiaalne päritolu. Sotsiaalse päritolu puhul mängivad rolli vanemate haridus, töökoht, sissetulek (sotsiaalmajanduslik staatus). Artiklis on välja toodud, et perekond ja kodu mängib suurt rolli noorte haridusteel. Mina seostan seda artiklit inimese arenguga üleüldiselt ning samuti laste kasvatamisega. Mulle, kui tulevasele õpetajale
Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest, mis olid jazzmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud enam jazzil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. 1950ndate kuulsaim jazzmuusik oli Ornette Coleman. 1960ndad 1970ndad: 1960ndate aastate lõpus sai alguse Jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae´st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva jazzmuusikas. Suurt mõju fusioni arengule etendas ka Miles Davis´e 1968nda aasta plaat ,,Miles in the sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente.
õpetajat ning ta hakkas ise arendama oma muusikalist Joonis 1 Herbie Hancock kontserdil Nice Jazz festivalil 2010 kuulmist. Aastal 1960, kui Herbie oli 20-ne aastane, kuulis ta Chris Andersoni mängimas ja anus temalt, et too võtaks ta enda õpilaseks. Sealt saigi alguse Hancocki karjäär ning ta pidevalt nimetab Andersoni olevat tema harmooniline guru. Karjäär (60-ndad) 60-ndatel lahkus Hancock Grinneli kolledist, kolis Chicagosse ning hakkas koostööd tegema Donald Byrdi ja Coleman Hawkinsiga. Samal ajal võttis ta tunde Roosevelti ülikoolis. Sel kümnendil õppis Herbie lühikest aega ka kompositsiooni Vittorio Gianninilt. Aastal 1962 lindistas ta oma esimese sooloalbumi Takin' Off. Selle albumiga teenis ta Miles Davise tähelepanu, kes just sel ajal pani kokku uut ansamblit. Mais, aastal 1963 ühineski Hancock pianistina Davise bändiga ja kogus sellega suurel hulgal tähelepanu. Samal ajal, kui Hancock mängis Davise ansamblis, leidis ta ka oma isikliku
17. Chicago Fred Fisher/Fred Fisher 18. Ootamatud sõnad (Somethin' Stupid) Bert Kaempfert/C.Carson Parks/Charles Singleton/Eddie Snyder/Velly Joonas 19. Somewhere Over The Rainbow Harold Arlen/E.Y.Harburg 20. Come Fly With Me Jimmy Van Heusen/Sammy Cahn 21. Su naeratuse sära (The Shadow of Your Smile) Johnny Madel/Paul Francis Webster/Vello Marken 22. You Make Me Feel So Young Josef Myrow/Mack Gordon 23. Big Spender Cy Coleman/Dorothy Fields 24. Kuu jõgi (Moon River) Henry Mancini/John H Mercer/Heldur Karmo 25. Fly Me To The Moon Bart Howard/Bart Howard 26. New York,New York John Kander/Fred Ebb INC 27. Minu tee (Comme d'habitude) Claude Francois/Jacques Revaux/Paul Anka/Gilles Thibaut/Tõnu Oja 28. Väitsa Mackie (Mackie Messer) Kurt Weill/Jaan Kross/Bertolt Brecht Külastasin 9.mail Tallinna Linnahallis toimunud kontserti ,,Frank Sinatra Gala". Seda
Journal of Clinical Nursing, 20, 3364–3372. Efstathiou, N., Walker, W. (2014). Intensive care nurses’ experiences of providing end-of-life care after treatment withdrawal: a qualitative study. Journal of Clinical Nursing, 23, 3188– 3196. Maier, H.W. (1969). Three theories of child development : the contributions of Erik H. Erikson, Jean Piaget, and Robert R. Sears, and their applications. New York: Harper & Row. Neimeyer, R. A., Currier, J. M., Coleman, R., Tomer, A., Samuel, E. (2011). Confronting suffering and death at the end of life: the impact of religiosity, psychosocial factors, and life regret among hospice patients. Death Studies, 35: 777–800. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Starkopf, J., Sipria, A., Reinhard, V. (2005). Taaselustamine kliinilisest surmast. http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/attachments/Taaselustamine_kliinilisest_sur mast__ravijuhis.pdf (10.11.2015)
