Valgustusfilosoofia ja olulised valgustusfilosoofid Sissejuhatus Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale andis küll nime saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub te...
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
VALGUSTUSFILOSOOFIA 18. saj I poolel lasus Euroopa filosoofiline raskuspunkt Inglismaal, sajandi keskpaiku Prantsusmaal ja sajandi lõpus Saksamaal. Hüüdlause ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" (vabadus on võimalik ainult siis, kui inimestevaheline võrdsus on tagatud. Algselt võeti see kasutusele Suure Prantsuse revolutsiooni ajal; 1848. aasta konstitutsioonis lisati fraasi vendlus ) VASTUHAKK AUTORITEETIDELE Mitmed prantsuse valgustusfilosoofid käisid Inglismaal, mis oli paljuski nende kodumaast vabameelsem. Neid vaimustas inglise loodusteadus, eriti Newton ja tema universaalne füüsika. Samuti mõjustas neid briti filosoofia, iseäranis Locke. Kodus Prantsusmaal hakkasid nad peagi ründama vanu autoriteete,oli oluline suhtuda skeptiliselt kõikidesse päritud tõdedesse. Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele
Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks? Nad rõhutasid, et valitsejale on lepinguga antud ülesanne kaitsta inimeste võrdseid õigusi ja eraomandit, kui valitseja seda ei tee, siis on alamate...
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad r...
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti
● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid ● Luule - puhtad riimid ● Muusika - selge ja reeglistatud vorm ning ülesehitus Klassitsism muusikas: ● Püüti luua selge ülesehitusega teoseid ● Osad pidid olema täpselt tasakaalustatud
seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Source: Wikipedia 9. Jakobiinid ja terror / Robespierre Robespierre - Jakobiinide diktatuuri looja, kes kasutas terrorit, et riik korda saada. Parlamentaalse demokraatia lõpetaja. 10. TV 4/53 (vali 2 valdkonda) Valgusideede levik: Valgustusfilosoofid, usuvabadus, erinevad vabadused Ameerikas. Maksusüsteem: Makse tõsteti liigselt, ebaühtlane süsteem. Aadlike ja vaimulike maksustamine. USA iseseisvussõda: Prantsusmaa aitas Ameerikat kasutades enda raha, samal ajal olles ise kehvas olukorras. Absolutistlik valitsemisviis: Louis XVI oli äpardunud valitseja, ta ei tahtnud olla valitseja. Ta oli oskusteta ja suutmatu, lasi ennast teiste poolt liigselt mõjutada. Riigi majanduslik olukord: Pidev maksude tõstmine, 1787-1788 ikaldused.
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napoleoni sõdadega. 18
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid
Klassitsism · Tekkeaega: 17. Saj. Peasuund Prantsusmaal. Autorid: Moliere, Corneille (,,Cid"), Jean Racine (,,Britannicus" ja ,,Phaidra"), Voltaire. · Kolme ühtsuse printsiip: 1) ajaühtsus tegevus laval võtab sama kaua aega, kui reaalselt vaataja jaoks. 2) kohaühtsus tegevus toimub ühe ruumi piires. 3) tegevusühtsus laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. Puudub palju tegevusliine. Valgusajastu · Valgustusfilosoofid: Voltaire; Rousseau; Diderot. · Inglismaa esindajad: J. Swift ,,Gulliveri reisid", Defir ,,Robison Crusoe elu ja kummalised seiklused". · Saksa valgustusautorid: Schiller ,,Wilhelm Tell", Goethe
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid Napoleoni sõdadega. 18
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sa...
