Valgustusfilosoofia ja olulised valgustusfilosoofid Sissejuhatus Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale andis küll nime saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub te...
& puritaanid) Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine Oliver Cromwell - sõjakäik sotimaa vastu, surutakse maha ülestõus Iirimaal, nimetab end lordprotektoriks Restauratsioon - kuningavõimu taastamine Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused James II - kuulus revolutsioon - kukutatakse katoliiklik valitseja ja võimule tuleb Oranje Willem; Õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed. · Ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine (vähenes usk traditsioonidesse, kirikusse; tugineti kogemusele) Thomas Hobbs - väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Absoluutne monarhia John Locke - Parlamentarism Montesquieu - võimude lahususe põhimõte Voltaire - valgustatud absolutism Rousseau - demokraatia
VALGUSTUSFILOSOOFIA 18. saj I poolel lasus Euroopa filosoofiline raskuspunkt Inglismaal, sajandi keskpaiku Prantsusmaal ja sajandi lõpus Saksamaal. Hüüdlause ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" (vabadus on võimalik ainult siis, kui inimestevaheline võrdsus on tagatud. Algselt võeti see kasutusele Suure Prantsuse revolutsiooni ajal; 1848. aasta konstitutsioonis lisati fraasi vendlus ) VASTUHAKK AUTORITEETIDELE Mitmed prantsuse valgustusfilosoofid käisid Inglismaal, mis oli paljuski nende kodumaast vabameelsem. Neid vaimustas inglise loodusteadus, eriti Newton ja tema universaalne füüsika. Samuti mõjustas neid briti filosoofia, iseäranis Locke. Kodus Prantsusmaal hakkasid nad peagi ründama vanu autoriteete,oli oluline suhtuda skeptiliselt kõikidesse päritud tõdedesse. Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele
Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad?
Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti
● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid ● Luule - puhtad riimid ● Muusika - selge ja reeglistatud vorm ning ülesehitus Klassitsism muusikas: ● Püüti luua selge ülesehitusega teoseid ● Osad pidid olema täpselt tasakaalustatud
seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Source: Wikipedia 9. Jakobiinid ja terror / Robespierre Robespierre - Jakobiinide diktatuuri looja, kes kasutas terrorit, et riik korda saada. Parlamentaalse demokraatia lõpetaja. 10. TV 4/53 (vali 2 valdkonda) Valgusideede levik: Valgustusfilosoofid, usuvabadus, erinevad vabadused Ameerikas. Maksusüsteem: Makse tõsteti liigselt, ebaühtlane süsteem. Aadlike ja vaimulike maksustamine. USA iseseisvussõda: Prantsusmaa aitas Ameerikat kasutades enda raha, samal ajal olles ise kehvas olukorras. Absolutistlik valitsemisviis: Louis XVI oli äpardunud valitseja, ta ei tahtnud olla valitseja. Ta oli oskusteta ja suutmatu, lasi ennast teiste poolt liigselt mõjutada. Riigi majanduslik olukord: Pidev maksude tõstmine, 1787-1788 ikaldused.