1952. aastal ning kaks aastat hiljem oli tal väga edukas tuur Euroopas. 50ndate teises pooles hakkas Holiday lähemalt suhtlema Louis McKayga ning juba 1956 arreteeriti nad narkootikumide pärast. Järgmisel aastal abiellusid nad Mehhikos ning McKay kasutas Holiday raha ja kuulsust iseenda upitamiseks elus. Ehkki tal olid probleemid häälega, andis Holiday mõjusa esituse The Sound of Jazzis, CBS-i ülekandes, töötades koos Lester Youngi, Ben Websteri ja Coleman Hawkinsiga. Tema viimane esinemine leidis aset New Yorkis 25. mail 1959. aastal. Veidi hiljem pandi ta maksa- ja südameprobleemide pärast haiglasse ning 17. juulil samal aastal suri ta alkoholi ja narkootikumide põhjustatud komplikatsioonide tagajärjel. Tema matustel käis austust avaldamas üle 3000 inimese ning tema autobiograafia tehti filmiks aastal 1972, Holidayd kehastamas lauljanna Diana Ross. 7 Kasutatud kirjandus Eleanora Fagan, William F
Kui sünkoop on muusikas tajutav rütmi korrapärase liikumise katkestusena, siis rütminihe 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) vaid elustab üldist pulssi, ilma ühtlaselt voolavaid meetrilisi aktsente rikkumata. Algosad: b) Jazzsaksofonism; Coleman Hawkins, Lester Young 1) Orjade töölaulud Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. 3) Blues
seisukohast, kelle mees töötab välismaal ning anda ülevaade sellest, mil viisil mõjutab see naise eneseteostussoovi ja -võimalusi. Lühiülevaade kasutatavatest põhilistest kirjandusallikatest Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Asen, E. K. (1999). Pereraamat. Kuidas õnnelikult koos elada. Tallinn: Tänapäev. Beck, U. (2005). Riskiühiskond: Teel uue modernsuse poole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. (2007). An Introduction To Family Social Work. Belmont California USA: Thomson Brooks/Cole. Eagly, A. H., Beall, A. E., Sternberg, R. J. (Toim). (2008). Soopsühholoogia. Tallinn: Külim. Elenurm, T., Rootamm-Valter, J., Servinski, M. (2008). Tööturg. Tänapäev ja tulevik. Tallinn: Vastus. Hess, B. B. (2000). Sotsioloogia. Tallinn: Külim. Mackevičiŭtė, I. (Toim). (2008). Soolise võrdõiguslikkuse käsiraamat kohalikele omavalitsustele
nautinud. XII tahvli seadused pakuvad väärtuslikku õppematerjali kunagisest Rooma ühiskonnast ja Rooma ajaloost. Vana-Roomas oli rahval erinev õiglustunne ning erinevad traditsioonid. Seepärast oli ka nende õigussüsteem erinev. Ajaloo õppimine aitab meil omakorda mõista ja kriitiliselt hinnata meie enda õigust tänapäeval. 14 Kasutatud allikad Seaduste tõlked 1- Johnson, A. C. Coleman-Norton, P. R. Bourne, F. C, Austin: Ancient Roman Statutes: Translation, with Introduction, Commentary, Glossary, and Index University of Texas Press, 1961 inglisekeelne tõlge 2- Tundmatu autor. Leges duodecim tabularum, vaadatud 20.04.2012, http://ancientrome.ru/ius/library/twelve/twelve.html#t5 ladinakeelne tõlge Kirjandus 1- Bloch, M. Symbols, Song, Dance and Features of Articulation: Is religion an Extreme Form of Traditional Authority
Roni puudel, jooksel neljakäpukil, hüppa üle kivide ning mätaste. · Jookse paljajalu. Meie jalad on jalanõudes liiga ära hellitatud. Paljajalu joostes treenime oma jalavõlvi ning muutume palju tugevamaks. · Treeni palja ülakehaga ning proovi talisuplust. Jääajainimesed talusid külma paremini kui meie. Atkinsi dieet on maailmas tuntumaid madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega dieete. Loodud 1972 dr Robert Coleman Atkinsi (1930-2003) poolt, kes tutvustas seda raamatuseerias ja ulatuslikus kommertsprogrammis, mis sisaldas raamatute ja toidulisandite müüki, teatud toiduainete reklaami. 1930. aastal sündinud ja Cornelli Meditsiinikolledzis hariduse omandanud Robert Atkins huvitus toitumisteadusest 33-aastasena, olles ise ülekaaluline. Oma sõnul enda peal katsetades ning meie eelajalooliste eellaste teadaolevaid toitumisharjumusi arvestades töötas ta välja omanimelise toitumisskeemi.