k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates
õhuline, väänlev taimornament koos merekarbimotiividega.Värvid ruumis olid heledad ja kerged (roosa, heleroheline, taevassinine ja sidrunkollane).Rokai (eesti k. ka nimetusega orvand). C- ja S-kujuliste detailidega ääristatud asümmeetriline teokarbimotiiv oli tüüpiline rokokooajastu ornament siseruumides ja tarbekunstis. Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Romantismi tunnused. Nimetus romantism kandub kunsti üle kirjandusest. Väärtuslikumad romantismi saavutused maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk-kunstist. Maalikunsti tuleb
Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire ning teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine võimaldasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Arheoloogilised väljakaevamised aitasid paremini tundma õppida antiikkunsti. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kõrgelt hinnati kogu Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kultuuripärandit ning ühiskonnakorraldust, kust leidsid eeskuju mõistust, haridust ja teadust tähtsaks pidanud 18. sajandi valgustusfilosoofid. Just nemad avaldasid suurt mõju nii oma kaasaegsete kui ka järgnevate põlvede mõttemaailmale. Kiriku mõju inimestele hakkas vähenema. Jumalat ei lükatud küll kõrvale, kuid usuti, et vähemalt osa teadusi areneb omaenese seaduste järgi. Uue maailmakäsitluse võtsid esmalt omaks jõukamad ja haritumad inimesed. 2 TEADUSSAAVUTUSED Galileo Galilei (1564-1642) - Itaalia teadlane, kes tõestas, et Maa tiirleb umber päikese.
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heate...
Valgustusaeg Vastuhakk autoriteetidele Prantsuse valgustusfilosoofide idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu. Ratsionalism Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse. Valgustusidee Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistupäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid nüüd oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile, religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega. Sellest kasvaski välja valgustusidee. Valgustusidee iseloomulikuks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia. Kultuurioptimism Valgustusfilosoofid arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine "valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus.
Kiriku mõju vähenes.Jumalat ei lükatud korvale, aga inimesed hakkasid aru saama, et leiutised , mis muudavad maailma paremaks ja arusaadavamaks ei ole seotud jumalaga. Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati VanaRooma ja VanaKreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast.See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat. Euroopas 19.sajandi esimesel poolel toimunute paljude sõdade tõttu süvenes rahulolematus ja pettumus oma kaasajaga. Vastukaaluks hakkati rohkem hindama vabadust, isikupära ja tundeid.
,,Don Juan" - iroonia liiderlikkuse ja valetamise suhtes. Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Valgustskirjandus valgustus saab alguse 18. sajandil 1789 Suur Prantuse revolutsioon · Põhieesmärk on juurutada haridust. · Oluline on loomuliku inimese kujutamine, seisus ei ole oluline. · Väga tähtis on mõttevabadus, iga kodalik vastutab oma riigi ees. Prantsuse olulisemad valgustusfilosoofid: Voltaire, Didesot, Roussean. Saksamaal eelkõige: Lessing, Schiller, Goethe. Inglise valgustajad: Swift (,,Gulliveri reisid"), Defoe (,,Robinson Crusoe") Zanritest muutub kõige olulisemaks romaan. Inimest hakatakse vaatama, kui bioloogilist olendit. Väga kõrgelt hinnatakse teatrit, kus klassitsismi tunnused kaua säilivad. Luule jääb tahaplaanile, sest esiplaanil on inimese mõistus mitte tunded. Lühiproosasse tuleb palju satiiri võimu ja poliitika näol. Johann Wolfgang Goethe