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napoleoni sõdadega. 18
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid
Klassitsism · Tekkeaega: 17. Saj. Peasuund Prantsusmaal. Autorid: Moliere, Corneille (,,Cid"), Jean Racine (,,Britannicus" ja ,,Phaidra"), Voltaire. · Kolme ühtsuse printsiip: 1) ajaühtsus tegevus laval võtab sama kaua aega, kui reaalselt vaataja jaoks. 2) kohaühtsus tegevus toimub ühe ruumi piires. 3) tegevusühtsus laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. Puudub palju tegevusliine. Valgusajastu · Valgustusfilosoofid: Voltaire; Rousseau; Diderot. · Inglismaa esindajad: J. Swift ,,Gulliveri reisid", Defir ,,Robison Crusoe elu ja kummalised seiklused". · Saksa valgustusautorid: Schiller ,,Wilhelm Tell", Goethe
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid Napoleoni sõdadega. 18
otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid
k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates
õhuline, väänlev taimornament koos merekarbimotiividega.Värvid ruumis olid heledad ja kerged (roosa, heleroheline, taevassinine ja sidrunkollane).Rokai (eesti k. ka nimetusega orvand). C- ja S-kujuliste detailidega ääristatud asümmeetriline teokarbimotiiv oli tüüpiline rokokooajastu ornament siseruumides ja tarbekunstis. Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Romantismi tunnused. Nimetus romantism kandub kunsti üle kirjandusest. Väärtuslikumad romantismi saavutused maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk-kunstist. Maalikunsti tuleb
Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire ning teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine võimaldasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Arheoloogilised väljakaevamised aitasid paremini tundma õppida antiikkunsti. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kõrgelt hinnati kogu Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kultuuripärandit ning ühiskonnakorraldust, kust leidsid eeskuju mõistust, haridust ja teadust tähtsaks pidanud 18. sajandi valgustusfilosoofid. Just nemad avaldasid suurt mõju nii oma kaasaegsete kui ka järgnevate põlvede mõttemaailmale. Kiriku mõju inimestele hakkas vähenema. Jumalat ei lükatud küll kõrvale, kuid usuti, et vähemalt osa teadusi areneb omaenese seaduste järgi. Uue maailmakäsitluse võtsid esmalt omaks jõukamad ja haritumad inimesed. 2 TEADUSSAAVUTUSED Galileo Galilei (1564-1642) - Itaalia teadlane, kes tõestas, et Maa tiirleb umber päikese.
· Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud. · Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. · Teater *Tundeid enam ei hinnatud. * Lahati ilu mõistet * Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau * Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist * Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid *Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. ROMANTISM 18.saj lõpp-19.saj algus *iseloomulik esteetiliste(kauni, maitsekate) kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus(katkend), grotesk(koomiline-fantastiline liialdus) ja iroonia *Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika(tunde luule) arengus *Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi
Valgustusaeg Vastuhakk autoriteetidele Prantsuse valgustusfilosoofide idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu. Ratsionalism Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse. Valgustusidee Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistupäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid nüüd oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile, religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega. Sellest kasvaski välja valgustusidee. Valgustusidee iseloomulikuks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia. Kultuurioptimism Valgustusfilosoofid arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine "valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus.
Uus maailmapilt Uusaja algul muutsid inimese maailmapilti maade avastused ja tehnilised leiutised.Haridus muutus aina tähtsamaks.Kõige rohkem hindasid seda 18. sajandi valgustusfilosoofid.Uusi teadmisi ja leiutisi pandi kirja raamatutesse, mille kaudu said inimesed õppida.Raamatud levisid varasemast kiiremini.Kiriku mõju vähenes.Jumalat ei lükatud korvale, aga inimesed hakkasid aru saama, et leiutised , mis muudavad maailma paremaks ja arusaadavamaks ei ole seotud jumalaga. Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias
,,Don Juan" - iroonia liiderlikkuse ja valetamise suhtes. Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Valgustskirjandus valgustus saab alguse 18. sajandil 1789 Suur Prantuse revolutsioon · Põhieesmärk on juurutada haridust. · Oluline on loomuliku inimese kujutamine, seisus ei ole oluline. · Väga tähtis on mõttevabadus, iga kodalik vastutab oma riigi ees. Prantsuse olulisemad valgustusfilosoofid: Voltaire, Didesot, Roussean. Saksamaal eelkõige: Lessing, Schiller, Goethe. Inglise valgustajad: Swift (,,Gulliveri reisid"), Defoe (,,Robinson Crusoe") Zanritest muutub kõige olulisemaks romaan. Inimest hakatakse vaatama, kui bioloogilist olendit. Väga kõrgelt hinnatakse teatrit, kus klassitsismi tunnused kaua säilivad. Luule jääb tahaplaanile, sest esiplaanil on inimese mõistus mitte tunded. Lühiproosasse tuleb palju satiiri võimu ja poliitika näol. Johann Wolfgang Goethe
· Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud. · Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. · Teater *Tundeid enam ei hinnatud. * Lahati ilu mõistet * Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau * Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist * Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid *Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. ROMANTISM 18.saj lõpp-19.saj algus *iseloomulik esteetiliste(kauni, maitsekate) kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus(katkend), grotesk(koomiline-fantastiline liialdus) ja iroonia *Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika(tunde luule) arengus *Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi
Inglise park looklevate teede, tiikide, grottide ja jugadega. 10. Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Jelizaveta. 11. Thomas Gainsborough-esimene maailmakuulus inglise maalikunstnik. 12. Prantsusmaa juhtiv roll uroopa kultuurielus kestis kuni 1930. aastateni. Klassitsism ja ampiirstiil (1770-1830). 1. Absoluutse monarhia aeg hakkas lõpule jõudma, lõppema hakkas ka meelelahutuste ajajärk. Algas Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustusfilosoofid innustasid noort põlvkonda. 2. Tõuke andsid Itaalias Vesuuvi jalamil alanud antiikaja linnade Pompeji ja herculaneumi väljakaevamised.. Antiiki hakati matkima ka olmes. Kunst muutus tõsisemaks. 3. Arhitekt Jacques Germain Soufflot, kelle elutööks sai Pariisi Pantheoni ehitamine. See on ristkuppelkirik. 4. Portikus- sammaseeskoda, frontoon- ehitise esiküljel asetsev, enamasti kolmnurkne etteulatuv viil, akna ja ukse ehisviil. 5. ,,Horatiuste vanne"- sündmustik pärineb Rooma ajaloost
20. Miks eelistati klassitsismiajastul komöödiatele tragöödiaid? Klassitsismiajastul eelistati komöödiatele tragöödiaid, sest hinnati antiikajastut ja eeskujusid. 21. Milline on valgustusajastu inimeseideaal? Valgustusajastu inimeseideaal oli loomulik inimene. Eitati eesõigusi, looduse ees on kõik võrdsed. Au sisse tulid võrdsed õigused, mõttevabadus, mitmekülgsus. Inimeseideaal oli tark ja laia silmaringiga. 22. Miks kasutavad valgustusfilosoofid oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust? Valgustusfilosoofid kasutavad oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust, sest ilukirjandust loeti klassidest olenemata palju ja nii pääsesid nende ideed suurema rahavhulgani. 23. Millega seletada sentimentalismi teket just valgustusajastul? Sentimentalism tekkis just valgustusajastul, sest vajati vaheldust ja valitses ka soodne vabameelne õhkkond. 24. Milline on Swifti peateos ja millisesse zanri teda liigitatakse?
vabanemise eest, mida tuntakse valgustusfilosoofiana. Valgustusfilosoofia juhtmõtted: · Mõistuse poolt ja pimeduse vastu · Tõe poolt ja müstika vastu · Demokraatliku ühiskonna poolt dogmade ja absolutismi vastu Valgustusfilosoofia ideelised allikad · Renessanss, humanism ja inimesekeskne maailmakäsitlus · Teaduse saavutused · 17. saj. Inglismaa materialistlik filosoofia + Lock'i õpetus riigist + Hume'i moraal. Valgustusfilosoofid teooriasse midagi uut ei toonud, oluline väärtus on nende publitsistikal ja esseistikal. Montesquieu Hariduselt jurist, töötas välja rahvusvahelise õiguse printsiibi: "Rahvad peavad rahuolukorras üksteisele võimalikult palju head ja sõjaolukorras võimalikult vähe kurja teegma." "Inimesi tohib karistada nende tegude, mitte nende mõtteviisi pärast (vabaduse tagatis)." Võimu jagamine täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim.
