Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal 1. Kultuuri arengule Eestis aitas kaasa riik. Kultuuri rahastati nii riigieelarvest, kui ka Kultuurkapitali vahendusel. Kultuurkapital premeeris ja jagas ka stipendiume kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne ja toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja ühinguid. Tänu väliskontaktide laienemisele tekkisid ka uued kultuurimõjud, saksa ja vene mõjude asemele. Aktiivselt tegutsesid mitmed organisatsioonid - Eesti kultuuri tutvustati välismaal ja vastupidi. Kindlasti aitas kultuuri arengule kaasa ka omariikluse saavutamine, sest nüüd kui oli oma iseseisev riik, siis tekkis paljudel soov tähtsustada just oma rahvust ja riiki ja tegeleda rahvuskultuuriga ning näidata seda ka teistele. 2. kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. rahvuskultuur...
Toetati ka kultuuriasutusi ja ühinguid. Vene ja saksa kultuurimõjud asendusid inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hoolitseti selle eest, et ka vähemusrahvused saaksid oma kultuuri arendada, kuid eelkõige arenes traditsiooniline Eesti rahvakultuur. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia. 24. Mis on kultuuriautonoomia? Kultuuriautonoomia on vähemusrahvustele antud luba, mis andis õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülapidamise ja juhtimise eest ehk luba arendada siin ka vähemusrahvuste kultuuri. 25. Kes olid ja millega on silma paistnud: Jaan Poska Eesti riigimees. Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule.
kompaktne asustus võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme lahendada kohalike omavalitsuste abil. Kultuuriomavalitsused likvideeriti 1940. a. nõukogude võimu perioodil. § 1980. aastate keskel alguse saanud perestroika ja eesti iseseisvusliikumine pani aluse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste taastekkele. Põhiseaduse § 50 sätestab, et vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 26. oktoobril 1993. a võttis riigikogu vastu ,,Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse". Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus § Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse põhieesmärkideks on: emakeele õppe korraldamine, rahvuslike kultuuriasutuste moodustamine, kultuuriürituste korraldamine, vähemusrahvuse kultuuri ja hariduse edendamiseks fondide, stipendiumide ja preemiate
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus;
Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kogu kultuurikapitali sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust. Kultuuriautonoomia Venelastel ja saksastel oli õigus ametiasutustest kasutada oma riigikeelt. 1925.a võeti vastu Rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuriomavalitsuse loomine oli vabatahtlik, olenedes ainuüksi rahvusvähemuste soovist. Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud. Kultuurielu üldisi arengujooni Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel
keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital. 6 sihtkapitali:kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. Riik ja kultuur 2: 1920.a ei piiranud riik loomevabadust 1930.aastatel autoritaalses valitsemises toimus mõningane loomevabaduse piiramine, kultuuriautonoomia. 1925.a võeti vastu rahvusvähemuste kultuuriautonoomia s.o. sakslased, venelased, rootslased jt. kultuuri proffesionaliseermine-eesti talurahva kultuuri arenemine euroopalikuks kõrgkultuuriks. eesti kultuur vabanes saksa, vene mõjudest.domineerima hakkas põhjamaade ja inglise- prantsuse kultuuriorientatsioon. kirjandus-1920 valitses luule, 20ndate keskel proosa, romaanid, A.H.Tammsaare(Tõde ja Õigus) muusikaelu-(wikerlased), kammerlaulud, orkestrid, Raimond Valgre, teatrielu aktiivne : Estonia,
Põhiseadus ütleb, et riik peab ,, tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade''. Riigikogu valis iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige Märtsist 2004 sai Eesti NATO liikmeks
★ Jõudis Eestisse 1930. aastal ★ Senised eksportturud kadusid või olid kaitstud tollidega ★ Eestil polnud kuhugi oma kaupa müüa ★ Pankrot ja tööpuudus ★ Vapside liikumine ★ 1932. aastal Eesti krooni devalveerimine ★ 1934. aasta Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre Vaikiv ajastu ja areng iseseisvusperioodi lõpuks ★ Vapside vastasseis Pätsiga ★ 1938 uus põhiseadus ★ Uus valitsus ja nende juht ★ Eesti muutumine tundmatuseni ★ 1925 kultuuriautonoomia seadus Kasutatud allikad ● https://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/ev1920_33_demokr_eesti.html ● https://www.opiq.ee/kit/57/chapter/2800?registerId=129397 Täname tähelepanu eest!