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
Inglise park looklevate teede, tiikide, grottide ja jugadega. 10. Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Jelizaveta. 11. Thomas Gainsborough-esimene maailmakuulus inglise maalikunstnik. 12. Prantsusmaa juhtiv roll uroopa kultuurielus kestis kuni 1930. aastateni. Klassitsism ja ampiirstiil (1770-1830). 1. Absoluutse monarhia aeg hakkas lõpule jõudma, lõppema hakkas ka meelelahutuste ajajärk. Algas Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustusfilosoofid innustasid noort põlvkonda. 2. Tõuke andsid Itaalias Vesuuvi jalamil alanud antiikaja linnade Pompeji ja herculaneumi väljakaevamised.. Antiiki hakati matkima ka olmes. Kunst muutus tõsisemaks. 3. Arhitekt Jacques Germain Soufflot, kelle elutööks sai Pariisi Pantheoni ehitamine. See on ristkuppelkirik. 4. Portikus- sammaseeskoda, frontoon- ehitise esiküljel asetsev, enamasti kolmnurkne etteulatuv viil, akna ja ukse ehisviil. 5. ,,Horatiuste vanne"- sündmustik pärineb Rooma ajaloost
20. Miks eelistati klassitsismiajastul komöödiatele tragöödiaid? Klassitsismiajastul eelistati komöödiatele tragöödiaid, sest hinnati antiikajastut ja eeskujusid. 21. Milline on valgustusajastu inimeseideaal? Valgustusajastu inimeseideaal oli loomulik inimene. Eitati eesõigusi, looduse ees on kõik võrdsed. Au sisse tulid võrdsed õigused, mõttevabadus, mitmekülgsus. Inimeseideaal oli tark ja laia silmaringiga. 22. Miks kasutavad valgustusfilosoofid oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust? Valgustusfilosoofid kasutavad oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust, sest ilukirjandust loeti klassidest olenemata palju ja nii pääsesid nende ideed suurema rahavhulgani. 23. Millega seletada sentimentalismi teket just valgustusajastul? Sentimentalism tekkis just valgustusajastul, sest vajati vaheldust ja valitses ka soodne vabameelne õhkkond. 24. Milline on Swifti peateos ja millisesse zanri teda liigitatakse?
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
Filosoofia alused Õppejõud: Heiki Haljasorg Loeng 12.00- 13.30 Paus 13.30-13.45 13.45- 16.30 Kirjalik hindeline eksam 60% Kohalkäimine 40% Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks. Eksamiküsimused tulevad koos vastustega. Igas teemas on 20 küsimust. 20.09.2012 Aristoteles Aristo - teles kreeka päraselt. Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikus...
Saadi aru, et ühiskonda on vaja reformida. Valgustusfilosoofid kritiseerisid eelkõige isevalitsuse, seisusliku ühiskonna ja kirikureligiooni varjukülgi riiklikud ja ühiskondlikud institutsioonid allutati kriitilisele mõtlemisele. Valgustusfilosoofide eesmärgiks oli muuta valitsevat ühiskonnakorraldust nii, et inimestel oleks hea elada. 18.sajandil hakati tähelepanu pöörama kodanike poliitilistele õigustele ja vabadustele. Valgustusfilosoofid leidsid, et sisepoliitika (alamate heaolu) on olulisem kui välispoliitika (sõjalised vallutused ja võidud). Üldiselt taotles valgustus õigusliku omavoli, seisuslike privileegide, monopolide ja igasuguste isikuvabadusi piiravate ebaõiglaste tõkete kaotamist. Valgustus oli moderniseeruva kodanluse emantsipatsiooni väljendus, eesmärgiks oli kaotada aadli- ja preesterkonna privileegid. Valgustuse kodanlus haritlased-õpetlased (mh
kammermuusikat. 15)Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes seostus klassitsism mõneti renessanssajastuga. 18. Sajandi lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 18. Sajandi prantsuse valgustusfilosoofid pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärasetest õigustest. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreie ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes tiraazides anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. 16) 18
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