püsida Rene Descartes (1696-1650) Voltaire Prantsuse valgustusfilosoof. Õige nimi on Aruett ( häälda: Aruee). Sündis Pariisis. Isa oli notar kinnitas dokumente. Voltaire õppis Jesuiitide kolleegiumis. Voltaire sattus Bastille'i kindlustusvanglasse pilkekirjutiste tõttu. Voltaire tutvus pagenduses, Inglismaal olles Isaac Newtoni ja John Lock'iga. Voltaire oli deist Jumal on loonud maailma aga enam ei sekku inimeste tegevusse. Valgustusfilosoofid : Voltaire, Rousseau ja Montesquieu ( Montesgiö) Markiis du Chatelet'il oli Voltaire üle suur mõju. ( Markii dü chatelei) Oma elu lõpuaastatel elas Berni lossis, Genfi järve ääres. Kui suri, siis maeti ta Pariisi. Valgustusfilosoofia rõhutas hariduse tähtsust ja kirus katoliku kirikut. Peateosed: · Candite · Filosoofiline sõnaraamat Voltaire ütles, et tema võitleb sallivuse eest. Aga ta sallis valikuliselt. ,,Hävitage koletis" tema kuulus lause
mõtlemine sekulariseerus/võõrandus. Oli üldine progressiusk, et elu-olu muutub kogu aeg paremaks. Tekkis arenguoptimism, mis moodustas reforminõuete aluse. Tekkis uut tüüpi aja mõistmine: lineaarne aeg (varem oli korduva/tsüklilise aja mõistmine). Tekkis kasvatusoptimism, et koolitus on vajalik ja selle mõju on alati positiivne, veendumus, et ühiskond mõjutab inimesi (kui on õiglane ühiskond on ka inimesed paremad). Saadi aru, et ühiskonda on vaja reformida. Valgustusfilosoofid kritiseerisid eelkõige isevalitsuse, seisusliku ühiskonna ja kirikureligiooni varjukülgi riiklikud ja ühiskondlikud institutsioonid allutati kriitilisele mõtlemisele. Valgustusfilosoofide eesmärgiks oli muuta valitsevat ühiskonnakorraldust nii, et inimestel oleks hea elada. 18.sajandil hakati tähelepanu pöörama kodanike poliitilistele õigustele ja vabadustele. Valgustusfilosoofid leidsid, et sisepoliitika (alamate heaolu) on olulisem kui
kammermuusikat. 15)Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes seostus klassitsism mõneti renessanssajastuga. 18. Sajandi lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 18. Sajandi prantsuse valgustusfilosoofid pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärasetest õigustest. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreie ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes tiraazides anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. 16) 18
Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. 16) KLASSITSISMIAJASTU 16.-19. Sajand Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes seostus klassitsism mõneti renessanssajastuga. 18. Sajandi lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 18. Sajandi prantsuse valgustusfilosoofid pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärasetest õigustest. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreie ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes tiraazides anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. 17) KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS 18
kirik võitlemas rahaliste vahendite pärast. Seos ka maadeavastustega (võimu perifeersemaks muutumine), kulminatsioon 16-17.saj (17.saj valitsejate kõrghetk, vt barokk jne, tead ju küll). Poliitiline religioon kui alus L-Euroopas välja kujunevatele poliitilistele ideoloogiatele. Äri ja majandamisega tegelevad üksused, kes tunnevad ennast poliitikast kõrvalejäetutena. Prantsuse revolutsioon, valgustusfilosoofid, kelle kriitika suunatud kiriku vastu (Voltaire), samas mitte antimonarhistlik; ka Montesquie käsitlust võib tõlgendada kui ettepanekuid monarhia arendamiseks, mitte kukutamiseks. Liberalismi esilekerkimine kui põhi konkureerivate ideoloogiate sünni jaoks 19.sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid
pärast rahvarevolutsiooni. Sellise mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustuse tekkimise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esikohale inimmõistuse. Valgustus: pimedusest välja toomine. Vana maailmapilt oli vale, sest see olu liigselt usus kinni. Valgustuse põhijooned: · peamine kriteerium oli inimmõistus · ideaaliks oli ratsionalistlik maailmakäsitlus · eeskujuks oli paljude kohtade pealt loodus · omane oli ka uus humanism Valgustusfilosoofid: · Voltaire: kesksel kohal oli ühiskondlik-poliitiline tegevus võitlus katoliku kiriku vastu, mida ta pidas peavaenlaseks. Esikohal oli usk mingisuguse kõrgema olevuse olemasolusse. Isikuvabadus. Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, inimkond pidi lähtuma loodusseadustest. · Montesquieu: rõhutas kodanike vabaduse kaitset. Pooldad konstitutsioonilist monarhiat.
hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses. Kultuur ei ole selles tähenduses neutraalne mõiste, sageli eurooplastest kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur) ... ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna "kultuur" tänapäevases tähenduses
11. Miks nimetatakse Prantsusmaal aastatel 1789 1799 toimunud revolutsiooni SUUREKS ja teistel maadel toimunud revolutsioone (Inglismaal, Hollandis jm) suureks ei nimetata? 12. Kas türanniat esineb ka tänapäeval? Ehk tead mõnda türanni? 3 II EUROOPALIKU DEMOKRAATIA IDEELINE ALUS Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj. juba enne Suurt Prantsuse revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau' [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime "Ühiskondlik leping". Rousseau' ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et
11. Miks nimetatakse Prantsusmaal aastatel 17891799 toimunud revolutsiooni SUUREKS ja teistel maadel toimunud revolutsioone (Inglismaal, Hollandis jm) suureks ei nimetata? 12. Kas türanniat esineb ka tänapäeval? Ehk tead mõnda türanni? 4 II EUROOPALIKU DEMOKRAATIA IDEELINE ALUS Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj juba enne Suurt Prantsuse revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau' [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime ,,Ühiskondlik leping". Rousseau' ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et
määramisele ja õigust ülestõusule. Ameerika Ühendriikide sünd on 1789, võeti vastu Ameerika põhiseadus ehk konstitutsioon. Iseseisvussõda lõppes 1783 ja sai alguse konföderatsioon ehk riikide liit. See ei toiminud ja pandi alus Ameerika Ühendriikidele. Ühiskonna iseloomustus ja periodiseering. Vana kord ja ühiskonna iseloomustus Parlamentarismi sünd inglismaal Valgustatud absolutism euroopas Valgustusfilosoofia(Tähtsamad valgustusfilosoofid) Ameerika iseseisvussõda ja ameerika ühendriikide sünd. Barokkstiil ja kunstnikud. Uusaeg jaguneb kaheks. Enne ja pärast pr revolutsiooni Vana korra ajal oli iseloomulik absolutistlik valitsemine, domineerib agraarühiskond, kodanluse rikastumine ja mõjukuse kasv. Uue korra ajal valgustuslik absolutism, tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine. Valitsemisvormiks saab konstitutsiooniline monarhia(põhiseadusega piiratud kuningavõim)
Diskursusanalüüsi pole võimalik n-ö valmismeetodina kasutada seda tuleb teha sõltuvalt analüüsi eesmärkidest ja andmetest, valides ja/või kohandades konkreetsele uurimusele sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad. Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid
Teisalt ei saa ka riik ainult käskida- kamandada, vaid peab tagama tingimused kodanikuvabaduste kasutamiseks. Selle jutu põhjal võib tunduda, et kodakondsusel, kodanikuõigustel ja inimõigustel polegi mingit seost. Tõepoolest, osalt on selles osas eksitavad keelelised erinevused, nimelt kasutatakse inglise keeles põhiliste inimõiguste märkimiseks väljendit civil rights ehk kodanikuõigused. Siia kuuluvad need nõudmised, mille püstitasid valgustusfilosoofid ja Prantsuse revolutsionäärid 18. sajandil – võrdsus seaduse ees, õiglane kohtupidamine, usu-, sõna- ja mõttevabadus, isikupuutumatus ja muu taoline. See väljend pole aga seotud mitte riikliku kodakondsuse, vaid hoopiski kodanikuühiskonnaga. Eesti keeles väljendab paraku seesama sõnaühend ka Eesti Vabariigi kodanike ainuomaseid õigusi ning sellest tulenebki mõningane segadus. Omaette kohtlemist vajavad inimõiguste alal apatriidid ehk kodakondsuseta inimesed. Oma