· "Newport Jazz Festival" (1958) · "Festival Session" 1959 · "Blues in Orbit" (1959) · "Anatomy of a Murder" (soundtrack album; 1959) · "Duke Ellington & Johnny Hodges: Back to Back" (1959) · "Duke Ellington & Johnny Hodges: Side by Side" (1959) · "Piano in the Foreground" 1961 · "Louis Armstrong & Duke Ellington" (1961) · "Duke Ellington & John Coltrane" 1962 · "Duke Ellington meets Coleman Hawkins" (1962) · "Money Jungle" (1962) · "Afro-Bossa" (1962) · "The Great Paris Concert" 1963 · "A Morning in Paris" (1963) · "Ella at Duke's Place" 1965 · "The Symphonic Ellington" (1965) · "Ella and Duke at the Cote D'Azur"1966 · "The Far East Suite]]" (1966) · "...And His Mother Called Him Bill" 196 · "Francis A. & Edward K." 1968 · "Latin American Suite" (1968) · "Yale Concert" (1968)
teenused( kõlblikud=pakutavad teenused, vajalikud). Sotsiaalne kapital- on ainus kaptali liik, mille väärtus kasutamisel kasvab. Mida rohkem suhtled, seda enam ühtlustavad väärtushinnangud. Mida rohkem teedd koostööd, seda enam tekib usaldust ja soovi koostööks.( 1) organisatsioonid, koostöö, võrgstikud. 2) suhted, hoiakud, väärtushinnangud. 3) usaldus.) Sotsiaalse kapitali mõiste defineeris esmakordselt Pierre Bourdier 1972.a. Hiljem täiendas seda James Coleman. Goger Evansi loengu materjal: 10. Kliendi teekonna sammud- Teadmatus teadasaamine, aga mitte tegutsemine planeerimine registreerimine- ootusärevus saabumine & kohaolek tegevuste külastamine tagasipöördumine, tagasiside. 11. Partnerluse ja koostöö põhiprintsiibid- ?? 12. Tarbija ootused- ?? 13. Taluvusvõime 3 tasandit- 1.Ökoloogiline(füüsikaline). 2.Sotsiaalne(kohaliku elanikkonna kannatused..) 3.Turistlik(kvalitatiivne-on seotud turistide arvukusega.) 14
Ta kaalus 1020 g. Kõige rohkem päikesepaistet on olnud aastas Ida-Saharas, 4300 h. See on 97% võimalikust päikesepaistest. Maakera kõige kuivem paik. Aastail 1964-2001 registreeriti Quillagua ilmajaamas, mis asub Tsiilis Atacama kõrbes kõigest 0,5 mm sademeid. See selgus 2001. aastal, kui Keo Films väntas tõsieluseriaali "Äärmuste otsinguil" ("Going to Extremes"). Suurim lumehelves. 28. jaanuaril 1887 olevat USA-s Montana osariigis Fort Keogh´is elav rantsoomanik Matt Coleman mõõtnud lumehelbe, mis oli tema sõnutsi pannist suurem: 38 cm lai ja 20 cm paks. Kõige järsem temperatuurimuutus. Senine temperatuurimuutuse rekord on 27 kraadi kahe minutiga, mis registreeriti USA-s Lõuna-Dakota osariigis Spearfishis 1943. a 22. jaanuari hommikul. Kell 7.30 oli seal 20 kraadi külma, kell 7.32 juba 7 kraadi sooja. Rekordsoe aasta. Kõige soojem seni registreeritud aasta (mõõtmised algasid 1880. a
organisatsioonid, millest enimtuntavad on tänapäeval näiteks Google ja Cambridge ülikool. Praegu rahastab The Tor Projecti Ameerika Ühendriikide valitsus. (3) 2015. Aasta detsembris valiti projekti juhatajaks Shari Steele, kelle eesmärgis oli muuta Tor projekt kodukasutajatele tohkem kättesaadavamaks. Shari Steele aeg jäi aga lühikeseks, sest 2016. Aastal saadeti projekti juhtkond laiali ning valiti uued juhatajad, tänapäeval on nendeks Matt Blaze, Cindy Cohn, Gabriella Coleman, Linus Nordberg, Megan Price ja Bruce Schneier. (4) 6 2 Mis on The Onion Router? The Onion Router projekti puhul on tegemist kooslusega tarkvarast ning võrgust, mille abil on võimalik jääda internetis anonüümsemaks kui tavalise brauseri ja internetiühendusega. Tor tööpõhimõte on lihtne - selle ülesanne on peita internetikasutaja füüsilist asukohta ning IP aadressit, mis muudab kasutaja reaalse