kirik võitlemas rahaliste vahendite pärast. Seos ka maadeavastustega (võimu perifeersemaks muutumine), kulminatsioon 16-17.saj (17.saj valitsejate kõrghetk, vt barokk jne, tead ju küll). Poliitiline religioon kui alus L-Euroopas välja kujunevatele poliitilistele ideoloogiatele. Äri ja majandamisega tegelevad üksused, kes tunnevad ennast poliitikast kõrvalejäetutena. Prantsuse revolutsioon, valgustusfilosoofid, kelle kriitika suunatud kiriku vastu (Voltaire), samas mitte antimonarhistlik; ka Montesquie käsitlust võib tõlgendada kui ettepanekuid monarhia arendamiseks, mitte kukutamiseks. Liberalismi esilekerkimine kui põhi konkureerivate ideoloogiate sünni jaoks 19.sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses. Kultuur ei ole selles tähenduses neutraalne mõiste, sageli eurooplastest kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur) ... ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna "kultuur" tänapäevases tähenduses
11. Miks nimetatakse Prantsusmaal aastatel 1789 1799 toimunud revolutsiooni SUUREKS ja teistel maadel toimunud revolutsioone (Inglismaal, Hollandis jm) suureks ei nimetata? 12. Kas türanniat esineb ka tänapäeval? Ehk tead mõnda türanni? 3 II EUROOPALIKU DEMOKRAATIA IDEELINE ALUS Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj. juba enne Suurt Prantsuse revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau' [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime "Ühiskondlik leping". Rousseau' ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et
11. Miks nimetatakse Prantsusmaal aastatel 17891799 toimunud revolutsiooni SUUREKS ja teistel maadel toimunud revolutsioone (Inglismaal, Hollandis jm) suureks ei nimetata? 12. Kas türanniat esineb ka tänapäeval? Ehk tead mõnda türanni? 4 II EUROOPALIKU DEMOKRAATIA IDEELINE ALUS Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj juba enne Suurt Prantsuse revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau' [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime ,,Ühiskondlik leping". Rousseau' ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
Teisalt ei saa ka riik ainult käskida- kamandada, vaid peab tagama tingimused kodanikuvabaduste kasutamiseks. Selle jutu põhjal võib tunduda, et kodakondsusel, kodanikuõigustel ja inimõigustel polegi mingit seost. Tõepoolest, osalt on selles osas eksitavad keelelised erinevused, nimelt kasutatakse inglise keeles põhiliste inimõiguste märkimiseks väljendit civil rights ehk kodanikuõigused. Siia kuuluvad need nõudmised, mille püstitasid valgustusfilosoofid ja Prantsuse revolutsionäärid 18. sajandil – võrdsus seaduse ees, õiglane kohtupidamine, usu-, sõna- ja mõttevabadus, isikupuutumatus ja muu taoline. See väljend pole aga seotud mitte riikliku kodakondsuse, vaid hoopiski kodanikuühiskonnaga. Eesti keeles väljendab paraku seesama sõnaühend ka Eesti Vabariigi kodanike ainuomaseid õigusi ning sellest tulenebki mõningane segadus. Omaette kohtlemist vajavad inimõiguste alal apatriidid ehk kodakondsuseta inimesed. Oma
Romantismi ajal on tähelepanu rohkem keskaja- ja renessansi autoritel. Klassikalised žanrid taanduvad ja ei kasutata ka enam nii palju klassikalisi värsimõõte. Juba eelromantilisel ajal hakkas sõna „romantiline“ tähistama midagi uuenduslikku. Romantism on koos valgustuse aspektidega esimene sammuke ühtsema kultuuripildi suunas Euroopas. Romantism on kui reaktsioon valgustuslikule optimismile, mis andis lootust, et elu läheb paremaks. Kõik see utoopiline ja ilus, mida valgustusfilosoofid maalisid, pole tegelikult tõsi. Hakkas valitsema pettumus. Romantism on selles mõttes üks kurvemaid suundi. Romantikute puhul on olemas kosmiline pessimism (meeleheide, maailmavalu). Maailm on ebakindel, kaootiline. Romantilisel inimesel on püüd absoluudi poole – lõpmatu, transtsendentne e selle maailma piire ületav. Unistati palju täiusest. Absoluut on täiuse taotlus. Mis see täius on, seda tavaliselt ei sõnastata. Vahe tegelikkuse (halb) ja unistuste