Romantismi ajal on tähelepanu rohkem keskaja- ja renessansi autoritel. Klassikalised žanrid taanduvad ja ei kasutata ka enam nii palju klassikalisi värsimõõte. Juba eelromantilisel ajal hakkas sõna „romantiline“ tähistama midagi uuenduslikku. Romantism on koos valgustuse aspektidega esimene sammuke ühtsema kultuuripildi suunas Euroopas. Romantism on kui reaktsioon valgustuslikule optimismile, mis andis lootust, et elu läheb paremaks. Kõik see utoopiline ja ilus, mida valgustusfilosoofid maalisid, pole tegelikult tõsi. Hakkas valitsema pettumus. Romantism on selles mõttes üks kurvemaid suundi. Romantikute puhul on olemas kosmiline pessimism (meeleheide, maailmavalu). Maailm on ebakindel, kaootiline. Romantilisel inimesel on püüd absoluudi poole – lõpmatu, transtsendentne e selle maailma piire ületav. Unistati palju täiusest. Absoluut on täiuse taotlus. Mis see täius on, seda tavaliselt ei sõnastata. Vahe tegelikkuse (halb) ja unistuste
Asjaolu, etvalgustusaega peetakse oluliseks perioodiks tänapäeva kriminaalõiguse väljakujunemisel, on ka põhjuseks, miksantud teemat mõnevõrra põhjalikumalt käsitletakse.Olulisemad karistust puudutavad probleemid, millele valgustusajal tähelepanu pöörama hakati olid järgmised:1. Kuriteomõiste ebamäärasus lugematutes partikulaarseadustes; sisuliselt üks ja sama tegu võis ühes paikkonnasolla õiguspärane, teisalt tõi ta kaasa kõige julmemad kehalised karistused. Valgustusfilosoofid pakkusid väljaidee, et kuritegu ja karistus peavad olema määratletud üldkättesaadavas riigiseaduses ning karistus järgneguriigiseadustes mitte aga ebamäärases tavaõiguses määratletud teole2. Karistuste julmus ja ebaproportsionaalsus kuriteoga. Karistused arvestavad vähe või üldse mitte kuritegudeerinevat kahjulikkust ja süüdlase isikut. Valgustusfilosoofid tõid välja mõtte, et sandistavad kehalised karistused ja surmanuhtlus on mitte lihtsalt vastandus inimsusega, vaid ka
7. WHO Tervishoiuorganisatsioon 8. IBRD Maailma reparatsioonipank 9. IMF Rahvusvaheline valuutafond 10. NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubanduspiirkond 11. ASEAN Kagu-Aasia riikide assotsioon 12. OPEC Naftat tootvate riikide org INIMÕIGUSED inimõigused on inimese moraalsed sünnipärased õigused, mida temalt võõrandada ei saa. ja need on antud inimesele sellele, et ta kuulub liiki Homo Sapiens. Inimõiguse teooria töötasid välja prantsuse ja inglise valgustusfilosoofid(17-18 saj.). Kuid inimõiguste tagamise ja kaitsmise juurde jõuti palju hiljem. Inimõigused jagatakse kahte moodi a)põlvkondade kaupa. I põlvkonna inimõigused mille teadvustamiseni jõudis inimkond kõige varem.(üldised loomupärased õigused.N: õigus elule, õigus vabadusele,õigus eraelule ja selle puutumatusele, õigus eneseväärikusele,õigus sõnavabadusele,usuvabadusele(samas ei tohi see hakata piirama teise inimese õiguseid)) SELLE TAGAMINE RIIKIDELT VAHENDEID EI NÕUA.