Svingieelsetelaastateltegutsesjubasuurem aid koosseise,m ism ängisid arranzeeritud m uusikat. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899-1974) ja Fletcher Hendersoni (1898-1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid.H endersoniarranzeeringud panid alusesuurtesvingorkestriterepertuaarile.Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904-1969),tänu kellelsai"näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890 1967),kedareklaam itikui"jazzikuningat"(K ing ofJazz).Tem asuuresorkestrism ängism itu esmaklassilist jazzmuusikut: Bix Beiderbecke, trombonist Jack Teagarden, saksofonist Frank
10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapitali mõiste Inimkapitali on määratletud kui indiviidi omandatud teadmisi ja võimeid, mis võimaldavad tal oma tegevust muuta ja seega tuua kaasa majanduskasvu (Coleman 1988). Inimkapital on arendatav ka näiteks väljaõppe ja hariduse andmise kaudu, mis kaasajastavad inimese võimeid ühiskonnas toimetulekuks. Eristatakse ka ettevõttespetsiifilist ja tegevusharuspetsiifilist inimkapitali. Esimese moodustavad oskused ja teadmised, mis omavad väärtust vaid konkreetse ettevõtte kontekstis, ega ole ülekantavad teistesse ettevõtetesse (Sandberg 1986). Tegevusharu-spetsiifiline inimkapital omab aga väärtust
vähemalt 4 tund, 60% peaksid moodustama puu-kõõgiviljad ning salatid, valku, tärklist ja rasva tuleks tarbida väikestes kogustes, vältima peaks rafineeritud suhkrut ja tärklist ning töödeldud toite, palju peab olema füüsilst aktiivsust, värsket õhku, päikest, vett ja puhkus. Atkinsi dieet on maailmas tuntumaid madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega dieete. Loodud 1972 dr Robert Coleman Atkinsi poolt, kes tutvustas seda raamatuseerias ja ulatuslikus kommertsprogrammis, mis sisaldas raamatute ja toidulisandite müüki, teatud toiduainete reklaami jms. Atkinsi teooria järgi on arenenud lääneriikide toitumistavade kahjulikem osa liigne rafineeritud süsivesikute (suhkur, jahu, siirup) tarbimine ning küllastunud rasvade kahjulikku toimet on ülehinnatud. Ta kritiseeris traditsioonilist
väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum Sotsiaalne kapital- Võime tagada `kasu saamine', `tulu' tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalses struktuuris. Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Tihedad/ tugevad sidemed (siduv kapital): Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel (civic virtue) (Putnam 2000); Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll; Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandi mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena"). Avatud/ nõrgad sidemed (sildkapital):