jooksevad ringi trummidega laulvad naised ja mehed, kes kannavad seelikuid ja laulavad oma usundi järgi laulukest. Aga nende usk on neile tähtis ning sunnib seda tegema. Samamoodi on meil oma tavad ja usundid. On olemas ka palju rahvuslikke kultuuride ühinguid, mis tegelevad selliste probleemidega, näiteks 1989.a oli neid 22 ja tänaseks on see arv üle 300. Olen kuulnud ka seda, et rahvusvähemustel on õigus moodustada ka vastavalt seadusele oma kultuuriautonoomia. Venelaste ja eestlaste vahel on olnud alati mingisugune vihavaen. Tuleneb see peamiselt arusaamatusest, kuna keeled ja suhtlusmeetodid on erinevad, kuid ka osaliselt meie loomusest. Kui eestlaste ja venelaste omavahelised suhted oleks väga head, poleks olnud ka neid aprillikuu rahutusi. Muidugi peab riik tagama kõigile oma kodanikele võrdväärsed õigused. Riik ei saa keelduda toetamast näiteks mustanahalist saamaks oma välja teenitud pensjoni kuna ta rahvuselt ei ole eestlane.
6) Mõisted: · Vaikiv ajastu-puudus sõna vabadus , keelustati organisatsioonid , kontrolliti ajalehti , sõjaväe kaitse seisukord · Riigivanem-isik kes juhtis valitsust · Asundustalud/maareform-suur majapidamised asendati väiksemate taludega , kompenseeriti hästi , oli suur tähtsus talupoegadele · Vapsid-vabadus võitlejad , nende liikumised keelustati · Kultuuriautonoomia-vähemus rahvatele kultuuri arendamise võimalus 7) Iseloomusta kultuurielu maailmas kahe ilmasõja vahel (vabas vormis, 3 lauset) Esimene maailmasõja võitjad arendasid kunsti ja teadust. Eriti arendati füüsikat , arenes välja tuuma füüsika haru.USA-s tuli Broadway , dzäss ja modern tants. 8) Eesti kultuurielu kahe ilmasõja vahel nimeta olulisemad muudatused hariduses (3) Talupoja kultuurist sai kõrgkultuur. Loodi kutsekoolid, muutus tähtsamaks gümnaasium. Tartu Ülikool
Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast) Mõisted: Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ Maareform- maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine kultuuriautonoomia seadus- suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik
kaudu mõnede riigi keskorganite töös (näiteks Austria, Ungari). 2) Korporatiivne autonoomia – seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis. Selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad peavad aga oskama selle koosluse keelt ja olmet, kuna selles keeles toimub nii kohtupidamine kui ka õppetöö koolis. 3) Territoriaalne autonoomia - esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. 4) Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone ja teisi moodustisi. Poliitiline autonoomia omab riikluse tunnuseid: 1) Enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon 2) Omab seaduste andmise õigust kohaliku elu küsimustes 3) Vahel omab ka õigust osaleda teatud üleriigiliste küsimuste otsustamisel
kodanike võrdsus seaduse ees, isiku ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord. Eesti Vabariik hoolitses vähemrahvuste eest. Suurimad rahvused venelased, sakslased, rootslased ja juudid said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Võim kuulus 100liikmelisele parlamendile Riigikogule, mis valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusesl, millekiniitas ja vabastas ametisse Riigikogu. Valitsuse eesotsas seisis riigivanem, kes lisaks peaministri ül. Pidas ka presidendi kohustusi. Kirjelda Eesti Vabariigi III põhiseadust. Selles lasi koostada K.Päts 1937.a. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse
Eesti poliitilist positsiooni. Balti liidu loomine ebaõnnestus. 8. Iseloomusta Eesti Vabariigi majandust * Tööstuse areng * Uus rahandussüsteem (Eesti mark) * Uus majanduspoliitika kulutuste kärpimine; siseturu ja põllumajanduse arendamine * Majanduskriis pidurdas põllumajanduse arengut ja inimeste ostuvõime langes 9. Iseloomusta Eesti Vabariigi kultuuri (kunst, kirjandus, sport) * Kultuurile hakati rohkem tähelepanu pöörama * Kultuuriautonoomia * Kutuuri proffesionaliseerumine * Raamatuid tõlgiti eesti keelde ©2012 | Mr.SmartFiles Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 * Kõige populaarsemad spordialad maadlemine, tõstmine, kergejõustik, laskmine 10. Mis muutus maailma igapäevaelus teaduses ja kultuuris aastatel 1920-1940 * Tööstuskaubad muutusid kättesaadavamaks * Autod muutusid tarbekaubaks * Inimesed ostsid rohkem elektrilisi kodumasinaid ja mehaanilisi tööriistu