Euroopas tehti seda kättemaksu süsteemi järgi, kus kriminaalseadus andis teatud karistusmäärad, mille seast kohtunik valis õige. 18.saj kasutati normaalkaristusena vabadusekaotust. Itaalia arst Lombroso- kuritegevus on inimesse suurel määral geneetiliselt programmeeritud. Kurjategijaks sündija võib juba välimuse järgi ära tunda- madal laup, suured kõrvad, väljaulatuvad põsenukid, kiskjalik hoiak jne. 19.saj aktsepteeriti kaht printsiipi, mille lõid valgustusfilosoofid: nulla poena sine lege- mingit karistust ilma seaduseta ja nullum crimen sine lege- mingit kuritegu ilma seaduseta. 25. Kriminaalprotsess. Enamikes Euroopa riikide kriminaalprotsessis leidus 19.saj alguses vananenud jooni. Kohus töötas üheaegselt nii kohtuniku kui süüdistajana. Protsess, mis algselt oli kanoonilis-õiguslik ja mille ülesanne seisnes ketserluse vastu võitlemises, avaldus Constitutio Criminalis Carolina seadusandluses. See
Lahati ilu mõistet. Ilmus seksuaalteoseid (de Sad, Laclos’). Perioodi lõpul hakati taas luulet hindama. Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist. Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid (Denis Diderot, kes kirjutas kiriku ja võimu vastasseisust). Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. 25. Voltaire Voltaire (1694-1778), pärisnimega Francois-Marie Arouet. Voltaire'i kirjanikunimi tuleneb ühest kohanimest, mida ta muutis. Ta ema oli aadlik, isa kodanlusest. Isast sai kohtunotar. Voltaire puutus koolis kokku kõrgaadli lastega, kes teda aitasid edasises elus. Voltaire polnud notariametist huvitatud. Tema hakkas läbi käima humanitaarringkonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, taevavõimu ja riigivõimu
sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789-1799 toimus, on inimkonna ajaloos väga suure tähtsusega, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks. *** Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos `rahvas' ja kratos `võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes `rahva võimul põhinev'. Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj juba enne Suurt revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau' [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime "Ühiskondlik leping". Rousseau' ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise
Pakuti välja 3 peamist seletust: 1. Rahvad on erineval määral arenenud, osad on hästi arenenud, nt kreeklasid ja siis barbarid, kes pole eriti hästi arenenud. 2. Erinevused tulevad erinevatest kultuurimõjudest, igal rahval on erinevad naabrid, kes mõjutavad erinevalt. 3. Erinevused tulenevad erinevatest geograafilistest keskkondadest, elukeskkonnast. Erinev loodus, mis vormib inimeste kultuuri erinevaks. Need mõtlesid edasi, valgustusfilosoofid arendasid samu ideid edasi. Spetsiifilise distsipliinina kujunes see välja siiski 19.sajandi II poolel. Esimene koolkond oli evolutsionism, evolutsinistlik kultuuri käsitlus. Elus maailm areneb evolutsioonilise teel. Põhiteesid esitasid Charles Darwin ja inglise filosoof Herbert Spencer. Antropoloogilisse ja etnoloogilisse kultuuriuurimisse tõi selle idee üle Eduard Tylor (1832 1917). Teine suur selle idee edasiarendaja 5
ja kui te armastate metalit, siis te saate ka nietzschega hästi läbi kas kultuuri väärtus tuleb sellest, et ta on võimeline andma hinnangut elule? või on kunsti väärtus konstrueeritud kuidagi teistmoodi? teine tegelane, keda me hakkame uurima, ja kes on mitmes mõttes nietzsche vastand, on saksa mõtleja karl marx aga veel enne tuleb tulla valgustuse juurde tagasi ja tegeleda kontekstiga valgustusajastuga koos rõhutati alati mõistust mõistuse tulek ebausu asemele. valgustusfilosoofid tegelesid alati ühiskonna mõtestamisega. kuidas paremini korraldada riiki tema elanike jaoks ja kuidas see parasjagu on üles ehitatud (voltaire, diderot, rousseau, montesquieu) valgustusfilosoofe iseloomustab naturalism printsiibina kõik need mõtlejad jagasid ideed, et inimene on põhimõtteliselt looduslik olend. kõik nad räägivad inimese loomusest. ühiskonna ja inimeste organiseerituse aluseks on loodus.