mängijaid. Enamus kuulsamaid mängijaid on just dzässiga kuulsaks saanud. Üks nendest on näiteks väidetavalt üks parimaid altsaksofonimängijaid Charlie Parker(1920- 1955), kellest sai hämmastava mängutehnika tõttu kõikjal jazzisõprade iidol. (Muusika- entsüklopeedia, 2006, Jazziraamat, 1999) Veel on kuulsaid saksofoniste: · Sidney Bechet(1897-1959) Sopransaksofon ,,Texas moaner blues" 1924 · Johnny Hodges(1906-1970) Altsaksofon ,,Triple play" 1967 · Coleman Hawkins(1904-1969) Tenorsaksofon ,,Hawk eyes" 1959 · Lester Young(1909-1959) Tenorsaksofon ,,Just you, Just me" 1953 · John Coltrane(1926-1967) Tenorsaksofon ,,Dakar" 1957 · Stan Getz(1927-1991) Baritonsaksofon/Tenorsaksofon ,,Desafinado" 1962 · Marcel Mule(1901-2001) Klassikaline saksofon ,,Le Patron' of the Saxophone" 1930 · Charlie Parker(1920-1955) Altsaksofon/Tenorsaksofon ,,Billie's bounce" 1945
· Neutraalsed: pähklid, või, koor, õli, köögiviljad, kange alkohol. Meedikud on Hay teooriaid kritiseerinud, väites, et mittetäieliku seedimise kahjulikud jäägid ei saa organismis kuhjuda, vaid väljutatakse loomulikul teel. Samuti on osutatud, et väga paljud levinud toiduained sisaldavad nii valke kui tärklist. Atkinsi Dieet Atkinsi dieet on maailmas tuntumaid madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega dieete. Loodud 1972 dr Robert Coleman Atkinsi (1930-2003) poolt, kes tutvustas seda raamatuseerias ja ulatuslikus kommertsprogrammis, mis sisaldas raamatute ja toidulisandite müüki, teatud toiduainete reklaami jms. 1930. aastal sündinud ja Cornelli Meditsiinikolledzis hariduse omandanud Robert Atkins huvitus toitumisteadusest 33-aastasena, olles ise ülekaaluline. Oma sõnul enda peal katsetades ning meie eelajalooliste eellaste teadaolevaid toitumisharjumusi arvestades töötas ta välja omanimelise toitumisskeemi.
sõltumatult õpilaste sotsiaalsest päritolust ja võimekusest, vastates seega küsimusele, et kas on mõtet pingutada selle nimel, et oma lapsed heasse kooli saata. Kui kooli "tase" on oluline, siis saaks koolihariduse abil ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust vähendada; kui see ei ole oluline, siis koolid lihtsalt kinnistavad seda ebavõrdsust, mis oli laste vahel juba kooli tulles. James Coleman kuulsas teoses "Equality of Educational Opportunity" (1966) leidis, et kooli "tase" ei mängi erilist rolli õpilase edukuse määramisel; edu sõltub pigem õpilaste perekondlikust päritolust. Hilisemad uuringud on näidanud, et Coleman siiski alahindas kooli tähtsust. 1 Hariduse mõju inimeste vahelisele majanduslikule ebavõrdsusele
Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. -1- Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) ilmumine tõi olukorda pöörde. Tema suur, tüse ja käskiv toon lausa nõudis tähelepanu, ootamatud meloodilised ja rütmilised avastused tegid tenorsaksofoni üheks populaarsemaks pilliks jazzmuusikas. Jazzpianism algusaastatel Klaver oli igas kultuurimajas. Klaveriga oli hea puhkpille järgi teha. Kuna klaveril ei saa pikki noote mängida, hakati kasutama tremolot. Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada (perforullid)
annaabi.ee 