Asjaolu, etvalgustusaega peetakse oluliseks perioodiks tänapäeva kriminaalõiguse väljakujunemisel, on ka põhjuseks, miksantud teemat mõnevõrra põhjalikumalt käsitletakse.Olulisemad karistust puudutavad probleemid, millele valgustusajal tähelepanu pöörama hakati olid järgmised:1. Kuriteomõiste ebamäärasus lugematutes partikulaarseadustes; sisuliselt üks ja sama tegu võis ühes paikkonnasolla õiguspärane, teisalt tõi ta kaasa kõige julmemad kehalised karistused. Valgustusfilosoofid pakkusid väljaidee, et kuritegu ja karistus peavad olema määratletud üldkättesaadavas riigiseaduses ning karistus järgneguriigiseadustes mitte aga ebamäärases tavaõiguses määratletud teole2. Karistuste julmus ja ebaproportsionaalsus kuriteoga. Karistused arvestavad vähe või üldse mitte kuritegudeerinevat kahjulikkust ja süüdlase isikut. Valgustusfilosoofid tõid välja mõtte, et sandistavad kehalised karistused ja surmanuhtlus on mitte lihtsalt vastandus inimsusega, vaid ka
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
Euroopas tehti seda kättemaksu süsteemi järgi, kus kriminaalseadus andis teatud karistusmäärad, mille seast kohtunik valis õige. 18.saj kasutati normaalkaristusena vabadusekaotust. Itaalia arst Lombroso- kuritegevus on inimesse suurel määral geneetiliselt programmeeritud. Kurjategijaks sündija võib juba välimuse järgi ära tunda- madal laup, suured kõrvad, väljaulatuvad põsenukid, kiskjalik hoiak jne. 19.saj aktsepteeriti kaht printsiipi, mille lõid valgustusfilosoofid: nulla poena sine lege- mingit karistust ilma seaduseta ja nullum crimen sine lege- mingit kuritegu ilma seaduseta. 25. Kriminaalprotsess. Enamikes Euroopa riikide kriminaalprotsessis leidus 19.saj alguses vananenud jooni. Kohus töötas üheaegselt nii kohtuniku kui süüdistajana. Protsess, mis algselt oli kanoonilis-õiguslik ja mille ülesanne seisnes ketserluse vastu võitlemises, avaldus Constitutio Criminalis Carolina seadusandluses. See
Lahati ilu mõistet. Ilmus seksuaalteoseid (de Sad, Laclos’). Perioodi lõpul hakati taas luulet hindama. Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist. Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid (Denis Diderot, kes kirjutas kiriku ja võimu vastasseisust). Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. 25. Voltaire Voltaire (1694-1778), pärisnimega Francois-Marie Arouet. Voltaire'i kirjanikunimi tuleneb ühest kohanimest, mida ta muutis. Ta ema oli aadlik, isa kodanlusest. Isast sai kohtunotar. Voltaire puutus koolis kokku kõrgaadli lastega, kes teda aitasid edasises elus. Voltaire polnud notariametist huvitatud. Tema hakkas läbi käima humanitaarringkonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, taevavõimu ja riigivõimu
sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789-1799 toimus, on inimkonna ajaloos väga suure tähtsusega, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks. *** Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos `rahvas' ja kratos `võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes `rahva võimul põhinev'. Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj juba enne Suurt revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau' [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime "Ühiskondlik leping". Rousseau' ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise
Pakuti välja 3 peamist seletust: 1. Rahvad on erineval määral arenenud, osad on hästi arenenud, nt kreeklasid ja siis barbarid, kes pole eriti hästi arenenud. 2. Erinevused tulevad erinevatest kultuurimõjudest, igal rahval on erinevad naabrid, kes mõjutavad erinevalt. 3. Erinevused tulenevad erinevatest geograafilistest keskkondadest, elukeskkonnast. Erinev loodus, mis vormib inimeste kultuuri erinevaks. Need mõtlesid edasi, valgustusfilosoofid arendasid samu ideid edasi. Spetsiifilise distsipliinina kujunes see välja siiski 19.sajandi II poolel. Esimene koolkond oli evolutsionism, evolutsinistlik kultuuri käsitlus. Elus maailm areneb evolutsioonilise teel. Põhiteesid esitasid Charles Darwin ja inglise filosoof Herbert Spencer. Antropoloogilisse ja etnoloogilisse kultuuriuurimisse tõi selle idee üle Eduard Tylor (1832 1917). Teine suur selle idee edasiarendaja 5
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
jõustumist · Valgustusfilosoofia levik õõnestab Prantusmaa traditsioonilise ühiskonna alustalasid 1730. aastatest alates. Vana korra kivistunud ühiskond 1. Privileegidele põhinev seisuslik ühiskonnakorraldus 2. Feodalismi riismed (kuigi talupojad on enamasti vabad) 3. Absolutism = kuningas on isevalitseja ilma generaalstaate 4. Maksureformikatsed luhtuvad 5. Vaid kultuurielu õitseb: valgustus, rokokoo Rahulolematuse erinevad põhjused · 1750.aastatest alates valgustusfilosoofid ja vaimueliit nõuavad valju häälega poliitilisi reforme: terav kriitika · Eliit (aadel ja vaimulik seisus, 2%) soovib piirata absoluutset monarhiat, aga samas (kõrg)aadel ei soovi loobuda oma privileegidest · Iganenud feodaalkord tekitab rahulolematust: 1. Kõrgaadli ja juhtivate kirikutegelaste lahe elu /alamaadli ja tavavaimul. tagasihoidlik elu. 2. ,,Kolmas seisus" (=kodanlus) nõuab sotsiaalset võrdsust ja poliitikas
sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789-1799 toimus, on inimkonna ajaloos väga suure tähtsusega, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks. *** Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos – ‘rahvas’ ja kratos – ‘võim’. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes ‘rahva võimul põhinev’. Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj juba enne Suurt revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau’ [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime “Ühiskondlik leping”. Rousseau’ ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise
sajandil väga mõjuv liikumine. Loozide eesmärk oli teiste inimeste abistamine, hariduse edendamine, liikmete kõlbeline täiustamine jne. Väga paljus kattuvad need ideed valgustusideedega. Aga mitte kõiges - 11 vabamüürlased arvasid, et inimene on kõikide asjade põhjuseks. Inimene oli nende järgi oma loomuses patune. Seepärast ongi nende elu kannatuste rada ja see maailm ei saagi olema õnnelik enne, kui inimene ennast ei muuda. Valgustusfilosoofid arvasid, et on vaja muuta sotsiaalset korda despootiast tuleb teha vabariik, võimuorganid tuleb organiseerida. Inimene üksinda ei ole võimeline ennast muuta, seepärast koonduvadki mõttekaaslased gruppidesse loozidesse ja aitavad teineteist seal parandada. Need loozid ongi väiksed ühiskonnad, kus valitseb vabaduse-vendluse-võrdsuse-ideed. Loozidesse astudes vahetasid inimesed nime. Nad loobusid oma ilmalikest nimedest, kuna ühiskonnas oli nende staatus väga erinev. Grupis pidid
hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses. Kultuur ei ole selles tähenduses neutraalne mõiste, sageli Eurooplastest kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur) ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna kultuur tänapäevases tähenduses
saksast armukese. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Valgustuskirjandus 18. sajandil Euroopas. Alguse saab Prantsusmaalt. Kuulsamad valgustusfilosoofid: Voltaire Diderot Rousseau Montesquieu < tuntumad valgustus ideede levitajad. Nõudsid, taotlesid: l võideldi absolutismi vastu, l hariduse ja teadmiste viimine rahva hulkadesse, massidesse. (võitlus vaimupimeduse ja harimatuse vastu), l võideldi aadliprivileegide vastu (eesõiguste vastu)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