jõustumist · Valgustusfilosoofia levik õõnestab Prantusmaa traditsioonilise ühiskonna alustalasid 1730. aastatest alates. Vana korra kivistunud ühiskond 1. Privileegidele põhinev seisuslik ühiskonnakorraldus 2. Feodalismi riismed (kuigi talupojad on enamasti vabad) 3. Absolutism = kuningas on isevalitseja ilma generaalstaate 4. Maksureformikatsed luhtuvad 5. Vaid kultuurielu õitseb: valgustus, rokokoo Rahulolematuse erinevad põhjused · 1750.aastatest alates valgustusfilosoofid ja vaimueliit nõuavad valju häälega poliitilisi reforme: terav kriitika · Eliit (aadel ja vaimulik seisus, 2%) soovib piirata absoluutset monarhiat, aga samas (kõrg)aadel ei soovi loobuda oma privileegidest · Iganenud feodaalkord tekitab rahulolematust: 1. Kõrgaadli ja juhtivate kirikutegelaste lahe elu /alamaadli ja tavavaimul. tagasihoidlik elu. 2. ,,Kolmas seisus" (=kodanlus) nõuab sotsiaalset võrdsust ja poliitikas
) Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789-1799 toimus, on inimkonna ajaloos väga suure tähtsusega, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks. *** Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos – ‘rahvas’ ja kratos – ‘võim’. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes ‘rahva võimul põhinev’. Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj juba enne Suurt revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau’ [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime “Ühiskondlik leping”. Rousseau’ ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise
sajandil väga mõjuv liikumine. Loozide eesmärk oli teiste inimeste abistamine, hariduse edendamine, liikmete kõlbeline täiustamine jne. Väga paljus kattuvad need ideed valgustusideedega. Aga mitte kõiges - 11 vabamüürlased arvasid, et inimene on kõikide asjade põhjuseks. Inimene oli nende järgi oma loomuses patune. Seepärast ongi nende elu kannatuste rada ja see maailm ei saagi olema õnnelik enne, kui inimene ennast ei muuda. Valgustusfilosoofid arvasid, et on vaja muuta sotsiaalset korda despootiast tuleb teha vabariik, võimuorganid tuleb organiseerida. Inimene üksinda ei ole võimeline ennast muuta, seepärast koonduvadki mõttekaaslased gruppidesse loozidesse ja aitavad teineteist seal parandada. Need loozid ongi väiksed ühiskonnad, kus valitseb vabaduse-vendluse-võrdsuse-ideed. Loozidesse astudes vahetasid inimesed nime. Nad loobusid oma ilmalikest nimedest, kuna ühiskonnas oli nende staatus väga erinev. Grupis pidid
hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses. Kultuur ei ole selles tähenduses neutraalne mõiste, sageli Eurooplastest kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur) ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna kultuur tänapäevases tähenduses
saksast armukese. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Valgustuskirjandus 18. sajandil Euroopas. Alguse saab Prantsusmaalt. Kuulsamad valgustusfilosoofid: Voltaire Diderot Rousseau Montesquieu < tuntumad valgustus ideede levitajad. Nõudsid, taotlesid: l võideldi absolutismi vastu, l hariduse ja teadmiste viimine rahva hulkadesse, massidesse. (võitlus vaimupimeduse ja harimatuse vastu), l võideldi aadliprivileegide vastu (eesõiguste vastu)
annaabi.ee 