Autonoomne moodustis luuakse seadusega, selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Personaalne autonoomia- Kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid., kes võtavad osa pol elust Korporatiivne autonoomia- keelekoosluse olemasolu, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis. Territoriaalne autonoomia- esineb etnoterritoriaalne autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne e pol autonoomia- on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt. Pol autonoomial on riikluse tunnused (konstitutsioon, kohalik parlament, täidesaatva võimu organ) (Gröönimaa, Ahvenamaa, Põhja-Iirimaa) Administratiivne autonoomia e haldusautonoomia- on piiratum, kuid on võimalus kohalike küsimustega arvestada kohalike etniliste rühmade huve. (Hiina)
- 1934 majandustõus, riigi kontroll - tööstuse arendamine KULTUUR, HARIDUS JA OLME - Eesti rahvuskultuuri kujunemine - Professionaalse kultuurieliidi kujunemine - Tugev seltsiliikumine - professionaalsed kultuuriseltsid: Siuru, Arbujad, Eesti lauljate liit - teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts - kutseühingud: Eesti Kirjanike Liit, Näitlejate liit - huviseltsid maal, isetegevus - Sidemed Euroopa riikidega - 1925 Kultuurkapital - Kultuuriautonoomia - luba asutada muu keelseid algkoole - Vaikiva ajastu surve - propaganda - Riiklikud kampaaniad - 1934 nimede eestistamine - kodukaunistuskampaania HARIDUS - 01.12.1919 TÜ eestikeelne avaaktus - Ühtluskooli põhimõte (ühtne riiklik õppekava - Kohustuslik algharidus (4/6 aastat) - 20.a jooksul 3. koolireformi - 1930. a lõpus rõhk kutseharidusele - Haritlaste üleproduktsioon - Kõrgkoolidest TÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna
Nt: julge + ma julgema 5. Tüvekordus Tüvekordusega kaasneb mõningane muutus tüvisõnas. Nt: pudi pudi-padi · Eesti keele jätkusuutlikus: Arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Eesti võib olla küll de jure (ametlikult) ükskeelne riik, aga de facto (tegelikult) mitmekeelne riik. Põhilisteks keelteks Eestis on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel. Samuti on Eestis vastu võetud kultuuriautonoomia seadus, mis vähendab eesti keele õppimist välismaalaste seas. Õnneks on Eesti Vabariigis vastu võetud ka keeleseadus, mille peamine eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine kõikides avaliku elu valdkondades.
eestlased üritavad end tõestada Eesti ühiskonna osana. Strateegia abil oodatakse määramata kodakondete isikute vähenemist ning Eesti riigile loojaalsete kodanike tekkimist, kes austaksid nii eesti keelt, kui ka kultuuri. Mitte-eestlasi proovitakse aidata sulanduda eesti kultuuri, kuid samas lubatakse ka neil jääda iseendaks ning edendada oma rahvuskultuuri, selle nimel jõustus 1993. a novembris kultuurautonoomia seadus(vähemusrahvuse ja kultuuriautonoomia seadus(9)), mis peaks aitama vähemusrahvusel jääda iseendaks. Integratsiooni edukust näevad eestlased rohkem just keelelises vallas ning seetõttu on selle arengut igatpidi soodustatud. Kodakondsuseseadus sätestab, et keeleõppele kulunud raha hüvitatakse isikule, kes on eesti keele eksami ning seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud, kui ta selleks andnud avalduse. Samuti on mitte-eestlaste jaoks riigikeele
keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Roll kohaliku tasandi valitsemises suurem. Esineb unitaarriigis, nt. Eesti. II Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- Suurem ehk piirkondlik omavalitsus(maakond, liidumaa jm.) jaguneb väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks(linn, vald jm.). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike. Esineb föderatsioonis, nt. Rootsi. 13. Kultuuriomavalitsus- kultuuriautonoomia-Vähemusrahvustele antud luba luua organisatsioone, seltse, koole, et edendada oma rahvuskultuuri 14. Milliseid avalike teenuseid pakub KOV? Noorsootöö, teede ja tänavate korrashoid, elamu- ja kommunaalmajandus, kanalisatsioon, ühistransport, haridus. KOV tuluallikad- Osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, trahvid, riigilõivud. 15.Kodakondsus- inimese õiguslik suhe riigiga (kaasnevad õigused ja kohustused)
Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a. anda Läänemere piirkond Saksa ja Vene kontrolli alla. Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad. Oli algkool, eelgümnaasium, gümnaasium, ülikool.
tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta apr 1919 – Asutav Kogu juuni 1920 – põhiseadus ◦ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks ◦ valitsus, ees riigivanem ◦ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia valitsuse keskmine eluiga 11 kuud Põllumeeste Kogud (21-24 kohta Eesti Riigikogus) Rahvaerakond (8- 10) ◦ K. Päts, J. Laidoner, J. ◦ J. Tõnisson, J. Jaakson Teemant Tööerakond (10-22) Asunike koondis (4- ◦ O. Strandman, J. Kukk, A. Piip
Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused (kõigi kodanike võrdsus seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus). Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord (võitluseks kommunistide vastu). Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel (eesotsas seisis riigivanem, kes lisaks peaministri ülesannetele täitis ka mõningaid riigipea kohustusi) , mille kinnitas ametisse ja vabastas sellest Riigikogu. Presidendi ametikoht jäi loomata vasakpoolsete parteide vastuseisu tõttu. 1920-ndatel teostati
1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud. Tagajärgedeks olid: Kaitseliidu taaselustamine (40 000 liiget), vähenes kommunistide toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid mõnes ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid „seinastseina“ valitsuse. Kultuuriautonoomia kehtestamine- Kultuuri edendamine 1925. aastal väikerahvaste seas. Anti õigus kultuuri edendamisele, seltside ja organisatsioonide loomiseks. Enamasti kasutasid seda sakslased ja juudid. Parlamentarismi kriis1930. aastate algul- Väga demokraatlik põhiseadus ei vastanud enam rahva enamuse uutunud poliitilistele eelistustele. Rahvas tüdines Toompeal käivaist võimumängudest (sagedased valitsuse vahetused) ja korruptsioonist. Toimus
Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskool-üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks,likivideeriti koolitüüpide paljusus,ühtlustati õppekavad. INIMESED-J. Laidoner - kindralmajor, Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja. J. Pitka-tema initsiatiivil algas soomusrongide ehitamine. J
idajuut idajuut Urmiast pärit juut Ajaloost Tartu juudi sünagoog, mis ei hävinud ,,natside hävitustöö" tulemusel, vaid nõukogude pommirünnakutes. Juudid asusid Eestisse elama pärast keiser Aleksander II vastavat luba 1865. aastal. 1830. aastal asutati juudi kogukond Tallinnas ja 1866. aastal Tartus. Kogukondade tarbeks ehitati sünagoogid: 1883 Tallinna ja 1901 Tartu.[1] 1925. aastal said juudid kultuuriautonoomia. Hakkasid tegutsema rahvuslikud koolid, pühakojad, seltsid, üliõpilaskorporatsioonid, juudi kogukonna esindaja oli Riigikogu liige jne. Juudid omasid ka suhteliselt suurt tähtsust majanduses. 1934. aastal elas Eestis 4381 juuti. Neist 2203 elas Tallinnas, 920 Tartus, 262 Valgas, 248 Pärnus, 188 Narvas ja 121 Viljandis.[2] Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt liitus Nõukogude võimuga suhteliselt suur osa kohalikust juudi kogukonnast. 1940.1941. aastal
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID: Saksamaa- võim Euroopa mandril Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Vene...
eestlasest professionaalne muusikakriitik. Ta oli 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent. ·Johannes Pääsuke- 1892-1918. Oli Eesti fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija. Ta töötas Eesti Rahva Muuseumi fotograafina ja oli pühendunud eestlaste 20. sajandi igapäevaelu jäädvustamisele. 1914. aastal lavastas ta esimese Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal". Eesti Vabariik I ·Kultuuriautonoomia- 12. veebruaril 1925 vastu võetud vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste seadus on üks vanimaid seadusi Eestis. Esimese vabariigi ajal oli Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus ainulaadne maailmas. Nimetatud seaduse alusel võisid moodustada kultuuriomavalitsusi tollaste suurimate rahvusvähemuste saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud. Kultuuriomavalitsuse said Eesti tollastest vähemustest 1925. aastal saksa ja 1926. aastal juudi kogukond.
Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a. anda Läänemere piirkond Saksa ja Vene kontrolli alla. Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad. Oli algkool, eelgümnaasium, gümnaasium, ülikool.
2) Suur kriis asutuseks. Kultuurikapitali sissetulekud laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisist ning lõbustusasutuste maksustamisest. Majanduskriis- 1925 algas ülemaailmne majanduskriis (sai alguses USAst). Kultuuriautonoomia Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus , 1925 a Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus: läksid pankrotti. Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed.
hääbumist. Vastupidi, rahvakultuurgi rikastus ja kaasajastus. Linnades ja maal kujunesid tihe rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid, populaarsed olid näitemängud ja korraldati muusikapäevi. Eesti kultuuri edendamise kõrval toetas riik ka Eestis elavate vähemusrahvuste kultuuritööd :nii rahvuskeelsete trükist väljaandmist kui ka rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside, laulukooride ja teatritruppide tegevust. 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuuriautonoomia: suuremad rahvusgrupid said õiguse luua oma valitsuslikke asutusi mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhimise eest. Kultuuriomavalitsuste loomiseni jõudsid sakslased ja juudid. 2 Teaduse arenud uued suunad Võit Esimeses maailmasõjas tagas demokraatlikele suurriikidele suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses, vaid ka teaduses ning tehnikas
Euroopa oli liikumas nii või teisiti uue sõja poole ja Eesti jäi suurriikide mängualasse. Juba 1924. aasta 1. detsembril üritasid kommunistid Eestis Nõukogude Liidu ja Kominterni toel võimule tulla. Riigipöördekatse suudeti edukalt maha suruda mõne tunniga. Mässulised ei jõudnudki pöörduda abipalvega Moskva poole ja kavandatud Punaarmee sissetung jäi ära. Riigipöörde katse andis tõuke Kaitseliidu taastamisele, mis oli vahepeal varjusurmas, ja kultuuriautonoomia seadusele ning Riigikorra kaitse seadusele 1925. aastal. Eesti majandus oli pärast sõda segamini pööratud, terviklikku majandust Eestil enne Esimest maailmasõda õigupoolest polnudki. Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa ning see oli vaja algusest lõpuni ümber struktueerida. Eesti oli Venemaale lühikest aega peamiseks majanduslikuks aknaks maailma. Eesti ettevõtted said Venemaalt suuri tellimusi ja pank jagas tööstustele heldelt laene kuid siis Venemaa sulges oma turu
Põhiseaduse järgi oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu sai teostada valimiste, rahvaalgatuse ja -hääletuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, mille valimised olid iga 3 aasta järel. Valimised olid proportsionaalsed. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. Erakonnad Suuremad erakonnad olid: Põllumeestekogud - kaitses põllumajandustootjate huve. Tuntuim liider Konstantin Päts. Eesti Rahvaerakond - valdavalt haritlaste ja linnakodanluse huvide kaitsja. Liider Jaan Tõnisson. Kristlik Rahvaerakond - kaitses valdavalt kirikuga seotud ringkondade huve. Tuntuimad juhid Friedrich Akel, Jaan Lattik.
Poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner, Eenpalu) kultuurkapital 1925. a loodud kultuuri finantseeriv asutus, et kultuuri arengut ei peaks vaid riigieelarvest toetama, sest selline lahendus mõjus väikeriigi eelarvele laastavalt ning ei võimaldanud kultuurielu piisavalt rahastada. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaatsiisidelt ning lõbustusasutuste maksustamisest. kultuuriautonoomia vähemusrahvustele tagatud õigused, et rahvusvähemused oleksid Eesti riigile lojaalsed. Näiteks tagati neile õigus emakeelsele haridusele ning koole peeti riigi poolt ülal. Toetati rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt. kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, jes suutsid end kultuurialal
Toetussummasid said veel E Kunstimuuseum,E Rahva Muuseum.Silmapaistvatele loovisikutele jagati auhindu.1935a.esimest eestikeelse trükise ilmumist tähistati raamatuaastaga.(jagati auhindu romaanid,novellid A.H.Tammsaare,M.Metsanurk,luuleG.Suits,näitek.H.Raudsepp,noorsook.O.Luts,k irjandusloo alalF.Tuglas.1920.ei kontrollinud riik loomevabadust.Kultuuriloojad said tegutseda vabalt.1930.kaasnes loomevab.piiramine.Kultuuriareng jätkus pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Kultuuriautonoomia-Kuna rahvavähemuste lojaalsust peeti ülioluliseks,püüdsid riigijuhid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka nende kultuuri.Kõigil rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuurvalitsuse asutused. Kultuuromavalitsusel oli õigus osutada ,ülal pidada ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi.(rahvusvähemuste kultuuriom.seadus võeti Riigikogus.vastu 1925a.) Kultuuri üldisi arengujooni-Omariiklusaastatel oli iseloomulik intensive
(LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi- ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja kariloomade hävitamine) sundis buure 1902 alla kirjutama rahulepingule, mille järgi Oranje ja Transvaal muudeti Briti kolooniaks ning buurid said amnestia, kompensatsiooni sõjakahjude eest ja kultuuriautonoomia. *I Maroko kriis 1905-1906a. tekkis sellest, et Saksamaa püüdis pidurdada Prantsusmaa laienemist Marokos ja säilitada Maroko vormilist iseseisvust. Prantsusmaa nõustus rahumeelse lahendusega, soovides vältida sõda. Sellegi poolest sai Prantsusmaa Marokos politsei üle kontrolli. *II Maroko kriis 1911a. tekkis sellest, et Prantsusmaa kavatses okupeerida Fesi, mida ta ka tegi. Saksamaa saatis protestiks Agadiri sadamasse kahuripaadi. Suurbritannia võimas laevastik ja
olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid (näiteks Austria) korporatiivne autonoomia – seondub keelekoosluse olemasoluga etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia – saab luua autonoomseid vabariike, oblasteid, rajoone; enamasti on riikluse tunnused – kohalik parlament ja täidesaatva võimu organ; puudub oma kodakondsus; ei tohi vastuollu minna riigi huvidega (näiteks Gröönimaa Taanis, Ahvenamaa Soomes) kultuuriautonoomia – luuakse kultuuriautonoomia organid, et hoida oma kultuuri ja keelt ja neid arendada ning osalevad ka seaduses (näiteks Austria) 12. Õiguse mõiste ja tähtsus Õigus - riigi kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid. Õigus on käitumisreeglite ehk normide kogum.
1935. aastal tähistati esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist. Siis jagati rohkelt mitmesuguseid auhindu. Romaanide ja novellide eest pälvisid auhinna A. H. Tammsaare ja Mait Metsanurk. Luule alal Gustva Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp. Noorsookirjanduse alal Oskar Luts, kirjandusloo alal Friedebert Tuglas. 1920. aastatel ei kammitsenud riik loomevabadust, ei avaldanud survet kultuurielule. 1930. aastate teisel poolel piirati mingil määral loomevabadust. Kultuuriautonoomia Riigijuhid püüdsid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka rahvusvähemuste kultuuri. Ülioluliseks peeti rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile. Rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Nende koolid võeti riiklikule ülalipidamisele. Valitsus toetas rahvuslike kultuuri- ja haridusseltse, laulukoore, näitetruppe. Samuti rahvuskeelsete raamatute ja ajakirjandusväljaannete väljaandmist. Venelastel ja sakslastel oli ametiasutustes õigus kasutada emakeelt. 1925
olmeküsimustega tegeleva organisatsiooni, kes võtavad osa riiigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. - Korporatiivne autonoomia seondub keeleoskuse olemasoluga. Kõik riigiteenistujad peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet. - Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. - Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia võimalik etniliste rühmadega tihedalt asustatud aladel, sest saab luau vabariike, oblasted, rajoone jne. Tunnused: enamasti autonoomia oma konstitutsioon, seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord õigus osaleda üleriigiliste küsimuste otsustamisel, luuakse kohalik parlament ja täidesaatva võimu organ.
· Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) · Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid · Spordiseltside teke (Palusalu, Paul Keres) võidud olümpiamängudelt · 1926 Eesti Raadio · 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 värviTV · 1947 Elu tsitadellis, 49 Valgus koordis · eesti keel kujunes kultuurikeeeleks, arenes terminoloogia · eestikeelse trükisõna massiline väljaandmine · vähemusrahvastele kultuuriautonoomia andmine · uued kultuurikanalid (raadio, film, fotoaparaat, grammofon) · rahva aktiivne osavõtt kultuurielust, kultuuri tegemise ja kultuuri tarbimise tasakaalustatus Nõukogude aeg · Suur osa intelligentsist, poliitikutest ja tavainimestest põgenes Eestist o paguluskultuur Venemaa, USA, Kanada, Rootsi Balti Ülikool, Balti Instituut jätkus skaudiliikumine
Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid Spordiseltside teke (Palusalu, Paul Keres) – võidud olümpiamängudelt 1926 – Eesti Raadio 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 – värviTV 1947 – Elu tsitadellis, 49 – Valgus koordis eesti keel kujunes kultuurikeeeleks, arenes terminoloogia eestikeelse trükisõna massiline väljaandmine vähemusrahvastele kultuuriautonoomia andmine uued kultuurikanalid (raadio, film, fotoaparaat, grammofon) rahva aktiivne osavõtt kultuurielust, kultuuri tegemise ja kultuuri tarbimise tasakaalustatus Nõukogude aeg Suur osa intelligentsist, poliitikutest ja tavainimestest põgenes Eestist o paguluskultuur Venemaa, USA, Kanada, Rootsi Balti Ülikool, Balti Instituut jätkus skaudiliikumine
kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jllegi tusma. Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda vi venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, nitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvhememuste kultuuriautonoomia seadus veti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse jrgi olid rahvusvhemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv letas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik krgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mjudest. 7. 1920nadetel valitses luule, mjutas kige rohkem Siuru rhm. 6) Eesti II Maailmasja ajal - Teine Maailmasda ja sellega seonduvad sndmused Eestis : 1. MRP (Molotov-Robbentopi pakt) - 23
hakkas majandus jällegi tõusma. · Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda või venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lõbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvähememuste kultuuriautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse järgi olid rahvusvähemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv ületas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest. 7. 1920nadetel valitses luule, mõjutas kõige rohkem Siuru rühm. 6) Eesti II Maailmasõja ajal -
tööstusettevõtete ja sõjaväerajatiste ehitamisega 20. sajandi alguses hakkas aga vene kogukond tormiliselt kasvama. Mõningail hinnanguil oli 1917. aastal Eestis kuni 100 000 venelasest tsiviilisikut. Saksa okupatsiooni ajal lahkus neist üle kolmandiku, st ligi 40 000. Uue juurdevoolu kutsusid esile revolutsioon ja Kodusõda Venemaal. Eestisse immigreerus üle 20 000 inimese Judenitsi Loodearmeest ning umbes sama palju põgenikke. 1925. aastal võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi kultuuriautonoomia seaduse, mis andis vähemusrahvustele Eestis oma kultuuri, hariduse ja ühiskondliku tegevuse arendamisel suure vabaduse, kuigi võib ütelda, et vene rahvusvähemus ei kasutanud seda võimalust täiel määral. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel aastatel püüdis vene kogukond Eestis igati säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Seda hõlbustas põgenikkonna sotsiaalne koosseis, kus oli piisavalt haritud inimesi. Siin käisid
Kultuuri areng Eesti Vabariigi ajal 1920. aastatel ei olnud kultuuri areng kuidagi piiratud, pigem vastupidi. 1930. aastatel kaasnes autoritaarse korraga mõningane loomevabaduse piiramine. Kuigi kultuuriareng jätkus pärssis vaikiv ajastu selle loomulikku käiku. · 1925 loodi Eesti kultuurikapital · Riik andis raha kultuuri arendamiseks · Kultuurkapitali laekusid vajalikud summad tubaka ja alkoholiaktsiisist · Välismaalastele anti kultuuriautonoomia · Välja kasvas kõrgprofessionaalne rahvuskultuur: järsult suurenes kirjanike, kunstnike, luuletajate, näitlejate arv. Loodi teatreid, orkestreid, koore. · Põhikoolist kõrgkoolini oli võimaldatud emakeelne haridus see suurendas kõikide elualade spetsialistide arvu · Kultuurikontaktid laienesid ja vabneti vene ja saksa mõjutustest · Domineerima hakkab inglise/prantsuse kultuuriorientatsioon · Süvenesid soome-ugri hõimusuhted
ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja kariloomade hävitamine) sundis buure 1902 alla kirjutama rahulepingule, mille järgi Oranje ja Transvaal muudeti Briti kolooniaks ning buurid said amnestia, kompensatsiooni sõjakahjude eest ja kultuuriautonoomia. · IngliseBuuri sõda (18991902) likvideeris buuride iseseisvuse. 1910. a. ühinesid nad koos Kapimaa ja Nataliga LõunaAafrika Uniooniks, millest sai Suurbritannia dominioon. Vene-Jaapani sõda(1904-1905) : (Ven. kaotas, Jaapan v6itis --... Ven. meelepaha viis revolutsioonini) Marjanne Priidik 12.c klass VeneJaapani sõda oli Venemaa Keisririigi ja Jaapani vaheline sõjaline
eesti kirjanduses. 50.ndal hävitati maine, mis hiljem taastati. · Eduard Päll eesti kirjanik ja keeleteadlane, Eesti NSV riigitegelane. · Nikolai Karotamm Eesti NSV poliitik, EK(b) KK I sekretär 1944-1950 heideti välja. Sulaaeg: Hrustsovi aegne sula poliitikas: 1957 võeti vastu seadus rahvamajandusnõukogudest, liiduvabariigid said teatud majandus- ja kultuuriautonoomia; 56-57 said kodumaale naasta enamus Siberisse küüditatuid; moodsad teadusharud (sotsioloogia, psühholoogia). · 1956 Ungari ülestõus meeleavaldajate julm mahanottimine, Budapesti hävitamine. Lääneriigid olid hõivatud Suessi kriisiga; · 1961 Berliini müür, et takistada rändamist läände; · 1962 avastati Kuubalt NSVL raketid.
traditsiooniline rahvakultuur : isetegevus laulukoorid, näiteseltsid keskused rahvamajad-mõisa peahooned ja uued majad Haridus: koolisüsteem eesti keeles - algharidusest kõrghariduseni ühtluskool üle terve eesti kehtisid samad õppekavad 6 klassi kohustuslik ja maksuvaba uued õpikud, terminoloogia ja koolimajad 1925 kultuuriautonoomia - 3000 vähemusrahvuslast oli õigus juhtida oma kultuurielu rootslased,venelased, baltisakslased,juudid. 1)omakeelsed koolid 2)kultuuromavalitsus asutused: teatrid, raamatukogud ,,Senisest talurahva kultuurist kasvas välja moodne euroopalik kõrgkultuur'' Kirjandus: Siuru rühmitus(Marie Under, Hendrik Visnapu), Betti Alver Klassikaline muusika: Eevald Aava ooper,,Vikerlased'', A.Kapp ,,Hiibo'' Kunst: loodi ühing Pallas, Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone Teater: Eesti näitlejate liit
elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös (näiteks Austria, Ungari). Korporatiivne autonoomia seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jm nimetustega moodustisi. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord on tal õigus osaleda teatud
1920-1940 Eesti jagunes 11 maakonnaks. Riigikord 1920 hakkas kehtima põhiseadus. Põhiseaduse järgi oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu eest. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Riigipea puudus. (Tekivad olukorrad kus riik võib jääda ilma riigijuhita) Põhiseaduses : kultuuriautonoomia Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Eestis oli 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid. (juudid ja sakslased kastutasid ära; rootslased ei vajanud seda, sest nad elasid kõik koos aga juudid ja sakslased elasid üle maa laiali) Kodanikuvabadused Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võid piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. (inimesed anti sõjakohtu alla) Erakonnad Põllumeestekogud Eesti Rahvaerakond
1993.a alustas tegevust Riigikohus. Iseseisvuse taastamine lõi eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992.a juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Majanduselus suurenes väikeettevõtluse ja erasektori tähtsus ja välisinvesteeringute kasv. Võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994.aastal. 1993.a vastuvõetud kultuuriautonoomia seadus tagab vähemusrahvuslastele õiguse ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganid oma kultuuri, usu või keelelise identiteedi säilitamiseks. Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ja Euroopa Liiduga ühineti 2004.aastal.
annaabi.ee 
